2-16-15675/26 · Riigikohtu tsiviilkolleegium

R I I G I K O H U S

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

21615675

Määruse kuupäev

Tartu, 11. aprill 2018

Kohtukoosseis

Eesistuja Jaak Luik, liikmed Henn Jõks ja Villu Kõve

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 7. detsembri 2017. a määrus

Asja läbivaatamise kuupäev

26. märts 2018. a, kirjalik menetlus

9. Kohtud on tuvastanud järgmised olulised asjaolud, mida pooled ei ole ringkonnakohtu- ega

Riigikohtu menetluses vaidlustanud:

•

vahekohus saatis vahekohtumenetluse algatamise dokumendid, st hagiavalduse, vahekohtu

otsuse asja menetlusse võtmise, vahekohtuniku nimetamise ja kohtuistungi aja määramise

kohta, ning vahekohtu otsuse puudutatud isikutele tähitud kirjadega;

•

vahekohus kasutas tähitud kirjade saatmisel aadressi, mis oli märgitud vahekohtumenetluses

vaidluse all olnud laenu- ning käenduslepingusse ja mis on ka puudutatud isikute

registrijärgne aadress, puudutatud isik II kasutab seda aadressi nii isiklikul kui ka

majanduslikul otstarbel;

•

puudutatud isikutele ei ole vahekohtumenetlusega seotud dokumente isiklikult üle antud;

•

puudutatud isikutele tähitud kirju isiklikult üle anda ei õnnestunud, mille järel hoiustati need

postkontoris ning tähtkirjade hoiustamise kohta jäeti postkasti teatis;

•

puudutatud isikud postkontorisse tähitud kirjadele järele ei läinud, mistõttu kirju ei

väljastatud ja need tagastati saatjale;

•

vahekohtumenetlus toimus puudutatud isikute osavõtuta.

10. Avaldaja on esitanud avalduse Lätis tehtud vahekohtu otsuse Eestis tunnustamiseks ja täidetavaks

tunnistamiseks. TsMS § 754 lg 1 järgi tunnustatakse välisriigi vahekohtute otsuseid ja võetakse

Eestis täitmisele üksnes vastavalt konventsioonile ja teistele välislepingutele. Konventsiooni

kohaldamist kinnitab ka selle art 1 lg 1. Konventsiooni art 4 näeb ette vahekohtu otsuse

tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks esitatavad dokumendid ja art 5 alused otsuse

tunnustamisest ja täitmisest keeldumiseks (vt ka Riigikohtu 21. juuni 2017. a määrus tsiviilasjas

nr 32-16317, p 15).

11. Puudutatud isikud leiavad esiteks, et esineb konventsiooni art 5 lg 1 lit-s b nimetatud alus

vahekohtu otsuse tunnustamisest ja täidetavaks tunnistamisest keeldumiseks. Puudutatud isikud on

seisukohal, et neile ei teatatud vahekohtumenetlusest viidatud artikli mõttes nõuetekohaselt.

Täpsemalt on puudutatud isikud seisukohal, et dokumentide kättetoimetamise nõuetekohasust tuleb

hinnata Eesti menetlusõiguse normide, st TsMS-i alusel ning TsMS-i alusel ei ole alust lugeda

dokumente kättetoimetatuks. Kohtud leidsid, et TsMS-i menetlusdokumentide kättetoimetamise

regulatsioon ei ole asjas kohaldatav.

2-16-15675

12. Konventsiooni art 5 lg 1 lit b järgi võib otsuse tunnustamisest ja täitmisest keeldumist taotleda

pool, kelle kahjuks on otsus tehtud, ainult siis, kui see pool esitab tunnustamist ja täitmist taotlevale

kompetentsele ametkonnale kinnituse, et poolele, kelle kahjuks otsus on tehtud, ei teatatud

nõuetekohaselt vahekohtuniku nimetamisest või vahekohtu protseduurist või ei olnud mingil muul

põhjusel võimalik oma kaebusi esitada (the party against whom the award is invoked was not given

proper notice of the appointment of the arbitrator or of the arbitration proceedings or was otherwise

unable to present his case). Sealjuures on kohtul diskretsiooniõigus otsustamaks, kas otsuse

tunnustamisest ja täitmisest keelduda või mitte, st konventsiooni art 5 alusel keeldumine ei ole kohtu

jaoks kohustuslik (konventsiooni rakendamise juhise art 5 komm 5).

13. Kohtud on õigesti leidnud, et konventsioon ei näe ette vahekohtumenetluse dokumentide

kättetoimetamise korda ega määratle ka kättetoimetamise nõuetekohasuse hindamiseks kohalduvat

menetlusõigust. Samas nõustub kolleegium kohtutega ka selles, et konventsiooni art 5 lg 1 lit b

mõttes ei ole alust menetlusest teavitamise nõuetekohasuse hindamiseks kohaldada tunnustava riigi

riigisisest õigust menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta. Seega puudub alus TsMS-i vastava

regulatsiooni kohaldamiseks.

Konventsiooni rakendamise juhise (UNCITRAL Secretariat Guide on the Convention on the

Recognition and Enforcement of Foreign Arbitral Awards (New York, 1958);

http://www.uncitral.org/pdf/english/texts/arbitration/NY-conv/2016_Guide_on_the_Convention.pdf)

art 5 komm 26 järgi on määrav hageja mõistlik katse kostjat menetlusest teavitada, isegi kui kostja ei

saa teadet kätte. Konventsiooni rakendamise juhise art 5 kommde 9 ja 10 kohaselt on teavitamise

nõuetekohasuse hindamisel praktikas kohaldatud küll vahekohtumenetlusele kohalduvat õigust, kuid

eitatud on riigisiseste menetlusnormide kohaldumist, kuivõrd pooled olid kokku leppinud

vahekohtumenetluses. Seega ei ole kolleegiumi arvates võimalik järeldada, et konventsiooni

art 5 lg 1 lit-t b tuleks tõlgendada selliselt, et vahekohtumenetlusest teavitamine peab vastama

tunnustava riigi riigisisese menetlusdokumentide kättetoimetamise korra tingimustele.

14. Kolleegium selgitab, et puudutatud isikute viidatud Austria Ülemkohtu otsuses väljendas kohus

tõesti seisukohta, et menetlusest teavitamise nõuetekohasust tuleb hinnata tunnustava riigi õiguse

kohaselt. Samas on kaebajad jätnud tähelepanuta, et Austria Ülemkohus kohaldas Austria

tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid, mis reguleerivad Austrias toimuvas vahekohtumenetluses

teadete kättetoimetamist. Lisaks rõhutas Austria Ülemkohus, et konventsiooni art 5 lg 1 lit b nõuab,

et pooltele oleks antud võimalus oma seisukohta esindada. Kui üks pool seda ära ei kasuta, ei saa

vahekohtu otsuse tunnustamisest keelduda (I kd, tl 164). Seega asus Austria Ülemkohus seisukohale,

et kohaldada tuleb riigisisesele vahekohtumenetlusele kohalduvaid reegleid.

15. Ekslik on puudutatud isikute arusaam, et Eesti TsMS-i kättetoimetamise regulatsiooni tuleb

kohaldada konventsiooni art 3 järgi. Viidatud artikli esimese lause kohaselt täidab lepinguosaline riik

vahekohtu otsuseid kooskõlas protseduurireeglitega, mis kehtivad territooriumil, kus toetutakse

sellele otsusele. See tähendab, et kohalduvad välisriigi vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamist

reguleerivad TsMS §d 754 ja 757. Konventsiooni artst 3 ei tulene, et konventsiooni art 5 lg 1 lit b

mõttes tuleks menetlusest teavitamise nõuetekohasust hinnata Eesti menetlusõiguse alusel.

16. Kolleegium selgitab, et tsiviilasjas nr 32-16217 väljendatud seisukohad ei ole praeguses

vaidluses asjakohased. Viidatud asjas kohaldus välisriigi otsuse tunnustamisele ja täidetavaks

tunnistamisele Eesti-Vene õigusabileping. Praeguses asjas vaieldakse vahekohtu otsuse tunnustamise

ja täidetavaks tunnistamise üle, mida reguleerib konventsioon.

2(4)

2-16-15675

17. Eeltoodust lähtudes tuleb konventsiooni art 5 lg 1 lit b järgi hinnata eelkõige seda, kas hageja tegi

mõistliku katse kostjat menetlusest teavitada. Sealjuures saab konventsiooni alusel kujunenud

praktikast siiski järeldada, et kohtul tuleks hinnata, kas teavitamine vastab vahekohtumenetlusele

kohalduvale õigusele. Poolte sõlmitud lepingu p 7.3 järgi tuli vaidlus lahendada Läti

Kommertspankade Liidu Vahekohtus Riias vahekohtu põhikirjas, reglemendis ja Läti

Kommertspankade Liidu Vahekohtu menetluskulude määruses sätestatud korras. Alternatiivselt

tuginevad ka puudutatud isikud sellele, et nende teavitamine ei olnud nõuetekohane vahekohtu

reglemendi järgi. Ringkonnakohus leidis, et puudutatud isikute teavitamine vastas vahekohtu

reglemendile.

18. Kolleegiumi arvates on ringkonnakohus õigesti leidnud, et puudutatud isikute teavitamine oli

kooskõlas vahekohtu reglemendiga. Määruskaebuse väited ei anna alust teistsugusele järeldusele.

Ekslik on puudutatud isikute arusaam, et reglemendi kohaselt on tähitult saadetud dokumendid kätte

saadud siis, kui need toimetatakse kätte ja väljastatakse adressaadile isiklikult (reglemendi § 7 lg 3

esimene lause). Viidatud reglemendi lõige reguleerib, millal loetakse erineval viisil saadetud

dokumendid kättetoimetatuks. Puudutatud isikute viidatud lause reguleerib olukorda, kui

dokumendid antakse üle isiklikult. Praegusel juhul ei ole dokumentide isiklikku üleandmist

tuvastatud. Seetõttu kohaldub reglemendi § 7 lg 3 teine lause, mille kohaselt loetakse postiga

saadetud dokumendid kättesaaduks seitsmendal päeval pärast postitamist. Samuti oli praegusel juhul

kooskõlas reglemendi § 7 lg 1 teise lausega saadetud dokumendid füüsilisele isikule tähitud kirjaga.

19. Reglemendi kohaldamise kohta leiab puudutatud isik II, et kuivõrd tema on tarbija, siis tuli

reglemendi tõlgendamisel kohaldada tüüptingimuste regulatsiooni, täpsemalt VÕS § 39. Kolleegiumi

arvates on puudutatud isiku II arusaam ekslik.

Poolte esitatud asjaoludel ei ole alust kohaldada reglemendi tõlgendamisel Eesti õigust. Toimikust

nähtub, et lepingule kohaldus Läti õigus (I kd, tl 25). Kuivõrd puudutatud isikud tuginevad sellele, et

ringkonnakohus on reglementi ekslikult tõlgendanud, siis peavad nemad ka tõendama, kuidas ja miks

tuleks reglementi tõlgendada, sh ka puudutatud isik II on Läti õiguse järgi tarbija ja millised

reglemendi tõlgendamise reeglid seetõttu kohalduvad. Puudutatud isikud ei ole esile toonud ega

tõendanud, et ringkonnakohtu tõlgendus reglemendist oleks ekslik. Määruskaebuse väited ei anna

alust jõuda ringkonnakohtust erinevale järeldusele.

20. Kolleegiumi arvates ei ole põhjendatud ka puudutatud isikute väited, et teatisi ei olnud võimalik

seostada Lätis toimuva vahekohtumenetlusega. Ringkonnakohus on põhjendatult leidnud, et

praegusel juhul puudub alus kahelda selles, et tähitud kirja kohta jäetud teatisel olid märgitud saatja

andmed. Määruskaebuse väited ei anna alust järeldada, et ringkonnakohus oleks siinjuures

menetlusõiguse norme rikkunud.

21. Seega kokkuvõttes on kohtud õigesti leidnud, et konventsiooni mõttes on puudutatud isikuid

nõuetekohaselt vahekohtumenetlusest teavitatud ning puudub alus konventsiooni artikli 5 lõike 1

litst b tulenevalt vahekohtu otsuse tunnustamisest keelduda. Kohtud tuvastasid, et puudutatud isikute

registrijärgsetele aadressidele saadeti kooskõlas vahekohtu reglemendiga tähtsaadetisena menetluse

algatamise dokumendid ja vahekohtu otsus. Sellest järeldas ringkonnakohus, et puudutatud isikutel

oli võimalus vahekohtumenetluse dokumentidega tutvuda, kuid puudutatud isikud jätsid

dokumentidele postkontorisse mitte järele minnes ise selle võimaluse kasutamata (ringkonnakohtu

määruse p 32). Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga.

3(4)

2-16-15675

22. Alternatiivselt leiavad puudutatud isikud, et esineb konventsiooni art 5 lg 2 lit-s b sätestatud alus

(vastuolu Eesti Vabariigi avaliku korraga) jätta vahekohtu otsus tunnustamata ja täidetavaks

tunnistamata. Ringkonnakohus leidis, et puudutatud isikuid ei jäetud ilma põhiõigusest kohtulikule

kaitsele, kuivõrd nad jäid ise dokumentide vastuvõtmisel passiivseks. Samuti ei ole ringkonnakohtu

hinnangul vahekohtumenetlusest nõuetekohaselt teavitatuks lugemine vastuolus Eesti Vabariigi

avaliku korra üldpõhimõtetega (ringkonnakohtu määruse pd 35, 36). Kolleegium nõustub

ringkonnakohtuga seisukohaga.

23. Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele selgitab kolleegium veel järgmist. Puudutatud

isikud on viidanud sellele, et Läti õiguse järgi puudub neil võimalus Lätis vahekohtu otsuse

tühistamist taotleda. Ainuüksi see asjaolu ei anna alust siiski tunnustamisest konventsiooni art 5 lg 2

lit b alusel keelduda. Konventsioon ei nõua, et vahekohtu asukohariigis oleks vahekohtumenetluse

poolel võimalus vahekohtu otsust vaidlustada. Kuigi Eesti TsMS võimaldab vahekohtu otsuse

tühistamist taotleda, siis ainuüksi Lätis selle võimaluse puudumise tõttu ei ole otsuse tunnustamine

Eesti Vabariigi avaliku korraga vastuolus. Lisaks ei ole puudutatud isikud ka proovinud vahekohtu

otsust Lätis vaidlustada ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust ka järeldada, et puudutatud

isikutel võiks olla otsuse vaidlustamiseks alust.

24. Samuti ei ole alust lugeda otsuse tunnustamist ja täidetavaks tunnistamist Eesti Vabariigi avaliku

korraga vastuolus olevaks seetõttu, et vahekohtumenetluse dokumentide kättetoimetamine ei

vastanud Eestis kehtiva TsMS-i nõuetele. Keeldumiseks ei anna alust ka üksnes see, et puudutatud

isik II võib olla tarbija ning temaga sõlmitud käendusleping võib olla tühine. Otsuse tunnustamine ja

täidetavaks tunnistamine ei ole avaliku korraga vastuolus ainuüksi seetõttu, et tunnustava riigi

riigisisest õigust ei ole järgitud (vt konventsiooni rakendamise juhise art 5 lg 2 lit b komm 13).

Kolleegiumi arvates võiks konventsiooni art 5 lg 2 lit b alusel olla põhjust keelduda otsuse

tunnustamisest näiteks juhul, kui Eesti riigisisene õigus ei võimalda üldse vahekohtumenetluses asja

lahendada. TsMS § 718 lg 2 kohaselt on vahekohtu kokkulepe tühine, kui selle ese on Eestis asuva

eluruumi üürilepingu kehtivuse ja ülesütlemise ning eluruumi vabastamise vaidlus; töölepingu

lõpetamise vaidlus või tarbijakrediidilepingust tulenev vaidlus. Praegusel juhul ei ole tegemist

TsMS § 718 lgs 2 viidatud vaidlustega.

Jaak Luik

Henn Jõks

Villu Kõve

4(4)