2-18-2770/10 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Dina Sõritsa Otsuse tegemise aeg ja koht 10. aprill 2018 Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-2770 Tsiviilasi XXX hagi XXX vastu abielu lahutamise nõudes Tsiviilasja hind 3 500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja XXX (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post XXX) Kostja XXX (isikukood XXX, elukoht XXX; epost: XXX) Asja läbivaatamine Kohtuistungil 09.04.2018 RESOLUTSIOON 1. Hagiavaldus rahuldada. 2. Lahutada XXX (isikukood XXX) ja XXXi

(isikukood XXX) abielu, mis sõlmiti 27.02.1999 Tallinna Perekonnaseisuametis ja mille kohta on tehtud kanne nr 195. 3. Abielu lõpeb päeval, millal kohtuotsus jõustub. 4. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGEJA NÕUE JA HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. XXX (hageja) esitas 20.02.2018 Harju Maakohtule hagi, milles palub lahutada XXXiga (kostja) 27.02.1999 Tallinna perekonnaseisuametis sõlmitud abielu. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt soovib hageja poolte vahel sõlmitud abielu lahutada, kuna suhtes on pidevad skandaalid ja abikaasade läbisaamine on halb. Pooled elavad eraldi juba alates 20.11.2017. Pooled on püüdnud abielu lahutada ka kohtuväliselt, kuid pärast ühise avalduse esitamist kostja määratud ajal perekonnaseisuasutusse lahutuse vormistamiseks ei ilmunud. Hageja soovib pärast abielu lahutamist jätta praeguse perekonnanime Smirnova.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 2. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 3. Kohus kuulas tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 346 lg 2 pooled 09.04.2018 kohtuistungil isiklikult ära. Pooled on nõus, et lahutamisele kohaldatakse Eesti õigust. Hageja jäi abielu lahutamise nõude juurde ning kinnitas, et abielusuhted on lõppenud, pooled on juba pool aastat eraldi elanud, leppida ei ole võimalik ja ta soovib abielu lahutada. Hageja otsus abielu lahutada ei ole ootamatu ning hageja ei soovi kostjaga elada. Kostja avaldas kohtuistungil, et ei nõustu abielu lahutamisega, kuna hageja põhjendused ei ole abielu lõpetamiseks piisavad. Kostja leiab, et leppimine on võimalik. 4. Perekonnaseaduse (PKS) § 63 alusel lõpeb abielu, kui abielu lahutatakse. PKS § 67 lg 1 kohaselt kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Tulenevalt PKS § 67 lg 2 abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. PKS § 66 punkt 2 kohaselt abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. PKS § 67 lg 3 näeb ette, et kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. 5. Kohus asub seisukohale, et abielu taastamine ei ole võimalik mõlema poole vastava tahteta. Poolte abielusuhted on lõppenud ja pooled on asunud eraldi elama. Poolte ühised alaealised lapsed elavad hagejaga. Kohus veendus pooli kohtuistungil ära kuulates, et abielusuhteid taastada ja pooli lepitada ei ole võimalik, kuna selleks puudub mõlema poole tahe. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning poolte kooselu taastamine ei ole võimalik. Seega tuleb poolte abielu lahutada. 6. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki poolt oma menetluskulud ise. Sellest tulenevalt jätab kohus kummagi poole kantud menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Dina Sõritsa kohtunik

2