2-18-281/15 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 10. aprill 2018. a.

Tsiviilasja number

2-18-281

Tsiviilasi

A.V. i kaebus kohtutäitur Janek Pooli 20. detsembri

2017. a otsuse peale täiteasjas nr 171/2015/26

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 16. veebruari 2018. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.V. i määruskaebus

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): A.V. (isikukood

XXX)

Vastustajad:

(puudutatud isik): kohtutäitur Janek Pool

(sissenõudja): Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse

kaudu)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 16. veebruari 2018. a

määrus, millega maakohus jättis A.V. i kaebuse

kohtutäitur Janek Pooli 20. detsembri 2017. a otsusele

täiteasjas nr 171/2015/26 rahuldamata.

Teha uus määrus, millega tühistada kohtutäitur Janek

Pooli

20. detsembri

2017.

a

otsus

täiteasjas

nr 171/2015/26. Saata A.V. i 15. detsembri 2017 kaebus

kohtutäiturile uueks läbivaatamiseks.

3. Võtta asja juurde riiklikust pensionist kinnipidamise

akt ja A.V. i kaebus riiklikust pensionist kinnipidamise

akti peale. Keelduda asja juurde võtmast kohtutäitur

Janek Pooli 20. detsembri 2017. a otsust.

4. Rahuldada A.V. i määruskaebus osaliselt.

5. Menetluskulude

jaotuse

määrab

maakohus

lõpplahendiga.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise

või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD

1. A.V. (avaldaja) esitas 5. jaanuaril 2018 Tartu Maakohtule kaebuse kohtutäitur Janek Pooli

(kohtutäitur) 20. detsembri 2017 otsuse peale täiteasjas nr 171/2015/26, milles palus tühistada

kohtutäituri 15. detsembri 2017 riiklikust pensionist kinnipidamise akt ja jätta menetluskulud

kohtutäituri kanda.

2. Täiteasjas nr 171/2015/26 toimub Riigi Tugiteenuste Keskuse (sissenõudja) 13. jaanuari

2015 avalduse ja Tartu Ringkonnakohtu 10. oktoobri 2014 määruse kriminaalasjas nr 1-14-

1222 alusel täitemenetlus menetluskulude summas 288 eurot sissenõudmiseks, millele lisandub

täitemenetluse alustamise tasu 19 eurot 16 senti (koos käibemaksuga) ja kohtutäituri tasu 99

eurot 60 senti (koos käibemaksuga).

Kohtutäitur koostas 15. detsembril 2017 riiklikust pensionist kinnipidamise akti, mille kohaselt

on Sotsiaalkindlustusamet kohustatud kinni pidama 10% avaldajale makstavast pensionist kuni

nõude rahuldamiseni.

Avaldaja esitas 15. detsembril 2017 kaebuse kohtutäituri 15. detsembri 2017 akti peale

täitemenetluse seadustiku (TMS) § 131 lg 1 p 2 ja p 10 alusel, mille kohaselt ei saa sissenõuet

pöörata puudega inimese sotsiaaltoetusele ja riiklikule pensionile seaduses sätestatud ulatuses.

Avaldaja ainukeseks sissetulekuks on puudega inimese sotsiaaltoetus ja riiklik pension,

mistõttu on arestitud summa, mis seaduse kohaselt ei kuulu arestimisele. Avaldaja

ülalpidamisel on kaks alaealist last.

Kohtutäitur jättis 20. detsembri 2017 otsusega avaldaja kaebuse rahuldamata. Avaldaja sai

kohtutäituri otsuse kätte 1. jaanuaril 2018.

Avaldaja ei nõustu kohtutäituriga, et eluliselt ei ole usutav, et avaldaja ainuke sissetulek on

pension, mistõttu on pensioni arestimine lubatud. Tallinna Ringkonnakohus on 16. novembri

2017 otsuses tsiviilasjas nr 2-17-4455 asunud seisukohale, et kohtutäitur ei saa võlgniku

riiklikule pensionile sissenõude pööramisel lähtuda oletusest, et võlgniku tegelik sissetulek on

oluliselt suurem. Samuti ei saa kohtutäitur sissetuleku arestimisel tugineda võlgnikule kuuluva

vara või eeldatavate kulude pinnalt oletusele, et avaldajal on lisaks töövõimetuspensionile veel

sissetulekuid.

Kohtutäitur on jätnud tähelepanuta, et avaldaja ülalpidamisel on kaks alaealist last. TMS § 132

lg 2 kohaselt kui võlgnik peab seadusest tulenevalt üleval teist isikut või maksab talle elatist,

suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast

kuus.

2. Kohtutäitur avaldaja kaebusega ei nõustunud ja palus jätta see rahuldamata.

TMS § 131 lg 1 p 10 kohaselt on riiklikud pensionid seaduses sätestatud ulatuses kuni 50%

ulatuses arestitavad. Avaldaja esitatud andmed vara nimekirjas ei kajasta tegelikkust ja ei ole

seetõttu usaldusväärsed. Vara nimekirja kohaselt puudub avaldajal kulu söögile. Eesti

Konjuktuuriinstituudi (EKI) andmetel maksis toidukorv 2017. septembris 72 eurot 99 senti

nädalas 4-liikmelise pere kohta. Arvestades avaldaja pere suuruseks teda ennast, tema kahte

ülalpeetavat ja ülalpeetavate ema, oleks avaldaja osa toidukorvi maksumuseks 72 eurot 99 senti.

Avaldaja sissetuleku hulka tuleb lugeda kolmanda isiku poolt tehtud kulutused avaldaja toidule.

Kohtutäitur leiab, et avaldajal on võimalik kasutada tasuta elukohta Vambola 5 Elva ning

välistatud ei ole, et avaldajal on võimalus kasutada ka näiteks tasuta transporti. Eluruumide

kasutamine on hüve, mida on võimalik arvestada avaldaja sissetuleku hulka. Kohtutäituri

hinnangul on analoogia korras võimalik avaldaja majandusliku seisundi hindamisel kasutada

riigi õigusabi andmise otsustamise reeglistikku. Selliselt on võimalik arvesse võtta mh seda, kui

isiku eest kannab jooksvad kulud keegi teine, isikul on ühekordseid ebaregulaarseid tulusid,

vara on soetatud kindla sihtotstarbega või tõenäoliselt vajalik ettenägematuteks kulutusteks,

isiku edasised tulu teenimise võimalused on oluliselt vähenenud jms (vt Riigikohtu

13. veebruari 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-12, p 16).

Kinnisvaraportaali www.kv.ee kohaselt on Tartumaal Elvas keskmine üürihind 2-toalise korteri

puhul 250 eurot, millele lisandub üldjuhul kommunaalkulude tasumise kohustus.

Kui arvestada avaldaja sissetuleku hulka keskmine üürihind ning toidukorv, on avaldaja

sissetulekuks 602 eurot 99 senti kuus. Sellise sissetuleku korral võis 2017. aastal kinni pidada

umbes 88 eurot 66 senti. Kohtutäitur peab võlgniku sissetulekust kinni 23 eurot 44 senti, s.o

10% pensionist.

Kohtutäituri hinnangul tuleks arvestada ka 9. jaanuaril 2018 kehtima hakanud TMS § 132 lg-

ga 12, mille kohaselt kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või

eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib arestida kuni 20% sissetulekust, kui see

ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva

sissetulekust. Sissetulekut ei arestita, kui see jääb alla kehtestatud toimetulekupiiri.

Käesoleval juhul on sissetuleku arestimise eeldused täidetud, muule varale sissenõude

pööramine ei ole viinud nõude rahuldamisele. Kohtutäitur arvestas avaldaja ülalpeetavatega

ning koostas arestimisakti 10% sissetuleku kinnipidamiseks, mitte 20% kinnipidamiseks.

Ülalpeetavate olemasolu saab vajadusel arvestada, kuid nende olemasolu ei ole takistuseks

TMS § 132 lg 12 rakendamisele. Kohtutäiturile on laekunud pensionist kinnipidamise

tulemusena 31. jaanuari 2018 seisuga 23 eurot 44 senti, mille ülekandmine sissenõudjale on

peatatud.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3. Tartu Maakohus jättis 16. veebruari 2018 määrusega avaldaja kaebuse kohtutäituri tegevuse

peale rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

TMS § 130 lg 11 kohaselt saab rahaliselt hinnatavat soodustust lugeda sissetulekuks siis, kui

isik on seda saanud seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või

kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega. TMS § 130 lg 4 kohaselt

sissetuleku arestimisel ei loeta sissetuleku hulka makse ega kohustusliku kogumispensioni,

ravikindlustuse ning töötuskindlustuse makseid.

Maakohus nõustus kohtutäituriga, et TMS§ 130 lg 11 loetelu rahaliselt hinnatavate soodustuste

sissetulekute osas ei ole lõplik ja TMS § 130 lg 4 on eraldi välja toodud, mida ei loeta

sissetuleku arestimisel sissetuleku hulka. Pension on täitemenetluses üheks sissetuleku liigiks.

Vastavalt TMS § 131 lg 1 punktile 10 ei saa pöörata sissenõuet riiklikule pensionile seaduses

sätestatud ulatuses. Riiklikust pensionist kinnipidamist reguleerib riikliku pensionikindlustuse

seaduse (RPKS) § 47, mille lõike 1 punkti 1 järgi võib riiklikust pensionist teha kinnipidamisi

täitemenetluse seadustiku alusel täidetava lahendi alusel. Tulenevalt RPKS § 47 lg-st 3 võib

täitemenetluse seadustiku alusel täidetavate lahendite alusel kinni pidada kuni 50% riiklikust

pensionist, kuid pensionärile säilitatakse seejuures vähemalt 50% rahvapensioni määrast.

Lisaks RPKS §-le 47 tuleb riiklikust pensionist kinnipidamise korral arvestada TMS § 132 lg-

ga 1, mille kohaselt ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga

alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Seega tuleb alati võlgniku

sissetulekutele sissenõude pööramiseks (sh riiklikust pensionist kinnipidamiseks) kindlaks teha

võlgniku kõik sissetulekud ning nende suurus kokku.

Avaldaja on esitanud kohtutäiturile vara nimekirja 18. detsembril 2017 (tl 10-11), mille kohaselt

on tema igakuine netosissetulek 280 eurot, vara puudub, tal on kaks ülalpeetavat ja kohustusi

umbes 30 000 euro eest.

Maakohus nõustus kohtutäituriga, et avaldaja esitatud andmed vara nimekirjas ei kajasta

tegelikkust ja avaldaja ei ole esitanud usaldusväärseid andmeid igapäevaste kulutuste kandmise

kohta. Kuivõrd kohtutäitur peab riikliku pensioni kinnipidamiseks kindlaks tegema kõik

sissetulekud, sest riiklikule pensionile sissenõude pööramise õigus eeldab ülejäänud

sissetulekute vastavust TMS § 132 lg-s 1 toodud alammäärale, leidis maakohus, et kohtutäitur

on õigesti hinnanud olukorda, kus võlgnik viibiks juhul, kui ta oma eluaseme kulud kannaks

ise, s.t elamispinna tasuta kasutusse andmise puhul on rahaliselt hinnatava soodustuse väärtus

sellise hüve turuhind. Kohtutäitur on piisavalt põhjendanud, millised konkreetsed asjaolud ja

millises summas annavad aluse lugeda võlgniku sissetulekuks võimalust kasutada tasuta

elukohta aadressil Vambola 5 Elva.

Maakohus selgitas, et TMS § 132 mõte on tagada võlgnikule hädavajalike kulutuste katteks

rahalised vahendid ja kui neid kulutusi kaetakse muul viisil, asja tasuta kasutamise

võimaldamisega, siis sellel on käesoleval juhul rahaliselt hinnatav väärtus. Täitemenetlus on

kestnud üle kahe aasta, avaldaja ei ole oma nõuete tasumiseks huvi üles näidanud. Kui avaldaja

soovib mingil muul moel oma võlgadest vabaneda, siis selleks on pankrotimenetlus ja järgnev

võlgadest vabastamise menetlus.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määrus tühistada ja rahuldada

avaldaja kaebus. Menetluskulud jätta kohtutäituri kanda.

Avaldaja ei vaidle vastu asjaolule, et pensionit saab lugeda täitemenetluses üheks sissetuleku

liigiks, kuid maakohus on jätnud tähelepanuta TMS § 130 jj piirangud. Sissenõude pööramine

pensionile on TMS § 131 lg 1 p 2 ja p 10 kohaselt keelatud.

Kohtutäitur jättis tähelepanuta TMS § 132 lõike 2, mis näeb ette, et kui võlgnik peab seadusest

tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga

ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Maakohus ei ole

ülalpeetavate ja TMS § 132 lõike 2 kohta seisukohta võtnud.

Maakohus on ebaõigesti ja oletuste pinnalt asunud seisukohale, et avaldajale on võimaldatud

tasuta kasutada rahvastikuregistris märgitud elukohta ja olukorras, kus eluaseme kulud kannaks

avaldaja, oleksid need 250 eurot. Asjaolu, et avaldaja omab sissekirjutust Vambola 5 Elva, ei

tähenda, et avaldaja seal ka elab. Avaldajalt nõuti vara nimekirjas „faktilist“ elukoha märkimist

ja avaldaja märkis elukohana koha, mis on registreeritud rahvastikuregistris. Meelevaldne ja

väär on omistada avaldajale üürisuhet/tasuta kasutamisse andmise võimaldamist vastava

kohaga pelgalt rahvastikuregistri kannetest tulenevalt.

5. Kohtutäitur avaldaja määruskaebusega ei nõustunud ja palus jätta see rahuldamata.

Menetluskulud jätta avaldaja kanda. Kohtutäitur jäi varem esitatud seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab

maakohtu 16. veebruari 2018. a määruse, millega maakohus jättis kaebuse kohtutäitur Janek

Pooli 20. detsembri 2017. a otsusele täiteasjas nr 171/2015/26 rahuldamata. Ringkonnakohus

teeb uue määruse, millega tühistab kohtutäitur Janek Pooli 20. detsembri 2017. a otsuse

täiteasjas nr 171/2015/26.

Ringkonnakohus võtab asja juurde 15. detsembri 2017 riiklikust pensionist kinnipidamise akti

ja avaldaja 15. detsembri 2017 kaebuse riiklikust pensionist kinnipidamise akti peale.

Ringkonnakohus jätab asja juurde võtmata kohtutäituri 20. detsembri 2017 otsuse avaldaja

kaebusele, sest nimetatud otsus on asja materjalide juures olemas (tl 7-8). Ringkonnakohus loeb

otsuse käesoleva määrusega kohtutäiturile tagastatuks.

7. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud

taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kohus ei ole TsMS § 436 lg 7 kohaselt seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt

TMS § 218 lg-le 1 kontrollib kohus kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamisel

kohtutäituri otsuse õiguspärasust. Avaldus on esitatatud kohtutäituri 20. detsembri 2017

tegevuse peale (otsus, millega kohtutäitur jättis avaldaja kaebuse rahuldamata). Avaldaja palub

tühistada kohtutäituri 15. detsembri 2017 riiklikust pensionist kinnipidamise akt.

8. Avaldaja väitel ei ole kohtutäitur arvestanud avaldaja sissetuleku arestimisel avaldaja

ülalpeetavatega ning on ebaõigesti asunud seisukohale, et avaldajale on võimaldatud kasutada

tasuta avaldaja rahvastikuregistris märgitud elukohta. Kohtutäitur on kinnitanud kohtule, et ta

on teadlik sellest, et avaldaja ülalpidamisel on kaks alaealist last (tl 5 pöördel p 3, tl 17 pöördel

p 6).

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015. a määruse nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine"

§ 1 lg 1 kohaselt oli 2017. aastal kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 470 eurot

ja Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 2017 määruse nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamine“

§ 1 kohaselt on töötasu alammääraks alates 1. jaanuarist 2018 täistööajaga töötamise korral 500

eurot.

9. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et ei kohtutäitur ega maakohus ei ole arvestanud

sissetuleku arestimisel TMS § 132 tulenevate sissetuleku arestimise piirangutega.

TMS § 132 lg 1 kohaldamisel tuleb arvestada kõiki avaldaja sissetulekuid, sh TMS § 130 lg-s

11 märgitud rahaliselt hinnatavaid soodustusi. Kuid kohtutäituril on kohustus järgida

TMS § 131 ja § 132 sätestatud arestimise piiranguid, mh arvestada avaldaja ülalpeetavate arvu.

Käesolevalt ei ole kohtutäitur välja toonud selliseid erandlike asjaolusid, mis õigustaksid

mittearvestitava sissetuleku arestimist. Avaldajal on kahe alaealise lapse ülalpidamise kohustus

ja tema teadaolevaks sissetulekuks on 280 eurot.

Sissetuleku arestimisel peab avaldajale alles jääma töötasu alammäär ja iga ülalpeetava kohta

üks kolmandik palga alammäärast kuus, s.o 2017. aastal 783 eurot 33 senti (470+(470÷3)×2) ja

2018. aastal 833 eurot 33 senti (500+(500÷3)×2). Riigikohus on 15. märtsi 2017 määruse

tsiviilasjas nr 3-2-1-166-16 p-s 15 leidnud, et TMS §-de 130-136 põhieesmärk on tagada

võlgnikule tema suhtes korraldatava täitemenetluse tingimustes tema enda ja tema ülalpeetavate

ülevalpidamiseks minimaalselt vajalikud vahendid.

TMS § 132 lg 1 kohaldamisel tuleb arvestada kõiki avaldaja sissetulekuid, sh TMS § 130 lg-s

11 märgitud rahaliselt hinnatavaid soodustusi. Kohtutäitur ei ole aga teinud kohtule usutuvaks

sissetuleku arestimisel arvestatud mitterahalise soodustuse väärtuse kujunemist. Käesolevalt on

kohtutäitur piirdunud vaid selgitusega, et avaldaja sissetuleku hulka tuleb lugeda ka avaldaja

elukoha Vambola 5 Elva tasuta kasutamise võimalus lähtudes kinnisvaraportaalis www.kv.ee

avaldatud Elva elamute üürihindadest. See, kui võlgnikul on võimalus tasuta kasutada nt

perekonnaliikmetele kuuluvat eluruumi, ei ole käsitletav tema sissetuleku või rahalise hüvena,

millele saaks pöörata sissenõuet. Kohtutäituri väitel: „ei ole välistatud, et võlgnikul on võimalus

kasutada ka näiteks tasuta transporti“ (tl 8). Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist

paljasõnalise ja oletusliku hinnanguga. Kui võlgnik ei märgi püsikulutuste hulka kulutusi

toidule, ei tähenda see, et toidule tehtavaid kulutusi tuleks arvestada võlgniku täiendava

sissetulekuna.

Isegi kui hüpoteetiliselt lisada sissetulekule kohtutäituri poolt arvestatud elamu tasuta

kasutamisest saadav kasu 250 euro väärtuses ning toidukorvi kulu 72 eurot 99 senti, kokku 610

eurot 99 senti (288+250+72,99), on see väiksem kui avaldaja puhul arestimisele mittekuuluv

sissetulek kuus 2017. aastal summas 783 eurot 33 senti ja 2018. aastal summas 833 eurot

33 senti. Seega jättis nii kohtutäitur kui ka maakohus põhjendamatult arvestamata avaldaja

ülalpeetavatega, millega rikuti TMS § 132 lg-s 2 sätestatud piirangut sissetuleku arestimisel.

10. Praegusel juhul ei ole avaldaja otseselt taotlenud kohtutäituri 20. detsembri 2017 otsuse

tühistamist, vaid on esitanud taotluse tühistada kohtutäituri 15. detsembri 2017 riiklikust

pensionist kinnipidamise akt (tl 2). Samas tuleneb avaldusest üheselt, et avaldaja soovib

vaidlustada ka kohtutäituri 20. detsembri 2017 otsust, millega jäeti avaldaja kaebus kohtutäituri

tegevuse peale rahuldamata. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus jättis põhjendamatult

rahuldamata avaldaja kaebuse kohtutäituri 20. detsembri 2017 otsuse peale. Avaldaja taotleb

kohtutäituri 15. detsembri 2017 riiklikust pensionist kinnipidamise akti tühistamist. Kohtul on

kaebuse rahuldamise korral õigus tühistada nii kohtutäituri poolt kaebuse kohta tehtud otsus kui

ka algne otsus. Küll aga ei saa kohus algse otsuse tühistamise korral ise kohtutäituri asemel uut

otsust teha (vt Riigikohtu 1. juuni 2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-36-16, p 23). Avaldaja on

vaidlustanud riiklikust pensionist kinnipidamise akti, kus on vaidluse esemeks, et kohtutäitur

on arestinud valesti avaldaja sissetuleku, s.o ei ole järginud TMS §-e 131 ja 132. Tulenevalt

eeltoodust, tuleb rahuldada avaldaja kaebus kohtutäituri 20. detsembri 2017 otsuse

tühistamiseks.

Kohtutäituril tuleb avaldaja kaebus uuesti läbi vaadata.

11. Asjakohane ei ole kohtutäituri viide TMS § 132 lg-le 12, mis jõustus 9. jaanuaril 2018.

Riiklikust pensionist kinnipidamise akti koostamise ajal 15. detsembril 2017 antud säte ei

kehtinud. TMS § 132 lg-ga 12 muudeti kohtutäituri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seadust, mille Vabariigi President kuulutas välja 22. detsembri 2017

otsusega nr 199. See tähendab, et kohtutäitur ei saa riiklikust pensionist kinnipidamise akti

tagantjärgi põhjendada sättega, mida ei olnud akti koostamise ajal veel avaldatud õigusliku

kehtivuse mõttes. Ringkonnakohus selgitab, et ka käesoleval ajal juba kehtiva TMS § 132 lg 12

rakendamisel tuleb arvestada TMS § 132 lg-s 2 sätestatud piiranguid sissetuleku arestimisel.

12. Ringkonnakohus ei käsitle kohtutäituri poolt esile toodud asjaolusid, mis puudutab avaldaja

maksukäitumist. Asjaolu, et avaldajal on mitmeid võlgnevusi, ei saa olla aluseks mittearestitava

sissetuleku arestimiseks ja ülalpeetavate mittearvestamiseks. Samuti ei oma antud juhul

tähendust asjaolu, et kohtutäitur peab tarvitusele võtma kõik abinõud võlgnevuse

kättesaamiseks.

13. Asjas kantud menetluskulude jaotuse otsustab TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt

maakohus vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke