2-15-8191/82 · Riigikohtu tsiviilkolleegium

R I I G I K O H U S

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2158191

Otsuse kuupäev

Tartu, 11. aprill 2018

Kohtukoosseis

Eesistuja Malle Seppik, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet

Tampuu

Kohtuasi

MTÜ Väike-Peetri külaselts hagi OÜ Agenor vastu

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas

nr 022/2015/2785

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 10. oktoobri 2017. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

MTÜ Väike-Peetri külaselts kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja MTÜ Väike-Peetri külaselts, esindaja vandeadvokaat

Martti Peetsalu

Kostja OÜ Agenor

Asja läbivaatamise kuupäev

12. märts 2018. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 10. oktoobri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2158191

ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

2. Rahuldada kassatsioonkaebus osaliselt.

3. Tagastada Advokaadibüroo TGS Baltic AS-ile MTÜ Väike-Peetri külaselts

kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. MTÜ Väike-Peetri külaselts (hageja, võlgnik) esitas 29. mail 2015 Harju Maakohtusse hagi

OÜ Agenor (kostja, sissenõudja) vastu täiteasjas nr 022/2015/2785 toimuva sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks. Maakohus tagas 5. juuni 2015. a määrusega hagi ja peatas kõnealuse

täitemenetluse kuni praeguses asjas kohtulahendi jõustumiseni.

Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt sõlmisid pooled 6. märtsil 2012 ettevõtte müügilepingu,

ühishüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingud (edaspidi leping), mille kohaselt müüs kostja

hagejale ettevõtte, mis koosnes mh kinnistutest, isiklikust kasutusõigusest, lepingu sõlmimise hetkel

2-15-8191

kehtivatest vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamise lepingutest ja liitumislepingutest, lepingus või

selle lisades nimetatud ettevõttega seotud õigustest jne. Lepingu p 5.5 kohaselt kohustub hageja

tasuma kostjale 50% Harjumaal Rae vallas Peetri alevikus Tähnase tee 5 asuva kinnistu (edaspidi

Tähnase kinnistu) omanike poolt vee- ja kanalisatsioonitrassidega liitumise eest makstavatest

tasudest, millest on maha arvatud liitumispunkti väljaehitamiseks tehtud otsesed kulud. Nimetatud

kohustuse täitmisega viivitamisel on müüjal õigus nõuda ostjalt iga tasumisega viivitatud päeva eest

leppetrahvi 0,1% summast, mille ostja peab eeltoodu järgi tasuma. Lepingu kohaselt seati lepingus

märgitud kinnistutele 20 000 euro suurune ühishüpoteek igakordse omaniku kohustusega alluda

kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Kostja esitas 12. mail 2015

hageja kui võlgniku vastu täitemenetluse algatamise avalduse, milles nõudis hagejalt lepingu p 5.5

alusel 3268 eurot 85 senti (see on 50% liitumistasust 4881 eurot 70 senti (koos käibemaksuga),

millele lisandub viivis). Kohtutäitur algatas vaidlusaluse täitemenetluse.

Hageja leidis, et täitemenetlus on lubamatu, sest Tähnase kinnistu omanikelt nõutud liitumistasu on

lepingu p 5.5 järgi käsitatav liitumispunkti väljaehitamiseks tehtud otsese kuluna. Seega ei ole

kostjal hageja vastu nõuet. Samuti on lepingu p 5.5 järgi kostjal hageja vastu nõue juhul, kui hageja

on liitumistasu saanud, kuid hageja ei ole seda saanud (liitumistasu sai AS ELVESO). Isegi kui

ASile ELVESO (kolmas isik) tasutud liitumistasu sisaldab liitumispunkti väljaehitamise otseseid

kulusid ületavat osa (kasumiosa), ei ole hagejal, kolmandal isikul ja kostjal õigust seda saada (see

tuleb tagastada Tähnase kinnistu omanikele).

2. Kostja ei tunnistanud hagi. Hageja ei ole tõendanud, et kogu Tähnase kinnistu omanike tasutud

liitumistasu oleks kulunud liitumiseks vajalikeks ehitustöödeks. Kolmanda isiku 25. mai 2015. a

kirja järgi ei ole mh võimalik hinnata tehtud töid ega nende mahtu, samuti tööde vajalikkust ja

põhjendatust. Samuti jääb arusaamatuks selles kirjas kuluna märgitud arendustasu. Lepingu järgi ei

ole oluline, kellele liitumistasu makstakse. Kui hageja andis ettevõtte kasutada või üle kolmandale

isikule (hageja ja kolmas isik sõlmisid 21. augustil 2012 isiklike kasutusõiguste seadmise lepingu,

isikliku kasutusõiguse üleandmise lepingu, asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse, mille esemeks

on ettevõtte tegevuseks vajaliku nelja kinnistu koormamine isiklike kasutusõigustega kolmanda

isiku kasuks), vastutavad lepingust tulenevate kohustuste eest nii hageja kui ka kolmas isik.

3. Harju Maakohus rahuldas 16. detsembri 2016. a otsusega hagi ja tunnistas sundtäitmise

vaidlusaluses täiteasjas lubamatuks. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt

menetluskulude katteks hageja kasuks välja 5757 eurot 20 senti ja kohustuse täitmisega viivitamise

korral viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Maakohus tuvastas, et Tähnase kinnistu omanik on teatanud 12. veebruari 2015 e-kirjaga kostjale, et

on sõlminud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise lepingu kolmanda isikuga ning tasunud

2013. a kevadel liitumistasusid 4881 eurot 70 senti. Kohtule esitatud kolmanda isiku 25. mai 2015. a

kirjast nähtub, et Tähnase kinnistu kohta 17. mail 2013 sõlmitud liitumislepingu järgi on liitumistasu

kujunenud järgmiselt:

−

arendustasu ühisveevärgiga liitumisel 371 eurot 80 senti, millele lisandub käibemaks;

−

arendustasu ühiskanalisatsiooniga liitumisel 196 eurot 28 senti, millele lisandub käibemaks;

−

liitumiseks vajalike ühisveevärgitorustike ja liitumispunkti ehitustööde maksumus

1500 eurot, millele lisandub käibemaks;

−

liitumiseks vajalike ühiskanalisatsioonitorustike ja liitumispunkti ehitustööde maksumus

2000 eurot, millele lisandub käibemaks.

2(

6)

2-15-8191

Kostjal ei ole hageja vastu nõuet, kuivõrd Tähnase kinnistu eest tasutud liitumistasus ei ole

liitumispunkti väljaehitamise otseseid kulusid ületavat osa, millest kostjal oleks lepingu p 5.5 alusel

olnud õigus saada 50%.

Liitumistasu on makstud kolmandale isikule ning lepingu pst 5.5 ei tulene, et hagejal on tasu

maksmise kohustus ka juhul, kui omanik on tasunud tasu kolmandale isikule.

Isegi kui kolmandale isikule makstud liitumistasu sisaldab liitumispunkti väljaehitamise otseseid

kulusid ületavat osa, tuleks see tagastada Tähnase kinnistu omanikule. Ühisveevärgi ja

kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) järgne hinnaregulatsioon on imperatiivne, st kokkulepe seaduses

sätestatust kõrgema hinna kohta on tühine ja rohkem makstu tuleb tagastada raha maksnud isikule.

4. Hageja palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks arutamiseks

esimese astme kohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 10. oktoobri 2017. a otsusega maakohtu otsuse ja saatis asja

samale maakohtule uueks arutamiseks.

Ringkonnakohus leidis, et maakohus jättis põhjendamiskohustuse täitmata. Maakohus on otsuses

järginud hageja väiteid, jättes kostja esitatud seisukohad käsitlemata. Maakohus ei saanudki

nõuetekohaselt otsust põhjendada, sest on jätnud asja lahendamiseks olulised asjaolud välja

selgitamata.

Pooled vaidlevad lepingu p 5.5 tõlgendamise üle. Kostja väidetest võib aru saada nii, et lepingu

p 5.5 järgi tuli Tähnase kinnistu omanike tasutud liitumistasust poolte vahel jagada liitumistasu

hulka arvatud kostja poolt juba lepingu sõlmimise ajaks rajatud kommunikatsioonide maksumus.

Hageja väitel leppisid pooled lepingu ps 5.5 kokku selles, et liitumistasu saamisel jagatakse tulu

poolte vahel. Asja materjalidest ei selgu, mida pidas hageja silmas tulu ((hiljem nimetatud ka kasu)

all, mida pooled hageja arvates lepingu p 5.5 järgi jagama pidid. Nii liitumistasu laekumise ajal kui

ka poolte vahel lepingu sõlmimise ajal oli ÜVVKS-is liitumistasu hinnaregulatsioon sarnane.

Lepingu sõlmimise ajal kehtinud ÜVVKS sätestas, et kohaliku omavalitsuse volikogu määratud

vee-ettevõtjal on õigus võtta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitujalt põhjendatud liitumistasu,

arvestades ÜVVKS-is sätestatut (ÜVVKS § 6 lg 1). Liitumistasu võib võtta vaid veeettevõtja tehtud

kulutuste ulatuses, mis on vajalikud kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumiseks ühisveevärgi ja

kanalisatsiooniga, arvestades ÜVVKS § 6 lg 6 ps 1 sätestatud erisust (ÜVVKS § 6 lg 9). Seega ei

ole hageja väited, et kostja nõue on põhjendamatu, kuna liitumistasu sisse ei või arvata kasu,

vaidlusaluses täiteasjas sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks piisavad. Kui pooled vaidlevad

tagatiskokkuleppega kokku lepitud tagatavate nõuete üle, tuleb VÕS § 29 järgi välja selgitada poolte

tegelik tahe.

Pooled vaidlevad ka selle üle, kas lepingu p 5.5 järgi on hagejal kohustus jagada kostjaga osa

liitumistasuna saadust, kui liitumistasu ei laeku hagejale. Maakohus oma otsuses seda kostja väidet

ei käsitlenud. Maakohus ei saanudki otsust nõuetekohaselt põhjendada, sest ka selle väite kohta ei

ole asjas tähtsaid asjaolusid välja selgitatud. Nii ei ole hageja seisukohta selle kohta, kuidas läks

liitumistasu nõudeõigus üle kolmandale isikule. Samuti ei ole hageja seisukohta selle kohta, et kui

hageja loovutas liitumistasu nõudeõiguse kolmandale isikule või toimus ettevõtte üleminek, siis kas

ja kuidas sai mõjutada liitumistasu nõudeõiguse üleminek hageja lepingust tulenevat kohustust

kostja vastu.

3(

6)

2-15-8191

Maakohtu menetlusõiguse normi rikkumised on sedavõrd ulatuslikud, et ringkonnakohus ei saa ise

lõpplahendit teha ning asi tuleb saata uueks arutamiseks maakohtule. Kohtul tuleb eelmenetluses mh

välja selgitada, milliseid väiteid soovivad pooled asjas oluliste asjaolude kohta esitada. Kui hageja

on jätnud hagi alusena mõne olulise asjaolu märkimata, siis tuleb kohtul talle eelmenetluses hagi

puudust selgitada ning anda võimalus hagi täiendamiseks. Poolte võrdsusest tulenevalt tuleb juhul,

kui kostja esitatud faktilised asjaolud ei ole tema vastuväiteid arvestades piisavad või on ebaselged,

ka kostjale seda selgitada, andes talle samuti võimaluse esitada vastuväiteid kinnitavaid asjaolusid.

Olenevalt poolte lõplikest väidetest tuleb kohtul selgitada tõendamiskoormust ning anda vajadusel

neile võimalus esitada lisatõendeid.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Hageja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja jätta jõusse maakohtu

otsus.

Ringkonnakohus leidis valesti, et maakohus rikkus selgitamiskohustust, mistõttu tuli asi saata

maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei arvestanud seda, et kostjal oli kohustus

tõendada, et tal on hageja vastu sissenõutav nõue ning et ta oli oma tõendamiskoormusest teadlik.

Maakohus tegi põhjendatult hagi rahuldava otsuse, sest kostja oma tõendamiskohustust ei täitnud

ega esitanud hoolimata kohtu selgitustest lisatõendeid. Ringkonnakohus ületas

selgitamiskohustusega kohtutele ette seatud piire, kui asus poolte eest lepingu p 5.5 tõlgendama,

tuginedes asjaoludele, mida pooled maakohtus ei esitanud.

7. Kostja ei ole hageja kassatsioonkaebusele vastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 691

p 2 ja § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja asi tuleb saata

uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

9. Maakohus rahuldas hageja hagi kostja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, kuna

tõendite kohaselt ei ole kostjal nõuet (lepingu pst 5.5 tulenevat kohustust) hageja vastu ja see nõue

ei ole ka sissenõutavaks muutunud. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja saatis asja

menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu samale maakohtule uueks arutamiseks.

10. Kolleegium nõustub hageja kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohus rikkus

menetlusõiguse norme, kui saatis asja tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

11. TsMS § 656 lg 2 järgi on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata

tühistada esimese astme kohtu otsus menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu ja saata asi

uueks arutamiseks esimese astme kohtule vaid siis, kui rikkumist ei ole võimalik

apellatsioonimenetluses kõrvaldada. TsMS § 657 lg 1 p 3 järgi on ringkonnakohtul

apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus tühistada kohtuotsus osaliselt või täielikult ja saata asi

vastavas ulatuses esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks, kui ringkonnakohus ei saa asja ise

lahendada.

Kolleegium on korduvalt selgitanud, et menetlusökonoomia põhimõttest (TsMS § 2) lähtudes peab

ringkonnakohus esmajoones püüdma asja ise lahendada ning üksnes erandina saatma asja

4(

6)

2-15-8191

maakohtule uueks läbivaatamiseks (vt nt Riigikohtu 3. juuni 2015. a otsus tsiviilasjas nr 32117514,

p 13; 18. aprilli 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3214112, p 14; 13. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas

nr 32115411, p 16; 16. detsembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 32114011, p 16). Kolleegium on

osutanud sellele, et TsMS § 656 lg 2 järgi on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse

põhjendustest olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus menetlusõiguse normide olulise

rikkumise tõttu ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule vaid siis, kui rikkumist ei ole

võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt peab

ringkonnakohus vajadusel hindama uusi tõendeid ja tuvastama asjaolusid. Eelkõige nendel juhtudel,

kus maakohus on olulisel määral rikkunud eelmenetluses selgitamiskohustust (TsMS § 328 lg 2,

§ 329 lg 3, § 351 lg 2 ja § 392 lg 1 pd 1–4), on põhjendatud asja saatmine maakohtule TsMS § 657

lg 1 p 3 järgi uueks arutamiseks eelmenetluse staadiumist (vt Riigikohtu 13. aprilli 2011. a otsus

tsiviilasjas nr 3211111, p 13). Kolleegium on märkinud, et apellatsioonkaebuse menetlemisel peab

ringkonnakohus TsMS § 652 järgi sisuliselt hindama kõiki poolte õigel ajal ja nõuetele vastavalt

esitatud asjaolusid ja tõendeid. Juhul kui pool esitab uusi asjaolusid ja tõendeid, peab

ringkonnakohus need vastu võtma, kui uute asjaolude ja tõendite esitamise tingis maakohtu

menetlusõiguse normide oluline rikkumine (vt Riigikohtu 22. veebruari 2012. a määrus tsiviilasjas

nr 32117311, p 15). Kui maakohus on rikkunud selgitamiskohustust, võib ringkonnakohus teha

pooltele ettepaneku esitada lisatõendeid ka apellatsioonimenetluses ning sellisel juhul ei piira

TsMS § 652 lgs 4 sätestatu uute tõendite vastuvõtmist (vt Riigikohtu 30. jaanuari 2013. a otsus

tsiviilasjas nr 32117712, p 10).

12. Kolleegium jääb eelviidatud seisukohtade juurde ja leiab, et praeguses asjas oleks

ringkonnakohus saanud asja ise lahendada. Otsuse põhjendustel saatis ringkonnakohus asja esimese

astme kohtule uueks läbivaatamiseks põhjusel, et maakohus on rikkunud niivõrd ulatuslikult

menetlusõiguse norme, et ringkonnakohus ei saa ise lõpplahendit teha. Ringkonnakohus osutas, et

maakohus on jätnud asjas tähtsad asjaolud välja selgitamata, mistõttu ei saanudki kohus otsust

nõuetekohaselt põhjendada, samuti järgis maakohus otsuses vaid hageja väiteid ning jättis kostja

seisukohad analüüsimata. Kolleegium leiab, et eeltoodut (praeguse otsuse p 11) arvestades on

ringkonnakohtu põhjendused asja tagasisaatmiseks maakohtule ebapiisavad. Kui ringkonnakohus

saadab asja sellise põhjendusega maakohtule uueks läbivaatamiseks, siis peab ringkonnakohus

märkima, millised asjas tähtsad asjaolud oleks vaja veel välja selgitada. Praeguses asjas on keskseks

vaidlusküsimuseks lepingu p 5.5 tõlgendamine, mille kohta on pooled esitanud oma seisukohad.

Poolte esitatud seisukohtade alusel on maakohus teinud oma järelduse muu hulgas ka lepingu p 5.5

tõlgendamise kohta. Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, miks ta ei saa poolte esitatu põhjal ise

teha järeldust. Hageja on esitanud oma väited selle kohta, mida ta peab lepingu p 5.5 mõttes tuluks,

ja maakohus on selle kohta ka seisukoha võtnud. Kui ringkonnakohus leidis, et hageja seisukohad

on ebaselged, oleks ta saanud hagejalt küsida selgitusi. Kolleegium märgib, et isegi kui maakohus ei

ole kõiki asjas tähtsaid asjaolusid välja selgitanud või ei ole hinnanud tõendeid nõuetekohaselt, saab

ringkonnakohus kõnealused rikkumised üldjuhul ise kõrvaldada. Kui ringkonnakohtu hinnangul on

maakohus rikkunud otsuse põhjendamise kohustust, saab ringkonnakohus maakohtu otsuse

põhjendusi muuta või täiendada.

Ülaltoodu tõttu tühistab kolleegium ringkonnakohtu otsuse ja saadab asja tagasi uueks

lahendamiseks samale ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu otsus ei sisalda põhjendust, mille alusel

võiks järeldada, et asja lahendamine ringkonnakohtus ei ole võimalik. Asja uuel läbivaatamisel tuleb

ringkonnakohtul hinnata mh ka hageja vastuses apellatsioonkaebusele esiletoodut, mille kohaselt on

kostja esitanud kaebuses uusi väiteid väidetava tulu jagamise kohta kolmanda isiku ja hageja vahel

(II kd, tl 192). Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et kui pooled esitavad apellatsioonimenetluses

uusi asjaolusid ja tõendeid, peab ringkonnakohus tulenevalt TsMS § 639 lgst 1 nende asjaolude ja

tõendite vastuvõtmise otsustamisel arvestama TsMS §s 66, § 331 lgs 1, samuti § 652 lgtes 2–4

5(

6)

2-15-8191

ja lgs 6 sätestatuga. Põhjendatud juhtudel peab ringkonnakohus andma pooltele võimaluse uute

asjaolude ja tõendite esitamiseks.

13. Menetluskulud jaotatakse TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel ja määratakse TsMS § 174 lg 6

alusel kindlaks asja uuel läbivaatamisel.

14. Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel

kassatsioonikautsjon tagastada. Hageja on palunud tagastada kautsjon Advokaadibüroo TGS Baltic

AS-ile.

Malle Seppik

Peeter Jerofejev

Tambet Tampuu

6(

6)