2-16-13748/56 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Vallo Kariler

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.aprill 2018.a, Tallinn

Tsiviilasja number 2-16-13748 Tsiviilasi

OÜ Grupivara hagi AS Ekspress Grupp

vastu AS

Ekspress

Grupp aktsionäride 13.06.2016

korralise

üldkoosoleku protokolli punktides 1 ja 2 sisalduvate otsuste

tühisuse

tuvastamiseks või

kehtetuks

tunnistamiseks

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende Hageja: Osaühing Grupivara (registrikood 10672077), esindajad

lepingulised esindajad vandeadvokaadid Raiko Lipstok ja

Tarmo Repp

Kostja: Aktsiaselts Ekspress Grupp (registrikood

10004677), lepingulised esindajad vandeadvokaat Arne

Ots ja advokaat Martin-Johannes Raude

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 09.02.2017, 30.11.2017 ja 22.02.2018

RESOLUTSIOON

1. Jätta osaühing Grupivara nõue Aktsiaselts Ekspress Grupp aktsionäride 13.06.2016

korralise üldkoosoleku protokolli punktides 1 ja 2 sisalduvate otsuste tühisuse

tuvastamiseks läbi vaatamata.

2. Jätta osaühing Grupivara nõue Aktsiaselts Ekspress Grupp aktsionäride 13.06.2016

korralise

üldkoosoleku

protokolli

punktis

sisalduva

otsuse

kehtetuks

tunnistamiseks läbi vaatamata.

3. Jätta osaühing Grupivara nõue Aktsiaselts Ekspress Grupp aktsionäride 13.06.2016

korralise

üldkoosoleku

protokolli

punktis

sisalduva

otsuse

kehtetuks

tunnistamiseks rahuldamata.

4. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

2-16-13748

2 (19)

4.1.

Menetluskulud jätta hageja kanda.

4.2.

Rahuldada kostja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja

määrata kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks menetluskulud summas

9 207 eurot.

4.3.

Mõista osaühingult Grupivara (registrikood 10672077) Aktsiaselts Ekspress

Grupp (registrikood 10004677) kasuks välja menetluskulud summas 9 207

eurot.

4.4.

Kohustada osaühingut Grupivara (registrikood 10672077) tasuma punktis 4.3

väljamõistetud menetluskuludelt Aktsiaselts Ekspress Grupp (registrikood

10004677) kasuks viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud

määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

5. Jätta hageja 02.03.2018 taotlus 22.03.2018 kohtuistungi protokolli parandamiseks

rahuldamata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 200 eurot.

Hageja nõuded ja seisukohad

1. OÜ Grupivara (hageja) esitas 12.09.2016 Harju Maakohtule hagiavalduse AS Ekspress

Grupp (kostja) vastu AS Ekspress Grupp aktsionäride 13.06.2016 korralise üldkoosoleku

protokolli punktides 1 ja 2 sisalduvate otsuste tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt

kehtetuks tunnistamiseks.

2. 13.06.2016 toimus kostja aktsionäride üldkoosolek. Üldkoosolekul võeti vastu otsus:

-

(p 1) „Kinnitada juhatuse poolt esitatud AS Ekspress Grupp 01.01.2015 – 31.12.2015

majandusaasta aruanne“;

-

(p 2) „Kinnitada juhatuse esitatud kasumi jaotamise ettepanek, mille kohaselt 2015.a

puhaskasumist, milleks on 2707 tuhat eurot, suurendada kohustuslikku reservkapitali

135 tuhande euro võrra, maksta aktsionäridele dividende vastavalt 5 eurosenti ühe aktsia

kohta ning ülejäänud summa, milleks on 1116 tuhat eurot, kanda eelmiste perioodide

jaotamata kasumisse. Õigus osaleda kasumi jaotamises on neil aktsionäridel, kes on

seisuga 29.06.2016.a kell 23.59 kantud AS Ekspress Grupp aktsionäride nimekirja.

Dividendide väljamaksmine toimub 06.07.2016.a.“

3. Hageja esitas nimetatud üldkoosoleku otsustele vastuväited ja hääletas nendele vastu. Kostja

vastuväidetele ei vastanud. 4. Kostja 2015.a majandusaasta aruandes on märgitud

puhaskasumiks 2 707 000 eurot. Hageja hinnangul on 2015.a majandusaasta aruandes kostja

vara Delfi Eesti ja Delfi Läti näol kajastatud oluliselt suurema väärtusega kui nende tegelik

väärtus. On rikutud raamatupidamise nõudeid ja varade väärtust on kajastatud ebaõigesti:

-

Delfi Läti väärtus on üle hinnatud 3 115 000 euro võrra.

2-16-13748

3 (19)

-

Delfi Eesti väärtus on üle hinnatud 5 881 000 euro võrra.

5. Diskonteeritud rahavoogude meetodit kasutades oleks 2015.a puhaskasumi 2 707 000 eurot

asemel hoopis kahjum summas 6 289 000 eurot, mistõttu poleks mida jagada.

6. Kostja majandusaasta aruannete alusel on Delfi Eesti bilansiline väärtus 2011-2015

keskmiselt olnud tasemel ca 68 x EBITDA ja Delfi Läti bilansiline väärtus 2011-2015

keskmiselt tasemel 72 x EBITDA. Sellistel väärtustasemetel ei tehta praktikas online-

meedia valdkonnas täna tehinguid. Avalikult kättesaadavate andmete põhjal tehti

meediasektoris 2013-2015 tehinguid väärtuskordajaga 6-11 x EBIDTA.

7. Aruandes on kajastatud ebarealistlikke eeldusi – tuleviku prognooside tegemisel on võetud

aluseks minevikus prognooside täitmist. Tegemist on olulise veaga majandusaasta

aruandes.

8. Otsused on tühised vastuolu tõttu raamatupidamise seadusega (RPS) ja äriseadustiku (ÄS)

§ 3011 lg 1 p 1 ja 2 ning lg 2.

9. Alternatiivselt on otsused kehtetud vastuolu tõttu seadusega ja põhikirja punktidega 7.2 ja

8.1, mis näevad ette, et kostja aruandlus peab olema kooskõlas seadusega ja dividendi võib

maksta ainult puhaskasumist.

10. Hageja õigustatud huvi üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks seisneb täiendavalt

järgnevas. Hageja huvi aktsionärina ei ole seotud mitte lühiajalise kasu saamisega

ühekordse dividendi näol, vaid aktsiad on soetatud selleks, et saada kasu pikaajaliselt.

Edaspidiste investeerimisotsuste tegemine ka selles osas eeldab adekvaatse teabe olemasolu

kostja väärtuse kohta. Hagejal (nagu igal teisel aktsionäril) on dividendi saamise kõrval

üleüldine huvi kostja normaalse toimimise ja kostja väärtuse adekvaatse kajastamise vastu

kostja finantsaruannetes. Hagejal puuduvad muud, efektiivsemad viisid oma õiguste

kaitseks.

11. Hagejale jääb arusaamatuks, et kuidas saaks esitatud hagi H. Luige huvisid kahjustada, kui

Üldkoosoleku otsused oleksid kooskõlas seadustega ning puuduks alus Üldkoosoleku

otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Samuti ei tohi hagejat

samastada XXX ja XXX tegevusega.

12. Ühes asjas nõustajana osalemine ei välista mõnes teises tsiviilasjas eksperdina osalemist.

Pealegi hr. XXX on koostanud eriteadmistega isiku arvamuse, mitte ekspertiisi ega ole

olnud käesolevas asjas menetlusosalise nõustaja.

Kostja vastuväited hagile

13. Kostja hinnangul tuleks jätta läbi vaatamata hageja nõue tunnistada kehtetuks 2015.

majandusaasta aruande kinnitamise otsus. Majandusaasta aruande väidetav ebaõigsus ei saa

olla kehtetuks tunnistamise alus.

Kostja on nõus, et kasumi jaotamise ettepaneku kinnitamise otsuse kehtetuks tunnistamise

nõude saab läbi vaadata.

14. Hagejal puudub tühisuse tuvastamiseks vastu õiguslik huvi. Hagejale kuulub 100 aktsiat.

Seega on hageja osaluse suurus 100 * 100 / 29 796 841= 0,0003 %. Hageja on ainuke

aktsionär, kes on vaidlustanud majandusaasta aruande kinnitamise ja kasumi jaotamise

otsuseid. Ülejäänud 3043 aktsionäril, kellele kuulub 99,9997% aktsiatest, ei ole

majandusaruande kinnitamise ja kasumi jaotamise otsustele vastu olnud ega nende osas

pretensioone esitanud. Olukorras, kus (a) hageja on 0,0003% suuruse osalusega ainuke

2-16-13748

4 (19)

aktsionär, kes kostja majandusaasta aruandele ja kasumi jaotamisele vastu vaidleb, ning (b)

hageja eesmärk on näidata kostja majandustulemusi tegelikust väiksemana, peaks puuduma

mõistlik kahtlus, et hageja ei vaidle mitte enda 132 eurot maksva osaluse kaitseks, vaid

teis(t)e aktsionäri(de) kahjustamiseks.

Käesoleva kohtuasja põhjus ei ole hageja 132 eurot maksva osaluse kaitse, vaid XXXja XXX

isiklik vimm kostja suuraktsionäri XXX vastu. Hageja ainuke eesmärk on kahjustada kostja

mainet, vähendada kostja aktsiahinda ja vältida kostja dividendimakseid ning tekitada seeläbi

XXXle kahju.

Hageja ei ole põhjendanud, milles seisneb tema kui 0,0003% suurust ja 132 eurot maksva

osaluse omaniku tuvastushuvi sellise hagi menetlemise vastu, mille rahuldamise korral hageja

praktiliselt olematu suurusega osaluse väärtus väheneks ning dividenditulu kaoks.

Isikul ei ole õigust hageda äriühingu majandusaasta aruande kinnitamise otsust selleks, et teha

„otsus tulevikuinvesteeringute tegemise kohta“ ning saada „piisavat informatsiooni täiendavate

rahaliste riskide võtmiseks“. Majandusaasta aruande kinnitamise otsust ei saa hageda tulevikus

tehtava investeeringu kaalumiseks. Juba tehtud investeeringu kaitset hageja esitatud hagi ei

võimalda.

15. Kostja hinnangul tuleks jätta läbi vaatamata hageja nõue tuvastada kasumi jaotamise

ettepaneku kinnitamise otsuse tühisus. Hageja on tuginenud hagi aluses väitele, et Delfide

firmaväärtused on kostja 2015. majandusaasta aruandes ülehinnatud. Selline väide saab olla

aluseks kostja 2015.majandusaasta aruande kinnitamise otsuse tühisuse tuvastamise

nõudele, kuid mitte kasumi jaotamise ettepaneku kinnitamise otsuse tühisuse tuvastamise

nõudele. Hagist ei selgu, milles peaks hageja hinnangul seisnema kasumi jaotamise

ettepaneku kinnitamise otsuse tühisuse tuvastamise nõude alus.

16. Hagi läbivaatamise korral palub kostja jätta hagi rahuldamata.

Delfi Eesti ja Delfi Läti firmaväärtused põhinevad põhjalikel ja asjatundlikel prognoosidel ja

hinnangutel, mille põhjendatust on kontrollinud paljud sõltumatud eksperdid, kelleks on

audiitorfirma erinevad audiitorid ja auditisse kaasatud (rahvusvahelised) eksperdid. Delfide

firmaväärtused on kajastatud aruandes õigesti ja seetõttu puudub hagi rahuldamise alus.

17. Hageja pole viidanud, milliseid firmaväärtuse arvutamise aluseks olevaid sätteid on kostja

rikkunud.

18. Kostja leiab, et vajadus vara väärtuse alla hindamiseks oleks üksnes siis, kui vara

bilansilisest väärtusest oleksid üheaegselt madalam nii vara õiglane väärtus kui ka vara

kasutusväärtus.

RPS § 17 lg 2 järgi tuli aruande koostamisel lähtuda rahvusvahelistest finantsaruandluse

standarditest (IFRS ja IAS). Aruande koostamise käigus tehti firmaväärtustele IFRS 3 p 55 järgi

vara väärtuse languse test kooskõlas IAS 36-ga. IAS 36 p 8 kohaselt on vara väärtus langenud,

kui selle bilansiline maksumus ületab selle kaetava väärtuse. IAS 36 p 6 ja 18 järgi on kaetav

väärtus kõrgem kahest: (a) vara õiglane väärtus, millest on maha arvatud müügikulutused, või

(b) vara kasutusväärtus. IAS p 6 kohaselt on (a) õiglane väärtus teadlike, huvitatud ja

sõltumatute osapoolte vahelises tehingus vara müügist saadav summa, millest on maha arvatud

võõrandamiskulud, ning (b) kasutusväärtus tulevaste rahavoogude nüüdisväärtus, mida

eeldatakse varast või raha teenivast üksusest saada. Käesoleval juhul oli vara kaetav väärtus

vara bilansilisest väärtusest maksumusest suurem, mistõttu puudus IAS 36 p 8 ja 19 järgi alus

ja vajadus vara alla hinnata.

2-16-13748

5 (19)

19. Audiitorid on leidnud, et aruanne (st ka selles kajastatud firmaväärtuste leidmiseks

kasutatud meetodid, andmed ja hinnangud ning nende pinnalt leitud firmaväärtused) on

kooskõlas finantsaruandluse reeglitega. Audiitorite järeldusotsus põhineb objektiivsel ja

sõltumatul ekspertiisil.

20. Delfi Läti firmaväärtus hinnati 2014. majandusaasta aruandes alla 1,443 miljonit eurot.

Seega on kostja olnud firmaväärtuste arvutamisel selgelt konservatiivsem.

21. Kokku on auditeerinud kostja 2011.-2015. aastate aruandeid kaks audiitorbürood

(PricewaterhouseCoopers ja Deloitte) ning viis vandeaudiitorit (XXX, XXX, XXX, XXX,

XXX), kes kõik on Eestis tuntud ja tunnustatud eksperdid. Mitte ühelgi aastal ei ole mitte ükski

audiitor firmaväärtuste hindamises või majandusaasta aruannete õigsuses minetusi tuvastanud.

22. Tulevikunägemuse õigsus selgub 5 aasta pärast. Küsimus saab olla selles kui põhjendatud

hinnang on. Põhjendatust on kontrollinud vandeaudiitorid.

23. Aruanne ei kajastaks kostja majandusseisu olulisel määral valesti ka siis, kui Delfi Eesti ja

Delfi Läti firmaväärtused oleks pidanud hagis väidetud ulatuses alla hindama (milleks alus

ja põhjus puudus). Selline allahindlus oleks moodustanud kostja bilansimahust ligikaudu

kümnendiku. Samuti oleks kostjal olnud sellisest allahindamisest hoolimata 31. detsembri

2015 seisuga 14,908 miljonit eurot jaotamata kasumit, mille arvelt katta allahindlus ja

maksta dividendid.

24. XXXi arvamus ei ole lubatav tõend, kuna tegemist on kostja nõustajaga. XXXi arvamus ei

saaks olla usaldusväärne tõend ka siis, kui XXX ei peaks käesolevas asjas hageja

nõustajana formaalselt esinema. Pole eluliselt usutav, et XXX oli 2013. majandusaasta

aruande vaidluses hagejaga võrdsustatud nõustaja ning on 2015. majandusaasta aruande

vaidluses objektiivne tõendiallikas.

25. Eksperdi poolt 2013. ja 2015. aasta seisuga Delfi Läti firmaväärtusele antud hinnangute

erinevus on 6,869-5,050=1,819 miljonit eurot. Ka hageja poolt 2013. ja 2015. aasta seisuga

Delfi Läti firmaväärtusele antud hinnangute erinevus on 3,892-2,213=1,679 miljonit eurot.

Olukorras, kus hageja ise on asunud 2013. ja 2015. aasta seisuga Delfi Läti firmaväärtuse

osas erinevatele seisukohtadele, ei saa pidada kuidagi vastuoluliseks, et sama on teinud ka

ekspert.

KOHTU PÕHJENDUSED

I

26. Hageja nõuab 13.06.2016 kostja aktsionäride üldkoosoleku otsuste p 1 ja 2 tühisuse

tuvastamist, kuna need on tühised vastuolu tõttu raamatupidamise seadusega ja ÄS § 3011

lg 1 p 1 ja 2 ning lg 2. Kostja hinnangul tuleb jätta läbi vaatamata hageja nõue tunnistada

kehtetuks 2015. majandusaasta aruande kinnitamise otsus. Samuti tuleb kostja hinnangul

jätta läbivaatamata hageja tühisuse tuvastamise nõue kuna hagejal ei ole tuvastushuvi.

27. Otsuse tühisuse alus saab tuleneda võlausaldajate kaitseks või avalikes huvides sätestatud

seaduse rikkumisest. Võlausaldajate kaitsesäteteks on sätted, mis kaitsevad äriühingu

kapitali. Sellisteks normideks võivad olla ka raamatupidamise seaduse sätted, mis

reguleerivad majandusaastaaruande koostamist.

Kohus leiab, et hageja huvi ei saa välistada pelgalt asjaolu, et ta on väikeaktsionär. Igal

aktsionäril, olenemata talle kuuluva osaluse suurusest on õigus kohtus nõuda üldkoosoleku

2-16-13748

6 (19)

otsuse tühisuse tuvastamist. Samas tuleb igal konkreetsel juhul selgitada välja, kas aktsionäril

on tuvastushuvi. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-82-15 30.09.2015 tehtud otsuse p-s 13

selgitanud, et otsuse tühisusele võivad tugineda vähemalt samad isikud, kellel on õigus nõuda

otsuse kehtetuks tunnistamist. Aktsionäril on eelduslikult õigus esitada tuvastushagi TsMS §

368 lg 1 järgi ja nõuda otsuse tühisuse tuvastamist ka juhul, kui tegu on võlausaldajate kaitseks

või avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätte rikkumisega, sest võlausaldajate või avalike

huvide kahjustamine on üldjuhul seotud aktsiaseltsi kui terviku kahjustamise võimalusega,

mistõttu on aktsionäri investeeringuga seotud huvi ühingu normaalse toimimise vastu üldjuhul

eeltoodud olukorras piisav tema tuvastushuvi jaatamiseks.(vt Riigikohtu

30.09.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-15, p 13).

Tallinna Ringkonnakohus on teinud tsiviilasjas nr 2-15-17530 16.juunil 2017 otsuse hageja

nõudes tuvastada kostja aktsionäride üldkoosoleku otsuste tühisus 2013.a majandusaasta

aruande kinnitamise ja kasumi jaotamise osas (otsus jõustus sellega, et Riigikohus ei võtnud

kaebust menetlusse). Tallinna Ringkonnakohus on tehtud lahendis leidnud, et „Arvestades

hageja marginaalset osalust ja investeeringu omaniku tavapäraseid eesmärke saab hageja huvi

olla ainult majandusliku sisuga, s.t üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise nõude esitamine

saab kanda eesmärki investeeringu säilimiseks ja sellelt kasu (dividendi) teenimiseks.

Käesolevas vaidluses on aga hagi eesmärgiks välistada dividendi maksmine, mistõttu ei kanna

esitatud hagi investeeringu arvelt suurema kasumi teenimise eesmärki.“ Lisaks märkis

ringkonnakohus, et „Investeeringu säilitamise eesmärgil esitatud hagi puhul peaks hageja esile

tooma vähemalt selle, miks tema hagi rahuldamine tagab tema investeeringu parema

säilimine.“ Samas märkis ringkonnakohus, et „Kui kostja majandusaasta aruandes on

väidetavalt üle hinnatud kontserni kuuluva ettevõtte firmaväärtus, ei tähenda veel, et oleks oht

hageja investeeringu säilimisele.“ (vt Tallinna Ringkonnakohtu 16.06.2017 otsuse p 42).

28. Kohus leiab, et hageja ei ole oma tuvastushuvi 13.06.2016 aktsionäride üldkoosoleku

otsuste tühisuse tuvastamiseks piisavalt põhjendanud.

Kuna nii Riigikohus kui ka Tallinna Ringkonnakohus on eelviidatud lahendites leidnud, et

aktsionäri huvi saab olla seotud ainult tema enda poolt tehtud investeeringuga, siis leiab kohus,

et hageja tuvastushuvi ei ole põhjendatav sellega, et hageja vajab informatsiooni firmaväärtuste

osas ka edaspidiste investeerimisotsuste tegemiseks oma osaluse suurendamiseks. Huvi

edaspidiste otsuste tegemiseks osaluse suurendamiseks ja täiendavate riskide võtmiseks ei

seondu olemasoleva investeeringu säilimise huviga. Samuti ei saa hageja tuvastushuvi põhineda

abstraktsel huvil kostja toimimise ja kostja väärtuse adekvaatse kajastamise vastu kostja

finantsaruannetes, see saab olla seoses tehtud investeeringu säilimise huviga.

Kohus nõustub hagejaga, et adekvaatne info kostja väärtuse osas on aktsionärile vajalik selleks,

et teha otsust, kas lahkuda aktsionäride ringist või mitte. Hageja põhjendab sellise info

vajalikkust eesmärgiga saada aktsiate võõrandamisel nende eest võimalikult kõrget hinda.

Tegemist on hageja eesmärgiga saada aktsiate võõrandamisel võimalikult suurt kasu, mitte

aktsiate säilimisel. See ei ole aga jällegi seotud aktsionäri võimaliku tuvastushuviga.

Hageja väitel süvendab kahjumis ettevõttest raha väljaviimine probleeme kostja majanduslikus

seisundis. Kohtu hinnangul ei saa sellest väitest teha järeldust, et esineks oht hageja

investeeringu säilimisele. Hageja ei ole põhjendanud, et kahjumi olemasoluga ja sellises

olukorras kasumise jaotamisega kaasneks vältimatult püsiva maksejõuetuse tekkimine. Kohtu

hinnangul oleks naiivne arvata, et suurema osalusega aktsionärid võtaksid vastu kasumi

jaotamise otsuse olukorras, kus sellega kaasneks äriühingu pankrot.

2-16-13748

7 (19)

29. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja nõude AS Ekspress Grupp aktsionäride 13.06.2016

korralise üldkoosoleku protokolli punktides 1 ja 2 sisalduvate otsuste tühisuse

tuvastamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

II 30. Hageja nõuab kostjalt alternatiivselt AS Ekspress Grupp aktsionäride 13.06.2016

korralise üldkoosoleku protokolli punktides 1 ja 2 sisalduvate otsuste kehtetuks tunnistamist

põhjusel, et tegemist on vastuoluga seaduse ning põhikirja punktidega 7.2 ja 8.1.

Kostja hinnangul tuleks jätta läbi vaatamata hageja nõue tunnistada kehtetuks 2015.

majandusaasta aruande kinnitamise otsus. Majandusaasta aruande väidetav ebaõigsus ei saa olla

kehtetuks tunnistamise alus.

31. Riigikohus on märkinud, et kui majandusaasta aruandes esinevad sellised vastuolud

raamatupidamisseaduse sätetega, mille tulemusel kajastab majandusaasta aruanne olulisel

määral valesti äriühingu majandusseisu, siis on rikutud võlausaldajate ning avalikkuse

kaitseks kehtestatud seaduse sätteid ja aktsionäride üldkoosoleku otsus, millega selline

majandusaasta aruanne kinnitatakse, on ÄS § 3011 lg 1 p 1 alusel tühine. Väiksemad

kõrvalekalded majandusaasta aruandes ei ole sellised puudused, mis mõjutaks otsuse

kehtivust. (vt Riigikohtu 30.09.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-15, p 12). Arvestades

Riigikohtu seisukohta ja asjaolu, et kohus jättis hageja tühisuse tuvastamise nõude

läbivaatamata, ei ole hagejal nõuet seoses AS Ekspress Grupp aktsionäride 13.06.2016 korralise

üldkoosoleku protokolli punktiga 1. Hagejal ei ole võimalik saavutada eesmärki üldkoosoleku

protokolli p 1 kehtetuks tunnistamiseks. Seega jääb hageja nõue ka alternatiivse nõude osas

seoses üldkoosoleku protokolli p 1 kehtetuks tunnistamiseks läbi vaatamata.

32. Kohus leiab, et kasumi jaotamise ettepaneku kinnitamise otsuse kehtetuks tunnistamise

nõude saab läbi vaadata.

TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

Kohus leiab, et hagi tuleb jätta läbivaatamist võimaldavas osas rahuldamata.

33. Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise alused tulenevad ÄS § 302 lg 1. Otsuse

kehtetuse alus saab tuleneda vastuolust seaduse või põhikirjaga. Hageja on tuginenud

mõlemale alusele.

34. Poolte vahel ei ole vaidlust alljärgnevate asjaolude osas: - 13.06.2016 toimus kostja

aktsionäride üldkoosolek. Üldkoosolekul võeti vastu otsus (p 2) „Kinnitada juhatuse

esitatud kasumi jaotamise ettepanek, mille kohaselt 2015.a puhaskasumist, milleks on 2707

tuhat eurot, suurendada kohustuslikku reservkapitali 135 tuhande euro võrra, maksta

aktsionäridele dividende vastavalt 5 eurosenti ühe aktsia kohta ning ülejäänud summa,

milleks on 1116 tuhat eurot, kanda eelmiste perioodide jaotamata kasumisse. Õigus osaleda

kasumi jaotamises on neil aktsionäridel, kes on seisuga 29.06.2016.a kell 23.59 kantud AS

Ekspress Grupp aktsionäride nimekirja. Dividendide väljamaksmine toimub 06.07.2016.a.“

-

Hageja esitas nimetatud üldkoosoleku otsusele vastuväited ja hääletas sellele vastu.

-

Kostja 2015.a majandusaasta puhaskasumiks oli majandusaasta aruandes märgitud 2

707 000 eurot, Delfi Eesti firmaväärtuseks 15 281 000 eurot ja Delfi Läti

firmaväärtuseks 7 007 000 eurot.

35. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja 2015.a majandusaasta aruandes oleks pidanud Delfi

Eesti ja Delfi Läti firmaväärtused alla hindama, mistõttu oleks kostja 2015.a majandusaasta

2-16-13748

8 (19)

aruandes puhaskasumi asemel pidanud hoopis kahjumit näitama ning seega oleks kasumi

jaotamine vastuolus kostja põhikirjaga.

36. Hageja hinnangul on Delfi Läti väärtus üle hinnatud 3 115 000 euro võrra ja Delfi Eesti

väärtus üle hinnatud 5 881 000 euro võrra. Hageja tugineb oma väitega XXXi 04.06.2016

analüüsile „AS-i Ekspress Grupp 2015.a finantsaruandluses Delfi Eesti ja Delfi Läti

firmaväärtuse kajastamise kohta“.

Kostja väitel on antud tõend lubamatu, kuna XXX on 2013.a majandusaasta aruannet

puudutavas vaidluses hageja nõustaja TsMS § 228 mõttes.

Kohtul puudub alus järelduseks, et XXX tegutseks hageja nõustajana ka 2015.a majandusaasta

aruannet puudutavas osas, seega siis käesolevas asjas. Asjaolu, et paralleelselt käesoleva asja

menetlemisega toimus vaidlus 2013.a majandusaasta aruande üle teises menetluses ja seal

osales XXX hageja nõustajana, ei tähenda, et XXX seda igas sarnases vaidluses oleks.

Spetsialisti on menetlusosalisel võimalik kaasata menetlusse kas menetlusosalise poolel

(nõustajana) või tõendiallikana (spetsialisti arvamusena). Sellist valikuvabadust ei saa

menetlusosaliselt ära võtta. Seetõttu leiab kohus, et XXXi analüüs on käesolevas asjas

lubatavaks tõendiks.

37. XXXi 04.06.2016 analüüsi „AS-i Ekspress Grupp 2015.a finantsaruandluses

Delfi Eesti ja Delfi Läti firmaväärtuse kajastamise kohta“ kohaselt võib vaid avalikel andmetel

põhineva analüüsi kohaselt Delfi Eesti ja Delfi Läti rahateenivate üksuste firmaväärtus, EEG

konsolideeritud bilansis seisuga 31.12.2015, olla tõenäoliselt ülehinnatud. Delfi Eesti osas võib

ülehindamine ulatuda kuni 5,881 tuhat eurot ja Delfi Läti osas kuni 3,115 tuhat eurot. “Delfi

Eesti ja Delf Läti firmaväärtuse tõenäolisele ülehinnatusele osutab kaetava väärtuse testi

reproduktsioon diskonteeritud rahavoogude meetodil, kasutades sisendina EEG poolt

konsolideeritud majandusaasta aruandes 2015 esitatud tulude kasvu eeldusi, laenu hinda ning

seniseid Delfi Eesti ja Delfi Läti majandustulemusi. Delfi Eesti ja Delfi Läti firmaväärtuse

tõenäolist ülehinnatust toetab ka väärtussuhtarvude meetod. EEG 2015.a. majandusaasta

konsolideeritud aruande kohane EEG puhaskasum oli 2,707 tuh.

EURi. Kui arvestada eelnimetatud võimalike Delfide allahindlustega, siis tooksid need kaasa

EEG 2015.a. võimaliku koondkahjumi kuni 6,289 tuh. EURi (2,707 - 5,881 – 3,115).” (I kd tl

97-117).

XXXi poolt koostatud analüüsi kohaselt võiks Delfi Eesti firmaväärtus summas 15 281 tuhat

eurot olla matemaatiliselt põhjendatud, kui Delfi Eesti tulevane EBITDA marginaal oleks,

arvestades EEG kasutatud Delfi Eesti tulude kasvu eeldusi, vähemalt 16,7%. Võrdluseks oli

Delfi Eesti marginaal perioodil 2009-2014.a. vahemikus 2-11.5% ja keskmiselt 7.3%. Delfi Läti

firmaväärtus oleks matemaatiliselt põhjendatud juhul kui Delfi Läti tulevane EBITDA

marginaal oleks vähemalt 17% arvestades EEG poolseid Delfi Läti tulude kasvu eeldusi.

Võrdluseks Delfi Läti EBITDA marginaal perioodil 2009-2015.a. oli keskmiselt 4,8%

(vahemikus-9.3% kuni 11.4%). (I kd tl 97-117).

38. Käesolevas asjas oli kohtu poolt määratud finantsekspertiis järgmiste küsimustega: Kas AS-

i Ekspress Grupp konsolideeritud 2015. majandusaasta aruande koostamisel oleks

rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite ja Eesti hea raamatupidamistava järgi

pidanud aruande leheküljel 57 märgitud Delfi Eesti ja Delfi Läti firmaväärtused (vastavalt

15,281 ja 7,007 miljonit eurot) alla hindama? Kui jah, siis millises ulatuses oleks pidanud

Delfi Eesti ja Delfi Läti firmaväärtused alla hindama ning millises ulatuses kajastas AS-i

Ekspress Grupp konsolideeritud 2015. majandusaasta aruanne Delfi Eesti ja Delfi Läti

2-16-13748

9 (19)

firmaväärtuste alla hindamata jätmise tulemusel AS-i Ekspress Grupp majandusseisu

valesti?

Finantsekspertiisi teostanud riiklikult tunnustatud eksperdi XXXe eksperthinnangu (2015

Ekspertiis) kohaselt puudub Delfi Eesti puhul vajadus firmaväärtuse alla hindamiseks,

Delfi Läti firmaväärtust oleks tulnud tehnilistest kriteeriumidest lähtuvalt täiendavalt AS

Ekspress Grupi poolt juba teostatud alla hindamisele alla hinnata, kuid täiendava allahindluse

vajadus on marginaalne. Delfi Läti firmaväärtust tuleks tehnilistest kriteeriumides lähtuvalt

täiendavalt alla hinnata 138 tuhande euro ulatuses – selles mahus on Delfi Läti väärtust

kajastatud valesti. Samas erineb käesolevas ekspertiisi leitud hinnang kaetavale väärtusele AS

Ekspress Grupi 2015. Aasta aruandes toodust (9 530 tuhat eurot) vaatamata metoodiliselt

erinevatele lähenemistele väga vähesel määral, vaid 1,5% võrra. Eksperdi hinnangul on sellise

suurusjärgu erinevused juhusliku iseloomuga. (III kd tl 25-44).

39. Hageja väitel tõusetuvad 2015 Ekspertiisi korrektsuse osas mitmed kahtlused, kui võrrelda

seda varasemate kostja majandustulemustega ja 2015 Ekspertiisi koostanud isiku enda

varasemalt koostatud 2013 Ekspertiisiga. Nimelt on sama ekspert hr. XXXe jõudnud 2013

Ekspertiisis järeldusele, et kostja 2013 majandusaasta aruandes on Delfi Läti väärtus

ebaõigesti kajastatud summas 4 600 000 eurot. 2013 Ekspertiisi osas on 01.07.2016

koostanud arvamuse XXX. Arvamuse koostaja nõustub 2013 Ekspertiisi põhimõtetega, v.a.

Ameerika ettevõtete andmetel põhineva regressioonimudeli kasutamisel sobiva

EV/EBITDA leidmisel. Kirjeldatud olulise põhimõtte rikkumise tõttu on jõutud 2013

Ekspertiisis järeldusele, et 31.12.2013 majandusaasta aruandes oleks tulnud üksnes Delfi

Läti firmaväärtus alla hinnata – EUR 4 600 000. Arvamuses on 2013 Ekspertiisis sisalduv

arvutuslik minetus kõrvaldatud. Lisaks märgib hageja, et 2013 Ekspertiisis toodud

seisukoht, et Delfi Läti ja Delfi Eesti väärtuse arvutamisel kasutatud prognoosid on

osutunud ajaloolistele andmetele tuginedes põhjendamatult optimistlikuks, siis ei ole

kuidagi seletatav kostja 2015 majandusaasta aruandes ühtäkki Delfi Läti ja Delfi Eesti

väärtuse alla hindamise vajaduse puudumine. 22.02.2018.a. istungil ei osanud hageja

hinnangul ekspert kuidagi selgitada 2013 Ekspertiisi ja 2015 Ekspertiisi suurt erinevust ning

selgus, et ekspert ei ole välistanud 2015 Ekspertiisis seda, et Delfi Läti ja Delfi Eesti

majandustulemuste reaalset kasvu ei pruugi olla toimunud, vaid selle põhjuseks võivad olla

kostjaga samasse kontserni kuuluvate ühingute sisetehingud. Kuna ülejäänud tõendid on

vastuolulised, siis tuleks hageja hinnangul lähtuda XXXi 04.06.2016 analüüsist.

40. 2013.a majandusaasta osas tsiviilasjas nr 2-15-17530 finantsekspertiisi teostanud riiklikult

tunnustatud eksperdi XXXe eksperthinnangu (2013 Ekspertiis) kohaselt leidis ekspert, et

Delfi Eesti firmaväärtuse alla hindamiseks vajadust ei ole. 2013 Ekspertiisis märgitakse, et Delfi

Läti puhul ületab AS Ekspress Grupi aruannetes kajastatud raha teeniva üksuse bilansiline

väärtus käesolevas analüüsis läbi viidud testi väärtust ning Delfi Läti firmaväärtus tuleks alla

hinnata 4,6 miljoni euro ulatuses. 2013 Ekspertiisi lk 25-26 nähtub, et ekspert on lähtunud

tururegressioonipõhisest lähenemisest ja on märkinud, et 2013.a jaoks on Euroopa ettevõtete

andmetele tuginedes hinnatud DamodaranOnline-s järgmised regressioonid: EV/Sales = 0,22 +

7,54 x g +9,99 x Operating Margin + 4.66 x DFR – 1.76 x Tax rate ning EV/EBITDA = 25,31

+ 41,45 x g – 20,32 x DFR – 28,03 x Tax rate (III kd tl 67-91). DamodaranOnline väljatrükist

nähtub, et Ameerika Ühendriikide äriühingute jaoks on ette nähtud järgmine regressioonimudel:

EV/EBITDA = 25,31 + 41,45 x g – 20,32 x DFR – 28,03 x Tax rate (III kd tl 104-105).

01.07.2016 XXXi poolt koostatud Delfi Eesti ja Delfi Läti firmaväärtuste allahindamise

vajaduse hindamiseks koostatud eksperthinnangu (2013 Arvamus) kohaselt on 2013

Ekspertiisis ekslikult kasutatud EV/EBITDA suhtarvu, mis on tuletatud Ameerika

2-16-13748

10 (19)

börsiettevõtete andmete järgi. Euroopa ettevõtete mudel sobiva EV/EBITDA suhtarvu

leidmiseks oleks EV/EBITDA = 15,91 + 29,33 g – 7,53 DFR – 7,53 Tax rate. (III kd tl 92-103).

Ekspert XXXe ütluste kohaselt on 2013 Ekspertiisis tõesti regressiooni mudelis viga - seal on

mainitud, et kasutatakse Euroopa regressiooni võrrandit, kuid 2013 Ekspertiis kasutab

EV/EBITDA väärtussuhtarvu regressioonipõhisel hindamisel Ameerika börsiettevõtete

suhtarvu. (III kd tl 206-207). Seega on eelpoolnimetatud tõenditega tõendatud, et 2013

Ekspertiisis kasutas ekspert ekslikult ebaõiget regressioonimudelit. 41. Ekspert XXXe ütluste

kohaselt viis ta läbi ka arvutused, et vaadata, mis mõju tulemustele oleks Euroopa mudeli puhul.

Ekspert märgib, et „Mõju analüüsi lõpptulemustele on siiski tagasihoidlik Euroopa mudeli

puhul. Delfi Eesti tulemus ei muutu. Delfi Läti alla hindamise vajadus kvalitatiivses mõistes ei

muutu, on jätkuvalt vaja alla hinnata, aga see on siis 4,9% võrra suurem. 2013 oli see

allahindamise vajadus olemas. Vahe on alla 5%. Tulemus ei ole päris täppisteadus. Selline

kõikumine on lubatud. Aga tulemust see ei mõjuta.“ (III kd tl 206-207). XXXi poolt koostatud

2013 Arvamuse kohaselt kujuneb Arvamuses Delfide kaetav väärtus turuanaloogia meetodi

kohaselt erinevaks kui see oli eksperthinnangus. 2013 Arvamuse kohaselt on peamine erinevus

2013 Arvamuse ja 2013 Ekspertiisi vahel seotud Delfi Eesti firmaväärtuse allahindlusega. 2013

Arvamuse kohaselt tulnuks Delfi Eesti alla hinnata seisuga 2013.a 6,8 miljonit eurot, mille

põhjuseks on ebaõige regressioonimudeli kasutamine ning asjaolu, et 2013 Ekspertiisis on

eeldatud käibe kasvuks perioodil 2010-2013 16,6% (mis põhines eeldusel, et perioodi 2010-

2013 käibe kasv jätkub ka 2014-2018), kuid Arvamuses on eeldatud käibe kasvuks 9,98% (mille

aluseks on juhtkonna prognoos käibe kasvule perioodil 2014-2018). Delfi Läti firmaväärtuse

alla hindamise vajaduse erinevust peab Arvamuse koostaja võrreldes 2013 Ekspertiisis toodud

hinnanguga ebaoluliseks (2013 Ekspertiisis 4 585 tuhat eurot ja 2013 Arvamuses 6 120 tuhat

eurot). (III kd tl 92-103).

2013 Ekspertiisis on ekspert lähtunud firmaväärtuse allahindamise vajaduse tuvastamisel

vajaliku kaetava väärtuse leidmisel kahest meetodist – tulupõhine meetod ja turuanaloogia

meetod. 2013 Ekspertiis kohaselt „Analüüsi teises etapis viiakse arvestused läbi turuanaloogial

põhineval võrdlussuhtarvude meetodil. Seda tuleks teha siis, kui esimese etapi tulemusena

leitud raha teeniva üksuse arvestuslik koguväärtus ei kata tema varade bilansilist maksumust

ning seega võib eeldada vajadust firmaväärtuse allahindluseks. Käesolevas analüüsis tuuakse

turuanaloogial saadud hinnangud ära ka siis, kui rahavoogude põhised tulemused ei anna alust

allahindluseks – sellisel juhul kasutatakse neid rahavoogude põhiselt saadud hinnangute

suurusjärgu kontrollimiseks. Analüüsi kolmandas etapis leitakse Delfi EE ja Delfi LV kaetav

väärtus, mis on võrdne vastava ettevõtte kohta analüüsi kahes esimeses etapis leitud näitajaist

kõrgeimaga. Ettevõtte kaetavat väärtust võrreldakse Delfi EE ja Delfi LV aruannetes esitatud

varade bilansilise maksumusega ning antakse hinnang firmaväärtuse võimaliku allahindluse

vajadusele.“ (III kd tl 67-91). Seega on ekspert lähtunud eelkõige kaetava väärtuse leidmisel

tulupõhisest meetodist ja turuanaloogia meetodit on ekspert kasutanud tulupõhise meetodi

tulemuse suurusjärgu hindamiseks. Tulupõhise hindamismeetodi puhul on ekspert võtnud

aluseks vaba rahavoo prognoosi, mida diskonteeritakse kapitali kaalutud keskmise hinna alusel.

Ekspert leidis, et „raha teeniva üksuse väärtus tulupõhise meetodi alusel on Delfi LV puhul 3,1

miljonit eurot, Delfi EE puhul 6,1 miljonit eurot. Delfi EE varade bilansiline kogumaksumus on

seega 16 025 + 70 = 16 095 tuhat eurot. Tulumeetodil leitud varade arvestuslik maksumus on

bilansilisest maksumusest madalam ning seega tuleb Delfi EE väärtuse hindamiseks viia läbi

täiendav testimine. Delfi LV varade bilansiline maksumus on seega kokku 937 + 9 390 = 10

327 tuhat eurot. Tulumeetodil leitud varade arvestuslik maksumus on bilansilisest maksumusest

madalam ning seega tuleb ka Delfi LV väärtuse hindamiseks viia läbi täiendav testimine.“

Turuanaloogia meetodil läbi viidud testimise käigus hinnatud käibe kasvumäärade osas on

2-16-13748

11 (19)

ekspert märkinud, et käesolev prognoos on Eesti käibe osas optimistlikum kui AS Ekspress

Grupi prognoos.

„See tuleb sellest, et kui kasutada viimase nelja geomeetriliselt keskmistatud kasvumäära, siis

annab see tulemuseks (16,6%) mõnevõrra kõrgema käibekasvu hinnangu kui Ekspress Grupi

poolt kasutatud ca 10% keskmine kasvumäär. Seega ei ole konsolideeritud andmetele tuginedes

Ekspress Grupi poolt välja pakutud keskmine kasvumäär ajaloolises perspektiivist vaadatuna

ülehinnatud.“ (III kd tl 67-91). Samas on kohtule esitatud 2015 Ekspertiisis märgitud, et Delfi

Eesti puhul on käibe kasv olnud perioodil 2012-2015 märkimisväärne – käibe keskmine kasv

ulatus sellel perioodil ca 19,8%-ni aastas. (III kd tl 25-44). Seega ei saa kohtu hinnangul

järeldada, et 2013 Ekspertiisis toodud käibe kasvu prognoos oleks olnud ebarealistlik. XXX on

lähtunud 2013 Arvamuses oma järelduse osas, et Delfi Eesti oleks tulnud alla hinnata seisuga

2013.a 6,8 miljonit eurot, kahest eeldusest – ebaõigest regressioonimudelist kui ka ebaõigest

käibe kasvumäärast. Olukorras, kus käibe kasvu määra ei saa ebaõigeks lugeda, tekib kohtu

hinnangul kahtlus XXXi 2013 Arvamuses antud järelduse paikapidavuse osas. 2013

Arvamusest ei ole kohtu hinnangul võimalik järeldada, et 2013 Arvamuse koostaja poolt

viidatud firmaväärtuste allahindamise vajadus kaasneks ka ainult ühe asjaolu esinemisel –

Ameerika mudeli asemel Euroopa mudeli kasutamisel.

42. 2013 Ekspertiisi osas on ekspert oma ütlustes märkinud, et Delfi Eesti tulemus Euroopa

mudeli kasutamisel ei muutuks. Kohus sellega ei nõustu. Arvestades seda, et 2013 Ekspertiisis

leidis ekspert põhjendatult Delfi Eesti käibe kasvu määraks 16,6%, oleks ekspert Euroopa

mudelit kasutades pidanud saama tulemuseks Delfi Eesti kontrollipreemiata väärtuse osas 12

132 tuhat eurot ((EV/Käive 15 811 + EV/EBITDA 8 453):2). Sellisele tulemusele oleks pidanud

jõudma oma 2013 Arvamuses ka Andres XXX, kui ta oleks aluseks võtnud käibe kasvu

määrana 16,6%. 2013 Ekspertiisis on märgitud tabelis nr 27 ettevõtte väärtuseks Delfi Eesti

puhul kontrollipreemiata 16 268 tuhat eurot. Arvestades 2013 Ekspertiisis tabelis nr 27 toodud

valemeid, on võimalik kontrollipreemiaga ettevõtte väärtuseks saada Delfi Eesti puhul 13 087

tuhat eurot. Tegemist on 4,65 miljoni euro suuruse vahega, mistõttu arvestades eksperdi

soovitus hinnata 2013.a osas Delfi Läti väärtus alla 4,6 miljonit eurot, oleks pidanud Delfi Eesti

puhul kaasnema samuti hinnang väärtuse alla hindamiseks 4,6 miljoni euro ulatuses.

43. Kohtu hinnangul ei saa 2013 Ekspertiisis tehtud veast siiski järeldada, et 2015 Ekspertiis

oleks ebaõige. Ekspert XXXe ütluste kohaselt peavad ekspertiisid olema terviklikud. XXXe

selgitab, et „Need on eraldi dokumendid. Eksperdid kasutavad konkreetsele situatsioonile

sobilikku metoodikat ja raamistikku. Ja need võivad ajas muutuda.“ (III kd tl 206-207). 2015

Ekspertiisist ei saa teha järeldust, et selles oleks aluseks võetud 2013 Ekspertiisis tuvastatud

asjaolud või selles tehtud järeldused.

44. Kohus ei nõustu hagejaga, et 2015 Ekspertiis on vastuoluline ja ebaselge põhjusel, et

2013 Ekspertiisis on toodud seisukoht, et Delfi Läti ja Delfi Eesti väärtuse arvutamisel

kasutatud prognoosid on osutunud ajaloolistele andmetele tuginedes põhjendamatult

optimistlikuks, kuid 2015 majandusaasta aruandes on seevastu ühtäkki leitud, et Delfi Läti ja

Delfi Eesti väärtuse alla hindamise vajadus puudub.

2013 Ekspertiisi kohaselt on käibe kasvumäärade osas käesolev prognoos Eesti käibe osas

optimistlikum kui AS Ekspress Grupi prognoos. 2013 Ekspertiisis on märgitud, et „See tuleb

sellest, et kui kasutada viimase nelja geomeetriliselt keskmistatud kasvumäära, siis annab see

tulemuseks (16,6%) mõnevõrra kõrgema käibekasvu hinnangu kui Ekspress Grupi poolt

kasutatud ca 10% keskmine kasvumäär. Seega ei ole konsolideeritud andmetele tuginedes

Ekspress Grupi poolt välja pakutud keskmine kasvumäär ajaloolises perspektiivist vaadatuna

ülehinnatud. Siinkohal on oluline mainida, et Delfi Eesti puhul on Ekspress Grupi poolt välja

2-16-13748

12 (19)

pakutud keskpikad käibe kasvu määrad tõenäoliselt olnud küllaltki pikka aega ülehinnatud. Kui

vaadata tabelit 23a, siis on prognoosi koostamise aastale järgneva aasta käibe prognoosid

eksinud pigem allapoole (nt 2009. aastal eeldati Delfi Lätile 2010. aastaks 0% kasvu, kui tuli

6% langus, 2010. aastal oodati 27% kasvu, kuid tuli 19.8%, 2012. aastal oodati 9,6% kasvu,

kuid tuli 2,3%. Ainukeseks erandiks on selles loetelus aasta 2011, kus kasv osutus prognoositust

kõrgemaks. Kui vaadata ka keskpikki periood (2-5 aastat), siis on see osa kasvudest, mille

realiseerumist või mitterealiseerumist täna jälgida on võimalik, peaaegu alati (ühe erandiga)

allpool oodatavat piiri. Sellest tulenevalt võiks perioodiks 2014-2018 keskmiselt 13,2%

kasvumäära ootamine olla isegi veidi ülehinnatud. AS Ekspress Grupp ootab aga ajaloolisest

perspektiivist oluliselt teistsuguseid arenguid EBITDA marginaali osas ning see on ka koht, kus

tulevad välja käeoleva töö ja AS Ekspress Grupi peamised eeldusi puudutavad erinevused. Nii

Delfi Eesti kui Delfi Läti puhul eeldatakse kiiret ja arvestatavat marginaali tõusu 2013. aasta

ca 9 ja 10 % lähedastelt tasemetelt 24 protsendini. Sellisel tasemel EBITDA marginaale on

need ettevõtted ka teeninud kuid seda valdavalt majandusbuumi kõrghetkedel. Ekspert ei hinda

selliste tasemete saavutamist realistlikuks. Kui Delfi Eesti arengute puhul võiks seda toetada

ajaloolisest käibekasvust mõnevõrra madalamate kasvuootuste eeldamine, siis Delfi Läti puhul

eeldatakse üheaegselt nii kiiret käibe kui EBITDA marginaali kasvu. See ei ole käesoleva töö

autori hinnangul realistlik ning sellest tulenevalt jäädakse ka siin metoodiliselt konsistentseks

ning kasutatakse Delfi Eesti jaoks viimase 4 aasta ning Delfi Läti jaoks viimase 3 aasta keskmisi

EBITDA marginaale.“ (III kd tl 67-91).

2015 Ekspertiisi kohaselt on Delfi Eesti puhul nii käibe kui EBITDA kasv olnud perioodil 2012-

2015 märkimisväärne – käibe keskmine kasv ulatus sellel perioodil ca 19,8%-ni aastas ning

EBITDA marginaali vastav näitaja oli ca 17,6%. 2015 Ekspertiisis on märgitud, et “Kui

võrrelda seda firmaväärtuse testis kasutatud kasvueeldustega perioodiks 2016-2020, siis on AS

Ekspress Grupp lähenetud pigem konservatiivselt – käibe kasvuks eeldatakse keskmiselt

valdavalt 10% aastas (2016. aastal 4,9%) ning EBITDA marginaali jaoks stabiliseerumist 19%

juurde (2016. aastal isegi kerget langust). AS Ekspress Grupp selgituste kohaselt on EBITDA

marginaali paranemise taga suuresti organisatsiooni töö ümberkorraldamine (sh AS Delfi

ühinemine Eesti Ajalehed AS-iga). Eesti perioodiga 2012-2015 võrreldes suhteliselt

konservatiivsed prognoosid on tingitud sellest, et kasv, mida AS Ekspress Grupp Delfi Eestilt

ootas, on suuresti juba toimunud. Delfi Läti puhul on olukord mõnevõrra teistsugune. Käibe

kasv hoogustus Lätis 2015. aastal, ulatudes 19,6 protsendini, perioodi 2012-2015 keskmine

kasv (10,2%) jääb veidi alla perioodiks 2016-2020 prognoositud kasvule, samas – kui eeldada,

et varasemate perioodide seosed SKP reaalkasvu ja Delfi Läti käibekasvu vahel püsivad ka

perioodil 2016-2020, võiks Delfi Lätil eeldada isegi agressiivsemat käibekasvu. EBITDA

marginaal on aga perioodil 2012-2015 olnud ca 8%-ses aastakeskmises languses. 2015. aastal

on märgata paranemist (marginaal kasvas 24,3%), kuid varasemate perioodide kasvumäär

jääb oluliselt alla perioodiks 2016-2020 ennustatavale keskmisele kasvule (14,2% aastas). AS

Ekspress Grupp selgituste kohaselt oodatakse EBITDA marginaali paranemist eeskätt seetõttu,

mahu suurenemisega peaks kaasnema kasumlikkuse suurenemine – IT arendused tehakse

tsentraalselt ning need on arvestatavas osas Eesti, Läti ja Leedu vahel ülekantavad. IT

lahendused toetavad käibe kasvu ning kuna need arendused on juba tehtud, siis ei kaasne käibe

kasvamisega mitte proportsionaalne kulude kasv, vaid tulud kasvavad kuludega võrreldes

ennaktempos.” (III kd tl 25-44).

Ekspert XXXe ütluste kohaselt „Delfi Eesti puhul Ekspertiisis öeldakse täpsemalt, et (lk

16) Eesti perioodiga 2012-2015 võrreldes suhteliselt konservatiivsed prognoosid on tingitud

sellest, et kasv, mida AS Ekspress Grupp Delfi Eestilt ootas, on suuresti juba toimunud. Ehk

teisisõnu- raport ütleb, et prognoos tundub ajalooliste andmetega võrreldes madal. Lisaks

2-16-13748

13 (19)

sellele - prognoosiperioodile (2016-2020) eelnenud aastatel (2012-2015) oli kõige madalam

EBITDA marginaal Delfi Eesti puhul tõesti 10,9%, kuid kõige kõrgem ulatus 19,3%-ni (2015.

aastal) ning viimasel 2 aastal näitas EBITDA marginaal väga jõudsat tõusu (2014. aastal

10,9%-lt 15,1%-le ning 2015. aastal 19,3%-le). Kasvu taga on Ekspress Grupi selgituste

kohaselt organisatsiooni tegevuse ümberkorraldamine (mida on ka näha, varem eraldiseisev

ettevõte ühines Eesti Ajalehed AS-iga, muutus juhtimisstruktuur, tugiteenuste korraldus).

Majanduskeskkonna arengute prognoos on positiivse väljavaatega. Eeltoodu valguses ei näe

ma otsest põhjust prognoosiperioodiks eeldatud EBITDA marginaali kahtluse alla seada.

Delfi Läti puhul eeldab AS Ekspress Grupp tõesti ajaloolisest keskmisest mõnevõrra kõrgemat

EBITDA marginaali (9,75% vs ca 13%). Märke sellest, et marginaal võiks hakata paranema

2015. aastal ka oli. Marginaal kasvas 8% 10%-le. 2015. aastal kasvas marginaal 10% nagu

ekspertiisis ka selgitatakse (lk 16) - „AS Ekspress Grupp selgituste kohaselt oodatakse EBITDA

marginaali paranemist eeskätt seetõttu, mahu suurenemisega peaks kaasnema kasumlikkuse

suurenemine- IT arendused tehakse tsentraalselt ning need on arvestatavas osas Eesti, Läti ja

Leedu vahel ülekantavad. IT lahendused toetavad käibe kasvu ning kuna need arendused on

juba tehtud, siis ei kaasne käibe kasvamisega mitte proportsionaalne kulude kasv, vaid tulud

kasvavad kuludega võrreldes ennaktempos.““ (III kd tl 206-207).

Kohtu hinnangul on ekspert piisavalt selgitanud, et Delfi Eesti ja Delfi Läti puhul on EBITDA

marginaali kasv varasemalt ka tegelikult toimunud. Delfi Eesti puhul viitas ekspert perioodil

2013 kuni 2015 toimunud kasvule alates 10,9%-lt kuni 19,3%-ni, mistõttu prognoos, mille

kohaselt eeldatakse järgnevatel aastatel (perioodil 2016 kuni 2020) Delfi Eesti EBITDA

marginaali 18,9% ei ole kohtu hinnangul ebatõenäoline. Samuti on Delfi Läti puhul ekspert

selgitanud, millest EBITDA marginaali kasv on põhjustatud. Ekspert viitas, et Delfi Läti

marginaal kasvas 8%-lt 10%-ni. Eksperdi hinnangul oodatakse Delfi Läti puhul marginaali

kasvu tulenevalt uutest IT lahendustest. 2016.aastaks seatud prognoos 8,8% on seetõttu isegi

tagasihoidlik, võrreldes juba toimunud kasvuga. Arvestades marginaali tõusu alates

2014.aastast 8%-ilt 10%-le, võib eksperdi selgitusi arvestades pidada põhjendatuks ka seda, et

tõus jätkub ja saavutab taseme 15% lähedal. Kohtu hinnangul ei saa hageja väidetest järeldada,

et Delfi Eesti ja Delfi Läti EBITDA marginaali tõus ei võiks 2015 Ekspertiisi toodud selgitustest

ja eksperdi ütlustest tulenevalt toimuda. Asjaolu, et varasemalt on 2013 Ekspertiisis ekspert

olnud oma hinnangutes konservatiivsem, ei tähenda seda, et ekspert ei võiks oma hinnanguid

2015 Ekspertiisis korrigeerida, tulenevalt tegelikult toimunud marginaali kasvust. Kohtu

hinnangul on see igati põhjendatud.

45. Hageja väitel ei ole ekspert 2015 Ekspertiisis välistanud seda Delfi Eesti ja Delfi Läti

reaalset majanduskasvu ei ole toimunud, vaid selle põhjuseks võivad olla kostjaga samasse

kontserni kuuluvate ühingute sisetehingud.

Ekspert XXXe ütluste kohaselt on ta palunud endale selgitada Delfi Eesti ja Delfi Läti

firmaväärtuse kaetuse testis kasutatud andmete olemust ning prognoosides koostamiseks tehtud

eelduste põhjuseid ja seda on kajastatud ka ekspertiisis. Eksperdi ütluste kohaselt „Eraldi

kontrolli selle kohta, kas AS Ekspress Grupp on kasutanud firma väärtuse testis

majandustegevust kajastavate näitajate ilustamiseks kontserni sisetehinguid, ma teinud ei ole.

Sellist ülesannet ei ole ka eksperdile püstitatud. Arvestades, et selle teostamiseks tuleb läbi viia

audit, mis ületaks käesoleva ekspertiisi töö mahtu mitmekordselt, ei saa ka eeldada, et seda

oleks käesoleva ekspertiisi raames (ilma seda eraldi eksperdile ülesandeks tegemata) tehtud.“

(III kd tl 206-207).

2015 Ekspertiisis on ekspert võrrelnud Delfi Eesti ja Delfi Läti bilansilist väärtust kaetava

väärtusega ja selle leidmiseks kasutanud kahte erinevat meetodit – tulumeetodit ja

2-16-13748

14 (19)

turuanaloogia meetodit. Ekspert märkis 2015 Ekspertiisis, et „AS Ekspress Grupp selgituste

kohaselt

on

EBITDA

marginaali

paranemise

taga

suuresti

organisatsiooni

töö

ümberkorraldamine (sh AS Delfi ühinemine Eesti Ajalehed AS-iga). Eesti perioodiga 20122015

võrreldes suhteliselt konservatiivsed prognoosid on tingitud sellest, et kasv, mida AS Ekspress

Grupp Delfi Eestilt ootas, on suuresti juba toimunud.”(III kd tl 25-44).

Kohtu hinnangul oleks ekspert saanud olukorras, kus tal oleks tekkinud kahtlus talle

võimaldatud andmete usaldusväärsuses, keelduda eksperdiarvamuse andmisest või teha oma

järeldused vastava märkusega. 2015 Ekspertiisist tulenevalt ekspert seda vajalikuks ei pidanud.

Kohtul puudub olukorras, kus kohtule ei ole esitatud tõendeid eksperdi poolt kasutatud andmete

usaldusväärsuse kahtluse alla seadmise osas, võimalus teha järeldust eksperdi hinnangu

paikapidavuse ja usaldatavuse osas. Delfi Läti osas on ekspert aga 2015 Ekspertiisis

arusaadavalt selgitanud, et EBITDA marginaali paranemist on oodata tehtavate IT-lahenduste

ja investeeringute tulemusel. Ekspert märgib 2015 Ekspertiisis, et kokkuvõttes võib öelda, et

nii Delfi Eesti kui Delfi Läti käibe prognoosid on perioodil 2016-2020 suurusjärguliselt sellised,

mida võiks oodata, võttes arvesse ajaloolisi käibe arenguid ja firma väärtuse kaetuse testi

koostamise ajal teada olnud majanduskasvi prognoosi. Seega ei ole eksperdi hinnangul põhjust

firmaväärtuse kaetuse testis kasutatud käibe prognoose kahtluse alla seada. EBITDA marginaal

15% Delfi Läti jaoks ei ole eksperdi hinnangul pretsedentitu, Delfi Läti on astunud aktiivseid

samme oma turupositsiooni parandamiseks (uued teemalehed, rõhk mobiilsete kasutajate arvu

tõstmisele). Eksperdi hinnangul on usutav ka väide, et juba tehtud investeeringute tulemusena

peaks käibe kasv kasvatama EBITDA marginaali. (III kd tl 25-44). Seega ei ole ekspert antud

prognoose ka arvestades ajaloolisi käibe arenguid pidanud põhjendamatuteks, sealhulgas

marginaali tõusu varasemalt sellest kui toimusid väidetavad sisetehingud. 2015.a

majandusaasta aruande kohaselt toimus Eestis AS Delfi ja AS Eesti Ajalehed ühinemine 2015.a

juulis. (I kd tl 20-96). Delfi Eesti EBITDA marginaali kasv sai 2015 Ekspertiisi kohaselt alguse

2013.aastal 10,9%-lt, saavutas 2014.aastal taseme 15,1% ja jõudis 2015.aastal tasemele 19,3%.

(III kd tl 25-44). Seejuures ei ole edasist prognoosi peetud sedavõrd optimistlikuks, vaid

eksperdi hinnangul on põhjendatud Delfi Eesti osas EBITDA marginaal 18,9% tasemel.

46. Hageja hinnangul näitab Delfide ülehinnatust kõige paremini Delfi Eesti ja Delfi Läti

võrdlemine EBITDA väärtuskordaja alusel. Kostja majandusaasta aruannete alusel on Delfi

Eesti bilansiline väärtus 2011-2015 keskmiselt olnud tasemel ca 68 x EBITDA ja Delfi Läti

bilansiline väärtus 2011-2015 keskmiselt olnud tasemel 72 x EBITDA. Avalikult

kättesaadavate üldiste võrdlusandmete alusel tehti meediasektoris 2013-2015 tehinguid

väärtuskordajaga 6-11 x EBITDA. Hageja hinnangul on ka kostjat kattev LHV jõudnud

järeldusele, et kostja põhjendatud EBITDA kordajaks 2013 oleks 7 kui vaadata LHV

18.09.2014 kostja kohta koostatud ülevaadet. Samuti on hageja väitel LHV 06.09.2011 kostja

kohta tehtud analüüsis tähelepanu juhtinud, et kostja online meedia üksuse väärtus on

märgatavalt madalam sellest väärtusest, mida kostja juhtkond arvab ja mis on kajastatud kostja

bilansis.

47. www.deloitte.be veebilehelt tehtud TMT uudised 2014.a esimene kvartal väljatrükis

sisalduvast tabelist turu hetkeseisuga kohta nähtub, et meediasektoris on EBITDA

väärtuskordaja olnud erinevate ettevõtete lõikes keskmiselt 6,3x. (I kd tl 118-137).

BerkeryNoyes ülevaate kohaselt 2013.a kohta on 2013.a EBITDA kordaja meedia ja

turundussektoris 9,7. (I kd tl 138-145). BerkeryNoyes ülevaate kohaselt 2014.a kohta on 2014.a

EBITDA kordaja meedia ja turundussektoris 10,9. (I kd tl 146-149). BerkeryNoyes ülevaate

kohaselt 2015.a kohta on 2015.a EBITDA kordaja meedia ja turundussektoris 8,7. (I kd tl 150-

157). Infinancials 14.03.2016 andmete kohaselt on AS Ekspress Grupp EBITDA kordaja

2-16-13748

15 (19)

2015.a 7,82 ja 2016.a 6,43. (I kd tl 158-161). AS LHV Pank 18.09.2014 ülevaate kohaselt on

EV/EBITDA kordajaks 2012 7,4, 2013 7,0, 2014 hinnanguliselt 6,6 ja 2015 hinnanguliselt 5,3.

(I kd tl 162-165). Hageja väitel on eeltoodud infost teadlik ka kostja audiitor AS Deloitte Audit

Eesti.

Kohus leiab, et nimetatud tõendid ei võimalda teha järeldust Delfi Eesti ja Delfi Läti

firmaväärtuste ülehindamise kohta. Berkery Noyesi ja Infinancialsi materjalid ei võimalda

hinnata, kas neis kajastatud andmed puudutavad kostjaga piisavalt sarnaseid ettevõtteid.

Deloitte TMT 2014.a esimese kvartali ülevaate osas märgib kohus, et nimetatud ülevaates on

mediaanväärtuse arvestamisest välja jäetud Arnoldo Mondadori Editore EBITDA kordaja

547,6, kusjuures Arnoldo Mondadori Editore EBITDA kordaja ületab teiste kajastatud

ettevõtete vastavate näitajate mediaanväärtust ligi 100 korda.

48. Kostja on esitanud audiitortegevuse portaali väljavõtte millest nähtuvalt on kostja

juhatuse liige XXX vandeaudiitor. (II kd tl 95). AS Ekspress Grupp 2015.a konsolideeritud

majandusaasta aruandele lisatud 18.03.2016 sõltumatu vandeaudiitori AS Deloitte Audit Eesti

aruande kohaselt kajastab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne olulises osas õiglaselt

AS Ekspress Grupp konsolideeritud finantsseisundit seisuga 31.detsember 2015, aruandeaasta

konsolideeritud majandustulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti raamatupidamise seaduse

ja rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa

Komisjoni poolt. Aruandes on lisaks märgitud, et audiitorid juhivad tähelepanu konsolideeritud

raamatupidamise aastaaruande lisale 16 „Immateriaalne põhivara“, milles kirjeldatakse

konsolideeritud bilansis kajastatud immateriaalse põhivara (sh firmaväärtuse) väärtuse testide

koostamisel juhtkonna poolt kasutatud eeldusi ja sisendeid ning nende võimaliku muutuse mõju

väärtuse testide tulemusele. „Nimetatud asjaolu rõhutamine ei kujuta endast märkust meie

arvamuse osas.“(I kd tl 93-94).

Kohtul puudub alus järeldada, et AS Deloitte Audit Eesti poleks auditi tehes lähtunud

rahvusvahelistest auditeerimisstandarditest. Rahvusvahelise auditeerimise standardi 540 (ISA

540) p 6 a kohaselt on audiitori eesmärk hankida piisav asjakohane auditi tõendusmaterjal selle

kohta, kas finantsaruannetes kajastatud või avalikustatud arvestushinnangud, sh õiglase

väärtuse arvestushinnangud, on põhjendatud. ISA p 8 c kohaselt peab audiitor riskihindamise

protseduuride

ja

sellega

seotud

tegevuste

teostamisel

arusaamise

omandamiseks

majandusüksusest ja selle keskkonnast, sh majandusüksuse sisekontrollist, arvestushinnangute

olulise väärkajastamise riskide tuvastamisele ja hindamisele aluse andmiseks omandama

arusaamise sellest kuidas juhtkond teeb arvestushinnanguid ja arusaamise andmetest, millel

need põhinevad, sealhulgas arvestushinnangu tegemisel kasutatud meetod (i) ja

arvestushinnangute aluseks olevad eeldused (iv). Rahvusvahelise auditeerimise standardi 700

(ISA 700) p 10 kohaselt peab audiitor kujundama arvamuse selle kohta, kas finantsaruanded on

koostatud kõigis olulistes osades kooskõlas rakendatava finantsaruandluse raamistikuga. ISA

700 p 13 c kohaselt peab audiitor rakendatava finantsaruandluse raamistiku nõudeid silmas

pidades konkreetselt hindama, kas juhtkonna tehtud arvestushinnangud on põhjendatud. ISA

700 p 16 kohaselt peab audiitor avaldama modifitseerimata arvamuse siis, kui audiitor järeldab,

et

finantsaruanded

on

koostatud

kõigis

olulistes

osades

kooskõlas

rakendatava

finantsaruandluse raamistikuga. Vandeaudiitori AS Deloitte Audit Eesti aruandest nähtuvalt on

tegemist modifitseerimata arvamusega. Vandeaudiitori AS Deloitte Audit Eesti aruande

kohaselt hõlmas audit protseduuride läbiviimist eesmärgiga saada tõendusmaterjali

raamatupidamise aastaaruandes esitatud arvnäitajate ja avalikustatud informatsiooni kohta.

Audit hõlmab ka kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasuse ja juhatuse poolt antud

arvestushinnangute põhjendatuse ning raamatupidamise aastaaruande üldise esitusviisi

2-16-13748

16 (19)

hindamist. (I kd tl 93-94). Seega saab kohus järeldada, et vandeaudiitorid on kontrollinud

muuhulgas ka Delfi Eesti ja Delfi Läti firmaväärtuste arvestushinnanguid. Audiitorid ei ole

väitnud, et ükski eeldus või sisend oleks ebaõige või ebarealistlik.

49.

25.02.2016 on hageja pöördunud AS Deloitte Audit Eesti poole pöördumisega, milles

juhitakse vandeaudiitorite tähelepanu vajadusele kontrollida kostja varade kajastamist õiges

väärtuses. Pöördumises kirjeldatakse, et Delfi Eesti ja Delfi Läti bilansiline väärtus on

20112014 olnud keskmiselt tasemel 68x EBITDA ja 82 x EBIDTA ning detailsemalt

kirjeldavad ülehindamist ekspert XXXi arvamused (lisatud). (II kd tl 97-99). 13.06.2016

toimunud AS Ekspress Grupp aktsionäride korralisel üldkoosolekul anti sõna vandeaudiitor

XXXile. Audiitor selgitas, et aruande koostamisel on juhatusel terve rida ülesandeid mh ka väga

erinevate hinnangute andmine erinevatele bilansikontodele. Audiitori selgituste kohaselt

„Hinnangud on seda tüüpi lähenemine, kus tuleb palju asju ette ennustada. Nendeks on

põhivara kasulik eluiga, mittemateriaalse vara kasulik eluiga, firmaväärtuste väärtus, nõuete

laekumise hindamine ja muu selline. Audiitori ülesanne on muuhulgas kontrollida juhatuse

hinnangute paikapidavust ja mõistlikust. Audiitor kinnitas, et nad on seda täie vastutusega

teinud. Audiitor on saanud juhatuse poolt kogu informatsiooni, mida nad on palunud ja neile

on antud kõik selgitused kontserni juhatuse ja erinevate tütarettevõtete poolt.

Firmaväärtused moodustavad ligi poole varade väärtusest, tegemist on äärmiselt olulise

numbriga majandusaasta aruandes ja audiitor on sellele pööranud ka väga suurt ja sisulist

tähelepanu. Töösse on kaasatud lisaks ka hindamisspetsialiste Deloitte’i võrgustikust Eestis,

Leedus ja kvaliteedikontrolli Ungarist, kes on analüüsinud väga põhjalikult firmaväärtuste

testides kasutatud eelduseid.“ Aktsionäri osaühing Grupivara küsimusele, kas EBITDA

prognoosid olid audiitoritele kättesaadavad, vastas vandeaudiitor XXX: „Jah, sest need

moodustavad

olulise

sisendi

firmaväärtuse

testidele.

Firmaväärtuste

hindamise

kontrollimisega hakatakse peale juba sügisel, juhatus teeb oma versiooni, audiitor vaatab selle

üle ja kommenteerib, toimub diskussioon kuniks jõutakse audiitori poolt aktsepteeritud

variandini.“ (I kd tl 10-14).

Seega on enne 18.03.2016 audiitoraruande koostamist täiendavalt juhitud audiitorite tähelepanu

Delfi Eesti ja Delfi Läti firmaväärtuse suuruse kontrollimise vajadusele ning audiitorid on

kontrollinud neid väärtuseid, kaasates spetsialiste ka teistest riikidest.

50. Lisaks märgib kohus, et hageja ei ole põhjendanud, kuidas väidetav EBITDA

väärtuskordaja suurus, võrreldes meediasektoris tehtud tehingute keskmise väärtuskordajaga,

on mõjutanud 2015 Ekspertiisi tulemust, mis samuti pidas põhjendatuks Delfi Eesti alla

hindamise vajaduse puudumist, samuti Delfi Läti osas, mille puhul on eksperdi hinnangul

allahindamise vajadus marginaalne.

51. AS LHV Pank 06.09.2011 analüüsi kohaselt saab analüüsi koostaja Ekspress Grupi

online meedia üksuse väärtuseks 28,7 miljonit eurot, kuid panga hinnangul on juhtkonna

arvates meedia segmendi väärtus märgatavalt kõrgem kui vaadata Delfi firmaväärtuste teste

grupi bilansis. (I kd tl 181-193). Kohus nõustub kostjaga, et antud analüüsis ei ole AS LHV

Pank jõudnud järeldusele, et kõrgem väärtus oleks ebaõige. Nimetatud analüüs ei ole kohtu

hinnangul siiski ka asjakohane, kuna see on koostatud 2011.aastal ega saa seega sisaldada

andmeid selle kohta, milline oli Delfi Eesti või Delfi Läti väärtus 2015.aastal.

Hageja väide on läbivalt selline, et eksperthinnangutes on EBITDA marginaali kasvuprognoos

põhjendamatu. Samas tasub märkida, et ehkki AS LHV Pank 06.09.2011 analüüsist ei saa

tuletada 2015.aasta Delfide allahindamise vajadust, on selles peetud tõenäoliseks EBITDA

marginaali jõudmist meedia osas isegi kuni 20%-ni. (I kd tl 181-193). AS LHV Pank on leidnud

2-16-13748

17 (19)

03.03.2016 analüüsis, et LHV on koguni pettunud, et 2015.a majandusaasta aruandes otsustati

Delfi Läti firmaväärtus 1,2 miljoni võrra alla hinnata, olukorras, kus Delfi Läti müügitulemused

paranesid. (II kd tl 130). Seega on ka AS LHV Pank leidnud, et tegelik Delfi Eesti ja Delfi Läti

firmaväärtuste allahindamise vajadus puudub.

52. Tsiviilasjas nr 2-15-12657 teostatud finantsekspertiisi kohaselt on ekspert ka 2014.a

majandusaasta osas jõudnud järeldusele, et Delfi Eesti osas firmaväärtuse allahindamise

vajadus seisuga 31.12.2014 puudub. Delfi Läti osas on ekspert leidnud, et alla hindamise

vajadus on olemas 888 tuhande euro võrra. (II kd tl 203-226). AS Ekspress Grupp 2015.a

majandusaasta aruandest nähtuvalt hinnati Delfi Lätiga seotud firmaväärtust alla 1,2 miljonit

eurot. (I kd tl 20-96).

53. Kohtu hinnangul ei tõenda eeltoodust tulenevalt ükski kohtule esitatud tõend seda, et

2015.aastal tulnuks Delfi Eesti firmaväärtus alla hinnata ja Delfi Läti firmaväärtus täiendavalt

alla hinnata.

54. Vastavalt RPS § 15 lg 1 raamatupidamise aastaaruande koostamise ja avaldamise

eesmärk on anda aruande kasutajale, kellel on aruandest arusaamiseks piisavad finantsalased

teadmised, raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi, -tulemuse ja rahavoogude kohta

asjakohast ning tõepäraselt esitatud informatsiooni, mida aruande kasutaja saaks oma

majandusotsuste tegemisel kasutada. Vastavalt RPS § 30 lg 1 konsolideerimisgrupi

raamatupidamise aastaaruande eesmärk on anda asjakohast ja tõepäraselt esitatud

finantsinformatsiooni konsolideerimisgrupi finantsseisundist, -tulemusest ja rahavoogudest.

RPS § 16 p 7 kohaselt peab raamatupidamise aruandes esitatav informatsioon olema neutraalne

ja usaldusväärne. RPS § 16 p 8 kohaselt tuleb raamatupidamise aruannet koostada ettevaatlikult

ja kaalutletult, et vältida varade ja tulude ülehindamist või kohustiste ja kulude alahindamist.

Kohus leiab, et olukorras, kus kostja 2015.a majandusaasta aruandes puudus vajadus Delfi Eesti

firmaväärtus alla hinnata ja Delfi Läti firmaväärtus täiendavalt alla hinnata, ei ole rikutud RPS

§ 15 lg 1, RPS § 16 p 7 ja 8 ning RPS § 30 lg 1 sätteid. Samuti ei ole 13.06.2016 kostja

aktsionäride üldkoosolekul vastuvõetud otsus vastuolus põhikirja punktidega 7.2 ja 8.1, mis

näevad ette, et kostja aruandlus peab olema kooskõlas seadusega ja dividendi võib maksta ainult

puhaskasumist, mistõttu üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks alus puudub. 55. TsMS

§ 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte

nõuded ja veel lahendamata taotlused. Kohus lahendab ka varem lahendamata taotlused.

Hageja esitas 02.03.2018 taotluse 22.02.2018 kohtuistungi protokolli parandamiseks. Hageja

märgib, et protokolli viiendal leheküljel hageja lepingulise esindaja lehekülje ülevalt esimeses

seletuses on kirjas (ref.) „Eksperdile oli ju esitatud konkreetne küsimus, kas allahindamise

vajadus on olemas või mitte. Talle ei antudki ülesandeks kontrollida seda, kas kostja poolt

tehtud testide arvutused on korrektsed või mitte.“. Viidatud refereering ei ole korrektne ega

kajasta hageja esindaja seletust täielikult ning võib jätta kolmandale isikule, kes istungil ei

osalenud, eksliku mulje. Täpsemalt viitas hageja lepinguline esindaja asjaolule, et testide

arvutuste korrektsuse kontrollimise kohustus tulenes püstitatud lähteülesandest (ref)

„Eksperdile oli ju esitatud konkreetne küsimus, kas allahindamise vajadus on olemas või mitte.

Talle ei pidanudki eraldi andma ülesandeks kontrollida seda, kas kostja poolt tehtud testide

arvutused on korrektsed või mitte, vaid eelnev sisaldus püstitatud lähteülesandes.“ Hageja

väitel võib paranduse tegemata jätmisel jääda ekslik mulje, et finantseksperdil ei olnud

ülesannet arvutuste korrektsust kontrollida. Kostja vaidleb hageja taotlusele vastu ja märgib, et

see, mis oli või ei olnud eksperdi ülesanne tuleneb kohtu 03.04.2017 määrusest, mitte hageja

poolt istungil avaldatust.

2-16-13748

18 (19)

Kohus leiab, et hageja taotlus ei ole põhjendatud ja jätab selle rahuldamata. Kohus protokollib

kohtuistungi vastavalt kohtuistungil osalevate menetlusosaliste avaldustele. Nii protokollis

kohus kohtuistungit ka 22.02.2018. Hageja ei saa asuda oma avaldatuga täiendama kohtuistungi

protokolli vastavalt oma suvale ja asuda ühtlasi täiendama oma väidetega ekspertiisimäärust.

Kohus määratles 03.04.2017 ekspertiisimääruses eksperdi lähteülesande ja seetõttu ei saa asuda

väitma, et eksperdile oli seatud veel mingeid lähteülesandeid.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

56. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda kooskõlas TsMS § 162

lg 1. Samuti jäävad menetluskulud hageja kanda hagi läbivaatamata jätmise osas tulenevalt

TsMS § 168 lg 2. Seega jäävad menetluskulud hageja kanda, sealhulgas jäävad hageja enda

menetluskulud hageja enda kanda.

57. Kostja esitas menetluskuludena tõendi saamisega seotud kulud 10,00 eurot,

transpordikulu 9,40 eurot, toimikuga tutvumise kulu 190 eurot ja õigusabikulud 9 871,50 eurot.

Hageja leiab, et kostja lepinguliste esindajate tunnitasu määr on ebamõistlikult suur,

hüvitatavate menetluskulude hulka ei kuulu menetluskulu menetluskulude nimekirja

koostamise eest ning hüvitamisele ei kuulu menetluskulud mitmele esindajale ning kostja ei ole

välja toonud mitme esindaja menetluskulude hüvitamiseks vajaminevat TsMS § 175 lg 3 kohast

põhistust erandlikest asjaoludest.

58. TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas

kohtuotsuses. Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus

ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. TsMS § 144 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste

esindajate ja nõustajate kulud.

59. Kohus leiab, et kostja poolt osundatud menetlustoimingud ja nendeks kulutatud aeg on

põhjendatud. Kohus nõustub hagejaga, et menetluskulu menetluskulude nimekirja koostamise

eest ei ole põhjendatud. Menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi

ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, mistõttu ei ole

tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes. (vt Riigikohtu 11.11.2014

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-14, p 12).

60. Kohus leiab, et arvestades käesoleva asja keerukust (tegemist on spetsiifilise

finantsalase vaidlusega) on põhjendatud kostja poolt kahe lepingulise esindaja kasutamine.

TsMS § 175 lg 3 kohaselt hüvitatakse mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused, kui

need olid tingitud asja keerukusest või esindaja vahetumise vajadusest. Kolleegiumi hinnangul

on nimetatud lõikes pandud kohtutele kohustus analüüsida ja põhjendada menetluskulude

kindlaksmääramise menetluses tehtavas lahendis seda, kas ja miks oli konkreetne tsiviilasi

niivõrd keerukas, et tingis mitme esindaja kasutamise vajaduse. Tsiviilasja ei muuda iseenesest

keerukaks asjaolu, et menetlusosalised kasutavad mitut esindajat, vaid keerukus peab tulenema

asja olemusest ja mahust. (vt Riigikohtu 09.11.2009 määrus tsiviilasjas nr 3-21-112-09, p 17).

Kohtu hinnangul viitab käesoleva asja keerukusele ka suurel hulgal erinevate mahukate

finantsalaste eksperthinnangute ja arvamuste analüüsimise ja omavahelise võrdlemise vajadus.

61. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale,

et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175

lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes

sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul

2-16-13748

19 (19)

ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis

ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Lisaks on leidnud

Riigikohus, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas

kohtuasjas eraldi ning tunnitasu vähendamise või selle keskmisest suurema väljamõistmise

eelduseks saab olla konkreetse asja keerukus.

62. Kostja lepinguliste esindajate tunnitasu suuruseks on märgitud vandeadvokaat Arne

Otsa puhul 1,9 tunni osas 205 eurot (käibemaksuta) ja 5,4 tunni osas 220 eurot (käibemaksuta)

ning advokaat Martin-Johannes Raude puhul 27,4 tunni osas 170 eurot ja 20,2 tunni osas 180

eurot (käibemaksuta).

Varem on Riigikohus pidanud mõistlikuks tunnitasuks 120 eurot käibemaksuga või -maksuta

(vt nt Riigikohtu 1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13; 2. oktoobri 2013. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13; 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13;

9. detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13). 14. oktoobril 2013 tsiviilasjas nr 32-

1-98-13 tehtud määruses luges kolleegium tavapäraseks tunnitasu 147 eurot 49 senti

(käibemaksuga). Kohus leiab, et arvestades käesoleva asja keerukust (tegemist on ettevõtte

finantsalase vaidlusega, mis nõuab vajadust analüüsida ja võrrelda omavahel mahukaid

finantsalaseid dokumente ja eksperthinnanguid), on kostja lepinguliste esindajate

tunnitasumäärad põhjendatud 170 euro ulatuses. Kostja lepingulised esindajad ei ole ka

põhjendanud, miks on ühel hetkel tunnitasu määr muutunud. Kohtu hinnangul ei ole tsiviilasjast

tingitud asjaolud seda põhjustada saanud.

63. Kohtu hinnangul on osaliselt põhjendatud kostjal menetlusega tekkinud muud kulud

(tõendi saamisega seotud kulud kokku 10,00 eurot). Kuid kostja ei ole põhjendanud, millega

seoses tekkis kostjal transpordikulu 9,40 eurot ja kuidas sai kostjal tekkida toimikuga tutvumise

kulu 190 eurot.

64. Kostja kinnitusel ei sisalda õigusabi eest makstud summad käibemaksu. Kostja ei ole

taotlenud käibemaksu lisamist hüvitatavale summale, mistõttu kohus käibemaksu ei lisa.

65. Eeltoodu põhjal määrab kohus kostja menetluskuludena kindlaks 9 207 eurot

(170x54,10+10), mistõttu tuleb hagejalt välja mõista kostja menetluskulude katteks 9 207 eurot.

66. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud

juhul on kostja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda

kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vallo Kariler kohtunik