2-18-281/15 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedA.V. (avaldaja) esitas 5. jaanuaril 2018 Tartu Maakohtule kaebuse kohtutäitur Janek Pooli (kohtutäitur) 20. detsembri 2017 otsuse peale täiteasjas nr 171/2015/26, milles palus tühistada
Legislator headnote
AI generated2-18-281/15 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: A.V. (avaldaja) esitas 5. jaanuaril 2018 Tartu Maakohtule kaebuse kohtutäitur Janek Pooli (kohtutäitur) 20. detsembri 2017 otsuse peale täiteasjas nr 171/2015/26, milles palus tühistada
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 10. aprill 2018. a.
Tsiviilasja number
2-18-281
Tsiviilasi
A.V. i kaebus kohtutäitur Janek Pooli 20. detsembri
2017. a otsuse peale täiteasjas nr 171/2015/26
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 16. veebruari 2018. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A.V. i määruskaebus
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Määruskaebuse esitaja (avaldaja): A.V. (isikukood
XXX)
Vastustajad:
(puudutatud isik): kohtutäitur Janek Pool
(sissenõudja): Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse
kaudu)
RESOLUTSIOON
1. Tühistada Tartu Maakohtu 16. veebruari 2018. a
määrus, millega maakohus jättis A.V. i kaebuse
kohtutäitur Janek Pooli 20. detsembri 2017. a otsusele
täiteasjas nr 171/2015/26 rahuldamata.
Teha uus määrus, millega tühistada kohtutäitur Janek
Pooli
20. detsembri
2017.
a
otsus
täiteasjas
nr 171/2015/26. Saata A.V. i 15. detsembri 2017 kaebus
kohtutäiturile uueks läbivaatamiseks.
3. Võtta asja juurde riiklikust pensionist kinnipidamise
akt ja A.V. i kaebus riiklikust pensionist kinnipidamise
akti peale. Keelduda asja juurde võtmast kohtutäitur
Janek Pooli 20. detsembri 2017. a otsust.
4. Rahuldada A.V. i määruskaebus osaliselt.
5. Menetluskulude
jaotuse
määrab
maakohus
lõpplahendiga.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel
on
õigus
esitada
määruskaebus
Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse
kättetoimetamisest.
Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus
menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise
või advokaadi vahendusel.
ASJAOLUD
1. A.V. (avaldaja) esitas 5. jaanuaril 2018 Tartu Maakohtule kaebuse kohtutäitur Janek Pooli
(kohtutäitur) 20. detsembri 2017 otsuse peale täiteasjas nr 171/2015/26, milles palus tühistada
kohtutäituri 15. detsembri 2017 riiklikust pensionist kinnipidamise akt ja jätta menetluskulud
kohtutäituri kanda.
2. Täiteasjas nr 171/2015/26 toimub Riigi Tugiteenuste Keskuse (sissenõudja) 13. jaanuari
2015 avalduse ja Tartu Ringkonnakohtu 10. oktoobri 2014 määruse kriminaalasjas nr 1-14-
1222 alusel täitemenetlus menetluskulude summas 288 eurot sissenõudmiseks, millele lisandub
täitemenetluse alustamise tasu 19 eurot 16 senti (koos käibemaksuga) ja kohtutäituri tasu 99
eurot 60 senti (koos käibemaksuga).
Kohtutäitur koostas 15. detsembril 2017 riiklikust pensionist kinnipidamise akti, mille kohaselt
on Sotsiaalkindlustusamet kohustatud kinni pidama 10% avaldajale makstavast pensionist kuni
nõude rahuldamiseni.
Avaldaja esitas 15. detsembril 2017 kaebuse kohtutäituri 15. detsembri 2017 akti peale
täitemenetluse seadustiku (TMS) § 131 lg 1 p 2 ja p 10 alusel, mille kohaselt ei saa sissenõuet
pöörata puudega inimese sotsiaaltoetusele ja riiklikule pensionile seaduses sätestatud ulatuses.
Avaldaja ainukeseks sissetulekuks on puudega inimese sotsiaaltoetus ja riiklik pension,
mistõttu on arestitud summa, mis seaduse kohaselt ei kuulu arestimisele. Avaldaja
ülalpidamisel on kaks alaealist last.
Kohtutäitur jättis 20. detsembri 2017 otsusega avaldaja kaebuse rahuldamata. Avaldaja sai
kohtutäituri otsuse kätte 1. jaanuaril 2018.
Avaldaja ei nõustu kohtutäituriga, et eluliselt ei ole usutav, et avaldaja ainuke sissetulek on
pension, mistõttu on pensioni arestimine lubatud. Tallinna Ringkonnakohus on 16. novembri
2017 otsuses tsiviilasjas nr 2-17-4455 asunud seisukohale, et kohtutäitur ei saa võlgniku
riiklikule pensionile sissenõude pööramisel lähtuda oletusest, et võlgniku tegelik sissetulek on
oluliselt suurem. Samuti ei saa kohtutäitur sissetuleku arestimisel tugineda võlgnikule kuuluva
vara või eeldatavate kulude pinnalt oletusele, et avaldajal on lisaks töövõimetuspensionile veel
sissetulekuid.
Kohtutäitur on jätnud tähelepanuta, et avaldaja ülalpidamisel on kaks alaealist last. TMS § 132
lg 2 kohaselt kui võlgnik peab seadusest tulenevalt üleval teist isikut või maksab talle elatist,
suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast
kuus.
2. Kohtutäitur avaldaja kaebusega ei nõustunud ja palus jätta see rahuldamata.
TMS § 131 lg 1 p 10 kohaselt on riiklikud pensionid seaduses sätestatud ulatuses kuni 50%
ulatuses arestitavad. Avaldaja esitatud andmed vara nimekirjas ei kajasta tegelikkust ja ei ole
seetõttu usaldusväärsed. Vara nimekirja kohaselt puudub avaldajal kulu söögile. Eesti
Konjuktuuriinstituudi (EKI) andmetel maksis toidukorv 2017. septembris 72 eurot 99 senti
nädalas 4-liikmelise pere kohta. Arvestades avaldaja pere suuruseks teda ennast, tema kahte
ülalpeetavat ja ülalpeetavate ema, oleks avaldaja osa toidukorvi maksumuseks 72 eurot 99 senti.
Avaldaja sissetuleku hulka tuleb lugeda kolmanda isiku poolt tehtud kulutused avaldaja toidule.
Kohtutäitur leiab, et avaldajal on võimalik kasutada tasuta elukohta Vambola 5 Elva ning
välistatud ei ole, et avaldajal on võimalus kasutada ka näiteks tasuta transporti. Eluruumide
kasutamine on hüve, mida on võimalik arvestada avaldaja sissetuleku hulka. Kohtutäituri
hinnangul on analoogia korras võimalik avaldaja majandusliku seisundi hindamisel kasutada
riigi õigusabi andmise otsustamise reeglistikku. Selliselt on võimalik arvesse võtta mh seda, kui
isiku eest kannab jooksvad kulud keegi teine, isikul on ühekordseid ebaregulaarseid tulusid,
vara on soetatud kindla sihtotstarbega või tõenäoliselt vajalik ettenägematuteks kulutusteks,
isiku edasised tulu teenimise võimalused on oluliselt vähenenud jms (vt Riigikohtu
13. veebruari 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-12, p 16).
Kinnisvaraportaali www.kv.ee kohaselt on Tartumaal Elvas keskmine üürihind 2-toalise korteri
puhul 250 eurot, millele lisandub üldjuhul kommunaalkulude tasumise kohustus.
Kui arvestada avaldaja sissetuleku hulka keskmine üürihind ning toidukorv, on avaldaja
sissetulekuks 602 eurot 99 senti kuus. Sellise sissetuleku korral võis 2017. aastal kinni pidada
umbes 88 eurot 66 senti. Kohtutäitur peab võlgniku sissetulekust kinni 23 eurot 44 senti, s.o
10% pensionist.
Kohtutäituri hinnangul tuleks arvestada ka 9. jaanuaril 2018 kehtima hakanud TMS § 132 lg-
ga 12, mille kohaselt kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või
eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib arestida kuni 20% sissetulekust, kui see
ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva
sissetulekust. Sissetulekut ei arestita, kui see jääb alla kehtestatud toimetulekupiiri.
Käesoleval juhul on sissetuleku arestimise eeldused täidetud, muule varale sissenõude
pööramine ei ole viinud nõude rahuldamisele. Kohtutäitur arvestas avaldaja ülalpeetavatega
ning koostas arestimisakti 10% sissetuleku kinnipidamiseks, mitte 20% kinnipidamiseks.
Ülalpeetavate olemasolu saab vajadusel arvestada, kuid nende olemasolu ei ole takistuseks
TMS § 132 lg 12 rakendamisele. Kohtutäiturile on laekunud pensionist kinnipidamise
tulemusena 31. jaanuari 2018 seisuga 23 eurot 44 senti, mille ülekandmine sissenõudjale on
peatatud.
MAAKOHTU SEISUKOHT
3. Tartu Maakohus jättis 16. veebruari 2018 määrusega avaldaja kaebuse kohtutäituri tegevuse
peale rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
TMS § 130 lg 11 kohaselt saab rahaliselt hinnatavat soodustust lugeda sissetulekuks siis, kui
isik on seda saanud seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või
kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega. TMS § 130 lg 4 kohaselt
sissetuleku arestimisel ei loeta sissetuleku hulka makse ega kohustusliku kogumispensioni,
ravikindlustuse ning töötuskindlustuse makseid.
Maakohus nõustus kohtutäituriga, et TMS§ 130 lg 11 loetelu rahaliselt hinnatavate soodustuste
sissetulekute osas ei ole lõplik ja TMS § 130 lg 4 on eraldi välja toodud, mida ei loeta
sissetuleku arestimisel sissetuleku hulka. Pension on täitemenetluses üheks sissetuleku liigiks.
Vastavalt TMS § 131 lg 1 punktile 10 ei saa pöörata sissenõuet riiklikule pensionile seaduses
sätestatud ulatuses. Riiklikust pensionist kinnipidamist reguleerib riikliku pensionikindlustuse
seaduse (RPKS) § 47, mille lõike 1 punkti 1 järgi võib riiklikust pensionist teha kinnipidamisi
täitemenetluse seadustiku alusel täidetava lahendi alusel. Tulenevalt RPKS § 47 lg-st 3 võib
täitemenetluse seadustiku alusel täidetavate lahendite alusel kinni pidada kuni 50% riiklikust
pensionist, kuid pensionärile säilitatakse seejuures vähemalt 50% rahvapensioni määrast.
Lisaks RPKS §-le 47 tuleb riiklikust pensionist kinnipidamise korral arvestada TMS § 132 lg-
ga 1, mille kohaselt ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga
alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Seega tuleb alati võlgniku
sissetulekutele sissenõude pööramiseks (sh riiklikust pensionist kinnipidamiseks) kindlaks teha
võlgniku kõik sissetulekud ning nende suurus kokku.
Avaldaja on esitanud kohtutäiturile vara nimekirja 18. detsembril 2017 (tl 10-11), mille kohaselt
on tema igakuine netosissetulek 280 eurot, vara puudub, tal on kaks ülalpeetavat ja kohustusi
umbes 30 000 euro eest.
Maakohus nõustus kohtutäituriga, et avaldaja esitatud andmed vara nimekirjas ei kajasta
tegelikkust ja avaldaja ei ole esitanud usaldusväärseid andmeid igapäevaste kulutuste kandmise
kohta. Kuivõrd kohtutäitur peab riikliku pensioni kinnipidamiseks kindlaks tegema kõik
sissetulekud, sest riiklikule pensionile sissenõude pööramise õigus eeldab ülejäänud
sissetulekute vastavust TMS § 132 lg-s 1 toodud alammäärale, leidis maakohus, et kohtutäitur
on õigesti hinnanud olukorda, kus võlgnik viibiks juhul, kui ta oma eluaseme kulud kannaks
ise, s.t elamispinna tasuta kasutusse andmise puhul on rahaliselt hinnatava soodustuse väärtus
sellise hüve turuhind. Kohtutäitur on piisavalt põhjendanud, millised konkreetsed asjaolud ja
millises summas annavad aluse lugeda võlgniku sissetulekuks võimalust kasutada tasuta
elukohta aadressil Vambola 5 Elva.
Maakohus selgitas, et TMS § 132 mõte on tagada võlgnikule hädavajalike kulutuste katteks
rahalised vahendid ja kui neid kulutusi kaetakse muul viisil, asja tasuta kasutamise
võimaldamisega, siis sellel on käesoleval juhul rahaliselt hinnatav väärtus. Täitemenetlus on
kestnud üle kahe aasta, avaldaja ei ole oma nõuete tasumiseks huvi üles näidanud. Kui avaldaja
soovib mingil muul moel oma võlgadest vabaneda, siis selleks on pankrotimenetlus ja järgnev
võlgadest vabastamise menetlus.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määrus tühistada ja rahuldada
avaldaja kaebus. Menetluskulud jätta kohtutäituri kanda.
Avaldaja ei vaidle vastu asjaolule, et pensionit saab lugeda täitemenetluses üheks sissetuleku
liigiks, kuid maakohus on jätnud tähelepanuta TMS § 130 jj piirangud. Sissenõude pööramine
pensionile on TMS § 131 lg 1 p 2 ja p 10 kohaselt keelatud.
Kohtutäitur jättis tähelepanuta TMS § 132 lõike 2, mis näeb ette, et kui võlgnik peab seadusest
tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga
ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Maakohus ei ole
ülalpeetavate ja TMS § 132 lõike 2 kohta seisukohta võtnud.
Maakohus on ebaõigesti ja oletuste pinnalt asunud seisukohale, et avaldajale on võimaldatud
tasuta kasutada rahvastikuregistris märgitud elukohta ja olukorras, kus eluaseme kulud kannaks
avaldaja, oleksid need 250 eurot. Asjaolu, et avaldaja omab sissekirjutust Vambola 5 Elva, ei
tähenda, et avaldaja seal ka elab. Avaldajalt nõuti vara nimekirjas „faktilist“ elukoha märkimist
ja avaldaja märkis elukohana koha, mis on registreeritud rahvastikuregistris. Meelevaldne ja
väär on omistada avaldajale üürisuhet/tasuta kasutamisse andmise võimaldamist vastava
kohaga pelgalt rahvastikuregistri kannetest tulenevalt.
5. Kohtutäitur avaldaja määruskaebusega ei nõustunud ja palus jätta see rahuldamata.
Menetluskulud jätta avaldaja kanda. Kohtutäitur jäi varem esitatud seisukohtade juurde.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab
maakohtu 16. veebruari 2018. a määruse, millega maakohus jättis kaebuse kohtutäitur Janek
Pooli 20. detsembri 2017. a otsusele täiteasjas nr 171/2015/26 rahuldamata. Ringkonnakohus
teeb uue määruse, millega tühistab kohtutäitur Janek Pooli 20. detsembri 2017. a otsuse
täiteasjas nr 171/2015/26.
Ringkonnakohus võtab asja juurde 15. detsembri 2017 riiklikust pensionist kinnipidamise akti
ja avaldaja 15. detsembri 2017 kaebuse riiklikust pensionist kinnipidamise akti peale.
Ringkonnakohus jätab asja juurde võtmata kohtutäituri 20. detsembri 2017 otsuse avaldaja
kaebusele, sest nimetatud otsus on asja materjalide juures olemas (tl 7-8). Ringkonnakohus loeb
otsuse käesoleva määrusega kohtutäiturile tagastatuks.
7. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud
taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.
Kohus ei ole TsMS § 436 lg 7 kohaselt seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt
TMS § 218 lg-le 1 kontrollib kohus kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamisel
kohtutäituri otsuse õiguspärasust. Avaldus on esitatatud kohtutäituri 20. detsembri 2017
tegevuse peale (otsus, millega kohtutäitur jättis avaldaja kaebuse rahuldamata). Avaldaja palub
tühistada kohtutäituri 15. detsembri 2017 riiklikust pensionist kinnipidamise akt.
8. Avaldaja väitel ei ole kohtutäitur arvestanud avaldaja sissetuleku arestimisel avaldaja
ülalpeetavatega ning on ebaõigesti asunud seisukohale, et avaldajale on võimaldatud kasutada
tasuta avaldaja rahvastikuregistris märgitud elukohta. Kohtutäitur on kinnitanud kohtule, et ta
on teadlik sellest, et avaldaja ülalpidamisel on kaks alaealist last (tl 5 pöördel p 3, tl 17 pöördel
p 6).
Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015. a määruse nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine"
§ 1 lg 1 kohaselt oli 2017. aastal kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 470 eurot
ja Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 2017 määruse nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamine“
§ 1 kohaselt on töötasu alammääraks alates 1. jaanuarist 2018 täistööajaga töötamise korral 500
eurot.
9. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et ei kohtutäitur ega maakohus ei ole arvestanud
sissetuleku arestimisel TMS § 132 tulenevate sissetuleku arestimise piirangutega.
TMS § 132 lg 1 kohaldamisel tuleb arvestada kõiki avaldaja sissetulekuid, sh TMS § 130 lg-s
11 märgitud rahaliselt hinnatavaid soodustusi. Kuid kohtutäituril on kohustus järgida
TMS § 131 ja § 132 sätestatud arestimise piiranguid, mh arvestada avaldaja ülalpeetavate arvu.
Käesolevalt ei ole kohtutäitur välja toonud selliseid erandlike asjaolusid, mis õigustaksid
mittearvestitava sissetuleku arestimist. Avaldajal on kahe alaealise lapse ülalpidamise kohustus
ja tema teadaolevaks sissetulekuks on 280 eurot.
Sissetuleku arestimisel peab avaldajale alles jääma töötasu alammäär ja iga ülalpeetava kohta
üks kolmandik palga alammäärast kuus, s.o 2017. aastal 783 eurot 33 senti (470+(470÷3)×2) ja
2018. aastal 833 eurot 33 senti (500+(500÷3)×2). Riigikohus on 15. märtsi 2017 määruse
tsiviilasjas nr 3-2-1-166-16 p-s 15 leidnud, et TMS §-de 130-136 põhieesmärk on tagada
võlgnikule tema suhtes korraldatava täitemenetluse tingimustes tema enda ja tema ülalpeetavate
ülevalpidamiseks minimaalselt vajalikud vahendid.
TMS § 132 lg 1 kohaldamisel tuleb arvestada kõiki avaldaja sissetulekuid, sh TMS § 130 lg-s
11 märgitud rahaliselt hinnatavaid soodustusi. Kohtutäitur ei ole aga teinud kohtule usutuvaks
sissetuleku arestimisel arvestatud mitterahalise soodustuse väärtuse kujunemist. Käesolevalt on
kohtutäitur piirdunud vaid selgitusega, et avaldaja sissetuleku hulka tuleb lugeda ka avaldaja
elukoha Vambola 5 Elva tasuta kasutamise võimalus lähtudes kinnisvaraportaalis www.kv.ee
avaldatud Elva elamute üürihindadest. See, kui võlgnikul on võimalus tasuta kasutada nt
perekonnaliikmetele kuuluvat eluruumi, ei ole käsitletav tema sissetuleku või rahalise hüvena,
millele saaks pöörata sissenõuet. Kohtutäituri väitel: „ei ole välistatud, et võlgnikul on võimalus
kasutada ka näiteks tasuta transporti“ (tl 8). Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist
paljasõnalise ja oletusliku hinnanguga. Kui võlgnik ei märgi püsikulutuste hulka kulutusi
toidule, ei tähenda see, et toidule tehtavaid kulutusi tuleks arvestada võlgniku täiendava
sissetulekuna.
Isegi kui hüpoteetiliselt lisada sissetulekule kohtutäituri poolt arvestatud elamu tasuta
kasutamisest saadav kasu 250 euro väärtuses ning toidukorvi kulu 72 eurot 99 senti, kokku 610
eurot 99 senti (288+250+72,99), on see väiksem kui avaldaja puhul arestimisele mittekuuluv
sissetulek kuus 2017. aastal summas 783 eurot 33 senti ja 2018. aastal summas 833 eurot
33 senti. Seega jättis nii kohtutäitur kui ka maakohus põhjendamatult arvestamata avaldaja
ülalpeetavatega, millega rikuti TMS § 132 lg-s 2 sätestatud piirangut sissetuleku arestimisel.
10. Praegusel juhul ei ole avaldaja otseselt taotlenud kohtutäituri 20. detsembri 2017 otsuse
tühistamist, vaid on esitanud taotluse tühistada kohtutäituri 15. detsembri 2017 riiklikust
pensionist kinnipidamise akt (tl 2). Samas tuleneb avaldusest üheselt, et avaldaja soovib
vaidlustada ka kohtutäituri 20. detsembri 2017 otsust, millega jäeti avaldaja kaebus kohtutäituri
tegevuse peale rahuldamata. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus jättis põhjendamatult
rahuldamata avaldaja kaebuse kohtutäituri 20. detsembri 2017 otsuse peale. Avaldaja taotleb
kohtutäituri 15. detsembri 2017 riiklikust pensionist kinnipidamise akti tühistamist. Kohtul on
kaebuse rahuldamise korral õigus tühistada nii kohtutäituri poolt kaebuse kohta tehtud otsus kui
ka algne otsus. Küll aga ei saa kohus algse otsuse tühistamise korral ise kohtutäituri asemel uut
otsust teha (vt Riigikohtu 1. juuni 2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-36-16, p 23). Avaldaja on
vaidlustanud riiklikust pensionist kinnipidamise akti, kus on vaidluse esemeks, et kohtutäitur
on arestinud valesti avaldaja sissetuleku, s.o ei ole järginud TMS §-e 131 ja 132. Tulenevalt
eeltoodust, tuleb rahuldada avaldaja kaebus kohtutäituri 20. detsembri 2017 otsuse
tühistamiseks.
Kohtutäituril tuleb avaldaja kaebus uuesti läbi vaadata.
11. Asjakohane ei ole kohtutäituri viide TMS § 132 lg-le 12, mis jõustus 9. jaanuaril 2018.
Riiklikust pensionist kinnipidamise akti koostamise ajal 15. detsembril 2017 antud säte ei
kehtinud. TMS § 132 lg-ga 12 muudeti kohtutäituri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise seadust, mille Vabariigi President kuulutas välja 22. detsembri 2017
otsusega nr 199. See tähendab, et kohtutäitur ei saa riiklikust pensionist kinnipidamise akti
tagantjärgi põhjendada sättega, mida ei olnud akti koostamise ajal veel avaldatud õigusliku
kehtivuse mõttes. Ringkonnakohus selgitab, et ka käesoleval ajal juba kehtiva TMS § 132 lg 12
rakendamisel tuleb arvestada TMS § 132 lg-s 2 sätestatud piiranguid sissetuleku arestimisel.
12. Ringkonnakohus ei käsitle kohtutäituri poolt esile toodud asjaolusid, mis puudutab avaldaja
maksukäitumist. Asjaolu, et avaldajal on mitmeid võlgnevusi, ei saa olla aluseks mittearestitava
sissetuleku arestimiseks ja ülalpeetavate mittearvestamiseks. Samuti ei oma antud juhul
tähendust asjaolu, et kohtutäitur peab tarvitusele võtma kõik abinõud võlgnevuse
kättesaamiseks.
13. Asjas kantud menetluskulude jaotuse otsustab TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt
maakohus vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp
Kersti Kerstna-Vaks
Triin Uusen-Nacke