1-09-13608/3 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht 03. september 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kriminaalasi nr 1-09-13608 (kohtueelses menetluses nr 09260101376) riik D.U ja K.D versus Asja lahendamise menetlus kohtuistung kokkuleppemenetluses Kohtukoosseis kohtunik Helle Tamm Kohtuistungi sekretär Merli Loorberg Prokurör Maiken Mardim

Süüdistatav D.U

(isikukood xxx; elukoht xxxxxxxx xxx xx-x, xxxxxxxx xxxx; töötab xx xxxxx xxxx (xxxxxxx); omab kriminaalkaristatust)

Süüdistus KarS § 200 lg 2 p 7 ja § 424 järgi

Kaitsja advokaat Raul Tosmann

Süüdistatav K.D

(isikukood xxx; elukoht xxxxx xxx, xxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxxxxx; ilma kindla töökohata; omab kriminaalkaristatust)

Süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 200 lg 2 p 4, 7 järgi

Kaitsja advokaat Raul Tosmann

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Otsustused süüs ja karistamises

1. Kriminaalasjas:

1.1 tunnistada D.U süüdi (KarS) § 200 lg 2 p 7 järgi ja mõista talle

karistusseadustiku karistusena vangistus 3 aastat 1 kuu; ning tunnistada D.U süüdi KarS § 424 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 4 kuud; KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest

kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista D.U-le liitkaristus vangistusena 3 aastat 1 kuu; KarS § 68 alusel arvata eelvangistuse aeg 11.-12.07.2009. a, s.o

2 päeva mõistetud vangistuse aja hulka ning lugeda lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda vangistus 3 aastat 28 päeva; KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et mõistetud

vangistus 3 aastat 28 päeva jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata D.U-le

katseaeg 3 aastat ning mõistetud vangistust 3 aastat 28 päeva ei pöörata täitmisele, kui

D.U ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata D.U-le katseajaks KarS § 75 lg 2 alusel

käitumiskontrolli ajal kohustusena osalema sotsiaalabiprogrammis (liiklusohutuseprogramm); määrata D.U-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxxx xxx xx-x, xxxxxxxx xxxx; KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt võtta D.U-lt mootorsõiduki

2

juhtimise õigus ära 6 kuuks; tühistada D.U-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. 1.2 tunnistada K.D süüdi KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 3 aastat 2 kuud; ning tunnistada K.D süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 10 kuud; KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest

kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista K.D-le liitkaristus

vangistusena 3 aastat 2 kuud; KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega

K.D-le mõistetud karistust Viljandi Maakohtu 16.12.2005. otsusega K.D-le mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 kuud 7 päeva võrra ning mõista K.D-le

liitkaristus vangistusena 3 aastat 4 kuud 7 päeva; kohtuotsuse täitmise

tagamiseks lugeda K.D-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tühistatuks peale K.D ilmumist vanglasse karistust kandma. Muud otsustused

2. Kahju ja kriminaalmenetluse kulude osas:

2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus:

2.1.1 rahuldada täielikult R.K. tsiviilhagi ning välja mõista K.D-lt 9000 krooni

R.K. kasuks; 2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse:

2.2.1 D.U-lt sundraha 10875 krooni, riigi õigusabi tasu 930 krooni riigi kasuks; määrata

kriminaalmenetluse kulud 11805 krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2009 a

septembrikuust igakuise menetluskulu osa 1967 krooni 50 senti tasumine, kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev;

2.2.2 K.D-lt sundraha 10875 krooni, riigi õigusabi tasu 930 krooni riigi kasuks;

2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega

seotud kulutuste eest osutatud tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaadile Raul Tosmannile 180 krooni. Selgitused kohtuotsusele

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.2 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.3 vangistuse täitmisele pööramiseks saadab kohus süüdimõistetule teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma;

3.4 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kulud täies ulatuses tasunud

kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu tasumine asjas nr 1-09- 13608“);

3.5 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust

menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on

rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-09-13608“);

3.6 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.7 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel üksnes

kokkuleppemenetluse sätete rikkumisele (KrMS § 239 - § 250) Tartu Maakohtu Viljandi

3 kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne

päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Süüdistused 1.1. Süüdistustest nähtuvalt on D.U toime pannud kuritegudena: 1) võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga ja grupi poolt KarS § 200 lg 2 p 7 järgi, mis seisnes selles, et tema, isikute

grupis koos K.D-ga, tungis 8.04.2009. a kella 18.30 paiku Viljandi linnas Valuoja orus kallale V.B.le, keda peksis käte ja jalgadega pea piirkonda ning röövis kannatanult rahakoti väärtusega 50 krooni, milles oli sularaha 150 krooni ning V.B. ID-kaart. 2) mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis KarS § 424 järgi, mis seisnes selles, et tema juhtis

11.07.2009. a kell 16.00 Viljandi maakonnas Kõpu vallas Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme mnt 91,55 kilomeetril mootorsõidukit Audi 100 registreerimismärgiga 377 DAG joobeseisundis.

1.2 Süüdistustest nähtuvalt on K.D toime pannud kuritegudena: 1) võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise ning grupi poolt KarS

§

200 lg 2 p 4 järgi, mis seisnes selles, et tema, isikute grupis koos D.U-ga , tungis , 7 8.04.2009. a kella 18.30 paiku Viljandi linnas Valuoja orus kallale V.B.le, keda peksis käte ja

jalgadega pea piirkonda ning röövis kannatanult rahakoti väärtusega 50 krooni, milles oli sularaha 150 krooni ning V.B. ID-kaart.

2) võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime

pandud süstemaatiliselt KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, mis seisnes selles, et tema süstemaatiliselt

vargusi toimepannud isikuna, varastas 2.07.2009. a Viljandi linnas Vabriku xx-xx korteris R.K.le

kuulunud videokaamera Sony väärtusega 6000 krooni ja kitarri väärtusega 3000 krooni, põhjustades kannatanule kahju kokku 9000 krooni.

2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepped Prokuratuur ja süüdistatavad on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses.

Prokurör, süüdistatavad ja süüdistatavate kaitsjad on kriminaalasjas sõlminud kokkulepped süüdistatavate süüdimõistmiseks: 1) D.U KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ja karistamiseks vangistusega 3 aastat 1 kuu; KarS § 424 järgi ja karistamiseks vangistusega 4 kuud; KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristus vangistusena 3 aastat 1 kuu; KarS § 68 alusel arvata eelvangistuse aeg 11.-12.07.2009. a, s.o 2 päeva mõistetud vangistuse aja hulka ning lugeda lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda vangistus 3 aastat 28 päeva; KarS § 74 lg 1 alusel katseaeg 3 aastat ning mõistetud vangistust 3 aastat 28

päeva ei pöörata täitmisele, kui D.U ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata D.U-le katseajaks

KarS § 75 lg 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena osalema sotsiaalabiprogrammis

(liiklusohutuseprogramm); määrata D.U-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks

xxxxxxxx xxx xx-x, xxxxxxxx xxxx; KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt võtta D.U-lt mootorsõiduki juhtimise õigus ära 6 kuuks; 2) K.D KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi ja karistamiseks vangistusega 3 aastat 2 kuud; KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistamiseks vangistusega 10 kuud; KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristus vangistusena 3 aastat 2 kuud; KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega K.D-le

mõistetud karistust Viljandi Maakohtu 16.12.2005. otsusega K.D-le mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 kuud 7 päeva võrra ning mõista K.D-le liitkaristus vangistusena 3 aastat 4 kuud 7 päeva.

3.

Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses

4 3.1.

Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239

lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei

ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur.

Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid vastavalt kokkulepetele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahju heastamises.

Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et

kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes

kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja

menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatavad tulevad süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele. 3.2.

Põhjendused karistuste mõistmisel KarS § 200 lg 2 p 4, 7 näeb ette süüdlase karistamise kolmekuni viieteistaastase vangistusega;

KarS §199 lg 2 p 9 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega

ja KarS § 424 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatavate karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavaid tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkulepetele. 3.3.

Põhjendused tekitatud kahju hüvitamiseks KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Roland Kask on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 9000 krooni. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista K.D-lt 9000 krooni R.K. kasuks.

4. k Kohtu põhjendused riminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri

määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis

KrMS § 179 lg 1 kohaselt on esimese astme kuriteo puhul 2,5 palga alammäära, s. o 10875 krooni. KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt

kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud riigi õigusabi seaduse

kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi

osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Süüdistatava D.U kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele

kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 840 krooni. Süüdistatava D.U kaitsja on

esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 90 krooni.

5

Süüdistatava K.D kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud

hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 840 krooni. Süüdistatava K.D

kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 90 krooni.

Kaitsja kohtus esitatud aruanded kaitsjatasudes on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjaid tuleb selles ulatuses tasustada.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja

suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb:

1) D.U-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 10875 krooni, riigi õigusabi tasu 930 (840 + 90) krooni riigi kasuks;

2) K.D-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 10875 krooni, riigi õigusabi tasu 930 (840 + 90) krooni riigi kasuks;

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetutel üle jõu käivateks kohustusteks.

5.

Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus

Süüdistatavatele tõkenditena kohaldatud elukohast lahkumise keelud tuleb tühistada. D.U on kahtlustatavana kinni peetud 11.-12.07.2009. KarS § 68 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev.

KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. KrMS § 414 kohaselt kui süüdimõistetut ei ole võetud kohtumenetluse ajaks vahi alla, saadab

kohus süüdimõistetule teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse

kandmiseks ilmuma; sel juhul loetakse vangistuse kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg.

Helle Tamm

Kohtunik