2-17-18801/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-17-18801

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse

avalikult

teatavaks-

tegemise aeg ja koht

11. aprill 2018, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-18801

Tsiviilasi

AB „Lietuvos draudimas“ hagi Kaili Viilma vastu

kahjuhüvitise 778 eurot, viivise 15,68 eurot ja lisanduva

viivise nõudes

Tsiviilasja hind

855 eurot 92 senti

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

hageja AB „Lietuvos draudimas“ (rk 110051834; asukoht

J. Basanavičiaus g. 12, 03600 Vilnius) AB „Lietuvos

draudimas“ Eesti filiaali kaudu (rk 12831829; asukoht

Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn; e-post info@pzu.ee),

lepinguline esindaja Arvi Luhakooder, e-post: XXX;

kostja Kaili Viilma (ik XXX; elukoht XXX; e-post: XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

20. märts 2018

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AB „Lietuvos draudimas“ hagi Kaili Viilma vastu osaliselt.

2. Välja mõista Kaili Viilmalt AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks kahjuhüvitis

9 eurot 57 senti ja 15. detsembri 2017 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 22 senti.

3. Välja mõista Kaili Viilmalt AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks viivis

protsendina kahjuhüvitiselt 9 eurot 57 senti alates 16. detsembrist 2017 kuni kahjuhüvitise

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte enam kui 9 eurot

35 senti.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta poolte menetluskulud 99% ulatuses AB „Lietuvos draudimas“ ja 1% ulatuses Kaili

Viilma kanda.

6. Määrata tsiviilasjas nr 2-17-18801 AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali menetluskulude

rahaliseks suuruseks 469 eurot 15 senti, millest 175 eurot on riigilõiv, 262 eurot 50 senti

lepingulise esindaja õigusabikulud ja 31 eurot 65 senti sõidukulud.

7. Jätta Kaili Viilma menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata menetluskulude

puudumise tõttu.

8. Välja mõista Kaili Viilmalt AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks menetluskulud

4 eurot 69 senti.

9. Välja mõista Kaili Viilmalt AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks viivis

menetluskuludelt 4 eurot 69 senti alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni

menetluskulude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2(6)

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse.

Kohtu põhjendused

1. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna

põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Muu hulgas

võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, mistõttu jätab

kohus TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel käesolevast otsusest välja kirjeldava osa. TsMS § 444 lg 2

kohaselt kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda

üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

2. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada osaliselt.

3. Hageja palub hagis mõista kostjalt välja kahjuhüvitise 778 eurot, hagi esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivise 15 eurot 68 senti ja alates 16. detsembrist 2017 kuni

kahjuhüvitise tasumiseni viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

Hagi alusena tugineb hageja 14. mai 2017 kahjujuhtumile, mille käigus sai kindlustusvõtja korter

kostja korterist lähtuva vee tõttu kahjustada. Hageja on tasunud kahju suuruse

kindlakstegemiseks ja kindlustatud korteri taastamiseks tehtud kulude katteks kokku 778 eurot ja

selles ulatuses on VÕS § 492 lg 1 järgi kindlustatud korteri omaniku kahju hüvitamise nõue

kostja vastu hagejale üle läinud.

4. Vaidluse all ei ole järgmised asjaolud:

- 14. mail 2017 toimus Tartus A. H. Tammsaare XXXX asuvas korteris kahjujuhtum, kus läbi lae

tunginud vesi kahjustas köögi/elutoa värvitud lage (tl 27, 30, 43-47);

- kahjustatud korter oli kahjujuhtumi ajal kindlustatud hageja poolt kindlustuslepinguga nr XXX

(tl 14-16), mille lahutamatuks lisaks on kodukindlustuse tingimused K100/2013 (tl 17-26);

- 19. mail 2017 vaatas kahjustada saanud korteri üle hageja koostööpartner Roheline Laine OÜ,

kes vormistas vara ülevaatuse akti (tl 28-29) ja 31. mail 2017 kahjukäsitluse kokkuvõtte (tl 35)

ning esitas hagejale arve kahjusuuruse kindlakstegemise ja tõendite kogumise eest summas

109 eurot (tl 36), mille hageja on 2. juunil 2017 hüvitanud (tl 37);

- Ajaver OÜ remontis kahjustatud korteri (tl 32) ja esitas 31. juulil 2017 hagejale remondiarve

summas 699 eurot (tl 33), mis on hinnapakkumisest (tl 31) 100 euro ehk kindlustusvõtja

omavastutuse võrra väiksem. Hageja on arve nr 260 tasunud 31. juulil 2017 (tl 34);

- kuigi hageja on 14. augustil 2017 esitanud kostjale kahju hüvitamise nõude, paludes hüvitise

hiljemalt 31. augustiks 2017 üle kanda (tl 40-42), ei ole kostja hagejale kahju hüvitanud, kuna ei

pea ennast tekkinud kahju eest vastutavaks (tl 38-39, 55-56, 57, 58, 67-68, 69, 70, 72, 73, 74).

3(6)

5. Korteriomanike vaheline kahju hüvitamise nõue põhineb üldjuhul seadusjärgsel võlasuhtel.

Kohaldamisele kuulub õigussuhte tekkimise aja (so 14. mai 2017) seisuga kehtinud

materiaalõigus,

sh

korteriomandiseadus

(KOS)

ja

selles

reguleerimata

küsimustes

asjaõigusseaduse (AÕS) kinnisomandi sätted, korteriomandi eripärast tulenevalt seega ka

kaasomandi sätted.

Korteriomanik võib KOS § 10 lg 1 järgi korteriomandi reaalosa kasutada omal äranägemisel,

välja arvatud siis, kui kasutus läheb vastuollu seaduse või kolmanda isiku õigustatud huvidega.

KOS § 12 lg-st 3 ja § 15 lg-st 5 (samuti AÕS § 72 lg 5 esimesest lausest) järeldub, et nii reaalosa

kui kaasomandi eset tuleb kasutada seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt,

nende puudumisel aga korteriomanike huvidest lähtudes. Korteriomanik on KOS § 11 lg 1 p 1

järgi kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning nii reaalosa kui ka kaasomandi eset

kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi

tavakasutusest tekkivad mõjud. Korteriomanik on KOS § 11 lg 2 kohaselt kohustatud tagama, et

seda järgiks ka tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud.

Lisaks peavad korteriomanikud kaasomanikena AÕS § 72 lg 5 teise lause järgi käituma üksteise

suhtes lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õigusi kahjustamast.

Korteriomanikule võib hea usu põhimõttest tuleneda mh kohustus mitte kahjustada ühisust ja

panustada selle juhtimisse, mille väljendusena võib ta mh olla kohustatud hääletama maja

valitsemiseks vajalike otsuste poolt või nõustuma valitsemiseks vajalike kokkulepetega.

6. Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik (kaasomanik) kasutada VÕS

§ 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, kuivõrd need ei lähe vastuollu korteriomanike

ühisuse olemusega, mh nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 alusel ja kahju hüvitamist VÕS

§ 115 lg 1 alusel.

Kannatanud korteriomanik võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt

korteriomanikult kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused:

- teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1);

- teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, KOS § 11 lg 3);

- kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);

- kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);

- rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

7. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja vastutab ainuisikuliselt kindlustatud korteri

kahjustamise eest.

Kohus märgib, et kui kahjustatud korteriomandieseme omanik tõendab, et kahjustav asjaolu

(sh veeleke) lähtus teise korteriomandi reaalosa piirest, saab eeldada, et viimase korteriomandi

omanik rikkus oma korrashoiukohustust. Vastutusest vabanemiseks peab viimati nimetatud

korteriomandi

omanik

tõendama,

et

kahjustav

asjaolu

tulenes

korteriomanike

kaasomandiesemest (nt veetorustikust) ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või on tema

rikkumine vabandatav.

Kui kohustust on rikkunud mitu korteriomanikku või kõik korteriomanikud (mh tegevusetusega),

vastutavad kahjustatud korteriomandieseme omanikule tekitatud kahju hüvitamise eest

VÕS § 137 lg 1 järgi solidaarselt kõik korteriomanikud, kelle rikkumine ei ole vabandatav. Maja

haldava korteriühistu või valitseja tegevusetus, sh tehnosüsteemide korrasoleku kontrollimise või

parandustööde korraldamata jätmine, samuti selleks vajalike otsuste tegemata jätmine ja/või

korteriomanikelt raha kogumata jätmine, võib olla omakorda tema solidaarse vastutuse aluseks,

kuivõrd korteriühistu üheks ülesandeks on elamu tehnosüsteemide korrashoidmine. VÕS § 65

lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib

võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt

või mõnelt neist. Seega on võlausaldajal valikuvõimalus, millistelt solidaarvõlgnikelt ning

millises ulatuses kohustuse täitmist nõuda. Võlausaldaja võib nõude esitada ühe solidaarvõlgniku

vastu ja nõuda temalt kogu kohustuse täitmist täies ulatuses.

4(6)

Kehtiva kohtupraktika kohaselt kui tekkinud kahju eest vastutab kaasomanikuna ka kahjustatud

korteri omanik, kuna ka tema rikkus kaasomandi korrashoiu kohustust, kohaldatakse

korteriomanike solidaarse vastutuse asemel VÕS § 137 lg 2. Nimetatud sätte järgi jaguneb kahju

tekitajate solidaarvastutus omavahelises suhtes kõiki asjaolusid, eelkõige kohustuse rikkumise

raskust või muu käitumise õigusvastasuse laadi ja riisiko astet, mille eest iga isik vastutab,

arvesse võttes. Muude aluste (nt leping) puudumisel saab AÕS § 75 lg-s 1 ning KOS § 13

lg-tes 1 ja 2 sätestatut arvestades juhinduda hüvitise jaotamisel korteriomanike kaasomandi

mõtteliste osade suurusest.

8. Kuigi kahjustav asjaolu (antud juhul veeleke) lähtus kostja korteriomandi reaalosa piirest, on

kostja

kohtu

hinnangul

tõendanud,

et

kahjustav

asjaolu

tulenes

korteriomanike

kaasomandiesemest. Kostja seletuse (TsMS § 405 lg 1 p 5) kohaselt ei olnud tema korteri köögis

valamu

kanalisatsioonitoru

ummistunud,

vaid

lekke

kohaks

oli

valamu

plastikust

kanalisatsioonitoru ja metallist kanalisatsioonipüstiku liitumiskoht, mille kaudu immitses vesi

kanalisatsioonitorust välja. Vee välja immitsemise põhjuseks oli kanalisatsiooni liitumiskohast

allpool asuv püstiku ummistus, mille tõttu vee tase aeglase äravooluga kanalisatsioonipüstikus

tõusis kuni liitumiskohani ning tihendite ebatiheduse tõttu hakkas liitumiskoht lekkima. Selle

teada saamiseks võttis kostja oma korteri piires asuvad torud kuni trepikoja püstikuni lahti ning

siis selguski nõudepesuvahendiga keeva vett ja ummistuste likvideerimiseks mõeldud torutraati

kasutades, et probleem on kuskil XXX. ja XXX korteri vahelae/põranda kõrgusel asuvas

trepikoja püstiku osalises ummistuses. Ei kahjukannataja ega kahjujuhtumi käsitleja pidanud

vajalikuks kontrollida kostja väidete paikapidavust. Hageja lepingupartner Roheline Laine OÜ

on kahjukäsitluse kokkuvõttes tuginenud samuti hageja poolt korteriühistule tehtud päringu

vastusele (kostja vastus ühistu juhatuse esimehele), mille kohaselt oli korteriühistu torustikus

ummistus ja vesi tungis korter nr XXX kanalisatsioonitoru liitmikust välja. Kohtul ei ole põhjust

kahelda kostja seletuse õigsuses. Kostja korteriühistu juhatuse liikmena on kinnitanud, et

korteriühistu on järk-järgult ja vajaduspõhiselt hooldanud kanalisatsioonipüstikuid. Vaidlusalust

püstikut ei ole viimaste kümnendite jooksul hooldatud, kuna probleeme ei ole varem esinenud.

Kuivõrd

veeleke

tulenes

kortermaja

kanalisatsioonipüstiku

ummistusest,

mis

tingis

tagasivoolusurve

tõttu

kostja

korteris

kanalisatsioonitoruga

liitumiskoha

purunemise

(omavahelise põhjusliku seose olemasolu), kanalisatsioonipüstikut käsitatakse aga KOS § 1

lg-st 2 ja §-st 2 lähtuvalt korteriomanike kaasomandis olevana (elamu ühiseks majandamiseks

vajalik ühiskommunikatsioon) sõltumata sellest, et see läbib kostja korteriomandi reaalosa, on

kohtule esitatud asjaolude kohaselt kõik korteriomanikud rikkunud KOS § 10 lg-st 1, § 11 lg 1

p-st 1, § 12 lg-st 3 ja § 15 lg-st 5 ning AÕS § 72 lg-st 5 tulenevalt ühist üldist kohustust tagada,

et kaasomandiese oleks sellises korras, millest ei tekiks kellelegi kahju. Täpsemalt on

korteriomanikud jätnud õigeaegselt vaidlusaluses korterelamus (trepikojas) amortiseerunud

kanalisatsioonitorustiku välja vahetamata. Kohtu hinnangul ei ole tuvastamist leidnud kostja

vastutust välistavad asjaolud (VÕS § 115 lg 1, KOS § 11 lg 3) ning kostja kui kaasomaniku

kohustuse rikkumise ja hagejal tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kui

kaasomanikud oleksid regulaarselt kontrollinud kanalisatsioonipüstikute korrasolekut, ei oleks

hagejale kahju tekkinud. Kuna tuvastatud asjaoludel vastutab tekkinud kahju eest kaasomanikuna

ka kahjustatud korteri omanik (hageja), tuleb vastutuse jagamisel lähtuda VÕS § 137 lg-st 2.

Kohtu hinnangul on käesoleval juhul põhjendatud jaotada kahjuhüvitis korteriomanike

kaasomandi mõtteliste osade suurusest lähtuvalt (AÕS § 75 lg 1, KOS § 13 lg-d 1 ja 2).

Kinnistusraamatu andmetel on kostja mõttelise osa suurus Tartus A. H. Tammsaare XXX

asuvast kinnistust XXX. Mõtteline osa moodustab seega 1,23% kogu korteriomanike

kaasomandist. Kohtu arvates ei ole põhjendatud sellest proportsioonist kahjuhüvitise

väljamõistmisel hageja või kostja kasuks/kahjuks kõrvale kalduda. Eeltoodut arvestades kuulub

hageja põhinõue rahuldamisele 9 eurot 57 sendi ulatuses (so 1,23% 778 eurost).

9. Tulenevalt VÕS § 167 lg-st 3 ja § 173 lg-st 2 läks koos põhinõudega hagejale üle ka võimalik

viivisenõue. Viivist on hageja palunud välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud,

so seadusjärgses määras. 9 eurolt 57 sendilt on seadusjärgne viivis ajavahemiku 1. september

5(6)

2017 kuni 15. detsember 2017 eest 22 senti (arvutatud viivisekalkulaatorit kasutades).

TsMS § 367 alusel saab hageja nõuda ka tulevase viivise väljamõistmist.

10. Lõppkokkuvõttes rahuldab kohus hageja hagi osaliselt 9 euro 79 sendi ulatuses, millest

9 eurot 57 senti on kahjuhüvitis ja 22 senti sissenõutavaks muutunud viivis 15. detsembri 2017

seisuga. Eeltoodud summale lisanduvad TsMS § 367 alusel alates 16. detsembrist 2017 viivised

kahjuhüvitiselt seadusjärgses määras, kuid mitte rohkem kui 9 eurot 35 senti.

11. TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

12. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 järgi

näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi

osaliselt, so ~1% ulatuses nõudest, jätab menetluskulud 1% ulatuses kostja ja 99% ulatuses

hageja kanda.

13. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

14. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud.

14.1. Kuivõrd kostja osales kohtumenetluses isiklikult, ei ole tal menetluskulusid, mille rahalist

suurust kindlaks määrata, tekkinud, mistõttu jätab kohus kostja menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks määramata menetluskulude puudumise tõttu.

14.2. Hageja poolt tasutud riigilõiv 175 eurot on kohtukulu TsMS § 138 lg 2 järgi, vastates

hagihinnale ja seega on hageja tasunud riigilõivu seaduses sätestatud määras. Kuivõrd riigilõivu

suurus tuleneb seadusest ja riigilõiv makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on

hageja menetluskulu (riigilõiv) summas 175 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu.

14.3. Lepingulise esindaja kulud on kohtuväliseks kuluks TsMS § 144 p 1 mõttes ja need kulud

peavad olema põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 järgi. Menetluskulude nimekirjast

nähtuvalt on hageja õigusabikulud 508 eurot 34 senti ilma käibemaksuta (4 h 10 min ×

100 eurot). Õigusabiteenus on seisnenud hageja nõustamises, hagiavalduse koostamises, kostja

vastustega tutvumises, hageja arvamuse koostamises, kohtuistungiks ettevalmistumises ja hageja

esindamises 20. märtsi 2018 kohtuistungil.

Kuivõrd kohus on TsMS § 405 lg 1 p 4 alusel tunnustanud hageja lepingulise esindajana

seaduses nimetamata isikut, tuleb kohtu hinnangul hagejat esindanud lepingulise esindaja

mõistlikuks tasuks pidada 75 eurot tunnis ilma käibemaksuta 100 euro asemel, kuna see ei ületa

keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

Kohus, arvestades käesoleva vaidluse sisu, hageja nõude olemust (kahju hüvitamise nõue, mida

kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised), tsiviilasja

keerukust

ja

mahtu

(lihtmenetluse

asi,

vähekeerukas

ja

-mahukas)

ning

hageja

menetlusdokumentides esitatud õiguslikke põhjendusi, leiab, et õigusabikulud on põhjendatud ja

vajalikud TsMS § 175 lg 1 mõttes 3 tunni 30 minuti eest summas 262 eurot 50 senti (3 h 30 min

× 75 eurot).

14.4. TsMS § 144 p 2 kohaselt on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-,

majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. Hageja taotleb kostjalt

sõidukulu väljamõistmist summas 31 eurot 65 senti. Sõidukulu on tekkinud seoses osalemisega

6(6)

20. märtsi 2018 kohtuistungil. Kuna hageja lepingulise esindaja tegutsemiskoht ei ole tsiviilasja

menetleva kohtu tööpiirkonnas, saab menetlusosalise esindaja sõidukulu marsruudil Tallinn-

Tartu-Tallinn summas 31 eurot 65 senti pidada vajalikuks ja põhjendatuks.

14.5. Hageja menetluskuludeks kokku on käesolevas asjas seega 469 eurot 15 senti

(175 + 262,50 + 31,65). Kohtuotsuses määratud menetluskulude jaotust arvestades mõistab

kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 4 eurot 69 senti (1% 469 eurost 15 sendist).

14.6. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise

menetluskuludelt 4 eurot 69 senti käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik