3-15-1590/58 · Riigikohtu halduskolleegium

R I I G I K O H U S

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-15-1590

Määruse kuupäev

10. aprill 2018

Kohtukoosseis

Eesistuja Indrek Koolmeister, liikmed Viive Ligi ja Nele Parrest

Kohtuasi

AS-i Generaator kaebus Põlva Vallavalitsuse 24. märsi 2015. a

korralduse nr 2-3/184 tühistamiseks ja Põlva Vallavalitsuse

kohustamiseks kasutusloa väljastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja AS Generaator, esindaja vandeadvokaat Hannes Olli

Vastustaja Põlva vald, esindaja vandeadvokaat Karl Haavasalu

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 31. jaanuari 2018. a määrus

Menetluse alus Riigikohtus

AS-i Generaator määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada määruskaebus.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 23. oktoobri 2017. a määrus ja Tartu Ringkonnakohtu

31. jaanuari 2018. a määrus haldusasjas nr 3-15-1590. Saata asi menetluse jätkamiseks

Tartu Halduskohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põlva Vallavalitsus andis 24. mail 2012 ehitusloa Peri hüdroelektrijaama (HEJ) tehnosüsteemide

muutmiseks. Pärast ehitustööde lõpetamist esitas AS Generaator Põlva Vallavalitsusele taotluse

kasutusloa saamiseks.

Vallavalitsus keeldus 24. märtsi 2015. a korraldusega nr 2-3/184 kasutusloa väljastamisest.

Vallavalitsus leidis, et ehitise projekteerimisel ei ole järgitud projekteerimistingimusi ja ehitis ei

vasta ehitusprojektile. Kui ehitusprojekt nägi ette veehaarde ja pealevoolutoru konstruktsiooni

uuendamise, siis tegelikkuses rajati lisaks olemasoleva veehaarde rekonstrueerimisele uus veehaare

ning muudeti pealevoolutoru asukohta. Ehitamise käigus lõhuti piirimärk ja püstitati omavoliliselt

kindlustusrajatisi naaberkinnistule. Ehitustöid ei kooskõlastatud Keskkonnaametiga.

2. AS Generaator esitas 19. juunil 2015 Tartu Halduskohtule kaebuse korralduse nr 2-3/184

tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks kasutusloa väljastamiseks. Tartu Halduskohus jättis

29. veebruari 2016. a otsusega kaebuse rahuldamata. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, mille Tartu

Ringkonna kohus 30. novembri 2016. a otsusega rahuldas, saates asja uueks läbivaatamiseks

halduskohtule.

3. Halduskohus tegi 13. aprillil 2017 määruse menetluse jätkamise kohta. Asi vaadati läbi

29. augustil 2017 toimunud kohtuistungil. Kohus andis teada, et kui pooled eelnevalt kokkulepet ei

saavuta, teeb kohus lahendi avalikult teatavaks 14. novembril 2017.

3-15-1590

4. Vastustaja esitas 17. oktoobril 2017 taotluse asja menetluse peatamiseks kuni kohtuotsuse

jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-14-21673. Vastustaja selgitas, et üheks kasutusloa väljastamisest

keeldumise põhjuseks oli asjaolu, et ehitustöid tehti naaberkinnistu omanike nõusolekuta nende

kinnistul. Asjas nr 2-14-21673 on keskse tähtsusega küsimus, kas HEJ-s vee paisutamine avaldab

negatiivset mõju naaberkinnistule ja kas naaberkinnistu omanikud peavad taluma HEJ-st tulenevaid

mõjutusi oma kinnistul. Kui kohus leiab, et naabrid mõjutusi taluma ei pea, tuleb kaebus jätta

rahuldamata muudest kasutusloa andmisest keeldumisel esitatud argumentidest olenemata.

5. Halduskohus rahuldas 23. oktoobri 2017. a määrusega vastustaja taotluse ja peatas asja

menetluse lahendi jõustumiseni asjas nr 2-14-21673. Kohus leidis, et vaidlused on omavahel seotud.

Vajalik on tuvastada, kas naaberkinnistul on toimunud ehitustegevus ilma selle omanike

nõusolekuta. Tsiviilasjas lahendatakse küsimust, kas paisutamine avaldab naaberkinnistule

negatiivset mõju ja kas naaberkinnistu omanikud on kohustatud seda mõju taluma. Tsiviilasi on

Riigikohtu menetluses ja lahend tehakse teatavaks hiljemalt 27. detsembril 2017, mistõttu ei ole tegu

pikaajalise peatamisega.

6. AS Generaator esitas määruskaebuse, milles palus halduskohtu määruse tühistada. Menetluse

peatamine kahjustab maapiirkonna ettevõtlust. Pole tõenäoline, et Riigikohus teeb asjas nr 2-14-

21673 lõpplahendi. Vaidlustatud korraldus tehti niigi juba kaks aastat tagasi. Tsiviilasja lahend ei too

vastust haldusasjas vaidluse all olevatele küsimustele. Vaidlustatud korralduse põhjenduste hulka ei

kuulu küsimused, kas kaebuse esitaja on teinud ehitustöid naaberkinnistu omanike nõusolekuta, kas

vee paisutamine mõjutab negatiivselt naaberkinnistut ja kas naaberkinnistu omanikud on kohustatud

seda taluma. Vastustaja esitas menetluse peatamise taotluse halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 51 lg 1 nõudeid rikkudes ja eesmärgiga venitada asja lahendamist.

Poolte vahel pole vaidlust selle üle, et ehitustööde tegemiseks ei olnud naabrite nõusolekut. Selle

põhjuseks oli asjaolu, et ehitamise ajal ei olnud teada, kes kinnistu pärib. Tsiviilasjas kostjateks

olevad isikud said kinnistu omanikeks alles 2. detsembril 2013. Lisaks polnud kaebajal

asjaõigusseaduse (AÕS) § 148 lg 1 alusel üldse vaja mingeid nõusolekuid saada. Naaberkinnistu

omanike kohustus taluda vee paisutamist tuleneb tsiviilasjas tehtud hagi tagamise määrusest.

7. Tartu Ringkonnakohus jättis määruskaebuse 31. jaanuari 2018. a määrusega rahuldamata.

Ringkonnakohus märkis, et Riigikohus lükkas 5. detsembri 2017. a määrusega asja nr 2-14-21673

lahendamise edasi ja andis asja läbivaatamiseks tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule. Tsiviilasjas on

vaidluse all küsimus, kas naaberkinnistu omanikel on kohustus taluda kinnisasja kitsendusi ja anda

nõusolek vee erikasutusloa väljastamiseks. Kasutusloa väljastamisest keeldumisel on vastustaja

tuginenud sellele, et ehitamise käigus on püstitatud naaberkinnistule omavoliliselt kindlustusrajatisi.

Kui tsiviilasjas leitakse, et naabritel kitsenduste talumise kohustust pole, tuleb kasutusloa andmisest

ilmselt keelduda. Riigikohtu halduskolleegium selgitas asjas nr 3-3-1-62-03, et kasutusluba ei anta,

kui ehitis ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele. Ehitis ei vasta nõuetele ka juhul, kui see

kahjustaks ebamõistlikult kolmandate isikute õigusi. Kaebaja ei saa tugineda AÕS §le 148, kuna ta

pole kinnistu praegustelt omanikelt oma tegevuseks nõusolekut saanud.

Praeguse asja kohtumenetlus algas juba 19. juunil 2015. Tsiviilasja menetlus sel ajal juba käis. Siiski

poleks ka menetluse peatamise taotluse varasem esitamine kohtumenetlust kiirendanud, kuna

haldusasja menetlust on pikendanud edasikaebused ja asjassepuutuva tsiviilasja menetlus on veel

pooleli. Menetluse peatamise otsustamisel ei pea kohus kaaluma erinevate poolte huve.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

2(4)

3-15-1590

8. Kaebaja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub haldus- ja ringkonnakohtu määrused

tühistada. Kaebaja väitel ei arvestanud ringkonnakohus asjaolu, et naaberkinnistu praegused

omanikud ei olnud ehitustööde ajal veel omanikud. Kaebaja ei lõhkunud naaberkinnistu piirimärke.

Kaebaja tegi paisu rajamiseks vajalikud kaldakindlustustööd ja taastas seejärel esialgse olukorra.

Halduskohtu määrus põhineb valeks osutunud eeldusel, et Riigikohus teeb tsiviilasjas lõpplahendi

27. detsembril 2017. Kasutusloa saab anda ka juhul, kui ehitis ei vasta kõigile õigusaktides

sätestatud nõuetele. Tsiviilasjas tehtav otsus ei saa olla asjaoluks, mille alusel hinnata tagantjärele

vaidlustatud haldusakti õiguspärasust.

9. Vastustaja esitas määruskaebuse kohta vastuse, milles palub määruskaebuse rahuldamata jätta.

Asjas nr 2-14-21673 on keskse tähtsusega küsimus, kas naaberkinnistu omanikud peavad taluma

HEJ ehitistest tulenevaid negatiivseid mõjutusi oma kinnistul. Kui jõustub otsus, mille kohaselt nad

selliseid mõjutusi taluma ei pea, on kasutusloa väljastamisest keeldumine õiguspärane. Vastustaja on

seisukohal, et naabrid ei ole andnud nõusolekut oma kinnistule ehitamiseks. Sellises olukorras

kahjustaks kasutusloa andmine ülemääraselt naabrite õigusi.

Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitas 14. märtsi 2018. a määruses viidatud asjas: "Praktikas

lahendatakse kõnealust liiki talumiskohustuse ja vee erikasutusloa saamiseks vajalike nõusolekute

küsimused enne, kui HEJ ehitisele on antud kasutusluba." Seega tuleb ehitiste ja nendest tulenevate

mõjutuste talumise kohustuse küsimus lahendada enne kasutusloa väljastamisest keeldumise

õiguspärasuse küsimuse lahendamist.

Kolmandad isikud said naaberkinnistu omanikeks alates pärandaja surmast. Kaebajal oli võimalik

välja uurida, kes on naaberkinnistu pärijad, ja küsida neilt luba teha nende kinnistul ehitustöid.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. HKMS § 95 lg 1 kohaselt võib kohus peatada menetluse juhul, kui asjas otsuse langetamine

sõltub täielikult või osaliselt sellise asjaolu olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva

kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama muus kohtumenetluses.

Selle sätte alusel on kohtul menetluse peatamise üle otsustamisel kaalutlusõigus. Kaalutlusõiguse

ulatus sõltub sellest, kui tugev on kohtuasjade vaheline seos ja kui suur on oht eksliku otsuse või

vastuoluliste otsuste tegemiseks asja edasise menetlemise korral. HKMS § 2 lg 2 kohaselt tuleb

kohtumenetlus läbi viia mõistliku aja jooksul. Menetluse peatamine võib põhjustada selle tarbetut

venimist, mistõttu peab kohus menetlust peatades olema veendunud, et teine menetlus võib

tõepoolest lahendamisel olevat asja mõjutada (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus asjas nr 3-2-

1-111-11, p 17).

11. Riigikohus on seisukohal, et praegusel juhul ei ole kohtuasjade vahel sellist seost, mis

õigustanuks haldusasja menetluse peatamist.

11.1. Vastustaja tugines kasutusloa andmatajätmisel muu hulgas väitele, et kaebaja on HEJ

tehnosüsteemide muutmise tööde käigus püstitanud naaberkinnistule omavoliliselt kindlustusrajatisi,

st paisurajatis ulatub osaliselt naaberkinnistule.

Üle naaberkinnisasja piiri ehitamist reguleerib AÕS § 148. Üle kinnistu piiri ehitamine on lubatav,

kui selleks on seatud asjaõigus või kui naaberkinnisasja omanik peab ehitamist lubama (§ 148 lg 1).

Ehitist peab taluma juhul, kui see on püsitatud heauskselt. Sellisel juhul võib naaberkinnisasja

omanik nõuda ehitise omanikult ehitise osa alla jääva maatüki omandamist või perioodilist hüvitist

(§ 148 lg 2). Kui ehitaja oli pahauskne, võib naaberkinnisasja omanik nõuda oma kinnistule ulatuva

ehitise osa kõrvaldamist (§ 148 lg 3).

3(4)

3-15-1590

11.2. Kohtuasjas nr 2-14-21673 palus kaebaja hagejana kohtul kohustada naaberkinnistu omanikke

kostjatena taluma hageja hoonestusõigusest ja selle esemeks olevast HEJ-st tulenevaid mõjutusi

kostjate kinnistule Peri oja paisutamisel. Lisaks palus hageja kohustada kostjaid andma nõusoleku

oja tõkestamiseks ja paisutamiseks ning hüdroenergiast elektri tootmiseks ja asendada nõusolek

kohtuotsusega. Nõusolek on hagejale vajalik vee erikasutusloa saamiseks. Pooled vaidlevad

tsiviilasjas selle üle, kas kostjad peavad taluma Peri oja paisutamisest tulenevaid kahjulikke

mõjutusi oma kinnistu niiskusrežiimile ning andma hagejale eelnimetatud nõusoleku.

11.3. Naaberkinnistu omanike nõusoleku vajadus veekogu paisutamisel (mitte erikasutusloa

taotlemisel) tuleneb veeseaduse (VeeS) § 8 lg 1 esimesest lausest ("Vee erikasutuseks peab kasutajal

olema luba ja võõra maa kasutamise korral ka maaomaniku nõusolek.") ja § 17 lgst 1 ("Paisutamist

kavandaval isikul peab olema veekogu paisutamiseks kirjalik nõusolek maaomanikult, kelle maad

niiskusrežiimi paisutamine mõjutab.").

11.4. Menetluse peatamise määruse tegemise ajaks olid tsiviilasjas teinud otsuse Tartu Maakohus

(9. novembril 2016) ja Tartu Ringkonnakohus (15. mail 2017). Otsustes ei käsitletud küsimust, kas

naaberkinnistu omanikel on kohustus lubada paisurajatise ulatumist nende kinnistule.

Kohtulahendites analüüsiti üksnes paisutamisest tuleneva veerežiimi muutuse mõju naabrite

võimalusele oma kinnistut kasutada. Hagi lahendamisel kohaldasid kohtud AÕS § 68 lõikeid 1 ja 2

ning § 89 (omandiõiguse ulatus ja omandi kaitse valduse kaotusega mitteseotud rikkumise korral).

11.5. Praeguses kohtuasjas ja viidatud tsiviilasjas käsitletavad mõjutused naaberkinnistule erinevad

nii oma sisult kui ka õiguslikult regulatsioonilt. Kinnistuomaniku kohustusest taluda oma kinnistu

veerežiimi mõjutamist ei tulene tema kohustus taluda naaberkinnistul asuva ehitise ulatumist oma

kinnisasjale. Naaberkinnistu omanike nõusolek paisutamiseks on Keskkonnaameti poolt 4. mail

2015 kaebajale väljastatud vee erikasutusloa kõrvaltingimus. Põlva Vallavalitsus ei keeldunud aga

kasutusloa andmisest põhjusel, et kaebajal puudus VeeS § 8 lg 1 esimese lause ja § 17 lg 1 alusel

nõutav nõusolek.

Lisaks ei anna ehitise aluse maa omaniku nõusoleku puudumine alust ehitise kasutusloa andmisest

keeldumiseks (EhS § 55). Kasutusluba ei asenda kinnisasja omaniku nõusolekut.

11.6. Kohtuasjade vahelist seost saab jaatada üksnes niipalju, et juhul, kui vee erikasutusluba

naabritelt nõusoleku saamatajäämise tõttu kõrvaltingimuse alusel kehtima ei hakka, ei ole jaamas

elektri tootmine eelduslikult võimalik ja kaebajal võib seetõttu kaduda huvi ka kasutusloa saamise

vastu. See seos jääb aga liiga kaugeks ja hüpoteetiliseks, et õigustada kasutusloa andmisest

keeldumise otsuse õiguspärasusele hinnangu andmise edasilükkamist.

Eeltoodu alusel leiab Riigikohus, et kohtumenetluse peatamine HKMS § 95 lg 1 alusel ei olnud

põhjendatud.

12. Määruskaebus tuleb rahuldada. Riigikohus tühistab Tartu Halduskohtu 23. oktoobri 2017. a

määruse ja Tartu Ringkonnakohtu 31. jaanuari 2018. a määruse ning saadab asja menetluse

jätkamiseks Tartu Halduskohtule.

Indrek Koolmeister

Viive Ligi

Nele Parrest

4(4)