2-18-3772/5 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht

11. aprill 2018. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-3772 Tsiviilasi OÜ M.P-Puurimine hagi osaühingu Ehitusvahendaja vastu võlgnevuse ja viiviste nõudes Tsiviilasja hind 770,32 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja OÜ M.P-Puurimine (registrikood 12139387), lepinguline esindaja Jüri Urb Kostja osaühing Ehitusvahendaja (registrikood 10144680) Asja läbivaatamine Kirjalik lihtmenetlus RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista osaühingult Ehitusvahendaja OÜ M.P-Puurimine kasuks põhivõlgnevus 674 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 47,42 eurot ja alates 12.04.2018 viivis protsendina tasumata põhinõudelt (674 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

3. Menetluskulud jätta osaühingu Ehitusvahendaja kanda.

4. Määrata OÜ M.P-Puurimine maakohtus hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista osaühingult Ehitusvahendaja OÜ M.P-Puurimine kasuks välja menetluskulud 375 eurot. Menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni.

5. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, EE062200221059223099 AS-is Swedbank, EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või EE221700017003510302 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi alus

1. Hageja ja kostja vahel sõlmitud suuline töövõtuleping, mille alusel hageja teostas ehitustöid objektil Kallasmaa 1C. Kostja poolt lepingust tuleneva kohustuse täitmata jätmine (arve nr 016 summas 1104 eurot on hageja tasunud, kuid arve nr 018 summas 674 eurot on tasumata).

Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. TsMS § 444 lg-st 3 tulenevalt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Menetluskulud

2. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab menetluskulud kostja. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 175 eurot ja lepingulise esindaja kulud 330 eurot käibemaksuga. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS §

138 lg 1). Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Kohus peab riigilõivu 175 euro väljamõistmist kostjalt põhjendatuks.

Kohus peab hageja esindaja mõistlikuks tunnitasu suuruseks 100 eurot ning materjalide läbitöötamise ja hagiavalduse vormistamise ajakuluks 2 tundi. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja reaalselt tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses ning tulenevalt eeltoodust peab kohus lepingulise esindaja kulu summas

200 eurot põhjendatuks. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulude jaotuse alusel riigilõiv 175 eurot ja lepingulise esindaja kulud 200 eurot. Hageja taotleb TsMS § 177 lg

2 alusel menetluskuludelt viivist.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

(allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur kohtunik