1-18-2429/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 21.03.2018.a. Tallinnas

Kohtunik Aime Ivanson Sekretär

Maire Viksi Prokurör Kristina Kivi Kaitsja

Merike Allikmäe

Süüdistatav P.R, isikukood XXX, Kriminaalkorras karistatud korduvalt, 6 kehtivat karistust, viimased: 09.05.2016

- Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9-

§ 25 lg 2 alusel vangistusega 1 aasta, KrMS § 238 lg 2 alusel vangistusega 8 kuud, KarS § 68 lg 1 alusel alates

7.05.2016. Vabanes pärast karistuse täielikku ärakandmist 06.01.2017;

- 26.06.2017

Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 alusel vangistusega 4 ku stusega 2 ud, KrMS § 238 lg 1 alusel vangi

kuud 20 päeva, KarS § 68 lg 1 alusel vangistusega 2 kuud 18

-ga 78 tundi päeva, mis KarS § 69 alusel asendati ÜKT üldkasuliku tööga sooritamise ajaga 10 kuud (24.07.2017 seisuga sooritatud 7 tundi, sooritamata 71 tundi); - -

24.07.2017 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 § 25 alusel lg 2 alusel vangistusega 6 kuud, KrMS § 238 lg 2 vangistusega 4 kuud, KarS § 65 lg 2 alusel vangistusega 6 kuud ja 11 päeva, KarS § 68 lg 1 alusel alates 22.07.2017.

; Vabanes pärast karistuse täielikku ärakandmist 02.02.2018 Elukoht:

XXX E ,

i tööta XXX

KrMS § 217 lg 1 alusel kinni peetud 19.03.2018.a kell 18.01

Süüdistus -

KarS § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 2 järgi Kriminaalasja nr. 18231700522 Menetluse liik

lühimenetlus (kiirmenetluse korras)

RESOLUTIIVOSA Kriminaalasi nr. 1-18-2429

Süüdi mõista § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 2 järgi ja P.R KarS -

karistada vangistusega 6 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõista karistuseks 4 kuud vangistust.

KrMS § 130 lg 41

alusel kohaldada süüdimõistva otsusega mõistetud vangistuse täitmise tagamiseks P.R-i vahistamine alates 21.03.2018. P.R suhtes tõkendit – a. ja võtta vahetult peale kohtuotsuse kuulutamist kohtus vahi alla.

Karistuse kandmise algust arvestada alates kinnipidamisest s.o. 19.03.2018. a.

Tõkend – tühistada kohtuotsuse jõustumisel või kui kohtuotsus ei ole vahistamine - karistuse ärakandmise ajaks jõustunud, siis karistuse ärakandmisel.

Kriminaalmenetluse kul

ud Välja mõista P.R-ilt (P.R) riigituludesse:

-

KrMS § 175 lg 1 p. 9 ja §

5 lg 2, alusel sundraha 375 eurot

–

- atasu- 120 eurot

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsj

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata P.R kriminaalmenetluse kulude kogusummas 495 eurot tasumine ositi 12 kuu jooksul.

KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontode ja viitenumbriga) menetluskulude tasumiseks edastatakse P.R-ile eraldi dokumendina.

Edasikaebe kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, s.o. määruskaebemenetluse korras 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai teada kohtuotsusest. Määruskaebeõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kirjalikult teatada 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdistus

P.R-ist (P.R) süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on korduvalt karistatud süstemaatiliste varguste toimepanemise eest, viimati Harju Maakohtu 24.07.2017 otsusega KarS

§ 199 lg 2 p 9 alusel (teod toime pandud 07.07.2017, 16.07.2017 ja 22.07.2017) ning olles vabanenud karistuse kandmiselt 02.02.2018, uuesti 19.03.2018 kella 17.22 ajal Tallinnas

XXX asuva Prisma Peremarket AS-ile kuuluva XXX kaupluse alustas vahetult vastaval müügisaalis t

oma ettekujutusele teost süüteo toimepanemist, võõra vara hõivamist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis liitrise pudeli viskit Ballantine´s Finest maksumusega 35,99 1-

eurot, peitis kauba omale kaasasolnud käekotti, möödus kassadest ja läbis turvaväravad, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenemata, sest ta pe poolt. eti kinni kaupluse turvatöötaja

Oma tahtliku tegevusega P.R pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusl - iku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtu seisukoht

P.R tunnistas end täielikult süüdi talle süüks arvatud kuriteos. Kohtus ta enda ülekuulamist ei taotlenud, seega arvestab kohus tema kohtueelses menetluses ülekuulamisel antud ütlustega. Süüdistatava poolt toimepandud varguse katse on tõendatud:

1) - AS i Prisma Peremarket avaldusega nr 7197, millest nähtub, et palutakse võtta vastutusele 19.03.2018.a. kell 17.22

XXX õigusvastase teo toimepannud isik P.R

, kelle juurest avastati Prisma Peremarket AS-ile kuuluvat maksmata kaupa Ballantine´s Finest maksumusega 35,99 eurot.

2) Tunnistaja

XXX ütlustega, mille kohaselt oli ta 19.03.2018.a. tööl XXX. Turvakaamerast märkas ta naisterahvast (valge mütsi, tumeda jope, siniste teksade, musta käekotiga), kes võttis alkoholiosakonna riiulist ühe pudeli alkoholi ja pani ostukorvi. Saalis liikudes võttis ta ostukorvist pudeli ja puuviljaosakonnas pani selle käekotti. Kella

17.22 ajal, läbides kassarivi ja turvaväravad, ei tasunud ta käekotis oleva alkoholi eest. Teavitas turvatöötajat, kes naisterahva peale kassarivide läbimist kinni pidas.

3) Tunnistaja

XXX ütlustega, millest nähtub, et ta oli tööl 19.03.2018.a. XXX oma tööpostil kassade ees, kui sai keskuselt teate, et kinni tuleb pidada heleda mütsi, siniste teksade, tume-lilla jopega ja musta käekotiga naisterahvas. Kui kirjeldatud naisterahvas oli läbinud kella 17.22 ajal kassarivi, palus ta naisterahva läbivaatusele kinnipidamise ruumi. Kontrolli käigus võttis isik oma käekotist Ballantine’s Finest pudeli, mille eest ta polnud tasunud. Tasumata kaup summas 35.99 eurot on kauplusele Prisma Peremarket tagastatud.

4) USS Security õigusrikkuja kinnipidamise aktiga, millest nähtub, et 19.03.2018.a. kell

17.22 pidas turvatöötaja kinni P.R-i põhjusel, et naisterahvas läbis XXX

kassaderivi ja turvaväravad, jättes tasumata poele kuuluva kauba eest maksumusega

35.99 eurot. Isik on üle antud patrullpolitseinikule.

5) Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt oli 19.03.2018.a. kell 17.22

XXX XXX , Prisma P.R. kaupluses kaupa varastada üritanud isikuna kinni peetud

6) Kahtlustatava P.R-i ütlustega, milles ta tunnistab varguse katse toimepanemist. Ta läks kella 16.00 eesmärgiga süüa osta, kaasas oli 5 -17.00 paiku Prisma poodi XXX

eurot. Tal oli seljas must-lillakas jope, valge müts, jalas sinised teksad ja käes must käekott. Kui ta sisenes müügisaali, tuli tal mõte võtta ka alkoholi. Ta suundus alkoholiosakonda, kus võttis ühe pudeli Ballantines ja pani ostukorvi. Juurviljaosakonnas peitis pudeli käekotti. Kassas maksis vaid paprika eest, alkoholi eest ei maksnud. Saalis ootas turvatöötaja, kes pidas ta kinni ja toimetas turvaruumi. Vabatahtlikult andis turvatöötajale välja pudeli. Kahetseb väga, varguse pani toime rumaluse pärast.

KarS § 25 lg 2 kohaselt algab süüteokatse hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist. Süüdistatava P.R-i poolt toime pandud tegu oli suunatud võõra vallasasja vastu. Tõendamist on leidnud, et P.R-i poolt toime pandud vargus jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, sest kaupluse turvatöötaja jälgis teda turvakaamerast ning P.R peeti kinni vahetult peale kassarivi läbimist kin õttu on ni. Seet

kvalifik P.R-i atsioon läbi KarS§ 25 lg 2 õige. Õige on ka varguse katse toimepanemine poolt süstemaatiliselt.

Riigikohus on lahendis 3-1-1-87-08 punktis 10 selgitanud, et

P.R-ist on eelnevalt korduvalt karistatud varguste süstemaatilise toimepanemise eest, seega saab v

äita, et varastamine on jätkuvalt tema elustiiliks ning taoline käitumine on süüdistatava jaoks süsteemne. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on P.R kuus kehtivat kriminaalkaristust süstemaatiliste varguste toimepanemise eest. Viimati mõisteti P.R kriminaalkorras süüdi ja karistati 24.07.2017.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi vangistusega. Tallinna Ringkonnakohus 31.08.2017.a. jättis P.R-i apellatsiooni läbi vaatamata. Ringkonnakohtu määrusest nähtub, et P.R pani vargused toime

07.07.2017.a., 16.07.2017.a., 22.07.2017.a. Süüdistatav vabanes karistuse kandmiselt

02.02.2018.a ja juba 1,5 kuud hiljem püüdis uuesti varastada. Lisaks on P.R ka kuus kehtivat väärteokaristust väheväärtusliku asja varguste eest, s.h kaks viimast tegu on toime pandud 24.05.2017 ja 04.05.2017.a. Kuivõrd süüdistatav jätkuvalt paneb toime varavastaseid süütegusid, siis saab asuda seisukohale, et süüdistatav sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest ja see on tema elustiil.

Kohus leiab, et P.R pani talle süüks arvatud kuriteo toime kavatsetult, sest süüdistatava enda ütlustest nähtub, et kaupluse ostusaali sisenedes tekkis mõte võtta alkoholi, ta pani eelnevalt ostukorvi pandud ühe pudeli alkoholi Ballantines kaasas olnud käekotti ja lahkus kauplusest kauba eest tasumata. P.R põhjendas varguse toimepanemist enda rumalusega. Kohtuistungil selgitas, et ta ei oska seletada, miks ta varastab, saab aru oma tegudest.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et P.R-i käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS §

199 lg 2 p 9 -

§ 25 lg 2 järgi.

Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud kriminaalmenetluse käigus.

Karistus Karistamise aluseks on KarS § 56 lg 1 kohaselt isiku süü, arvestades seejuures kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistusseadustiku eriosa näeb ette KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

Kuna P.R on isikuks, keda on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest, ei ole eripreventiivset eesmärki silmas pidades põhjendatud sellise isiku karistamine rahalise karistusega. Varavastase süüteo toimepanemine näitab ka rahaliste vahendite nappust, mistõttu ei oleks rahaline karistus ka tema puhul täidetav, seda enam, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad menetluskulud. isaks ei ole süüdistataval L

ametlikku töökohta, talle on määratud 100% invaliidsust, seega puuduvad tal piisavad rahalised vahendid rahalise karistuse täitmiseks. Pealegi ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise printsiipidega isikule, keda on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kes omab kuut kehtivat karistust, dse kuriteo eest kergemaliigilise karistus järjekordse samalaa e mõistmine. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et süüdistatavat ei ole varasemad karistused mõjutanud õiguskuulekale teel asu jätkab kuritegude toimepanemist. Järelikult tuleb talle misele, vaid ta mõista karistuseks vangistus.

Hinnates P.R-i süü suurust, tuleb arvestada, et P.R-ile inkrimineeritakse ühe varguse toimepanemist, mis jäi katse staadiumi, varalist kahju kauplusele ei tekkinud, ka varastatu väärtus ei olnud suur. Seega võib süüdistatava süüd hinnata on väikseks. Kohus ei leidnud süüdistatava käitumises KarS § 58 loetletud karistust raskendavaid asjaolusid. Kergendava asjaoluna arvestab kohus KarS § 57 lg 1 p 3 süüdistatava poolt kohtumenetluses avaldatud puhtsüdamlikku kahetsust Eeltoodust tulenevalt võib karistus jääda tunduvalt alla .

sanktsiooni keskmist määra. Kohus ei nõustu süüdistatava väitega, et tal ei esine probleeme alkoholi tarvitamisega. Juhul kui isikul ei ole probleeme alkoholiga, siis on õigustatud küsimus, miks süüdistatav korduvalt varastab alkoholi. Nimelt mõisteti P.R viimati süüdi kolme varguse toimepanemises, kus lisaks muudele asjadele varastas ta kõigil kordadel ka alkoholi.

Samuti varastas P.R alkoholi 24.05.2017.a., mille eest teda karistati väärteokorras rahatrahviga.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et P.R-ist tuleb KarS § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 2 järgi karistada -

vangistusega 6 kuud. Kuivõrd asja arutati lühimenetluses, tuleb KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks jääb 4 kuud vangistust. Süüdistatava karistusandmed viitavad sellele, et ta ei suuda hoiduda uute süütegude toimepanemisest ning jätkab pärast karistuse ära kandmist samalaadset õigusvastast käitumist, mistõttu kuulub mõistetav karistus reaalsele ärakandmisele täies ulatuses. Karistuse algust lugeda alates kinnipidamisest, s.o 19.03.2018.a.

Kohus ei nõustu süüdistatava ja tema kaitsja taotlusega asendada vangistus üldkasuliku tööga. Üldkasuliku tööga vangistuse asendamine lähtub põhimõttelisest eeldusest – kohus usub, et isik suudab jätkata enda elu ilma süütegusid toime panemata. P.R ei ole isik, kelle suhtes oleks võimalik kohaldada KarS § 69 sätteid ning tema karistus asendada üldkasuliku tööga, kuna süüdistatava suhtes ei esine eeldusi üldkasuliku töö edukaks läbiviimiseks. Seda näitab ilmekalt

P.R-i eelnev elukäik. Nimelt nähtub karistusregistri väljavõttest ja Harju Maakohtu 24.07.2017.a. otsusest, et P.R-ist on varasemalt, s.o 26.06.2017.a. karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi vangistusega, mis asendatud KarS § 69 alusel üldkasuliku tööga ja juba mõne nädala möödumist pani ta toime järjekordsed vargused. Lisaks ei saa jätta tähelepanuta, et P.R on diagnoositud 100% invaliidsus, põhjusel, et ta põeb Sellest tulenevalt puudub kohtul ka veendumus, et P.R on võimeline üldkasulikku tööd tegema.

Kohus leiab, et P.R-i suhtes tuleb KrMS § 130 lg 4 alusel kohaldada süüdimõistva

otsusega mõistetud vangistuse täitmise tagamiseks tõkendit - vahistamine alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 21.03.2018.a. Seda põhjendusega, et kohtul puudub kindlus, et P.R läheb vabatahtlikult karistust kandma. Seda eelkõige põhjendusel, et P.R-ist on varasemalt karistatud reaalse vangistusega, süüdistatav ise avaldas soovi asendada vangistus üldkasuliku tööga. Seega on küllaltki tõenäoline karistuse kandmisest kõrvalehoidumine

kinnipidamisasutusse taas sattumise vä õkend tuleb tühistada kohtuotsuse ltimiseks. T

jõustumisel või kui kohtuotsus ei ole karistuse ärakandmise ajaks jõustunud, siis karistuse ärakandmisel.

Kriminaalmenetluse kulud

Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha ja kaitsjatasu. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. See on õiglane ja põhjendatud, kuna ta ise on oma käitumisega sellised kulutused endale tekitanud ning tal tuleb selle eest ka vastutada ja väljamõistetud menetluskulud kanda. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha suuruseks 1,5 kuupalga alammäära. Seega mõistab kohus süüdistatavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel välja sundraha, mida KrMS § 256 5 lg 2 tulenevalt eurot. vähendab poole võrra, s.o 375 Lisaks sellele tasu õi eurot, mis kuulub KrMS § 175 lg 1 p 4 gusabi osutamise eest kokku 120 alusel menetluskulude hulka.

KrMS § 180 lg 3 võimaldab küll menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmist, kuid kohtu hinnangul käesolevas kriminaalasjas ei esine selliseid asjaolusid, mis tingiks süüdistatavalt väljamõistmisele kuuluvate menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmise. Sellist taotlust ei ole ka kohtuistungil menetlusosalised esitanud. stetud Kohus peab põhjendatuks kohaldada väljamõi menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi kaheteistkümne kuu jooksul. On ilmselge, et vanglatingimustes menetluskulude korraga täies ulatuses tasumine on raskendatud.

Kohus juhindub KrMS § 2561, § 2564 , § 2565 lg 1 p 2

. , § 233 – 238, § 306, § 313

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teate saabumise korral on motiveeritud kohtuotsus Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantselei kaudu kättesaadav alates 13.04.2018.a. kell 13.00.

(digitaalselt allkirjastatud) Aime Ivanson kohtunik