1-16-3469/85 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aega ja koht 10.04.2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-3469 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi

sekretär Raili Raja Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali Kriminaalasi Viru Vangla materjalid N.A elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu N.A , isikukood XXX , viibimiskoht Viru Vangla Karistuse kandmise algus 23.03.2016 ja lõpp 16.01.2020 Kohtuasja läbivaatamise aeg 27.03.2018, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 751; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387

RESOLUTSIOON

Jätta N.A elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumäärus ja prokurörile. saata Viru Vanglale, N.A-le

Asjaolud Viru Vangla esitas 19.02.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava N.A elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Tartu Maakohtu 25.08.2016 otsusega tunnistati N.A

266 lg 2 p 1 ja süüdi KarS § § 199 lg 2 p 4 järgi ning KarS § 63 lg 2, 64 lg 1, § 68 lg 1, § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 alusel mõisteti tall ngistust. Karistuse kandmise e lõplikuks liitkaristuseks 3 aastat 9 kuud 24 päeva va alguseks loeti 23.03.2016.

Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve , ei toeta kinnipeetava kohaldamisega.

P

rokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta samuti N.A

vangistusest ennetähtaegset vabastamist.

Kohtuistung Kohtuistungil teatas kinnipeetav, et soovib vabaneda tingimisi e , kuna on vanglas nne tähtaega juba nii pikalt olnud ja tahab oma eluga edasi minna. Leiab, et vangla ei aita teda, seega soovib vabaneda enne tähtaega. käi tööl ja on Lubab, et ei pane enam uusi kuritegusid toime, vaid b kodus. Selgitab, et naisega enam koos ei ela. Alkoholi ei hakka samuti enam tarvitama, kuna on Enda hinnangul suudab puhtalt lehelt alustada, sest vanust on läbinud sotsiaalprogramme. juba palju. Uus tegu tuli sellepärast, et tarvitas jälle alkoholi. a rikkus kontrollnõudeid ja T sellepära anglasse. Nüüd on targem ja täida nõudeid. tööta sööklas ja st sattus v b Selgitab, et b võttis maitseineid kaasa, mille eest sai noomituse. Praegu on avavanglas. Vabaduses elas xxxx, sai ks sinna elama. Narkootikume naisega tuttavaks ja lä ei ole juba väga ammu tarvitanud, kunagi noorena proovis. On endale selgeks teinud, et peab ütlema EI, kui pakutakse alkoholi.

Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele. Kinnipeetaval on 8 kehtivat kriminaalkaristust ning vangistuses viibib ta samuti mitmendat korda, mill vajalikku est nähtub, et isikule ei ole varasemad karistused eripreventiivset . Peamiselt on mõju avaldanud ja ta on jätkanud kuritegude toimepanemist kinnipeetav pannud toime varavastaseid kuritegusid, su saamise sh vägivallaga, rahalise ka eesmärgil sõltuvusprobleemide tõttu grupi mõjul. Kinnipeetava käitumist vangistuses ei saa pidada seaduskuulekaks, kuna tal on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, mis näitab, et isik ei suuda range järelevalve all olles järgida kehtestatud reegleid.

Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav töötab vangistuses, varem vangla majandustöödel koristajana, käesoleval ajal köögitöölisena, ta on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja gedest. Kinnipeetaval on temaga on vesteldud kriminaalse käitumise põhjustest ja tagajär vabanemisel võimalus asuda elama aadressile egemist on majutusüksusega vanglast xxxx. T vabanenutele, kuid iseloomustusest nähtub, et isikuga sõlmitakse elamiseks leping 6 kuuks ning erandlikel asjaoludel kuni 1 aastaks, kuid kuna kinnipeetava karistusaeg lõpeb alles 2020 algul, ei garanteeri majutuskeskuses tehtud broneering kinnipeetavale vabanemisjärgseks elamiseks elukohta kogu katseaja vältel, mil kontrollnõuete järgmine, sh kindla elamiskoha olemasolu, on kohustuslik. Seega ei saa elukohta pidada alaliseks ning lepingu lõppemisel enne katseaja lõppemist ei ole uue elukoha olemasolu kindel. Kinnipeetaval puudub ka garanteeritud töökoht, mis tagaks isikule kindla igakuise sissetuleku majanduslikult toimetulemiseks. Enne vangistust elatus isik abikaasa töövõimetuspensionist ja lastetoetusest, majanduslik olukord o halb, kuna isikul endal sissetulek puudus ning enamus rahast kulutas li

alkoholile. Isikul puudub eriala ja pikaajaline töökogemus, mis võivad raskendada isikul töökoha leidmist ning tasumata rahalised nõuded, mida on üle 6000 euro, mõjuvad samuti majanduslikule toimetulekule negatiivselt. Seega esineb uute varavastaste kuritegude toimepanemise risk olukorras, kui isikul tekivad majanduslikud raskused.

Kinnipeetava suhtlusringkonda kuulub kriminaalkorras karistatud isikuid, kellega enda sõnul enam ei suhtle. On olnud teiste poolt kuritegude toimepanemiseks mõjutatav, millele viitavad ka grupis toimepandud kuriteod. Enamus kuritegusid on kinnipeetav toime pannud alkoholijoobes olles, isik ise probleemi alkoholi kuritarvitamisega tunnistab ja on sõnades motiveeritud tarvitamisest loobuma.

Eeltoodud asjaolusid arvesse võttes on kohus seisukohal, et võib kinnipeetav majanduslike raskuste ilmnemisel, kriminaalse tutvusringkonna mõjutusel või uuesti alkoholi tarvitama asumisel panna toime varavastaseid kuritegusid. Seega esineb kohtu hinnangul uute kuritegude toimepanemise risk ning kohus ei ole veendunud, et kinnipeetav vabanemisel käituks seaduskuulekalt, mistõttu leiab kohus, et isiku ennetähtaegne vabastamine on käesoleval ajal ennatlik rikkunud kriminaalhooldusele määratun . Kinnipeetav on varem a kontrollnõudeid, mistõttu on tingimisi karistus pööratud täitmisele.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus tingimisi enne tähtaega N.A vangistusest vabastamata elektroonilise järelevalve alla.

Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Kristel Vedro