3-17-960/25 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. aprill 2018, Tallinn

Haldusasja number

3-17-960

Haldusasi

OÜ

BAO

ohtlikud

jäätmed

kaebus

Keskkonnainspektsioonile

sunniraha

tagastamise

ettekirjutuse tegemiseks ning täitemenetluse kulude

hüvitamiseks koos viivisega

Menetlusosalised

Kaebaja – OÜ BAO ohtlikud jäätmed, esindaja

vandeadvokaat Martin Triipan

Vastustaja – Keskkonnainspektsioon, esindajad Kristel

Kund ja Anastassia Amel

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 24. oktoobri 2017. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ BAO ohtlikud jäätmed apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ BAO ohtlikud jäätmed apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna

Halduskohtu 24. oktoobri 2017. a otsus haldusasjas nr 3-17-960 muutmata.

2. Jätta menetluskulud iga menetlusosalise enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14.05.2018, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-17-960

2(8)

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ BAO ohtlikud jäätmed käitleb 30.04.2015 keskkonnakompleksloa nr KKL/326050 alusel

ohtlikke jäätmeid aadressil Lao 5, Maardu.

2. Keskkonnainspektsioon (KKI) peatas 31.01.2017 ettekirjutusega nr 0000199 Lao 5

käitluskohas jäätmete vastuvõtu, kuni jäätmete laoseisu on vähendatud 450 tonnini ning

jäätmeid hoiustatakse vastavalt kompleksloale.

Rikkumise kirjelduses märgiti muu hulgas, et käitluskohas ladustatakse jäätmeid suuremas

määras, kui on lubatud kompleksloaga; jäätmemahuteid hoiustatakse väliterritooriumil, kust

jäätmed võivad sadeveega jõuda lähedalasuvasse Kroodi ojasse, mõjutades nõnda ümbritsevat

keskkonda; jäätmete kuhjumine tekitab täiendava tuleohu, mida kinnitavad kinnistul varasemalt

toimunud põlengud. Ettekirjutuses hoiatati äriühingut, et ettekirjutuse täitmata jätmise korral, s.o

jätkates jäätmete vastuvõtmist Lao 5 käitluskohas, rakendatakse sunniraha 5000 eurot.

3. KKI edastas OÜ-le BAO ohtlikud jäätmed 05.04.2017 objekti kontrollimise protokolli nr

1070005, mille kohaselt on äriühing jätkanud ohtlike jäätmete vastuvõtmist Lao 5 käitluskohas.

Protokolli kohaselt kontrollis KKI 20.03.2017, 21.03.2017 ja 23.03.2017 Umbsaare

kogumiskeskust Umbsaare külas Võru vallas Võru maakonnas, mida haldab OÜ BAO ohtlikud

jäätmed ja MTÜ Võru Jäätmekeskus vahelise kokkuleppe kohaselt MTÜ Võru Jäätmekeskus

(jäätmeluba L.JÄ/325277). KKI tegi kindlaks, et Umbsaare kogumiskeskuses ohtlike jäätmete

saatekirjade kohaselt vastu võetud ja kohapeal tuvastatud jäätmete kogused on oluliselt

erinevad. KKI pisteline kontroll näitas, et ettevõtted on saatekirjadel märgitud kuupäevadel

OÜ-le BAO ohtlikud jäätmed vastavad kogused ohtlikke jäätmeid üle andnud. OÜ-l BAO

ohtlikud jäätmed ei ole teisi jäätmete vaheladustamise platse peale Lao 5 käitluskoha ja

Umbsaare kogumiskeskuse. OÜ-le BAO ohtlikud jäätmed anti võimalus selgitusteks, kuid

äriühingu 31.03.2017 vastuskirjast ei selgu, kuhu on ladustatud Umbsaare kogumiskohast puudu

olev kogus ohtlikke jäätmeid. KKI tuvastas, et perioodil 03.02.2017–21.03.2017 võttis OÜ BAO

ohtlikud jäätmed AS-lt Green Marine ohtlikke jäätmeid vastu Lao 5 käitluskohas. Seega on

tõenäoline, et Umbsaare kogumiskeskuses puuduolev kogus jäätmeid on vaheladustatud Lao 5

käitluskohas. Kuna OÜ BAO ohtlikud jäätmed ei ole täitnud 31.01.2017 ettekirjutust, kohaldab

KKI sunniraha 5000 eurot.

4. KKI esitas 06.04.2017 kohtutäiturile täitmisavalduse täitemenetluse läbiviimiseks.

Kohtutäitur Elin Vilippus edastas 06.04.2017 OÜ-le BAO ohtlikud jäätmed täitmisteate

täiteasjas nr 022/2017/1851 äriühingult 5000 euro sissenõudmiseks ning otsuse kohtutäituri tasu

ja kulude väljanõudmise kohta. OÜ BAO ohtlikud jäätmed tasus sunniraha 5000 eurot ja

täitemenetluse kulud 762 eurot.

5. OÜ BAO ohtlikud jäätmed esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille lõplikeks

nõueteks oli teha KKI-le ettekirjutus tagastada kaebajale sunniraha 5000 eurot, mõista KKI-lt

välja kaebaja poolt täiteasjas nr 022/2017/1851 kantud kulud 762 eurot ja mõista KKI-lt välja

viivis kuni nõuete kohase täitmiseni.

Sunniraha rakendamise eelduseks on ohtlike jäätmete vastuvõtmine Lao 5 käitluskohas. Kaebaja

pole Lao 5 käitluskohas jäätmeid vastu võtnud. KKI ei ole kontrollinud, kas kaebaja jättis

ettekirjutuse täitmata Lao 5 käitluskohas, vaid jõudis sellele järeldusele, kontrollides laoseisu

3-17-960

3(8)

Umbsaare käitluskohas. KKI pole esitanud ühtegi tõendit, kust nähtuks, et jäätmed veeti kuhugi

mujale või ladustati kusagil mujal kui Umbsaare kogumiskeskuses. KKI oleks pidanud Lao 5

käitluskohas võrdlema jäätmeliikide kaupa jäätmete algseisu ja kontrollimise seisu. Käitluskoha

jäätmete arvepidamise andmete ebakõla võib olla selgitatav arvepidamise vigadega. Koguste

erinevused Umbsaare kogumiskeskuses võisid tuleneda näiteks sellest, et ohtlikud jäätmed

võisid olla ebaseaduslikult ladustatud selleks mitteettenähtud kohas (mida kaebaja ei mööna),

jäätmed võisid olla autoga teel Umbsaare kogumiskeskusesse, võisid esineda vead saatekirjade

vormistamisel vms. Ühelgi juhul ei tõenda asjaolu, et teatav saatekirjade järgne jäätmete kogus

oli Umbsaare kogumiskeskuses puudu, seda, et kaebaja oleks Lao 5 käitluskeskuses rikkunud

31.01.2017 ettekirjutust. KKI esitatud tõenditest nähtub, et ohtlike jäätmete veo sihtkohaks oli

Umbsaare küla.

Kaebaja selgitas 31.03.2017 vastustajale, et Umbsaare käitluskoha laoseisu mittevastavus

saatekirjadele tekkis logistiliste ringide optimeerimisest ehk tegemist oli üksnes viivitusega ja

Umbsaare käitluskoha kontrollimise ajal ohtlikke jäätmeid alles transporditi Umbsaare

käitluskohta. Erinevus Umbsaare käitluskoha laoseisu ja saatekirjade järgse jäätmete koguse

vahel oli ca üks veoautotäis jäätmeid. Kui kaebaja selgitused jäid KKI-le arusaamatuks, oleks

pidanud kaebajalt küsima täiendavaid selgitusi. Objekti kontrollimise protokoll on vastuoluline.

Selles on märgitud, et 03.02.–21.03.2017 koostatud ohtlike jäätmete saatekirjade kohaselt ei ole

kaebaja Lao 5 käitluskohas jäätmeid vastu võtnud. KKI kontrollis Umbsaare käitluskoha

laoseisu ühel, mitte kolmel korral. AS Green Marine esindaja ütlused ei tõenda ettekirjutuse

täitmata jätmist, sest jäätmete faktiline vedaja oli kaebaja ja seega ei saa AS-l Green Marine olla

teavet jäätmete sihtkoha kohta. AS Green Marine on parandanud enda koostatud ohtlike

jäätmete saatekirjad sihtkoha osas.

Sunniraha määramist ei ole põhjendatud ja sunniraha summa on liiga suur.

6. Keskkonnainspektsioon palus jätta kaebus rahuldamata.

KKI tegi ajavahemiku 03.02.–21.03.2017 kohta ohtlike jäätmete saatekirjade süsteemist

väljavõtte kaebaja poolt Umbsaare käitluskohas vastu võetud jäätmete kohta, millest selgus, et

kaebaja on võtnud Umbsaare kogumiskeskuses vastu jäätmeid erinevatelt ettevõtetelt üle Eesti.

Kokku on Umbsaare kogumiskeskuses ajavahemikul 03.02.–10.03.2017 vastu võetud 75 413

tonni erinevaid ohtlikke jäätmeid. KKI tuvastas 21.03.2017 Umbsaare kogumiskeskuse

kontrollimisel kohapeal ca 13 tonni värvi- ja lakijäätmeid (saatekirjade kohaselt oleks pidanud

olema ca 33 tonni), ca 2,7 tonni mootoriõlisid (saatekirjade kohaselt oleks pidanud olema ca 6

tonni) ja ca 0,68 tonni ohtlike ainetega saastatud absorbente, puhastuskaltse, filtermaterjale, sh

õlifiltreid, ja kaitseriietusi (saatekirjade kohaselt oleks pidanud olema ca 5 tonni). Kuna jäätmete

veod toimusid ajavahemikul 03.02.–10.03.17 kokku 21 erineval päeval, saatekirjade kohaselt ei

olnud Umbsaare käitluskohas jäätmeid kohapeal vastu võetud ja vedajate pisteline kontroll

näitas, et jäätmed anti kaebajale üle, pidid need jäätmed olema vastu võetud ja vaheladustatud

kusagil mujal, enne kui need toodi 05.04.2017 Umbsaare kogumiskeskusesse. Jäätmekoormad ei

saanud olla nii pika perioodi jooksul teel Umbsaare kogumiskeskusesse. Sel perioodil oli OÜ-l

BAO ohtlikud jäätmed kaks ametlikku jäätmekäitluskohta: Umbsaare kogumiskeskus ja Lao 5

käitluskoht. Seega pidid puuduolevad jäätmed olema ladustatud Lao 5 käitluskohas. Lao 5

käitluskoha kohapealne kontroll poleks võimaldanud tuvastada ja üles leida Umbsaare

käitluskohas puuduolevaid jäätmeliike, jäätmetekitajaid ega jäätmete vastuvõtukuupäeva, kuna

Lao 5 käitluskoha mahutitel puudub nõuetekohane märgistus (tuvastatud 01.12.2016 plaanilise

kontrolli ning 20.01.2017 vaatluse käigus). Samuti oleks olnud võimatu kaaluda kõiki vahelaos

olnud jäätmeid, tuvastamaks erinevusi kohapealsete koguste ja saatekirja järgsete koguste vahel.

Kaebaja 31.03.2017 kirjast jääb selgusetuks, mida tähendab logistiline optimeerimine ning kuhu

ladustati puuduolev kogus vahepealsel ajal. Ettevõte võttis jäätmeid vastu ajavahemikul 03.02.–

3-17-960

4(8)

10.03.2017, kuid vastuskirja järgi on jäätmed Umbsaare kogumiskohta viidud alles 05.04.2017.

Kaebajal on kohustus koostada saatekirjad enne vedu ning kaebajale anti võimalus selgitada

puuduolevate jäätmete asukohta, kuid ta jättis küsimustele vastamata. Kaebaja on saatekirjade

kinnitamisega tõendanud vedude toimumist ja jäätmete vastuvõtmist, jättes mulje, et jäätmed on

kogutud ja vastu võetud Umbsaare kogumiskeskuses. Kaebaja ei ole tõendanud, et jäätmed

võisid olla teel Umbsaare kogumiskeskusesse, või esinesid vead saatekirjade vormistamisel.

Kaebaja väljavõtted objekti kontrollimise protokollist on kontekstist välja võetud. Ohtlike

jäätmete saatekirjade kohaselt on ajavahemikul 03.02.–28.02.2017 erinevate ohtlike jäätmete

vedusid Umbsaare käitluskohta teostanud AS Green Marine. Saatekirjade kohaselt on jäätmete

vastuvõtja olnud OÜ BAO ohtlikud jäätmed. AS Green Marine on vedusid teostanud kuuel

erineval päeval (03.02, 07.02, 10.02, 13.02, 23.02. ja 28.02.2017) ning kokku on AS Green

Marine viinud saatekirjade kohaselt Umbsaare käitluskohta ligikaudu 5 tonni erinevaid ohtlikke

jäätmeid. KKI küsis 27.03.2017 kirjaga nr 8-5/16/5760-17 AS-lt Green Marine, millisele

aadressile on need jäätmed transporditud. AS Green Marine 29.03.2017 vastuskirjaga nr OT2-

2.1/12 on tõendatud, et neid vedusid teostas AS Green Marine sihtkohta Lao 5, kus jäätmed

võttis vastu OÜ BAO ohtlikud jäätmed. Jäätmete vastuvõtmine toimus ajal, mil ettekirjutus oli

tehtud ning sel ajal pidi kaebaja jäätmete laoseisu vähendama, mitte neid juurde võtma. AS

Green Marine pole saatekirju pärast kaebuse esitamist muutnud, nagu väidab kaebaja.

KKI valitud sunnivahend – 5000 eurot – ei ole kaebajat ebamõistlikult koormav. KKI peab

tagama ettekirjutuse täitmise, kuna tegemist on ohtlike jäätmete käitlemisega. Ohtlike jäätmete

ladustamise puhul on tegemist kõrgendatud keskkonnaohu ja -häiringu tekkimise võimalusega.

Kuna ohtlike jäätmete puhul on tegemist põlevmaterjaliga, siis nende ladestamisega

väliterritooriumil esineb oht tulekahju puhkemiseks ja olulise keskkonnamõju tekkimiseks

ümbritsevale elukeskkonnale. Kaebaja tegevuse ohtlikkus, Lao 5 territooriumil varasemalt

toimunud jäätmete põlengud ning kaebaja poolt ettekirjutuses ettenähtud puuduse kõrvaldamata

jätmine on olulised asjaolud sunniraha suuruse üle otsustamisel.

7. Tallinna Halduskohus jättis 24.10.2017 otsusega kaebuse rahuldamata.

Heastamiskaebuse rahuldamise üks eeldusi on haldusorgani õigusvastane tegevus avalik-

õiguslikus suhtes (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 11 lg 1 ja Tallinna Ringkonnakohtu

26.06.2008 otsus nr 3-06-188, p 30). Vaidluse põhiküsimus seisnebki selles, kas kaebaja täitis

31.01.2017 ettekirjutust.

Haldusmenetluse seadus (HMS) ei erista otseseid ja kaudseid tõendeid. Uurimispõhimõtte

kohaselt tuleb haldusorganil koguda asjas tähtsust omavad tõendid ja lähtuda neist

haldusotsustuse tegemisel. Samal ajal kehtib menetlusosalisele ja muudele isikutele kohustus

vajadusel haldusorganile nõutav tõend esitada (HMS § 38 lg 1). Kui haldusmenetlust alustatakse

haldusorgani initsiatiivil, on haldusorganil õigus otsustada omal äranägemisel, mil viisil ja

kuidas tõendeid koguda ning missuguste asjaolude tuvastamist ja tõendeid ta menetluse

eesmärgi saavutamiseks vajab. Kohtupraktikas on otseseid ja kaudseid tõendeid eristatud

valdavalt maksumenetlustes (vt Riigikohtu 12.06.2013 otsus nr 3-3-1-17-13, p 16). Otseseid ja

kaudseid tõendeid on võimalik eristada ka asjaolu tõendamise kontekstis. Kui otsesteks

tõenditeks on ennekõike tõendid, mis näitavad isiku teadmist mingist asjaolust või teatud

käitumist, siis kaudsed tõendid viitavad muul viisil selle sama asjaolu esinemisele. Seejuures

võib mingi asjaolu tõendatuks lugeda või kaebajale omistada ka kaudsete tõendite põhjal,

lähtudes asjaolude kogumist ja elulise usutavuse (üldise tõenäosuse) kriteeriumist (vrd

Riigikohtu 11.02.2015 otsus nr 3-3-1-62-14, p 22). KKI kogutud tõendid on HMS § 38 lg 2 järgi

lubatavad.

Tõendeid kogumis hinnates on eluliselt usutav, et kaebaja võttis Lao 5 käitluskohas ohtlikke

jäätmeid vastu. Ohtlike jäätmete saatekirjadel kajastatud jäätmete kogused ja Umbsaare

3-17-960

5(8)

kogumiskeskuses tegelikult tuvastatud jäätmete kogused olid erinevad. Ohtlike jäätmete

saatekirjadel

kajastatakse

jäätmete

sihtkohana

üksnes

Umbsaare

küla.

Umbsaare

kogumiskeskuses ei tuvastatud jäätmeid, mis seal saatekirjade kohaselt pidid olema. Jäätmete

üleandjad andsid jäätmed kaebajale. Kaebajal oli sel ajal kaks kohta jäätmete ladustamiseks: Lao

5 käitluskoht ja Umbsaare kogumiskeskus. Kontrolliperioodil 03.02.–21.03.2017 toimusid

jäätmete veod kokku 21 päeval. Kaebaja väitel viidi kogutud jäätmed Umbsaare

kogumiskeskusesse alles 05.04.2017. Ei ole eluliselt usutav, et jäätmeid veeti Umbsaare

kogumiskohta nii pika aja jooksul, sest selline jäätmete transpordi korraldus ei ole ökonoomne.

Keskkonnaministri 25.09.2008 määruse nr 41 „Ohtlike jäätmete saatekirja vorm ning saatekirja

koostamise, edastamise ja registreerimise kord“ § 2 lg 4 kohaselt koostab saatekirja jäätmete

vastuvõtja, kui jäätmete üleandjal ei ole jäätmekäitlemise litsentsi. Praegusel juhul koostas

saatekirjad, sh märkis jäätmete sihtkoha, kaebaja kui litsentsi omav jäätmekäitleja, kinnitades

ühtlasi vedude toimumist. Vastustaja võis AS Green Marine esitatud vastusest järeldada, et

saatekirjades nr OJS-33097, OJS-33092, OJS-33096, OJS-33111, OJS-33093, OJS-33100, OJS-

33103, OJS-33105, OJS-33107, OJS-33090, OJS-33094, OJS-33112, OJS-33099 ja OJS-33110

kajastatud jäätmed anti käitlemiseks üle Lao 5 käitluskohas. Asjaolu, et vedusid ei teostanud AS

Green Marine, vaid kaebaja, selgus alles kohtumenetluses. Kohtule pole esitatud saatekirju, kus

jäätmevedaja oleks ära parandatud. Kui jäätmeid oleks Lao 5 käitluskohast peale võetud, oleks

selle kohta tulnud koostada eraldi saatekirjad, millelt nähtuks, millal saadetis maha pandi ja

millal edasi saadeti. Saatekirjade kohaselt teostas OÜ BAO ohtlikud jäätmed vedusid Lao 5

käitluskohast Umbsaare kogumiskeskusesse kahel korral (09.02.2017 ja 10.03.2017), vedades

orgaanilisi lahusteid või muid ohtlikke aineid sisaldavaid värvi- ja lakijäätmeid. KKI tuvastas

vastava koguse Umbsaare kogumiskeskuse kontrollimisel. Muid jäätmeliike Lao 5 käitluskohast

Umbsaare kogumiskeskusesse ei veetud. Seega ei saanud Lao 5 käitluskohas käia selleks, et

sealt jäätmeid peale võtta. Täiendavalt tuleb arvestada, et Lao 5 käitluskohas poleks olnud

võimalik jäätmete koguseid kindlaks teha, kuna sealsetel jäätmetel puudus vastav märgistus

(KKI 09.06.2017 vastus, lisad 8–9). Samal ajal pole kaebaja usutavalt KKI väiteid ümber

lükanud, kuigi kaebajale anti see võimalus 27.03.2017 päringus (KKI 09.06.2017 vastus, lisa 3).

Kaebaja väited logistiliste ringide optimeerimisest ja muudest asjaoludest (jäätmete ebaseaduslik

ladustamine kuskil mujal, vead saatekirjade vormistamisel) on paljasõnalised. Kaebaja väide, et

objekti kontrollimise protokoll on vastuoluline, on otsitud. Protokollis selgitatakse, miks ja

millistele tõenditele tuginedes KKI leiab, et kaebaja on ajavahemikul 03.02.–21.03.2017 Lao 5

käitluskohas ohtlikke jäätmeid vastu võtnud. Seega ei saa tekkida kahtlust, missugusele

seisukohale vastustaja jäätmete vastuvõtmise osas jõudis.

Toimingu tegemist peab põhjendama kirjalikult, kui toimingu adressaat seda nõuab (HMS § 108

lg 1). Kaebaja ei ole haldusmenetluses nõudnud KKI-lt sunniraha rakendamise põhjendamist.

Seega ei saa vastustajale ette heita kirjalike põhjenduste puudumist objekti kontrollimise

protokollis. Sunnivahendi liik ja määr määratakse kindlaks hoiatuses. KKI on 31.01.2017

ettekirjutuses põhjendanud sunnivahendi rakendamise vajadust, viidates suurele jäätmete

hulgale, Kroodi ojale tekkivale võimalikule keskkonnamõjule ja jäätmete kuhjumisega

kaasnevale tuleohule.

Riigikohus märkis 22.04.2015 otsuses nr 3-3-1-72-14, et sunnivahendit ei tohi rakendada

karistusena. Haldusorgan peab valima sunnivahendi, mis isikut võimalikult vähe kahjustades

sunnib teda ettekirjutust täitma. Proportsionaalsuse hindamisel võib arvesse võtta ettekirjutuse

olulisust, rikkumise asjaolusid ja isiku majanduslikku seisundit (p 27). Tööstusheite seaduse

(THS) § 1613 kohaselt on ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendatava sunniraha ülemmäär

32 000 eurot. Kuna kaebajalt nõuti sunniraha 5000 eurot, ei rakendatud sunniraha maksimaalses

ulatuses, nagu väidab kaebaja. Sunniraha ei pea alati rakendama hoiatuses kindlaks määratud

ulatuses, kuid mida madalam on rakendatud sunniraha määr, võrreldes maksimaalse sunniraha

määraga, seda madalam on haldusorgani kohustus sunniraha määra põhjendada. Kuna

3-17-960

6(8)

ettekirjutusega kaitstakse olulisi õigushüvesid, ei saa sunniraha rakendamist nende õigushüvede

kaitseks pidada ebaproportsionaalseks. Ettekirjutuse eesmärgiks oli saavutada olukord, kus

kaebaja lõpetab viivitamatult jäätmete vastuvõtmise Lao 5 käitluskohas. Selleks ei olnud

31.01.2017 ettekirjutuse täitmiseks määratud tähtaega. Kaebaja ei teinud mõistlikke

jõupingutusi, et talle tehtud ettekirjutust täita. Jäätmete seis Lao 5 käitluskohas vähenes

minimaalselt (saatekirjade kohaselt veeti ohtlikke jäätmeid Umbsaare kogumiskeskusesse

09.02.2017 ja 10.03.2017). On eluliselt usutav, et kaebaja võttis Lao 5 käitluskohas vastu

jäätmeid, kuigi see oli 31.01.2017 ettekirjutuse kohaselt keelatud. Asja materjalidest ei nähtu, et

sunniraha tasumine halvaks kaebaja majandustegevuse. Eelnevat arvestades on kohaldatud

sunniraha proportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes.

Kuna heastamiskaebus jääb rahuldamata, ei ole alust ka hüvitamiskaebuse rahuldamiseks.

Kaebajale ei ole vastustaja õigusvastase tegevusega kahju tekitatud. Sarnasel põhjusel jääb

rahuldamata viivitusintressi väljamõistmise nõue.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

8. OÜ BAO ohtlikud jäätmed palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja

teha uus otsus, millega rahuldada kaebus, või saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks.

Apellant jääb varasemate seisukohtade juurde ja rõhutab järgmist.

Halduskohus on ebaõigesti sisustanud haldusorgani HMS §-st 6 tulenevat uurimiskohustust.

Sunniraha ei saa määrata üksnes kaudsetele tõenditele ja elulise usutavuse kriteeriumile

tuginedes, jättes olulist tähendust omavad asjaolud välja selgitamata. Paralleel Riigikohtu

otsusega nr 3-3-1-62-14 ei ole kohane, sest seal oli tegemist olukorraga, mille puhul otseste

tõendite esitamine ei olnudki võimalik. Kaebajale tehtud ettekirjutuse täitmise kontrollimiseks

oleks KKI pidanud koguma tõendeid Lao 5 käitluskoha ja sealse laoseisu kohta. Ohtlike

jäätmete infosüsteemi andmetel, mida KKI haldusmenetluses kontrollis, ei ole kaebaja Lao 5

käitluskohas jäätmeid vastu võtnud. Seega on tõendatud, et 31.01.2017 ettekirjutus ei jäänud

täitmata. Kaebajal ei ole võimalik tõendada negatiivset asjaolu, s.o seda, et Lao 5 käitluskohas

tõepoolest ei võetud jäätmeid vastu. Umbsaare kogumiskeskuse kohta kogutud tõenditel ei ole

asjas tähtsust ning nende põhjal tehtud järeldused on meelevaldsed.

Isegi kui sunniraha rakendamine iseenesest on õiguspärane, on selle määramine jäetud

põhjendamata ning sunniraha suurus on ülemäärane. Sunniraha määramist ei saa põhjendada

ettekirjutuses, kus hoiatatakse sunniraha määramise eest, vaid seda tuleb eraldi kaaluda.

Sunniraha suuruse kujunemine ei ole kohtulikult kontrollitav.

9. Keskkonnainspektsioon palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus

muutmata, jäädes varasemate seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata (HKMS § 200 p 1).

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid kõiki

korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

11. Kaebaja heidab KKI-le ette uurimispõhimõtte rikkumist ning tuginemist kaudsetele

tõenditele ja elulise usutavuse kriteeriumile olukorras, kus 31.01.2017 ettekirjutuse täitmata

jätmise tuvastamiseks ja sunniraha rakendamiseks oleks kaebaja arvamuse kohaselt saanud

koguda ka otseseid tõendeid.

12. Uurimispõhimõtte kohaselt peab haldusorgan oma algatusel välja selgitama asjas tähtsust

omavad asjaolud, sh koguma nende kohta tõendeid eesmärgiga teha õiguspärane otsus (HMS §

6). Koormava haldusakti andmisel või toimingu tegemisel peab reeglina haldusorgan tõendama,

3-17-960

7(8)

et haldusakti või toimingu andmiseks vajalikud faktilised eeldused on täidetud (HKMS § 59 lg

1, vt ka Riigikohtu 11.02.2015 otsus nr 3-3-1-62-14, p 16 ja seal viidatud lahendid), kuigi mingi

asjaolu tõendatuks lugemiseks ei pea selles olema 100% kindel. HMS ei määratle

uurimispõhimõtte täpsemat ulatust, kuid arvestada tuleb tõendite kogumise efektiivsuse ja

eesmärgipärasusega (HMS § 5 lg 2), proportsionaalsuse põhimõttega (HMS § 3 lg 2) ning

õigusaktidest tulenevate piirangutega (nt riigisaladuse või isikuandmete kaitse reeglid).

Uurimispõhimõtte ja sellega seotud haldusorgani tõendamiskoormuse ulatus sõltub ka näiteks

haldusorgani otsusega isikule kaasnevate tagajärgede raskusest (vrd Riigikohtu 11.02.2015 otsus

nr 3-3-1-62-14, p-d 18 ja 21), haldusorganile kehtestatud menetlustähtaegade pikkusest ja

kontrolli vajavate avalduste hulgast (vt Riigikohtu 27.05.2013 otsus nr 3-3-1-16-13, p 29) ning

muudest konkreetse menetluse eripäradest. Lisaks tuleb arvestada, et teatud juhtudel on

haldusorganil kohustus tegutseda ka olukorras, kus kõiki asjaolusid ei olegi võimalik täie

kindlusega tuvastada, näiteks keskkonnamõju hindamine, avalikku korda ähvardava ohu

ennetamine või haldusorganile teadvalt valeandmete esitamise tuvastamine. Sellisel juhul tuleb

asjaolusid hinnata kaudsetest tõenditest, asjaolude kogumist ning elulise usutavuse kriteeriumist

lähtudes (nt Riigikohtu 02.06.2010 otsus nr 3-3-1-33-10, p 12; 11.02.2015 otsus nr 3-3-1-62-14,

p 22). Täiendavalt peab arvesse võtma menetlusosalise kohustust esitada haldusorganile talle

teada olevad ning menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid (HMS § 38 lg 3). Seega sõltub

uurimiskohustuse ulatus ja haldusorganilt nõutava piisava tõendatuse määr konkreetse juhtumi

asjaoludest. Tõendite kogumise viisi ja ulatuse määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS

§ 5 lg 1). Nii haldus- kui ka halduskohtumenetluses kehtib tõendite vaba hindamise põhimõte.

See tähendab, et asjaolu on võimalik tõendada kõigi lubatavate tõendiliikidega (HMS § 38 lg 2,

HKMS § 56 lg 2, TsMS §-d 251–305) ja konkreetsete tõenditega sama tõendiliigi piires (sh

kaudsete tõenditega) ning ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Haldusmenetluses

uurimispõhimõtte rakendamisel ning tõendite kogumisel ja hindamisel tehtud vigadele antav

hinnang sõltub sellest, kas need võisid mõjutada asja sisulist otsustamist (HMS § 58).

13. Praeguses asjas tuli KKI-l teha kõik temalt mõistlikult eeldatav, selgitamaks välja, kas

kaebaja rikkus 31.01.2017 ettekirjutust sellega, et võttis ohtlikke jäätmeid vastu Lao 5

käitluskohas. Tegemist oli kaebaja jaoks koormava menetlusega (sunniraha rakendamisega), mis

viidi läbi KKI algatusel. Õigusaktid ei näinud KKI-le sunniraha rakendamiseks ette väga

lühikesi menetlustähtaegasid ning eeldatavalt ei olnud tegemist ka olukorraga, kus KKI-l tuli

samaaegselt menetleda väga suurt hulka sarnaseid asju. Eelnevat arvestades leiab

ringkonnakohus, et KKI võis sunniraha rakendamisel põhimõtteliselt arvestada ka Umbsaare

kogumiskoha kontrollimise käigus kogutud tõenditega. Kui KKI-l oli aga võimalik koguda Lao

5 käitluskohas toimunud rikkumise toimepanemise kinnituseks mõistlike pingutustega otseseid

tõendeid, ei saanud KKI piirduda pelgalt Umbsaare kogumiskoha kontrollimisel tekkinud

kahtlusega rikkumise toimepanemisest teises käitluskohas.

14. KKI 05.04.2017 protokolli (tl 10) järgi oli menetluse eesmärk kontrollida kaebajale

31.01.2017 tehtud ettekirjutuse (tl 7–9) täitmist. Protokollist selgub, et jäätmete saatekirjade

infosüsteemi andmetel ei ole kaebaja kontrolliperioodil Lao 5 käitluskohas ohtlikke jäätmeid

vastu võtnud, kuid kaebaja teostas ohtlike jäätmete vedusid Umbsaare kogumiskeskusesse (tl

49–56). Umbsaare kogumiskeskuses tuvastati oluline erinevus saatekirjade järgi vastu võetud ja

kohapeal tuvastatud jäätmete koguste vahel. KKI küsis kaebajalt selle vastuolu kohta 27.03.2017

selgitust (tl 57). KKI päringust nähtub muu hulgas, et Umbsaare käitluskohta kontrolliti

kaebajale 31.01.2017 tehtud ettekirjutuse täitmise kontrolli raames. Kaebaja vastas 31.03.2017

kirjas, et laoseis Umbsaare kogumiskeskuses on korrastatud ja jäätmed on 05.04.2017

nõuetekohaselt ladustatud ning viivitus tekkis logistiliste ringide optimeerimisest (tl 59).

Seejärel võttis KKI ühendust äriühingutega, kes andsid saatekirjade kohaselt kontrolliperioodil

kaebajale üle ohtlikke jäätmeid. Äriühingud kinnitasid jäätmete üleandmist kaebajale, sh

kinnitas AS Green Marine, et osutas kaebajale ohtlike jäätmete käitlemise teenust ja jäätmed anti

3-17-960

8(8)

kaebajale üle Lao 5 käitluskohas (tl 71–73). Sellest järeldas KKI, et kuna kaebajal oli ainult kaks

ohtlike jäätmete käitlemiskohta, kaebaja jättis selgitamata, kuhu ta ladustas Umbsaare

kogumiskeskuses puuduoleva koguse ohtlikke jäätmeid, ning AS Green Marine andis ohtlikud

jäätmed kaebajale üle Lao 5 käitluskohas, on tõenäoline, et Umbsaare kogumiskeskuses puudu

olev kogus jäätmeid on vaheladustatud Lao 5 käitluskohas. Sisuliselt leidis KKI seega, et

jäätmete saatekirjade infosüsteemist nähtuvad kaebaja koostatud jäätmete saatekirjade andmed

Lao 5 käitluskoha kohta ei olnud muude kontrollimenetluses kogutud tõendite valguses

tõenäoliselt õiged. Sellisele järeldusele jõudis KKI kogutud tõendeid analüüsides ka

halduskohus, kes on kohtuotsuses oma seisukohta piisavalt ja asjakohaselt põhjendanud.

15. Kaebajaga saab nõustuda selles, et põhimõtteliselt oleks KKI saanud sunniraha rakendamise

menetluses täiendavalt teostada Lao 5 käitluskoha paikvaatluse ning koguda tõendeid sealse

laoseisu vms asjaolude kohta. Samas on KKI selgitanud, et Lao 5 käitluskoha kohapealne

kontroll ei oleks võimaldanud tuvastada ja üles leida Umbsaare käitluskohas puuduolevaid

jäätmeliike, jäätmetekitajaid ega jäätmete vastuvõtukuupäeva, sest Lao 5 käitluskoha mahutitel

puudub nõuetekohane märgistus. Samuti oleks KKI väitel olnud praktikas võimatu kaaluda kõiki

Lao 5 käitluskoha vahelaos olnud jäätmeid, tuvastamaks erinevusi kohapealsete koguste ja

saatekirja järgsete koguste vahel. Kaebaja ei ole neile KKI väidetele sisuliselt vastu vaielnud ega

nende ümberlükkamiseks mingeid tõendeid esitanud, kuigi eeldatavalt on kaebajal olemas

juurdepääs oma käitluskoha laoseisu jms asjaolusid puudutavatele tõenditele. Kaebaja ei ole

andnud mõistlikku selgitust ka sellele, millest tulenes tema Umbsaare kogumiskeskuses

tuvastatud jäätmete puudujääk võrreldes saatekirjadele märgitud kogustega; milles täpsemalt

seisnes kaebaja väidetud logistiliste ringide optimeerimine ja kus kaebaja Umbsaare

kogumiskeskuses vastu võetud jäätmeid vahepealsel ajal hoidis, arvestades, et saatekirjade

kohaselt viidi jäätmed sinna 2017. a veebruaris ja märtsis, kuid kaebaja väitel korrastas ta

Umbsaare kogumiskoha laoseisu alles 05.04.2017. Sellise selgituse andmise vajadus pidi

kaebajale olema mõistetav juba haldusmenetluses, sest KKI seostas 27.03.2017 päringus

Umbsaare kogumiskoha kontrollimise ja selle kohta teabe küsimuse selgesõnaliselt kaebajale

31.01.2017 Lao 5 käitluskohaga seonduvalt tehtud ettekirjutuse võimaliku rikkumise asjaolude

kindlakstegemisega. Eelnevat arvestades ei saa KKI-le ette heita selliseid vigu uurimispõhimõtte

rakendamisel või tõendite kogumisel, mis võinuks kaasa tuua teistsuguse otsuse tegemise (HMS

§ 58).

16. Sunniraha proportsionaalsust puudutavas osas nõustub kohus halduskohtu otsuse

põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata, sest apellatsioonkaebuses ei ole sellega

seonduvaid uusi väiteid esitatud.

17. Eelnevat arvestades jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

18. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS §

109 lg-st 1 tulenevalt peab menetluskulude väljamõistmiseks esitama menetluskulude nimekirja

ja kuludokumendid. Kuna ringkonnakohus teeb otsuse apellandi kahjuks, kuid vastustaja ei ole

taotlenud

menetluskulude

hüvitamist,

jäävad

apellatsiooniastme

menetluskulud

iga

menetlusosalise enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)