3-18-698/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Määruse tegemise aeg ja koht

11.04.2018, Tallinn

Haldusasja number

3-18-698

Haldusasi

A.S. kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju

hüvitamiseks summas 10 000 eurot

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada A.S. kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4,

§ 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. Tallinna Vanglas registreeriti 22.02.2018 A.S. taotlus mittevaralise kahju hüvitamiseks

summas 10 000 eurot seoses suitsetamise mittevõimaldamisega.

2. Tallinna Vangla jättis 05.04.2018 otsusega nr 5-37/18/24-2 A.S. kahju hüvitamise taotluse

rahuldamata (tl 10-11).

3. A.S. esitas 09.04.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla vastu

mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 10 000 eurot.

Kaebuse kohaselt sunniti kaebajat suitsetamist maha jätma. Kaebaja oli seetõttu ahastuses ning

tema tervis halvenes järsult. Kaebaja selgitab, et see võttis aega, enne kui kõik jälle stabiilseks

muutus. Kaebaja sai viimati suitsetada neli kuud tagasi.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, et A.S. kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline.

5. A.S. taotleb mittevaralise kahju rahalist hüvitamist seoses sellega, et Tallinna Vanglas

keelati suitsetamine, millest tulenevalt tema tervis halvenes. Seega on vaidluse all see, kas

3-18-698

2(3)

Tallinna Vangla tegevus, millega keelati kaebajal vanglas suitsetamine, oli õiguspärane või

mitte ning kas selline tegevus põhjustas kaebajale selliseid üleelamisi, mis tuleks kaebajale

vältimatult rahas hüvitada.

6. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 25 kohaselt on igaühel õigus nõuda õigusvastaselt tekitatud

moraalse ja materiaalse kahju hüvitamist.

Avalik-õiguslike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise alused on sätestatud

riigivastutuse seaduses (RVastS). RVastS § 7 lg 1 kohaselt peavad kahju hüvitamise nõude

rahuldamiseks olema täidetud järgmised tingimused: 1) avaliku võimu kandja õigusvastane

tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivsete õiguste rikkumine; 3) kahju tekitamine;

4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite

ammendatus.

RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist

süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu

puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.

7. Suitsetamiskeeldu vanglas kohaldatakse alates 01.10.2017, mil jõustus justiitsministri

30.11.2000 määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ (VSkE) uus redaktsioon,

mille kohaselt kuuluvad keelatud esemete ja ainete loetellu ka süütamisvahendid, samuti

suitsetatavad tubakatooted ja esemed, millest ja mille abil on võimalik suitsetatavaid

tubakatooteid kokku panna või neid suitsetada (VSkE § 641 p-d 3 ja 31). Vanglal ei ole mistahes

õigust anda kinnipeetavale keelatud esemeid. Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga

nr 20 kinnitatud (muudetud 26.04.2017 käskkirjaga nr 1-1/17/31) „Tallinna Vangla kodukorra“

p 2.3 järgi on (alates 01.10.2017) vangla territooriumil suitsetamine keelatud.

Seega on Tallinna Vangla kaebajal suitsetamist mittevõimaldades juhindunud kehtivatest

õigusaktidest ning vangla tegevust ei saa pidada õigusvastaseks. Sellest tulenevalt ei ole ka

mittevaralise kahju hüvitamise eeldus (s.o avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-

õiguslikus suhtes) täidetud. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt on Tallinna Vangla eelviidatud

õigusaktidest tulenevaid nõudeid selgitanud kaebajale nii oma 28.11.2017 vastuses nr

5-18/17/22961-2 (tl 4) kui ka 05.04.2018 otsuses nr 5-37/18/24-2, millega jättis kaebaja kahju

hüvitamise taotluse rahuldamata (tl 10).

8. Kohtu hinnangul ei esine praeguses asjas ka sellist isiku subjektiivsete õiguste rikkumist,

mis oleks aluseks kaebuses nõutud rahalise hüvitise väljamõistmisele.

8.1 Kohus möönab, et suitsetamiskeeluga on küll piiratud kinnipeetava üldist vabadusõigust

(õigust vabale eneseteostamisele), kuid vabadusõiguse kontekstis ei ole suitsetamise näol

tegemist sellise hüve ja väärtusega, mida peaks tingimata saama vanglakaristuse kandmise ajal

teostada. Tegemist ei ole eluks vajaliku ega vältimatu tegevusega, mille mittevõimaldamine

tooks isikule kaasa pöördumatu kahju tekkimise. Vangistus seisnebki isikule erinevate

piirangute seadmises ja kindlale režiimile allutamises ning just see moodustabki vangistuse

sisu. Riigil on õigus vangistusega kaasnevate piirangute kogumit muuta ning kinnipeetav isik

ei saa nõuda, et piirangud ei muutuks vangistuse kestel rangemaks.

8.2 Vanglas suitsetamise keelamise eesmärkideks on seejuures tervise kaitse (tervist toetava,

mitte kahjustava elu- ja töökeskkonna loomine), vangla julgeoleku tagamine ning riiklike

ressursside säästmine (kulud tervishoiuteenustele) ja vabanemine sõltuvusest (vt vangla

kodukorra seletuskirja p 2.3). Kohtu hinnangul on tegemist õigustatud eesmärkidega

suitsetamise keelamiseks. Praegusel juhul on kaebaja üldsõnaliselt väitnud, et suitsetamise

mittevõimaldamine tingis tema tervise halvenemise, kuid ei ole täpsemalt selgitanud /

3-18-698

3(3)

kirjeldanud, millised võõrutusnähud kaebajal avaldusid suitsetamisest loobumisel ning kui kaua

need kestsid. Kaebusest võib aru saada, et kaebajal enam terviseprobleeme seoses suitsetamise

mittevõimaldamisega ei esine. Seega isegi juhul, kui suitsetamise lõpetamisega kaasnesid

kaebajale mõningad võõrutusnähud, olid need ajutised. Lisaks ei tulene kaebusest, et kaebaja

oleks suitsetamise mittevõimaldamisest tingitud tervisehädadega pöördunud vangla arsti poole

ja et talle oleks arst määranud mingisugust ravi või leevendusmeetmeid. Ka Tallinna Vangla

05.04.2018 otsuses on märgitud, et kaebaja tervisekaardist ei nähtu, et ta oleks vanglalt

mingisugust abi suitsetamisest loobumise lihtsustamiseks taotlenud.

Eelnevat arvestades ei nähtu kohtule, et vanglas suitsetamise keelamisega kaebajale kaasnenud

võimalikud võõrutusnähud oleksid olnud sedavõrd tõsised, et ületaksid suitsetamise mitte-

võimaldamisega paratamatult kaasnevad mõõdukad kannatused, valu või üleelamised. Kohus

märgib, et on üldteada asjaolu, et suitsetamine kahjustab inimese tervist, mistõttu ei saa

suitsetamise lõpetamine kui selline tervist kahjustada ja toob inimesele pigem kasu.

8.3 Riigikohtu praktikas on leitud, et avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju

rahaline hüvitamine on Eestis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse

ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsisemate riivete korral (vt Riigikohtu lahend

3-3-1-9-17, p 13 ja 3-3-1-43-11, p 18). Kohtu arvates ei saa kinnipeetavate suitsetamiskeeldu

pidada sedavõrd oluliseks põhiõiguste riiveks, mille puhul tuleks rakendada RVastS § 9

sätestatud kahju rahalist hüvitamist.

9. Eeltoodud põhjustel ei saa kaebuse ja sellele lisatud materjalide pinnalt esitatud kaebust

mittevaralise kahju hüvitamiseks pidada edukaks ning kaebusega kaitstava õiguse riivet tuleb

pidada väheintensiivseks. Seega tagastab kohus kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 2 p 21

alusel.

10. HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

Kohtunik