2-17-117719/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-17-117719

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 13.04.2018, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-117719 Tsiviilasi Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi hagi Mxxxx Uxxxxx vastu võlgnevuse ja viivise nõuetes Hagihind 601,90 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts (registrikood: 10625474; asukoht: Tartu mnt 24-15, Tallinn, Harjumaa), lepinguline esindaja: Kristjan Vahar (kristjan@tallinnlaw.ee); Kostja: Mxxxx Uxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; tegelik elukoht teadmata; e-post: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Menetluse liik Kirjalik menetlus Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud kohtule kirjalikult

RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista Mxxxx Uxxxxxxx Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi kasuks 588,02 eurot, millest 300 eurot moodustab põhivõlg, 248,64 intress, 5,92 eurot sissenõudmiskulud ja 33,46 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. 3. Välja mõista Mxxxx Uxxxxxxx Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates 14.04.2018 tasumata põhivõlalt (300 eurolt) kuni põhivõla tasumiseni. 4. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. 5. Kohtuotsus tuleb Mxxxx Uxxxxxxx kätte toimetada avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

Menetluskulude jaotus 1. Jätta menetluskulud Mxxxx Uxxxxx kanda. 2. Välja mõista Mxxxx Uxxxxxxx Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi kasuks menetluskulud summas 225 eurot, millest 125 eurot moodustab nõudelt tasutud riigilõiv ja 100 eurot hageja lepingulise esindaja tasu.

2-17-117719

2 3. Välja mõista Mxxxx Uxxxxxxx Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi kasuks viivis väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §- le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“.

Menetluse käik Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts esitas 21.08.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 599,57 euro saamiseks. 31.08.2017 tegi kohus võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul võlgnikule kätte toimetada. 17.11.2017.a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts esitas 12.12.2017 kohtule hagiavalduse, milles palus Mxxxx Uxxxxxxx hageja kasuks välja mõista põhivõla 300 eurot, intressi 248,64 eurot, sissenõudmiskulud 5,92 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 25,44 eurot ja jooksva viivise. Tartu Maakohus võttis hagi 22.12.2017.a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte avalikult 27.02.2018 Ametlike Teadaannete vahendusel. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud.

Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide põhjal sõlmisid Creditstar Estonia AS ja kostja interneti vahendusel 16.11.2015 lepingu nr 338930. Kostjale avati krediidilimiit summas 2000 eurot. Kostja esitas 16.11.2015 taotluse 300 euro laenamiseks. Kostja kohustus krediidisumma 300 eurot tagastama hiljemalt 20.11.2016. Creditstar Estonia AS loovutas 23.11.2016 oma nõuded hagejale. Kostjal on hagiavalduse esitamise seisuga võlgnevus summas 580 eurot (põhivõlg 300 eurot, intress 248,64

2-17-117719

3 eurot, viivis 25,44 eurot, sissenõudmiskulud 5,92). Hageja nõuab kostjalt võlga, intressi, sissenõudmiskulusid ja viivist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandusvõi kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 1132 lg 2 p 2 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandusvõi kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. Hageja on arvestanud kostja poolt tasumata summadelt seadusjärgset viivist hagiavalduse kohaselt alates laenu tagastamise tähtpäevast 21.11.2016 kuni hagiavalduse esitamiseni (12.12.2017) 25,44 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud kohtul kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavad viivised. Perioodi 13.12.2017 kuni 13.04.2018 tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 8,02 eurot (8,00%/365p/100x300€x122p). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise summas 33,46 eurot (25,44+8,02). Alates kohtuotsuse tegemisest kuni tagastamata laenusumma täieliku tasumiseni tuleb kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras tagastamata põhisummalt 300 eurot. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 588,02 eurot, millest 300 eurot moodustab põhivõlg, 248,64 eurot intress, 5,92 eurot sissenõudmiskulud ja 33,46 eurot sissenõutavaks muutunud viivis.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 125 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 45 eurot ja hagi esitamisel täiendavat riigilõivu 80 eurot, kokku 125 eurot.

2-17-117719

4 Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Hageja taotles ka kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 100 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tal õigusabile kulunud 1 tund tasumääraga 100 eurot/tund. Kohus hindab, et arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu ja asja keerukust, on tasumäär ja tasu õigusabi eest nõutud summas põhjendatud. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 225 eurot, millest 125 eurot moodustab nõudelt tasutud riigilõiv ja 100 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas).

/allkirjastatud digitaalselt/

Maimu Laumets kohtunik