2-18-2583/9 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Vanemkohtujurist Anu Vismann Määruse tegemise aeg ja koht 12.04.2018, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-2583 Tsiviilasi Menetlustoiming RIITO Ehituse AS avaldus pankroti väljakuulutamiseks Võlgniku pankroti väljakuulutamine Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja (võlgnik) RIITO Ehituse AS (registrikood 11903308, asukoht Koidu 27, Tallinn 10136), seaduslik esindaja XXXX (e-post: XXXX); Ajutine pankrotihaldur

Kohtuistungi toimumise aeg Peeter Sepper (Bürooteenused ja Õigusabi OÜ, e-post: peeter.sepper@haldur.ee) 12.03.2018 Kohtuistungil osalenud isikud Võlgniku seaduslik esindaja XXXX Ajutine pankrotihaldur Peeter Sepper RESOLUTSIOON

1. Rahuldada RIITO Ehituse AS-i avaldus pankroti väljakuulutamiseks. 2. Kuulutada välja RIITO Ehituse AS-i (registrikood 11903308) pankrot 12.04.2018 kell 11.00. 3. Nimetada RIITO Ehituse AS-i pankrotihalduriks Peeter Sepper (Bürooteenused ja Õigusabi OÜ, Kotzebue 9, Tallinn 10402, e-post: peeter.sepper@haldur.eu) 4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 08.05.2018 kell 15.00. Üldkoosolek toimub Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajas (Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja, Tõnismägi 5a, Tallinn 15191, saal nr 110A). 5. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude tähtajast (PankrS § 93 lg 1). Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3). 6. Avaldada pankrotimääruse kohta viivitamata teade väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade).

2

7. Määrata ajutise pankrotihalduri Peeter Sepper´i tasuks Bürooteenused ja Õigusabi OÜ (a/a XXXX, Swedbank AS) kasuks 1 377 eurot, millele lisandub käibemaks 275,40 eurot. 8. Määrata ajutise pankrotihalduri Peeter Sepper´i vajalike kulutuste hüvitiseks Bürooteenused ja Õigusabi OÜ (a/a XXXX, Swedbank AS) kasuks 171,44 eurot, millele lisandub käibemaks 34,28 eurot. 9. Mõista ajutise pankrotihalduri kohustuste täitmise eest tasuks 1 377 eurot, millele lisandub käibemaks 275,40 eurot ning vajalike kulutuste katteks 171,44 eurot, millele lisandub käibemaks 34,28 eurot, kohtu deposiiti 02.04.2018 tasutud summa 3 900 euro arvelt. 10. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. 11. Toimetada kohtumäärus kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile. 12. Edastada kohtumäärus viivitamata Tartu Maakohtu registriosakonnale (PankrS § 39 lg 1). 13. Saata kohtumäärus pärast jõustumist täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada (PankrS § 32). Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (PankrS § 5 lg 3). Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda (PankrS § 31 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6).

I Asjaolude kirjeldus

RIITO Ehituse AS (võlgnik) esitas 16.02.2018 Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks, paludes välja kuulutada äriühingu pankrot. Juhatuse hinnangul ei suuda äriühing rahuldada võlausaldajate nõudeid, ettevõtte vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole ettevõtte majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (tl 1-10, pöördel).

22.02.2018 määrusega võttis kohus RIITO Ehituse AS-i avalduse pankroti väljakuulutamiseks menetlusse ja nimetas ajutiseks halduriks Peeter Sepper´i.

09.03.2018 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule ajutise pankrotihalduri aruande (tl 22-26, pöördel).

12.03.2018 toimunud kohtuistungil jäi ajutine haldur aruande juurde. Võlgnik oli seisukohal, et haldur on aruandes märkinud, et RIITO Ehituse AS maksejõuetus ilmnes 2016. aastal ja sellega seoses oleks pidanud sel aastal esitama ka pankrotiavalduse. 2016. aasta lõpus 06. detsembril algatati saneerimismenetlus. Saneerimiskava hääletamine lõppes 31.01.2017 ja kohtule esitati saneerimiskava kinnitamiseks 06. veebruaril 2017. Loogiliselt võttes ei saanud olla välja kujunenud alaline maksejõuetus. Ainuüksi see, et võlgnik esitas saneerimisavalduse, oli juhtimisviga. Tegemist ei ole raske juhtimisveaga. Ajutine haldur märkis kohtuistungil, et maksejõuetus kujunes välja 2016. aasta lõpuks ja nõustus võlgniku seisukohaga, et raske juhtimisviga ei ole seotud saneerimisavalduse esitamisega.

3

13.03.2018 määrusega tegi kohus ettepaneku RIITO Ehituse AS-i pankrotimenetlusest huvitatud isikutele tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 3 900 eurot hiljemalt 02.04.2018 Rahandusministeeriumi selleks ettenähtud kontole.

02.04.2018 tasus Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ Rahandusministeeriumi selleks ettenähtud kontole pankrotimenetluse kulude katteks 3 900 eurot (tl 46).

II Kohtumääruse põhjendused

Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.

Ajutise halduri aruande kohaselt on välja kujunenud RIITO Ehituse AS-i maksejõuetus pankrotiseaduse § 1 lg 2 ja 3 mõttes. Maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga PankrS § 28 lg 4 mõttes. Vara pankrotivarasse tagasivõtmise ja -nõudmise võimalused esialgsetel andmetel puuduvad. Võlgnik tegeles avalike hoonete ehitamise ja remondiga peatöövõtu korras, konkureerides avalikel hangetel. Vaatamata müügitulu kasvule 2015. aastal vähenes brutokasum ligi viiendiku võrra. Selle põhjuseks peab võlgnik liialt suure arvu ehitusobjektide üheaegset töösse võtmist ja laialivalguvat ehitusgeograafiat. Need tegurid koosmõjus ei võimaldanud tagada kõigi sõlmitud töövõtulepingute majanduslikult edukat täitmist. Võlgniku majandusraskused suurenesid oluliselt 2016. aasta teises pooles. Suurim kahjum tekkis kahest projektist, kus projektimeeskonnad ei suutnud täita tellijate poolt esitatud tavapärasest oluliselt kõrgemaid nõudmisi, mis viis lepingute ülesütlemiseni. Aasta viimases kvartalis lisandusid ebaõnnestumistele veel kaks Tallinna mahukat ehitusprojekti, kus ettevõte ei suutnud mitmete organisatsiooniliste põhjuste kuhjumise tõttu töid lepingus määratud tähtajaks lõpetada ning tellija teatas lepingute ülesütlemisest ja rakendas maksimaalseid rahalisi sanktsioone. Eeldatav kogukahjum ehitustegevusest kujunes sedavõrd suureks, et äriühingu juhatus esitas kohtule saneerimisavalduse. Peale saneerimismenetluse algatamist võlgnik ise majandustegevusega ei tegelenud, töölepingute alusel oli tööl insenertehniline personal, kelle palgad ja riiklikud maksud tasus EVIKO Ehitus OÜ. Majandustegevust finantseeriti OÜ-ga Hermeron 2014. aastal sõlmitud laenulepingu alusel saadud laenudega (rõhuvas osas, kuid mitte ainult). Ajutise pankrotihalduri nimetamise seisuga on majandustegevus faktiliselt lõppenud, tööl on üks töötaja. Esialgsetel andmetel on võlgniku juhtorgani liige korraldanud raamatupidamist vastavalt raamatupidamisseadusele ning äriseadustikus ja raamatupidamistoimkonna juhendites sätestatud nõuetele. Äriseadustikus sätestatud aruandluse esitamise kohustust on võlgnik täitnud kuni 2017. aastani.

Võlgniku juhatus on seisukohal, et välja on kujunenud alaline maksejõuetus. Võlgnikul oli keskmiselt 30 töötajat. Töötamise jätkamine ei ole võimalik. Asjaolul, et võlgniku maksejõuetus kujunes välja 2016. aasta lõpus, aga pankrotiavaldus esitati 2018. aasta veebruaris 2018, ei täitnud juhatuse liige tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja äriseadustikuga sätestatud pankrotiavalduse viivitamatu esitamise kohustust, mis on raske juhtimisviga.

Võlgniku eelmiste majandusaastate aruannete finantsanalüüs ja andmete seos maksejõuetuse tekkimise põhjustega:

31.12.14 31.12.2015 31.12.2016 28.02.18 Raha 826 784 563 696 555

Nõuded ja ettemaksed, s.h. ostjatelt laekumata arved 2 569 396 1 410 087 1 228 404 1 252 187 796 543 186 200 51 159

4

Varud (peamiselt lõpetamata toodang) 786 886 614 372 349 922

Käibevara kokku 3 786 880 2 588 155 1 595 664 228 479,77 Kinnisvarainvesteering (alates 2012.a.) Immateriaalne põhivara 2 431 357 2 431 357 2 431 357 0

82 046 Põhivara kokku 2 431 357 2 431 357 2 431 357 82 046 Lühiajalised kohustused 925 752 375 194 388 950 0 Võlad ja ettemaksed 2 239 336 1 805 435 327 288 2 784 386,74 Lühiajalised kohustused kokku 3 165 088 2 180 629 716 238 2 757 641 Pikaajalised kohustused 466 439 216 408 3 054 146 0 Omakapital 2 586 710 2 713 637 338 683 (-) 2 447 116 Müügitulu 14 617 783 17 077 073 12 282 191 1 119 487 Müügitulu kasv 5,9 % 16,8 % (-) 28,1 % (-) 90 % Rentaablus 4,0 % 1,3 % 1,3 %

Kasum

126 926 (-) 2 374 954 (-) 2 773 216 Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 1,2 1,2 1,2 0,08

Lühiajaliste kohustuste kattekordaja Lühiajaliste kohustuste kattekordaja iseloomustab isiku võimet tasuda lühiajalisi kohustusi. Üldiselt hinnatakse maksevõime heaks, kui tulemus on 1,6-2,0. Vaadeldaval perioodil moodustas võlgniku vastav näitaja 1,2, so võime tasuda likviidsete varade arvel alla 1-aastaseid kohustusi oli nõrk. Võlgnik kajastas bilansis alates faktilise majandustegevuse algusest 2012 kinnisvarainvesteeringut summas 2 431 357 eurot. Arvestades asjaolu, et nimetatud vara ei ole kuulunud võlgnikule, on selle väärtus algusest peale 0 ja bilansis kajastada ei tohi, sest moonutab aktivat.

Andmed varade, kohustuste, pandiõiguste ja täitemenetluste kohta koos hinnanguga, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud:

 Varad AS Põhja-Eesti Regionaalhaigla (edaspidi PERH) Nõue töövõtulepingust 186 199,54 Metro Garantiitööd OÜ Garantiitööd 51 159,41 Swedbank Aktsiaselts Arvelduskontod 95,95 LHV Pank AS Arvelduskonto 13,57 Eesti Vabariik Maksuja Tolliameti kaudu Käibemaksu tagastus 587,49 Kokku

238 055,95

 Kohustused Võlausaldaja nimi/firma Nimetus Põhiosa XXXX Puhkuseja töötasu (kohtuvaidlus pooleli) 41 459,56 Tarnijate nõuded

2 757 641 Kohustused kokku 2 799 100,50

Pandiõigused puuduvad. Täitemenetlused puuduvad.

5

Võlgnikul on vara bilansi kohaselt 238 055,95 euro väärtuses. Nõue PERH-i vastu rajaneb töövõtulepingul, mille nimetatu võlgniku rikkumiste tõttu üles ütles. PERH-i esindaja andmete kohaselt on nendel omakorda nõue võlgniku vastu, mis ületab 500 000 eurot, aga nad ei plaani esitada kohtusse hagi põhjusel, et positiivset lahendit ei ole võimalik reaalselt täita võlgnikul varade puudumise tõttu. Eeltoodud asjaoludel on võlgniku kõnealune nõue väärtusetu. Garantiinõue Metro Garantiitööd OÜ vastu ei ole sissenõutav asjaolul, et võlgnik ei täitnud oma kohustust teostada garantiitööd. Käibemaksu ettemaksu tagastamise võimaliku nõude tasaarvestab maksuhaldur 10.03. tekkiva riikliku maksu nõudega. Seega moodustub võlgniku vara pangakontode jäägist summas 109,52 eurot.

Kohustused kogusummas vähemalt 2 757 641 eurot on sissenõutavad.

Pankrotimenetluse eeldatavad kulud on järgmised:  ajutise pankrotihalduri tasu ja kulude hüvitus 1 858,12 eurot;  raamatupidamisja bürooteenus, mis sisaldab kõiki halduri töökoha üürimisega seotud kulusid, ning materjalid 400 eurot;  raamatupidamisdokumentide arhiveerimine ca 600 eurot (täpne hind ei ole teada);  halduri tasu analoogia alusel ajutise pankrotihalduri tasuga ca 10 töötunni eest moodustab 900 eurot, millele lisandub käibemaks 180 eurot.

Prognoositavad kulud kokku ca 3 900 eurot. Pankrotimenetluse kulude katmiseks vara ei ole.

Võlgniku seaduslik esindaja ei ole esitanud tervendamise ettepanekut. Ajutine haldur on seisukohal, et majandustegevuse jätkamine ega võlgniku tervendamine ei ole võimalik.

Käesoleva arvamuses esitatud andmetele tuginedes võib teha järelduse, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Samuti ei kata tema varad kohustusi. Välja on kujunenud alaline maksejõuetus PankrS § 1 lg 2 ja 3 mõttes.

Võlgnik on esitanud maksejõuetuse põhjusena avaliku sektori riigihangete vähenemisega seotud ehitusturu konkurentsi tihenemise, mis suurendas survet peatöövõtu pakkumiste hindadele, ja mitmete suuremahuliste ehitusprojektide üheaegse ebaõnnestumise 2016. majandusaastate aruannetes 2015. ja 2016. aasta eest toob võlgnik esile asjaolu, et ta tegi vigu peatöövõtulepingute sõlmimisele eelnenud riskianalüüsides. On üldteada asjaolu, et ehituse riigihangetel peatöövõtulepingu saamiseks teevad ehitusettevõtjad väga väikese kasumimarginaaliga või alla omahinna hinnapakkumisi, lootes ette nähtavat kahjumit korvata tellijalt hiljem raha juurdeküsimise või eelarves ettenähtust odavamate materjalide kasutamisega. Olenevat küll tellijast, aga alati need võtted ei vii sihile ja siis peab peatöövõtja oma rahalise reservi abil kahjumi kustutama (võlgniku puhul ei töötanud kirjeldatud taktika näiteks PERH-i hanke puhul).

Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on järgmised asjaolud:  kasvanud konkurents avaliku sektori tellimuste saamisel surub alla ehitushindu;  võlgnik on teinud avalikel hangetel teadlikult pakkumisi, mis on lõppenud tema jaoks kahjumiga.

Viimatinimetatud tegevusega võttis võlgniku juhatuse liige liigseid/põhjendamatuid äririske, mida ei olnud võimalik hilisema tegevusega maandada, so teadvalt rikkus äriseadustikus sätestatud hoolsuskohustust. Eeltoodud asjaolul on maksejõuetuse põhjuseks raske juhtimisviga PankrS § 28 lg 4 mõttes. Maksejõuetus kujunes välja hiljemalt 2016.

6

Vara pankrotivarasse tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused esialgsetel andmetel puuduvad.

Võlgniku pangakonto väljavõtete analüüs osundas asjaolule, et alates 2014. aasta jaanuarist finantseeriti majandustegevust põhiliselt OÜ-lt Hermeron saadud laenudega. Tähelepanuväärne on, et pidevalt toimusid laenude tagasimaksed: suur osa töövõtulepingute alusel saadud rahast kanti laenuandjale peale raha laekumist viivitamatult tagasi ja praktiliselt samas summas, mis tellijatelt laekus. Viimane laenu tagasimakse teostati 08.02.2017. Pankrotimenetluses on oluline selgitada OÜ-ga Hermeron sõlmitud laenulepingu täitmise asjaolud. Käesoleval ajaks on laenukohustused täidetud. On alust arvata, et nimetatud laenuandjat eelistati teiste võlausaldajate ees, kuid rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmise perspektiiv vajab sügavamat analüüsi pankrotimenetluse ajal. Ei ole välistatud, et tagasivõitmise nõue on aegunud (§ 113 lg 1 p 2).

Võimalikud nõuded aktsionäride vastu esialgsetel andmetel puuduvad.

Kohus leiab, et kuna võlgnikul puudub vara, siis on võlgnik PankrS § 1 lg-st 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Kohus, kooskõlas ajutise halduri seisukohaga, peab maksejõuetuse tekkimise põhjuseks rasket juhtimisviga PankrS § 22 lg 5 tähenduses, kuivõrd kasvanud konkurents avaliku sektori tellimuste saamisel surus alla ehitushindu ning võlgnik tegi avalikel hangetel teadlikult pakkumisi, mis lõppesid tema jaoks kahjumiga ning viimatinimetatud tegevusega võttis võlgniku juhatuse liige liigseid/põhjendamatuid äririske, mida ei olnud võimalik hilisema tegevusega maandada, so teadvalt rikkus äriseadustikus sätestatud hoolsuskohustust. Maksejõuetuse tekkimise ajaks peab kohus 2016. aastat.

Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti. Pankroti väljakuulutamise aeg on 12.04.2018 kell 11.00. Peeter Sepper on andnud nõusoleku enda pankrotihalduriks nimetamisega käesolevas tsiviilasjas. Kooskõlas PankrS § 31 lg 6 nimetab kohus pankrotihalduriks Peeter Sepper´i ning määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 08.05.2018 kell 15.00 Tallinnas Tõnismägi 5a asuvas Harju Maakohtu saalis nr 110A.

PankrS § 93 lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3).

PankrS § 33 lg 1 sätestab, et pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. Kohus määrab pankrotimääruse kohta viivitamata teate (pankrotiteade) avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Ajutine pankrotihaldur Peeter Sepper on esitanud tasunõude 15,3 töötunni eest 1 377 eurot, millele lisandub käibemaks summas 275,40 eurot, kokku 1 652,40 eurot. Vajalikud kulutused on summas 171,44 eurot, millele lisandub käibemaks 34,28 eurot, kokku 205,72 eurot. Ajutine haldur märkis, et juhul kui kohus kuulutab peale kohtudeposiidi tasumist välja võlgniku pankroti, palus ajutine haldur tasu ja kulude hüvituse välja mõista kohtudeposiiti tasutud summa arvelt.

7

PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 esimese lause kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Ajutine haldur on lähtunud tunnitasust 90 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust mõistab ajutise pankrotihalduri kohustuste täitmise eest tasuks 1 652,40 eurot ning vajalike kulutuste katteks 205,72 eurot kohtu deposiiti tasutud summa arvelt. PankrS § 150 lg 1 p-ide 2 ja 5 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja kulud pankrotivarast. Tasu ja vajalike kulutuste hüvitis tuleb kanda Bürooteenused ja Õigusabi OÜ pangakontole.

Kohus tegi lahendi PankrS § 31 lg 1 alusel. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus PankrS § 39 lg 1 alusel käesoleva määruse viivitamata saatmise Tartu Maakohtu registriosakonnale.

/allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi Kohtunik