4-18-1195/6 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

4-18-1195

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

22. 2018, Narva kohtumaja märts Väärteoasja number 4-18-1195 (930018000162) Kohtunik Galina Jasnjuk Kohtuistungi sekretär Aliis Peri Väärteoasi

Tolliseaduse (edaspidi tekstis TS) § lg 1 järgi

Menetlusalune isik P.K

isikukood XXX, elukoht xxx, ilma kodakondsuseta, emakeel vene keel, . – töötu

Koht ne menetleja uväli Maksu-ja Tolliamet registrikood 70000349, asukoht Lõõtsa 8a, 15176 Tallinn. Kohtuistungil osalenud isikud

Kohtuvälise menetleja esindaja - Maksu-ja Tolliameti juriidiline osakonna jurist Tiia Pukk. Kohtuistungi toimumise aeg 22.03.2018 RESOLUTSIOON

Juhindudes v

- äärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 107 lg 1 p st 1 ja §-dest 108-111 kohtunik : otsustas

Tunnistada P.K 14.02.2018 deklareeritava kauba süüdi tollikontrollist kõrvale

hoides ja deklareerimata jättes liiduvälisest riigist Eestisse toimetamise eest, so TS § 69 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista karistuseks kakskümmend) päeva aresti.

20 (

VTMS § 205 lg 2 alusel teatab maakohus P.K le - kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse arestimajja ta peab karistuse kandmiseks ilmuma.

VTMS § 205 lg 3 alusel lugeda aresti kandmise alguseks süüdlase P.K arestimajja saabumise aeg.

VTMS § 205 lg 4 alusel kui süüdlane P.K ei ilmu määratud ajaks aresti kandmisele arestimajja, teatab arestimaja sellest Viru Maakohtu Narva kohtumajale (1. Mai tn. 2, Narva) ja kohus teeb määruse süüdlase sundtoomise kohta arestimajja.

TS § 78 lg 1, KarS § 83 lg 2 ning VTMS § 2 alusel konfiskeerida äravõetud P.K-lt

Vene Föderatsiooni päritolu ja aktsiisimärkidega “Bayron “

800 sigaretti Exclusive Tobacco ja

200 sigaretti „Bayron White“, mis asuvad hoiul MTA Ida maksuja tollikeskuse Narva tollipunkti laos aadressil Vestervalli 7, Narva ning KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada.

VTMS § järgides VTMS § s 41 sätestatut.

113 lg 5 kohaselt saata kohtuotsus P.K-le -

Edasikaebamise kord

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama

Viru Maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I. VÄÄRTEOPROTOKOLLIDE SISU

14.02.2018 kell 12.17 saabus Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki mööda Narva-2 piiripunkti

Kreenholmi jalakäijate silla terminali liiklusriba reisija P.K , kellele oli see seitsmes piiriületus kalendrikuu jooksul. Reisija ei soovinud tollile piiriületusel midagi deklareerida.

Tolliseaduse (TS) § ti reisija ja tema pagasi läbivaatus, mille käigus avastati -de 64 ja 65 alusel teosta kokku 1000 sigaretti (800 tk Bayron Exclusive Tobacco ja 200 tk Bayron White, mis ei olnud isiku poolt mingilgi viisil deklareeritud. Sigarettide pakenditel asusid Venemaa maksumärgid. Kokku 1000 sigaretti peeti kinni, pakendatud kilekotti ja paigaldatud tollitõkend nr.ET0056443 ja hoiustati Ida TP-i laos aadressil Vestervalli 7, Narva.

Toimetades Vene Föderatsioonist Eestisse 1000 sigaretti üle ATKEAS s sätestatud maksuvaba - koguse, tollikontrollist kõrvale hoides ja deklareerimata jättes, pani P.K toime teo, mis on kvalifitseeritav väärteona TS § 69 lg 1 alusel s.o deklareeritava kauba toimetamine liiduvälisest riigist Eestisse tollikontrollist kõrvale hoides ja kauba deklareerimata jättes.

Maksu-

ja Tolliameti edastas väärteoasja kohtusse karistuse määramiseks.

II. KOHTUISTUNG NING KOHTUS UURITUD TÕENDID

Kohtuistung käesolevas väärteoasjas toimus 22.03.2018.

Kohtuistungile ei ole ilmunud menetlusalune isik P.K , kohtukutse on kätte toimetatud isiklikult. VTMS

90 lg 1 p kohaselt kui menetlusalusele isikule ja tema kaitsjale on asja arutamise § aeg ja koht teatavaks tehtud ning nad on kutse enne asja arutamist kätte saanud, kuid ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist või kui edasilükkamise taotlus ei ole rahuldatud, arutatakse asja ilma menetlusaluse isikuta või tema kaitsjata.

Kohtuvälise menetleja esindaja palub mõista karistuseks 2 päeva aresti. Isikut on väärtegude eest eelnevalt karistatud ja karistuseks mõistetud nii rahatrahvid kui ka arestid. Rahatrahvi määramine ei ole otstarbekas, kuna eelnevalt mõistetud rahatrahvid on isikul tasumata. Varasemad karistused ei ole mõjutanud isikut edaspidi rikkumiste toimepanemisest hoiduma ning isik jätkab õigusrikkumiste toimepanemist.

Kohus avaldas kohtuistungil järgmised dokumentaalsed tõendid: läbi vaatuse akt (lk 7-8), isikut

tõendava dokumendi koopia karistusregistri piiriületuse väljavõte (lk 5), APEXi, (lk 6-19),

väärteoprotokoll (lk jätk 20-25) ja taotlus menetluse amiseks (lk 26).

III. KOHTU PÕHJENDUSED

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Väärteoprotokolli kohaselt rikkus P.K TS § 69 lg 1.

Uuritud tõendite alusel jõudis kohus arvamusele, et süü on tõendatud.

P.K

Kohus, vahetult uurinud asjas kogutud tõendeid ja siseveendumuse kohaselt hinnanud tõendeid nende kogumis, on seisukohal, et P.K pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritav TS § lg 1

järgi.

Objektiivne koosseis

Alkoholi-, tubaka- - , kütuse ja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) § 57 lg 1 p 1 kohaselt vähemalt 18 aasta vanusel reisijal on lubatud kalendrikuu jooksul esmakordsel ja teistkordsel liiduvälisest riigist Eestisse saabumisel mitteärilisel eesmärgil tuua koos temaga liikuvas pagasis aktsiisivabalt kuni 40 sigaretti.

ATKEAS § 57 lg V kohaselt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1-4 nimetatud iga tubakatoote kogus moodustab 100 protsenti tubakatoodete aktsiisivabastusest. Ühe reisija puhul kohaldatakse aktsiisivabastust tubakatoodete mis tahes kombinatsiooni suhtes tingimusel, et üksikute aktsiisivabastuste protsentide kogusumma ei ületa 100 protsenti.

ATKEAS § 27 lg 6 p-i 1 kohaselt maksuhalduril on alust arvata, et reisija toodud aktsiisikaupa kasutatakse ärilisel eesmärgil, kui tubakatoodete kogus ületab käesoleva seaduse § s 571 sätestatud -

piirnorme. Sama paragrahvi lõike 6 p-i 2 kohaselt maksuhalduril on alust arvata, et reisija toodud aktsiisikaupa kasutatakse ärilisel eesmärgil, kui seda võimaldab eeldada reisi eesmärk, aktsiisikauba valdaja seotus ettevõtlusega, aktsiisikauba Eestisse toimetamise viis, aktsiisikaubaga seotud dokument, aktsiisikauba kogus, aktsiisikauba laad või aktsiisikauba toomise sagedus.

Tubakaseaduse § 6 lg 2 kohaselt isiku valduses oleva tubakatoodete hulga määramisel kaubanduslikuks koguseks kohaldatakse ATKEAS-t.

Tuginedes ATKEAS § 571 punktile 1 on Maksuja Tolliametil alust arvata, et tubakatooted ei ole isiklikuks kasutamiseks, kui tubakatoodete kogus ületab 800 sigaretti. Samuti on isik regulaarne piiriületaja, kelle Vene Föderatsjoonis viibitud aeg on väga lühike. Lähtuvalt eeltoodust on kohus seisukohal, et isiku poolt poolt Eestisse toimetatud 980 sigaretti on kaubanduslikus koguses ja kasutatakse ärilisel eesmärgil.

Vastavalt riigipiiri seaduse § 8 lõikele 3, Vabariigi Valitsuse 10.07.1995 määrusele nr 259

..Piiripunktide töökorralduse täiustamine" ja 17.09.1997 määrusele nr 176 ..Piirirežiimi eeskirja kinnitamine" kehtestatakse Narva-2 piiripunktis (edaspidi piiripunkt) töökorralduse eeskiri, mis määrab piiripunkti territooriumil ja hoonetes piirikontrolli teostavate ametnike ja teisi tööülesandeid täitvate isikute üldise töökorralduse, piiripunkti kaudu jalgsi piiri ületavate isikute, külaliste piiripunkti sisenemise ning piiripunkti territooriumil paiknemise, liikumise ja käitumise korra kohaselt deklareerimisele kuuluva või keelatud kaubaga on piiripunkti sisenemine keelatud.

Vabariigi Valitsuse 25.06.2002. a määruse nr 205 ..Rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktid" § 3 lisa 6 kohaselt Narva-2 piiripunktis kauba vormistusi ei toimu.

ATKEAS § 24 lg 201 kohaselt tekkis füüsilisel isikul maksukohustus tema poolt liiduvälisest riigist imporditud või talle liiduvälisest riigist füüsilise isiku poolt saadetud aktsüsikaubalt selle importimise päeval. Käesoleva seaduse § s 47, 48, 57, 58 või 69 sätestatud väärtuselise või -

koguselise piirnormi ületamisel tekib maksukohustus vaid nimetatud piirnorme ületavalt aktsüsikaubalt. Kui müügipakendis olev kogus ületab väärtuselist või koguselist piirnormi osaliselt, maksustatakse aktsiisiga kogu müügipakendis sisalduv aktsiisikaup.

ATKEAS § 25 lg 4 alusel võlgnik deklareerib ja maksab aktsiisi tollialastes õigusaktides sätestatud korras. Isik, kes impordib aktsiisikaupa käesoleva seaduse § 10 lõikes 2 nimetatud territooriumidelt, deklareerib ja maksab aktsiisi võlgnikuga samadel põhimõtetel.

Liidu tolliseadustik, mis kehtestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 952/2013 9. oktoobrist 2013 (edaspidi tolliseadustik), artikkel 158 lg 1 sätestab, et kõikide kaupade kohta, mida soovitakse tolliprotseduurile suunata, välja arvatud vabatsooni protseduurile suunatav kaup, esitatakse kõnealusele tolliprotseduurile vastav tollideklaratsioon.

L i kohaselt Narva-2 piiripunktis avastati kokku 1000 sigaretti (800 tk Bayron äbivaatuse akt

Exclusive Tobacco ja 200 tk Bayron White, mis ei olnud P.K poolt deklareeritud. Sigarettide pakenditel asusid Venemaa maksumärgid.

Narva-2 piiripunktis on keelatud deklareerimisele kuuluva kaubaga piiri ületada. Deklareerimisele kuuluva kaubaga on piiriületus lubatud läbi Narva-1 piiripunkti.

P P.K ja see oli iiriületuse väljavõte kohaselt 14.02.2018 kell 12.17 saabus piiripunkti seitsmes

piiriületus kalendrikuu jooksul.

Kohus leiab, et praegusel juhul on tõendamist leidnud, et P.K toimetades Vene

Föderatsioonist Eestisse 1000 sigaretti üle ATKEAS s sätestatud maksuvaba koguse, tollikontrollist - kõrvale hoides ja deklareerimata jättes, pani toime teo, mis on kvalifitseeritav väärteona TS § 69 lg

1 alusel s.o deklareeritava kauba toimetamine liiduvälisest riigist Eestisse tollikontrollist kõrvale hoides ja kauba deklareerimata jättes.

Subjektiivne koosseis

Karistusseadustiku (edaspidi: KarS) § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus. Kohus on seisukohal, et P.K pani TS § 69 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Sigaretid olid peidetud riiete alla.

Kohus leiab, et deklareerimisele kuuluva kauba tollikontrolli eest peitmine ja varjamine sellisel viisil, annab kinnitust sellest, et käesolevas väärteoasjas ei ole kahtlust, et isik pani teo toime kavatsetult, kus ta seadis eesmärgiks süüteokoosseisule TS § 69 lg 1 mõistes vastava asjaolu teostamise ja kus ta teadis, et see saabub. P.K seadis endale eesmärgiks tollikontrollist kõrvale hoides toimetada Venemaalt Eestisse Venemaal odavamalt kättesaadavaid tubakatooteid aktsiisivabalt ning koguses, millise aktsiisivaba toimetamine Eestisse ei ole lubatud ning soovist pääseda õigusaktidega ettenähtud maksude tasumise kohustusest, s.t varalise kasu saamise eesmärgil.

Menetluse käigus ei ole tuvastatud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.

Menetlusaluse isikuna ülekuulamisel on P.K tunnistanud, et 14.02.2018 toimetas Vene

Föderatsioonist Eestisse maksuvaba kogust ületava tollikontrollist kõrvale koguse sigarette 1000 tk

hoides . P.K sigarette kontrollist need deklareerimata jättes sõnul ta peitis , et pääseda tolli

(lk 25 ).

Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et TS § 69 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo P.K pani

toime kavatsetult.

Seega on P.K täitnud TS § 69 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse ja subjektiivse koosseisu.

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on tegude toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS

2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid

P.K poolt toimepandud teos ei esine. Samuti on P.K süüvõimeline, s.t ta oli väärteo toimepanemise ajal ja on ka käesoleval ajal süüdiv ja vähemalt 14 aastane (sündinud 1985. - aastal).

IV. KARISTUS

KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kergendava asjaoluna võib arvestada süü tunnistamist ja kahetsemist.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, väärteo toimepanemise raskust, vastutust, raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist, samuti iseloomustavaid andmeid.

Karistusregistri andmete kohaselt P.K

on varem väärteokorras korduvalt karistatud.

TS § 69 lg 1 sätestab, et deklareeritava kauba või sularaha liiduvälisest riigist Eestisse või Eestist liiduvälisesse riiki toimetamise eest tollikontrollist kõrvale hoides, kaupa või sularaha deklareerimata jättes, seda vale tariifse klassifikatsiooniga või kirjeldusega deklareerides või muul pettuslikul viisil toimides -

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

Nähtuvalt karistusregistrist on isikut varem väärteokorras karistatud korduvalt ning karistuseks mõistetud nii rahatrahvid kui ka arestid. Varasemad karistused ei ole mõjutanud isikut edaspidi rikkumiste toimepanemisest hoiduma ning isik jätkab õigusrikkumiste toimepanemist.

P.K on TS § 73 (kuni 30.06.2017) ja alates (01.07.2017 TS § 73; TS § 73 ja § 69 on dispositsioonilt identsed) § 69 lg 1 sätestatud rikkumiste eest varem korduvalt karistatud (vt karistusregistri väljavõte).

Seadusandja on "Karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, tolliseaduse ja

vangistusseaduse muutmise seaduse" eelnõu nr 393 SE seletuskirjas (Eelnõu § 1 p-de 17 ja 18)

märkinud: "...TS § 73 muutmisettepaneku kohaselt tuleks sätet täiendada selliselt, et väärteo eest oleks võimalik kohaldada karistusena ka aresti. Aresti kohaldamise võimaluse sätestamine on oluline meede süstemaatiliste salakaubavedaiate mõjutamiseks. Aresti kohaldamise aluse loomine tähendab ühtlasi ka üldkasuliku töö kasutamise võimalust.

Riigiko - hus on oma lahendites ka võtnud seisukoha, millal lugeda vargus süstemaatiliseks. RKKK 3

1-1-66-13 viitab otsusele nr 3-1-1-87-08, mille punktis 10 on jõutud järeldusele, et süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust. Kusjuures pole oluline millise aja jooksul isik need toime paneb, vaid oluline on nende tegude omavaheline seos ehk sarnasus ( RKKK nr 3-1-1-66-13 p 6.2 ja p 6.3.).

Asjaolude kohaselt on P.K alates 15.07.2013 toime pannud korduvalt TS § 73 lg 1 ja TS §

69 lg 1 (TS § 73 ja § 69 on dispositsioonilt identsed) sätestatud väärtegusid. P.K , tuues ebaseaduslikult Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki deklareeritavat kaupa, on pannud mitmeid kordi toime teod, mis on omavahel sarnased. Selline ebaseaduslik tegevus on saanud isikule elatuse hankimise allikaks. P.K on sarnaste korduvate väärtegude toimepanemistega näidanud suurt hoolimatust kehtiva õiguskorra suhtes.

Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et P.K a rahatrahviga ja ei ole võimalik karistad ainuvõimalik karistuse liik on arest.

Kohtuvälise menetleja esindaja palus kohtuistungil karistada päeva. P.K arestiga 20

Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et süüdistatavale konkreetse karistuse valimiseks tuvastatakse sanktsioonivahemiku keskmisest lähtudes järgnevalt süüd kergendavad ja raskendavad asjaolud ning muud süü suurust määravad asjaolud (Riigikohtu otsus nr 3 11). Süüd -1-1-77-

suurendab see, et menetlusalust isikut on varem väärtegude toimepanemise eest karistatud ning seda, et ta pani teo toime kavatsetult. Arvestades P.K poolt toimepandud teo raskust kõnealuse süüteokoosseisu teokirjelduse kontekstis on kohtu hinnangul tegemist rikkumisega, mille raskus on suur.

Kohus on seiskohal, et kuna menetlusalune isik P.K on süstemaatiliselt toime pannud TS §

73 ja 69 sätestatud väärtegusid ning isikule määratud korduvad rahatrahvid ei ole teda mõjutanud hoiduma tahtlike väärtegude toimepanemisest, siis tuleb tema mõjutamiseks kohaldada aresti. Kohus on nõus kohtuvälise menetleja esindajaga, et P.K puhul on tegemist süstemaatilise rikkujaga, kes tegutseb teadlikult.

Kohus märgib, et P.K on tasunud vaid ühe rahatrahvi kuid neli määratud rahatrahvi ei ole tasutud (sh TubS § 39 lg 1), mis viitab veelkord vajadusele karistada isikut arestiga. Samuti on isikult eelnevalt karistatud arestiga.

Kohus leiab, et kui aresti mitte kohaldada, siis annab see ühiskonnale väära signaali, et alailma sarnaste tehioludega toime pandud õigusnormide rikkumise korral ei ole teo toimepanijal tõsiseid tagajärgi vaja karta.

Kohus on seiskohal, et tulenevalt sellest, et menetlusalune isik P.K on süstemaatiliselt toime pannud TS § 73 ja § 69 sätestatud väärtegusid (TS § 73 ja § 69 on identsed) ning isikule määratud korduvad rahatrahvid ei ole teda mõjutanud hoiduma tahtlike väärtegude toime panemisest, tuleb tema mõjutamiseks kohaldada aresti. Koh on seisukohal, et karistuse eesmärke us ei ole arestist kergema karistusega võimalik saavutada. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et P.K ei ole võimalik karistada rahatrahviga.

Kõike eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et põhjendatud on käesoleval juhul P.K karistada 20

päeva arestiga.

TS § 78 lg 1, KarS § 83 lg 2 ning VTMS § 2 alusel tuleb konfiskeerida P.K lt äravõetud -

Vene Föderatsiooni päritolu ja aktsiisimärkidega 800 sigaretti “Bayron Exclusive Tobacco“ ja 200 sigaretti „Bayron White“, mis asuvad hoiul MTA Ida maksuja tollikeskuse Narva tollipunkti laos aadres

sil Vestervalli 7, Narva ning KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik