1-17-11659/15 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-17-11659

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. märtsil 2018. a Tallinnas Liivalaia kohtumajas

Kriminaalasja number

1-17-11659 (kohtueelses menetluses 17231602497)

Kohtukoosseis

Kohtunik Velmar Brett

Kohtuistungi sekretär

Leili Merila

Tõlk

Ingrid Oja

Kriminaalasi

Dmitri Malahhov süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 1,

KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 ning KarS § 120 lg 1 järgi

lühimenetluses

Prokurör

abiprokurör Andrus Ööbik

Süüdistatav

DMITRI MALAHHOV (endine Dmitri Drjazgin),

isikukood: 38803080266, kodakondsuseta, emakeel:

vene keel, haridus: kesk-eri haridus, ei tööta (kuni

01.12.2017. a oli KÜ xxxx), elukoht: xxxx, viibib hetkel

vahistatuna Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri

Jõhvi arestimajas aadressil Rahu 38 Jõhvi linn Jõhvi

vald Ida-Virumaa 41532, kehtivaid kriminaalkaristusi 2,

kehtivaid väärteokaristusi ei ole, kahtlustatavana kinni

peetud alates 20.11.2017. a, alates 21.11.2017. a

kohaldatud tõkendit vahistamine;

Kaitsja

vandeadvokaadi vanemabi Marina Leis (määratud

korras)

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4 kohus otsustas:

1. Kvalifitseerida DMITRI MALAHHOV’ile (i.k. 38803080266) KarS § 263 lg 1 p 1

järgi etteheidetav kuritegu (16.10.2016. a episood, süüdistuses ekslikult

16.11.2016. a) ümber KarS § 121 lg 2 p 3 järgi.

2. Tunnistada DMITRI MALAHHOV (i.k. 38803080266) KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja

3 ning KarS § 120 lg 1 järgi ettenähtud kuritegude (16.10.2016. a ja 14.11.2017. a

episoodide) toimepanemises süüdi ja mõista talle KarS § 63 lg 1 alusel

karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

3. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Dmitri Malahhov’ile mõistetavat karistust 1/3

1-17-11659

2 (5)

võrra, mõistes vähendatud karistuseks 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust.

4. KarS § 69 lg 7 ja KarS § 65 lg 2 kohaselt mõista Dmitri Malahhov’ile liitkaristus

suurendades käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust (1 aasta ja 4 kuud

vangistust) Harju Maakohtu 20.01.2016. a kohtuotsusega nr 1-16-70 mõistetud

asenduskaristuse ärakandmata osa võrra, s.o 44 (neljakümne nelja) tunni

üldkasuliku töö ehk 44 (neljakümne nelja) päeva vangistuse, s.t 1 (ühe) kuu ja 14

(neljateistkümne) päeva vangistuse võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele

kuuluvaks liitkaristuseks 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 14 (neliteist) päeva

vangistust.

5. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Dmitri Malahhov’i karistusaja hulka tema

eelvangistuses viibitud aeg ning liitkaristuse algust lugeda alates 20.11.2017. a,

mil Dmitri Malahhov peeti kahtlustatavana kinni.

6. Dmitri Malahhov’i suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada

kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ärakandmisel.

7. KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Dmitri

Malahhov’ilt välja riigituludesse menetluskuludena:

• määratud kaitsja tasu kokku summas 192 eurot ja

• sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 750 eurot,

s.t kokku 942 eurot.

8. Võttes aluseks KrMS § 180 lg 3 tuleb Dmitri Malahhov’il tasuda menetluskulud

kokku summas 942 eurot ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul arvates

kohtuotsuse jõustumisest, s.t igakuiselt 78,50 eurot.

9. Asitõendid ja muud kriminaalmenetluses äravõetud objektid:

• Musta värvi käepidemega 28cm pikkune kööginuga, mis asub pakendisse

nr 1 pakendatuna Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6 Tallinn (akt 2017-1762) –

KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kannatanu xxxx.

• Naiste tumerohelist värvi valget ja musta värvi ruudulise mustriga pluus,

mis asub pakendisse nr 2 pakendatuna Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6 Tallinn (akt 2017-

1762) – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kannatanule xxxx.

Vastavalt KrMS § 159 lg-le 3 sisalduvad menetluskulude nõude täitmiseks vajalikud andmed

kohtuotsuse lisaks olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht). Kohus annab makseinfo lehe

kätte kas koos kohtuotsusega, saadab isikule tema poolt avaldatud posti- või e-postiaadressile

või kinnipidamisasutusse.

Võttes aluseks KrMS § 424 ja § 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral

taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste

nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra.

Edasikaebamise kord

Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates

päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega.

I

MENETLUSKULUD

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

1-17-11659

3 (5)

süüdimõistetu. KrMS § 173 lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks menetluskulud.

Kulud, mis võivad olla menetluskuludeks, on välja toodud KrMS §-s 175.

Praeguses kriminaalasjas on menetluskuluks esmalt KrMS § 175 lg 1 p 4 mõttes määratud

kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Dmitri

Malahhov’ile on riigi õigusabi korras osutanud määratud kaitsjana õigusabi vandeadvokaadi

vanemabi Marina Leis. Kokku on määratud kaitsja kulud õigusabi osutamise eest olnud 24 +

72 + 96 = 192 eurot (I kd tl 86-87; II kd tl 53-55, 74-75), mis Dmitri Malahhov’il tuleb KrMS

§ 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel tasuda menetluskuluna riigituludesse.

Menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 9 mõttes ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev

sundraha. KarS § 4 lg 3 kohaselt on käesoleval juhul nii KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 kui ka

KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod teise astme kuriteod. Nimelt näeb KarS § 4 lg

3 ette, et teise astme kuritegu on süütegu, mille eest on KarS-is karistusena ette nähtud

tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus. KarS § 121 lg 2 eest näeb seadus

karistusena ette kas rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse ning KarS § 120 lg 1 eest

võib karistuse mõista kas rahalise karistuse või kuni 1-aastase vangistuse. Seega on mõlema

Dmitri Malahhov’i poolt toimepandud kuriteo puhul tegemist teise astme kuriteoga. KrMS §

179 lg 1 p 2 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme

kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära. Kohtuotsuse tegemise ajal ehk

15.03.2018. a kehtib Vabariigi Valitsuse 21.12.2017. a määrus nr 189 „Töötasu alammäära

kehtestamine“, mille § 1 kohaselt kehtestati alates 01.01.2018. a kuutasu alammääraks

täistööajaga töötamise korral 500 eurot. Seega tuleb Dmitri Malahhov’il KrMS § 180 lg 1, §

179 lg 1 p 2 ja § 175 lg 1 p 9 alusel tasuda riigituludesse menetluskuluna sundraha teise astme

kuriteo toimepanemise eest summas 750 eurot.

KrMS § 423 kohaselt järgitakse kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel KrMS sätteid

rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. KrMS 417 lg 2 näeb ette, et kui süüdimõistetu

ei ole rahalise karistusena mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse

jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole või

kui osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ning rahalise karistuse tasumise

tähtaega ei ole KrMS-is sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse

ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. Seega tuleneb eelmärgitud

sätetest, et üldreeglina tuleb menetluskulud tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest.

Süüdistatava Dmitri Malahhov’i kaitsja ei taotlenud kohtult menetluskulude ositi tasumise

võimaldamist. Samas nähtub kriminaalasja materjalidest, et Dmitri Malahhov’i 2014. a kogu

aasta sissetulek on olnud vaid 2717 eurot (II kd tl 42) ehk 226 euro kuus ning 2016. aastal

vaid 1290 eurot ehk natukene üle 100 euro kuus (I kd tl 70). Lisaks on Dmitri Malahhov’il

kaks alaealist last, keda ta peab üksi üleval pidama, kuivõrd laste ema on surnud (I kd tl 7,

33). Menetluskuludena tuleb süüdistataval Dmitri Malahhov’il riigile tasuda kokku 942 eurot.

Võttes arvesse Eesti keskmist brutokuupalka (Statistikaameti andmetel 2017. a IV kvartalis

1271 eurot), oleks nimetatud summa tasumine töötavale ja Eesti keskmist palka teenivale

isikule ühe kuu jooksul üldjuhul raskendatud või koguni mõeldamatu. Seega kuigi

süüdistatava kaitsja ei ole taotlenud kohtult menetluskulude ositi tasumise võimaldamist, leiab

kohus eelmärgitud asjaolusid arvestades, et süüdistatava varalist seisundit arvestades võib

talle siiski anda võimaluse tasuda menetluskulud ositi.

Kuigi Dmitri Malahhov’i sissetulekud on väga väiksed ning tal on ülalpidamisel kaks alaealist

last, ei nähtu kriminaalasja materjalidest, et isikul oleks füüsiliselt takistusi töö tegemiseks

ning piisava sissetuleku teenimiseks, mistõttu ei pea kohus

põhjendatuks osa

menetluskuludest riigi kanda jätmist KrMS § 180 lg 3 alusel.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on mitmel korral väljendanud seisukohta, mille kohaselt

1-17-11659

4 (5)

KrMS § 423, § 417 lg 3 ja § 424 lubavad menetluskulude tasumist ajatada maksimaalselt kuni

üheks aastaks (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13.05.2016. a kohtumääruse nr 3-1-1-

47-16 punkti 7 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 07.12.2012. a kohtumääruse nr 3-1-1-120-

12 punkti 7).

Kohus leiab, et süüdistatavale Dmitri Malahhov’ile võib anda maksimaalse võimaliku

perioodi ehk ühe aasta menetluskulude tasumiseks. Seetõttu määrab kohus, et Dmitri

Malahhov’il tuleb tasuda riigi kasuks väljamõistetud menetluskulud kogusummas 942 eurot

KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, s.t igakuiselt

tuleb tasuda 78,50 eurot.

II

ASITÕENDID

Süüdistusakti punktis 6 on prokurör märkinud asitõendite ja muude kriminaalmenetluses

äravõetud objekti all järgmised esemed:

1) 2 CD-plaati kõnesalvestistega ja 1 CD-plaat videosalvestisega, mis asuvad kriminaalasja

juures.

2) Pakend nr 1, 14.11.2017. a ettekande juurde lisatud ja asitõendina vaadeldud nuga, mis

on saadetud politseilattu hoiule, akt nr 2017-1762 (I kd tl 51).

3) Pakend nr 2, 15.11.2017. a kannatanu xxxx ülekuulamise protokolli juurde lisatud ning

asitõendina vaadeldud särk (naiste pluus), mis on saadetud politseilattu hoiule, akt nr

2017-1762 (I kd tl 51).

KrMS § 124 lg 1 kohaselt on asitõend kuriteo objektiks olnud asi, kuriteo toimepanemise

vahend,

kuriteojäljega

asi,

kuriteojäljest

valmistatud

jäljend

või

tõmmis

või

kuriteosündmusega seotud muu asendamatu objekt, mis on kasutatav tõendamiseseme

asjaolude selgitamisel.

16.11.2017. a vaatlusprotokolli kohaselt on vaadeldud kannatanu Xxxxpoolt politseile välja

antud naiste pluusi (I kd tl 34-35, 46-49). Tegemist on naiste pikkade varrukatega vabaaja

pluusiga, mis on tumerohelist värvi valget ja musta värvi ruudulise mustriga (I kd tl 47).

Pluusi esiosa paremal pool hõlmade poolt vaadatuna on rebitud äärega auk mõõtmetega 8x2,5

cm ning pluusi keskosa vasakul pool hõlmade poolt vaadatuna rinna peal on rebitud äärega

auk mõõtmetega 26x4 cm (I kd tl 47). Nimetatud pluus asub pakendisse nr 2 pakendatuna

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6

Tallinn (akt 2017-1762 – I kd tl 51). xxxx ütluste kohaselt oli nimetatud pluus tema tütrel

xxxx Dmitri Malahhov’iga toimunud konflikti ajal seljas ning see läks konflikti ajal katki (I

kd tl 22). Kannatanu xxxx sõnul kui Dmitri Malahhov haaras tal rinnust ja parema õla

piirkonnast, siis tekitas ta sellega kannatanule valu ning haaramisega rebis katki ka tal seljas

olnud särgi (I kd tl 34). Seega nähtub eeltoodust, et antud pluusi näol on tegemist

kuriteojäljega asjaga ehk asitõendiga KrMS § 124 lg 1 mõttes. Kuigi asitõendi

vaatlusprotokollist nähtuvalt on antud särk kahest kohast ulatuslikult katki rebitud ning

eelduslikult enam kandmiskõlbulik ei ole, ei ole kannatanu xxxx avaldanud, et ta nimetatud

pluusi enam tagasi ei sooviks. Samas nähtub eeltoodust, et tegemist on kannatanule xxxx

kuuluva pluusiga. Kohtul ei ole voli määrata isegi ilmselgelt väärtusetut ja kasutuskõlbmatut

asja hävitamisele olukorras, kus selleks ei ole asja omanik vastavasisulist nõusolekut andnud.

Seetõttu määrab kohus, et eelmärgitud naiste tumerohelist värvi valget ja musta värvi

ruudulise mustriga pluus tuleb KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada selle omanikule ehk

kannatanule xxxx.

16.11.2017.

a

vaatlusprotokolli

kohaselt

on

vaadeldud

sündmuskohalt

aadressilt

Xxxxkorterist kaasa võetud kööginuga (I kd tl 46, 50). Tegemist on musta värvi plastmassist

käepidemega 28 cm pikkuse kööginoaga, mille teravik on ära murtud (I kd tl 46). Tegemist on

1-17-11659

5 (5)

sama noaga, millega Dmitri Malahhov ähvardas oma vanaema xxx ära tappa, peale mida

Dmitri Malahhov viskas selle vanaema poole ning mis leiti hiljem diivani alt ja mis anti

politseile üle (I kd tl 10, 29, 34, 44). Kuivõrd antud nuga kasutas Dmitri Malahhov kannatanu

ähvardamisel, siis on tegemist kuriteo toimepanemise vahendiga ehk ühtlasi ka asitõendiga

KrMS § 124 lg 1 mõttes. Nimetatud nuga asub asitõendina hoiul pakendisse nr 1 pakendatuna

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6

Tallinn (akt 2017-1762 – I kd tl 51). Kannatanute xxxx ja xxxx ütlustest ei selgu, kellele nuga

täpselt kuulub, samas nähtub nende ütlustest, et tegemist oli noaga, mida nad ühiselt oma

majapidamises kasutasid (I kd tl 10, 29, 34). Seega on nii xxxx kui xxxx vähemalt antud noa

seaduslikud valdajad. Kuivõrd kohus määras, et teine asitõendiks olev ese – s.t naiste pluus –

tuleb tagastada selle omanikule kannatanule xxxx, siis määrab kohus, et ka eelmärgitud noa

võib tagastada selle seaduslikule valdajale xxxx KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel.

Kriminaalasja materjalide juures on kokku ka kolm CD-plaati. Esimesel, mis asub I toimiku

tagakaanele kinnitatud ümbrikus, asub 14.11.2017. a hädaabikõne salvestis häirekeskusesse

seoses 14.11.2017. a toimunud Dmitri Malahhov’i poolse ründega tema lähedaste – ema ja

vanaema – vastu (I kd tl 55-65). Teisel CD-plaadil, mis asub II toimiku tagakaanele kinnitatud

ümbrikus, asub 16.10.2016. a tehtud kõnesalvestis häirekeskusesse seoses 16.10.2016. a

Kalinka baari eest toimunud ründega (II kd tl 22-26). Kolmandal CD-plaadil, mis asub II

toimiku tagakaanele kinnitatud ümbrikus, on 16.10.2016. a Kalinka baari videosalvestus (II

kd tl 28-33).

Eelnimetatud CD-plaadid ei ole kriminaalmenetluses kelleltki äravõetud, vaid need on

spetsiaalselt loodud kas kolmandate isikute või menetleja enda poolt käesoleva

kriminaalmenetluse tõttu kriminaalasja materjalide juurde lisamiseks tõendamiseseme

asjaolude tõendamiseks. Kohus on seisukohal, et antud CD-plaatide näol, mis sisaldavad

kõne- ja videosalvestusi, ei ole tegemist asitõenditega KrMS § 124 lg 1 mõttes, vaid

elektroonilisel kujul olevate filmide või muude teabetalletustega (KrMS § 63 lg 1). Nimelt

näeb KrMS § 124 lg 1 ette, et asitõend peab olema asendamatu objekt. CD-plaat on

asendatav, sest selle kui füüsilise eseme omadused ei oma antud kriminaalasjas tõenduslikku

tähendust. Tõenduslikku tähendust omab nendel (andmekandjatel) olev digitaalne

informatsioon, mida on võimalik salvestada erinevatele andmekandjale (näiteks CD, DVD,

kõvaketas, mälukaart), sh korduvalt ilma tõendamisväärtust või usaldusväärsust vähendamata.

Seega ei ole CD-plaadid antud juhul asendamatud objektid ning ei saa seetõttu olla ka

asitõenditeks.

Eeltoodud põhjustel tuleb antud CD-plaate, mis sisaldavad video- ja helisalvestusi, pidada

KrMS § 63 lg 1 mõttes tõendiliigina filmiks või muuks teabetalletuseks, mis on lihtsalt

talletatud elektroonilisel kujul andmekandjal, milleks on tänapäeva tehnoloogia kohaselt

sobilik mh ka CD-plaat. Kuivõrd CD-plaatide näol ei ole tegemist asitõenditega, ei teki ka

küsimust, mida nendega ette võtta, sest kõik kriminaalasjas kogutud tõendid, mis ei ole

asitõendid, peavad asuma kriminaalasja materjalide juures.

Eeltoodu tõttu on kohus seisukohal, et kuivõrd video- ja kõnesalvestusi sisaldavad CD-

plaadid ei ole asitõenditeks, siis ei pea kohus nende osas ka otsustust vastu võtma tulenevalt

KrMS § 306 lg 1 p-st 13, sest tegemist on andmekandjatel elektroonilisel kujul esitatud filmi

või muude teabetalletustega, mis asuvad ja peabki asuma kriminaalasja materjalide juures.

Velmar Brett

kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)