4-18-1803/2 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht

10. aprill 2018, Võru Väärteoasi Valge Karu Reklaam OÜ kaebus Politseija Piirivalveameti 22. märtsi 2018 määrusele väärteomenetluse alustamata jätmise kohta Väärteoasja number 4-18-1803 Kaebaja Valge Karu Reklaam OÜ esindaja vandeadvokaat Tambet Laasik Kohtukoosseis kohtunik Erkki Hirsnik Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuur Menetluse vorm Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Valge Karu Reklaam OÜ esindaja vandeadvokaat Tambet Laasiku kaebus rahuldamata ja Politseija Piirivalveameti 22. märtsi 2018 määrus muutmata.

2. Saata käesolev määrus Valge Karu Reklaam OÜ esindaja vandeadvokaat Tambet Laasikule, Politseija Piirivalveametile, M. K. ja T. T. .

3. Käesolevat määrust ei saa vaidlustada.

PÕHIOSA

Menetluse käik

1. 7. veebruaril 2018 esitas Valge Karu Reklaam OÜ (Valge Karu) esindaja Tõnis Org Lõuna Ringkonnaprokuratuurile avalduse, milles palus alustada süüteomenetlust M. K. (K. ) vastu. Avaldaja märkis järgmist. M. K. töötas 1. juunist 2007 kuni 31. juulini 2017 Valges Karus. Oma tööülesannete tõttu oli M. K. täielik juurdepääs Valge Karu dokumentidele. 2018. a alguses avati Võrus N. T. . Seal on kasutatud Valge Karu poolt varem teostatud töid. Nimelt kujundas T. Org 2013–2014 V. T. (xxxxxxxxxxxxxxx; J. K. O. ) motiivid. Need motiivid on äravahetamiseni identsed N. T. motiividega: seal on kordumatu pilvemuster, Munamäe torn kolme inimesega, kaubaaluste äärise kujundus ja taustafoto (ostetud pildipangast) ja rukkilille motiiv (ostetud pildipangast), millel on individuaalne viga (lisatud on pildid). M. K. asus pärast Valgest Karust lahkumist tööle teise reklaamibüroosse: Y. S. O. -sse. Seepärast on alust arvata, et M. K. varastas enne Valgest Karust lahkumist kogu Valge Karu 12 aasta töö.

2 (5)

2. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 19. veebruari 2018 määrusega jäeti kriminaalmenetlus alustamata. Prokuratuuri hinnangul pole väidetav M. K. tegu kuritegu, küll aga võib olla väärtegu karistusseadustiku (KarS) § 2241 mõttes. Seepärast saatis prokuratuur materjalid Politseija Piirivalveametile (PPA).

3. PPA 2. märtsi 2018 määrusega jäeti väärteomenetlus alustamata. Määruse märgiti järgmist. Et paar elementi on ostetud pildipangast, ei ole T. Org loonud ilmtingimata originaalseid teoseid. Ka ülejäänud piltide puhul ei pruugi olla tegemist T. Orgi originaalteostega. Intellektuaalomandit tuleb eeskätt kaitsta eraõiguslikult.

4. PPA 2. märtsi 2018 määruse peale esitas Valge Karu esindaja T. Org kaebuse, milles märgib järgmist. M. K. tegu ei vasta mitte üksnes KarS §-le 2241, aga ka KarS §-le 377 (ärisaladuse õigustamatu kasutamine): M. K. kahjustas faile kopeerides Valge Karu huve. Tuleks läbi viia erinevaid menetlustoiminguid: ülekuulamised, läbiotsimised, ekspertiisid jne.

5. PPA 22. märtsi 2018 määrusega jäeti kaebus rahuldamata ja märgiti järgmist. O. J. K. esindaja T. T. ütles, et Valge Karu tegi V. T. kujunduse suulise lepingu alusel – autoriõiguste kohta mingit kokkulepet ei olnud. 2017. a sügisel tahtis T. T. kasutada samu kujundeid uues

N. T. ja pöördus sellega seoses Y. S. O. poole. Ta andis N. T. kujundid Y. S. O. -le, sest tema arvates kuuluvad kujundid O. - J. K. . M. K. sõnul tegi ta N. T. kujunduse just T. T. saadud kujunduste alusel. Intellektuaalomandit puudutavad vaidlused tuleks üldjuhul ära pidada eraõiguslike reeglite alusel. Ärisaladust rikutud ei ole.

6. PPA 22. märtsi 2018 määruse peale esitas Valge Karu esindaja vandeadvokaat Tambet Laasik PPA kaudu Tartu Maakohtule kaebuse. Kaebus saadeti kohtusse 3. aprillil 2018 ja selles märgitakse järgmist. KarS § 2241 osas leidis kaebaja kõigepealt, et oleks vaja kontrollida, kas T. T. tõesti saatis failid M. K. : sellest jäi järgi ilmselt mingi elektrooniline jälg (e-kiri). Ka pidanuks PPA kaebaja hinnangul kontrollima, kas T. T. üldse valdas neid faile ja kas ta tegi seda õigusega. Ekspertiisiga saanuks kontrollida, kas mõlemal toidukeskusel olevad kujundused on identsed, sh samade vigadega. On arusaamatu, miks kuuluvad failid menetleja meelest J. K. O. -le. Intellektuaalne omand on kaitstud mitte vaid era-, vaid ka karistusõiguslikult. Tõenäoline on ka, et toime on pandud KarS § 377 lg 1 järgne kuritegu.

Kohtu seisukoht

7. Et tegemist on väärteomenetlusega, jätab kohus tähelepanuta viited KarS § 377 lg-le 1, sest see paragrahv kujutab endast kuriteokoosseisu. Seetõttu analüüsib kohus üksnes intellektuaalse omandi rikkumisega seonduvat (KarS § 2241).

8. Esiteks tuleb nõus olla kaebajaga, et mõtet pole süüteomenetlejate poolt mitmel korral esitatud seisukohal, et autoriõiguste rikkumisega seotud vaidlused tuleb esmajoones lahendada eraõiguslikult. Et mingile teole saab reageerida eraõiguslikult, ei tähenda, et karistusõigus ei rakendu. Eraõiguslikult saab näiteks esitada ka (kahjuhüvitus)hagi peksja või suisa tapja vastu (viimasel juhul piiratud juhtudel piiratud ring kolmandaid isikuid), aga see ei tähenda seda, et karistusõigus ei saa peksmisele või tapmisele kuidagi reageerida. See tähendab praeguses asjas seda, et analüüsida tuleb üksnes KarS §-ga 2241 seonduvat materiaalja menetlusõiguslikus mõttes – eraõigusliku vaidlemise võimalus aga tuleb kõrvale jätta.

3 (5)

9. Kõigepealt peatub kohus KarS § 2241 teoobjektil. Selleks on teos. PPA on avaldanud 2. märtsi 2018 määruses kahtlust, kas V. T. kujunduselemendid on teos. Seda seetõttu, et T. Org kasutas enda väitel osade elementide alusena mingisugusest pildipangast pärit kujutisi. Esiteks tuleb märkida, et teosest kõnelemine AutÕS § 4 lg 2 tähenduses ei eelda seda, et teos on n-ö puutumata igasugustest varasematest teostest: originaalse tulemuse ehk teose saab luua ka mõne varasema teose põhjal. Kui aga V. T. kujundus ei olegi T. Orgi teos, on see kellegi teise teos (nt sellise (välismaa) inimese oma, kes pani selle (välismaisesse) pildipanka). Niisiis ei ole alust öelda, et V. T. kujundus ei ole teos. Kelle teos see täpselt on, ei ole KarS § 2241 jaoks iseenesest oluline.

10. KarS § 2241 koosseisutegu on varalise õiguse rikkumine. Praeguses menetluses kogutu järgi tuleb kõne alla, et neid õigusi on rikkunud M. K. ja/või T. T. . Et senises menetluses (või vähemalt selle alguses) on analüüsitud üksnes M. K. vastutust, ei tähenda seda, et kohus ei või lisaks sellele kontrollida ka T. T. vastutust: kohus peab otsustama, kas väärteomenetluse edasine läbi viimine kui selline on võimalik või mitte – sealjuures võib see osutuda võimalikuks ka mõne muu kui seni n-ö kahtlustatavaks peetud isiku suhtes.

11. M. K. puhul on mõeldav eksimine AutÕS § 13 lg 1 p-de 1 ja 5 vastu (õigus teha reproduktsioone ja kohandusi): on igati võimalik, et N. T. kujundus on V. T. sedavõrd sarnane, et siin tuleb reprodutseerimisja kohandamisõiguse rikkumist jaatada. T. T. puhul tuleb kõne alla eksimine AutÕS § 13 lg 1 p 2 vastu (õigus levitamisele): ka T. T. ise tunnistas, et ta andis T. Orgilt saadud kujunduselemendid M. K. edasi.

12. Koosseisutegu on ebaseaduslik vaid siis, kui selle paneb toime isik, kellel varalisi õigusi teose suhtes ei ole või kellel ei ole teo toime panemiseks varaliste õiguste omaja nõusolekut.

13. Ei T. T. (ega mõnel tema kontrollitaval äriühingul) ega M. K. ei olnud V. T. kujunduselementide suhtes varalisi õigusi. Et M. K. neid ei olnud, on ilmne (seda sõltumata sellest, kuidas M. K. selle teose oma valdusesse sai). Neid ei olnud ka T. T. . Kui teose autor ei olnud T. Org (vt käesoleva määruse p 9), on seegi ilmne. Aga isegi kui teose autor oli T. Org, ei olnud T. T. selle teose osas varalisi õigusi. Kohus ei näe mitte mingisugust alust kahelda T. T. väites, et T. Org (Valge Karu) tegi V. T. kujunduse suulise lepingu alusel ja eraldi kokkulepet autoriõiguse kohta ei olnud. Kui asi oleks olnud teisiti, oleks Valge Karu selle oma arvukates kaebustes välja toonud. AutÕS § 49 lg 1 ls 1 ja § 48 lg 1 kohaselt peab varaliste õiguste üleandmine toimuma kirjaliku lepingu alusel. See säte kaitseb autorit: kui kirjalikku lepingut varaliste õiguste osas ei ole, kuuluvad varalised õigused autorile.

14. Ka ei olnud ei M. K. ega T. T. (või mõnel tema kontrollitaval äriühingul) oma tegudeks teose varaliste õiguste omaja nõusolekut. On ilmne, et sellist nõusolekut ei olnud andnud ei T. Org või mõni isik, kes oli seotud piltide pildipalka panemisega.

15. Eeltoodu tähendab, et on igati võimalik, et nii M. K. kui ka T. T. realiseerisid KarS § 2241 lg 1 objektiivses koosseisus otsesõnu välja toodud elemendid. See ei tähenda siiski, et objektiivse koosseisu täitmist saab jaatada (või pigem: eeldada). Seda seetõttu, et KarS § 15 lg

3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Ettevaatamatu teo puhul tuleb aga objektiivse koosseisu tasandil tuvastada ka mingisuguse hoolsuskohustus rikkumine (Pikamäe – KarS. Kommentaar. 4. trükk, § 18/9). Et aga ettevaatamatuse ebaõigus on tahtliku teo omast väiksem, saab see tulla kõne alla üksnes juhul, kui tahtlust eitada. Seetõttu kontrollib kohus kõigepealt, kas T. T. ja M. K. puhul võiks kõne alla tulla vastutus KarS § 2241 lg 1 järgse teo tahtliku toime panemise eest (mis hoolsuskohustuse rikkumist ei eelda).

4 (5)

16. Kui M. K. oleks saanud V. T. kujunduselementide visandid sellisel moel, nagu T. Org (Valge Karu) seda väidab (salaja kopeerides), oleks selge, et tal oleks olnud tahtlus KarS § 2241 lg 1 kõigi objektiivse koosseisu elementide osas. Praegu aga pole kogutud tõendeid, et see oleks nii olnud: seda väidab üksnes T. Org. Ka ei pea kohus võimalikuks, et niisuguseid tõendeid saaks koguda. Ei ole usutav, et nt läbiotsimisega õnnestuks leida mõnda niisugust andmekandjat, mida uurides saaks teha kindlaks, et M. K. kopeeris seal olevad andmed salaja mingisugusest Valge Karu andmebaasist. Seetõttu tuleb niisugune võimalus kõrvale jätta. Ka ei ole kohus nõus väitega, et menetlust tuleb jätkata, et teha kindlaks, kas T. T. ikkagi saatis

V. T. kujunduse eskiisid M. K. . Kui selle saatmise kohta mingit infot ei leita, ei tähenda see, et seda ei toimunud ja et lähtuma peaks sellest, et M. K. kopeeris andmed salaja. Nimelt on võimalik, et T. T. ja M. K. kustutasid vastavad meilid ära või vähemalt väidavad, et nad need ära kustutasid. In dubio pro reo-põhimõtet arvestades ei saa leida, et midagi sellist ei toimunud: meile kustutatakse ikka aeg-ajalt ära. Lähtuda saab seega üksnes sellest, mida M.

K. ja T. T. räägivad ja mis on ka igati loogiline: M. K. saatis V. T. kujunduselementide eskiisid T. T. . Lisaks sellele on võimalik ka see, et M. K. pildistas mõningad elemendid V.

T. ja tegi N. T. mõningad elemendid fotode järgi (nagu M. K. ise väidab). Sellise stsenaariumi korral langeb M. K. tahtlus KarS § 2241 lg 1 suhtes ära: tal ei tekkinud vähimatki kahtlust, et V. T. kujundust T. T. saadud visandite ja T. T. loal tehtud fotode alusel kohandades ning reprodutseerides ei olnud tal selle teose varaliste õiguste omaja nõusolekut.

17. Tahtlus langeb kohtu hinnangul ära ka T. T. puhul. Saab eeldada seda, et T. T. lähtus vääralt (vt käesoleva määruse p 13) sellest, et olles maksnud T. Orgile (Valgele Karule) V. T. kujunduse eest, võis ta selle kujundusega oma äranägemise järgi talitada. Kohus nõustub õiguskirjanduses esindatud seisukohaga, et selline eksimus ei kujuta endast mitte keelu-, vaid koosseisueksimust (Schäufele. Zur Strafbarkeit des Raubkopierens im Internet. 2012, S. 107– 108). See tähendab, et tulenevalt KarS § 17 lg-st 1 T. T. KarS § 2241 lg 1 tahtliku toime panemise eest vastutada ei saa.

18. Seetõttu tuleb lähtuvalt KarS § 15 lg-st 3 pöörduda tagasi KarS § 2241 lg 1 objektiivse koosseisu kontrolli juurde ja analüüsida, kas M. K. või T. T. võisid selle normi muid objektiivse koosseisu elemente realiseerides rikkuda mingit hoolsuskohustust (selle kohta, et hoolsuskohustuse rikkumise analüüs tuleb läbi viia objektiivse koosseisu tasandil, vt nt Pikamäe – KarS. Kommentaar. 4. trükk, § 18/9). Enne tuleb siiski mainida, et KarS § 15 lg 3 kaldub absurdsusele, sest kui suure ebaõigussisuga süütegude ehk kuritegude puhul sekkub riik üldjuhul vaid tahtlike rikkumiste korral (vt KarS § 15 lg 1), on arusaamatu, miks peab kuritegudest märksa väiksema ebaõigussisuga väärtegudele reageerima juba pelga ettevaatamatuse korral. Tõsi, politsei ei oleks ilmselt vaimustuses, kui ta peaks vaidlema kiirust ületanud autojuhtidega selle üle, kas juht tegutses tahtlikult või mitte. Seda aga ei olekski vaja, sest saaks talitada nii, nagu on tehtud praegu kuritegudega: vajadusel võiks karistatavuse ettevaatamatuse eest karistusnormi sisse kirjutada. Autoriõiguse ettevaatamatud rikkumised aga vaevalt et karistamisväärsed on. Seega ei saa päriselt välistada, et KarS § 15 lg 3 ei ole põhiseaduse pärane. Siiski on ta praegu kehtiv ja selle sätte põhiseaduse vastasus ei ole kindlasti ilmne, mistõttu kohus ei pea vajalikuks – eriti veel praeguse menetluse raames ja käesoleva määruse resolutsiooni arvestades – algatada selle osas põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlust. See aga tähendab praeguses asjas seda, et KarS § 2241 lg 1 kui ettevaatamatusdelikti objektiivse koosseisu jaatamiseks (või õigemini: võimalikuks pidamiseks) on tarvis kontrollida ka objektiivse hoolsuskohustuse rikkumist.

19. Hoolsuskohustust rikub see, kes ei järgi käibes vajalikku hoolt. M. K. ja T. T. puhul tuleb küsida, kas see, et nad ei teadvustanud endale oma tegusid toime pannes V. T.

5 (5) kujunduselementide varaliste õiguste omaja nõusoleku puudumist, on vaadeldav piisava hoole üles näitamata jätmisena.

20. M. K. puhul tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt. Ta lähtus sellest, et võib T. T. saadud visanditega ja V. T. tehtud fotodega töötada ja tal ei olnud mingit alust eeldada, et T.

T. ei ole V. T. kujunduse kasutamise üle otsustamiseks õigust. Lisaks võib viidata usalduspõhimõttele (Pikamäe – KarS. Kommentaar. 4. trükk, § 18/10.2): M. K. lähtus sellest, et T. T. võib V. T. kujunduse kasutamise üle otsustada. See tähendab, et M. K. vastutus KarS § 2241 lg 1 järgi langeb ära.

21. T. T. puhul ei ole hoolsuskohustuse rikkumisest rääkimine eos välistatud. Võib olla võimalik väita, et kelleltki mingi teose tellinud inimene peab tulema selle peale, et tal ei ole õigust seda teost edasi anda, modifitseerida vms.

22. Eelöeldu tähendab, et T. T. võis realiseerida KarS § 2241 lg 1 kui ettevaatamatudelikti objektiivse koosseisu.

23. Niisiis võis T. T. olla tahtlus KarS § 2241 lg-s 1 otsesõnu välja toodud objektiivse koosseisu elementide suhtes. Hoolsuskohustuse rikkumisse varaliste õiguste omaja nõusoleku osas võis ta suhtuda hooletult § 18 lg 3 tähenduses. See siiski ei tähenda, et KarS § 2241 lg 1 subjektiivse koosseisu täidetust saab eeldada. Nimelt on selle sätte näol tegu n-ö üleulatuva sisetendentsiga süüteoga: isikul peab lisaks tahtlusele või ettevaatamatusele objektiivses koosseisus otsesõnu välja toodud elementide suhtes ja ettevaatamatusele hoolsuskohustuse rikkumise suhtes olema ka varalise kasu saamise eesmärk. Seda T. T. menetluses kogutud tõendite kohaselt ei olnud ja kohtu hinnangul on ka välistatud, et õnnestuks koguda tõendeid, mis selle olemasolule viitavad. T. T. saatis visandid M. K. , et viimane saaks N. T. kujunduse kavandada. Seega ei olnud T. T. visandeid M. K. saates mingisuguse kasu saamise eesmärki: tõenäoliselt lähtus T. T. hoopis sellest, et ta peab M. K. (või Y. S. O. -le) ise raha maksma.

24. Niisiis ei ole võimalik, et T. T. täitis KarS § 2241 lg 1 koosseisu.

25. Eelöeldu tähendab, et Valge Karu esindaja kaebus tuleb jätta rahuldamata ja PPA 22. märtsi 2018 määrus muutmata.

26. Väärteomenetluse seadustiku § 191 p 12 kohaselt ei saa käesolevat määrust vaidlustada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Erkki Hirsnik kohtunik