1-16-6137/189 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

1-16-6137

Otsuse kuupäev

10. oktoober 2019

Kohtukoosseis

Eesistuja Peeter Roosma, liikmed Hannes Kiris ja Velmar Brett

Kohtuasi

Kriminaalasi Z.F-i süüdistuses KarS § 217

2 lg 1, § 201 lg 2 p-de 1 ja 2

ning § 344 lg 1 järgi, B.F-i süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 2 - § 22 lg 3 ja § 344

lg 1 järgi ning L.A süüdistuses KarS § 201 lg 2 p-de 1 ja 2 - § 22 lg 3

ja § 344 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 28. novembri 2018. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kannatanute OÜ X1 ja X2 OÜ esindaja vandeadvokaat Dmitri Teplõhh,

kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse pooled

Prokuratuur, Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Andrei Voronin,

Z.F-i kaitsja vandeadvokaat Andres Vinkel, B.F-i kaitsja

vandeadvokaadi abi Madis Piirla, L.A kaitsja vandeadvokaadi abi

Marko Tammann, tsiviilkostja OÜ Y1 esindajad vandeadvokaadid Aivar Pilv ja

Marko Pilv

Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

11. september 2019, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 28. novembri 2018. a otsus osas, millega mõisteti kannatanutelt X2 OÜ ja

OÜ X1 välja tsiviilkostja OÜ Y1 esindajate apellatsioonimenetluse kulu summas 3335,51 eurot.

2. Jätta eelmises punktis märgitud menetluskulu riigi kanda.

3. Täpsustada ringkonnakohtu otsuse resolutiivosa punkti 3, asendades selles sõnad „KarS § 344 lg 1 järgi mõista

B.F-ile karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust“ sõnadega „Tunnistada B.F süüdi KarS § 344 lg 1 järgi ja mõista talle

karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust“.

4. Täpsustada ringkonnakohtu otsuse resolutiivosa punkti 6, asendades selles sõnad „KarS § 344 lg 1 järgi mõista

L.A-le karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust“ sõnadega „Tunnistada L.A süüdi KarS § 344

lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust“.

5. Täpsustada ringkonnakohtu otsuse resolutiivosa punkti 9, asendades selles sisalduva ilmse ebatäpsuse „25 124,

52 (maakohtu otsusega igalt süüdistatavalt väljamõistetud summa kolmekordne e 3x 8374,84) eurot“ sõnadega

„27 624,53 eurot“.

6. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.

7. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

8. Mõista Eesti Vabariigilt OÜ Y1 kasuks välja 974 eurot ja 40 senti kassatsioonimenetluses valitud esindajatele

makstud tasu katteks.

9. Jätta läbi vaatamata Z.F-i kaitsja vandeadvokaat Andres Vinkeli taotlus kriminaalmenetluse

lõpetamiseks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 9. aprilli 2018. a otsusega tunnistati Z.F süüdi karistusseadustiku (KarS) § 201 lg 2 p-

de 1 ja 2 ning § 344 lg 1 järgi ja teda karistati vastavalt kahe aasta pikkuse ja nelja kuu pikkuse vangistusega.

KarS § 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristuseks kahe aasta ja kahe kuu pikkune vangistus ning KarS § 68 lg 1 järgi

määrati ärakantavaks karistuseks 2 aastat, 1 kuu ja 28 päeva vangistust. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti vangistus

kahe aasta ja kahe kuu pikkuse katseajaga täitmisele pööramata. Süüdistuses KarS § 2172 lg 1 järgi mõisteti Z.F

õigeks. Sama otsusega tunnistati B.F süüdi KarS § 201 lg 2 p 2 - § 22 lg 3 ja § 344 lg 1 järgi ning teda karistati

KarS § 63 lg 1 kohaselt ühe aasta pikkuse vangistusega. See karistus jäeti KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel ühe aasta ja ühe

kuu pikkuse katseajaga täitmisele pööramata. Lisaks tunnistati süüdi L.A KarS § 201 lg 2 p-de 1 ja 2 - § 22

lg 3 ning § 344 lg 1 järgi ja teda karistati KarS § 63 lg 1 alusel üheaastase vangistusega. See karistus jäeti KarS § 73

lg-test 1 ja 3 juhindudes ühe aasta ja ühe kuu pikkuse katseajaga täitmisele pööramata.

2. Maakohus jättis läbi vaatamata kannatanute OÜ X1 ja X2 OÜ hagi Z.F-i ja tsiviilkostja OÜ Y1 vastu, X2 OÜ

hagi MTÜ Y2 ja Z.F-i vastu ning X2 OÜ hagi Z.F-i vastu. Kohus rahuldas X2 OÜ hagi Z.F-i ja B.F-i

vastu ning mõistis neilt solidaarselt välja 286 799,89 eurot ja viivise 96 647,05 eurot. Lisaks rahuldas kohus X2 OÜ

hagi Z.F-i ja B.F-i vastu ning mõistis süüdistatavatelt solidaarselt välja 146 000,00 eurot ja viivise

47 252,70 eurot. Z.F-ilt mõisteti X2 OÜ kasuks välja veel 6165,67 eurot ja viivis 1607,28 eurot.

3. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsiooni Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Andrei Voronin, Z.F

ja tema kaitsja vandeadvokaat Priit Palmiste, B.F ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi Madis Piirla, L.A

kaitsja vandeadvokaadi abi Marko Tammann, OÜ X1 ja X2 OÜ esindajad vandeadvokaadid Leonid Tolstov ja Dmitri

Teplõhh ning OÜ Y1 esindajad vandeadvokaadid Marko Pilv ja Aivar Pilv.

4. Tallinna Ringkonnakohtu 28. novembri 2018. a otsusega tühistati maakohtu otsus osaliselt. Ringkonnakohus määras

Z.F-i katseaja pikkuseks kaks aastat ja kolm kuud. B.F mõisteti KarS § 201 lg 2 p 2 - § 22 lg 3 ja L.A

KarS § 201 lg 2 p-de 1 ja 2 - § 22 lg 3 järgi õigeks. Neid karistati KarS § 344 lg 1 järgi kuue kuu pikkuse vangistusega.

B.F-i karistusele liideti KarS § 65 lg 1 alusel Harju Maakohtu 14. veebruari 2017. a otsusega mõistetud rahaline karistus,

mis tuleb täita iseseisvalt. Ringkonnakohus rahuldas X2 OÜ tsiviilhagi Z.F-i vastu ja temalt mõisteti välja

438 964,89 eurot. Samuti rahuldati X2 OÜ viivisenõue Z.F-i vastu ja süüdistatavalt mõisteti välja viivised. Lisaks

mõisteti Z.F-ilt välja kannatanute esindajate kulu maakohtus 25 124,52 eurot ja viivis summalt 27 624,53 eurot. B.F-ilt

mõisteti välja kaitsjatasu summas 3144 eurot ja L.A-lt kaitsjatasu summas 3867,30 eurot. Muus osas jäeti maakohtu

otsus sisuliselt muutmata, kuid otsuse resolutiivosa täpsustati järgmiselt: „Vabastada aresti alt Harju maakohtu 8. juuni

2017. a määruse alusel tsiviilhagi tagamiseks arestitud OÜ-le Y1 kuuluvad Xxxxxxxxxx XX korterid nr XX ja XX.“ X2

OÜ-lt ja OÜ-lt X1 mõisteti osaliselt välja OÜ Y1 esindajate apellatsioonimenetluses kantud kulu 3335,51 eurot.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni kannatanute esindaja, kes taotleb kohtuotsuse tühistamist

osas, millega jäeti osaliselt läbi vaatamata kannatanute tsiviilhagi, osaliselt kannatanutele hüvitamata menetluskulu,

vabastati arestitud vara aresti alt ja mõisteti kannatanutelt tsiviilkostja kasuks välja tsiviilkostja esindajate kulu.

Kassaator palub märgitud osas saata asja ringkonnakohtule uueks arutamiseks, mõista kannatanute kasuks välja kõigis

kohtuastmetes kantud õigusabikulu ja sellelt kulult ka viivis seaduses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest

kuni menetluskulude tasumiseni. Kassatsioonis on lühidalt järgmised seisukohad.

5.1. Ringkonnakohus kohaldas süüdistatavate õigeksmõistmisel valesti materiaalõigust. Samuti rikkus kohus tsiviilhagi

menetlemisel selgitamiskohustust ja jättis alusetult Z.F-i ja OÜ Y1 vastu esitatud tsiviilhagi lahendamata. Kohus

pidanuks hindama väiteid ettevõtte üleandmise kohta. Kuna tsiviilhagi läbi vaatamata jätmine on põhjendamatu, tuleb

lubamatuks pidada ka OÜ Y1 vara aresti alt vabastamist.

5.2. Kannatanute nõue Z.F-i vastu seoses sõiduki võõrandamisega on õigustatud. Kohtud keeldusid

põhjendamatult selle nõude lahendamisest ja kitsendasid sellega lubamatult kriminaalmenetluse seadustiku

(KrMS) § 381 lg 1 p 1 kohaldamisala. Muu hulgas on eksitav ringkonnakohtu otsuse resolutsioon, kuna kohus tühistas

B.F-i ja L.A süüdimõistmise KarS § 344 lg 1 järgi ja vastavalt KarS § 201 lg 2 p 2 - § 22 lg 3 ning

KarS § 201 lg 2 p-de 1 ja 2 - § 22 lg 3 järgi, kuid mõistis neile seejärel karistuse KarS § 344 lg 1 järgi, ilma et neid

oleks otsuse resolutiivosas tunnistatud dokumendi võltsimises süüdi.

5.3. Ringkonnakohus hindas liiga kriitiliselt kannatanute esindajate erinevateks toiminguteks kulunud aega ja

toimingute vajalikkust ning jättis põhjendamatult osa õigusabikuludest välja mõistmata. Lisaks on ringkonnakohtu

otsuse resolutiivosa punktis 9 viga, kuna Z.F-ilt mõisteti otsuses välja 27 624,53 eurot, aga resolutiivosas märgiti

ekslikult summaks 25 124,52 eurot. Ühtlasi jättis kohus ekslikult tsiviilkostja esindajate kulu osaliselt kannatanute enda

kanda, sest selle kulu oleks pidanud KrMS § 182 lg 5 esimese lause alusel jätma riigi kanda.

6. OÜ Y1 esindajad paluvad kassatsioonile esitatud vastuses jätta ringkonnakohtu otsus muutmata ja kassatsioon

rahuldamata. Esindajad märgivad, et Z.F mõisteti KarS § 217

2 lg 1 järgi õigeks, mistõttu jätsid kohtud õigustatult

süüdistatava ja tsiviilkostja vastu esitatud hagiavalduse läbi vaatamata. Lisaks sellele on tsiviilhagi ka sisu poolest

põhjendamatu.

7. Z.F-i kaitsja vandeadvokaat Andres Vinkel esitas Riigikohtule 22. septembril 2019 taotluse Z.F-i suhtes

kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 2742 lg 1 alusel, leides, et kriminaalasjas on mõistlik menetlusaeg möödunud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium märgib, et kassatsioonis on osaliselt vaidlustatud ringkonnakohtu neid seisukohti, mis puudutavad

süüdistatavate õigeksmõistmist. Kannatanu kassatsiooniõigus ei ulatu aga KrMS § 344 lg-st 2 tulenevalt süüdistatavate

süüküsimuse lahendamiseni (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. juuni 2016. a otsus asjas nr 3-1-1-49-16, p 9

koos viidetega). Seetõttu jääb kassatsioon selles osas KrMS § 344 lg 2 ja § 350 lg 2 p 2 alusel tähelepanuta. Samuti ei

tingi ringkonnakohtu otsuse tühistamist kassaatori argumendid tsiviilhagide ja kannatanute esindajate õigusabikulu

mõistliku suuruse kohta.

9. Küll aga pälvib tähelepanu kassatsioonis esitatud seisukoht, et ringkonnakohus jättis lubamatult tsiviilkostja

esindajate kulu, mis tekkis seoses kannatanute esindajate apellatsiooniga, osaliselt kannatanute kanda. Kassaatori

arvates tulnuks kohtul jätta see menetluskulu KrMS § 182 lg 5 esimese lause järgi riigi kanda. Kolleegium nõustub

kassaatoriga, et selle kulu peab kandma riik, kuid sellise otsustuse õiguslik alus tuleneb KrMS § 185 lg-st 1, mis

sätestab menetluskulude jaotuse apellatsioonimenetluses, mitte KrMS § 182 lg-st 5.

10. Ringkonnakohus luges tsiviilkostja esindajate apellatsioonimenetluse kulu põhjendatuks 3835,51 euro ulatuses,

jättis sellest 500 eurot riigi kanda ja mõistis ülejäänud summa, s.o 3335,51 eurot, välja kannatanutelt. Seda seisukohta

selgitas kohus muu hulgas järgmiselt: „Kuigi kannatanu apellatsiooni näol on tegemist vähemalt käesoleva kohtuotsuse

valguses suuremas osas põhjendamatu apellatsiooniga, ei vähenda see tsiviilkostja esindajate poolt tehtud töö

vajalikkust. [---] Kohtukolleegium jätab 500 eurot tsiviilkostja esindajate kuludest riigi kanda e see summa tuleb

KrMS § 185 lg 1 alusel OÜ Y1 kasuks välja mõista Eesti Vabariigilt. Ülejäänud osas e 3335,51 eurot loeb

kohtukolleegium tekkinuks seoses tsiviilhagiga ja mõistab KrMS § 182 lg 1, 5 alusel välja kannatanult X1 OÜ-lt ja X2

OÜ-lt.“

11. KrMS § 182 („Tsiviilhagi ja avalik-õigusliku nõudeavaldusega seotud menetluskulude jaotus“) lg 1 esimese lause

kohaselt kannab tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse rahuldamata jätmise korral tsiviilhagi või avalik-

õigusliku nõudeavalduse menetlemisest tingitud kulud kannatanu. Tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise puhul näeb

menetluskulude jaotuse ette osutatud paragrahvi viies lõige. Selle lõike esimene lause sätestab, et tsiviilhagi või avalik-

õigusliku nõudeavalduse läbi vaatamata jätmise korral õigeksmõistva kohtuotsuse tegemise või kriminaalmenetluse

lõpetamise tõttu kannab tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse menetlemisest tingitud kulud riik. Sama lõike

teise lause kohaselt jaotab kohus tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse muudel põhjustel läbi vaatamata

jätmise korral tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse menetlemisega tekkinud kulud kõiki asjaolusid arvestades

kannatanu ja riigi vahel.

12. KrMS §-st 182 tuleb juhinduda kohtul, kes jätab tsiviilhagi rahuldamata või läbi vaatamata. Maakohtu otsusega

mõisteti Z.F talle esitatud süüdistuses KarS § 217

2 lg 1 järgi õigeks ja seetõttu jäeti läbi vaatamata kannatanute

tsiviilhagi süüdistatava ja tsiviilkostja vastu. Ringkonnakohus ei muutnud selles osas maakohtu otsust. Seega ei jätnud

hagiavaldust läbi vaatamata apellatsioonikohus, vaid seda oli teinud juba esimese astme kohus. Sellest tulenevalt sai

tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulud jaotada KrMS § 182 lg 5 alusel maakohus, mitte ringkonnakohus.

13. KrMS § 185 lg 1 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse üks KrMS § 337 lõike 1 punktides 2-4 või

lõikes 2 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. Sama paragrahvi teise lõike esimese lause kohaselt jäävad

apellatsioonimenetluse kulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud, vaid siis, kui

apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahend. Kolleegium on varem asunud seisukohale,

et need sätted ei võimalda KrMS § 337 lg 1 p-des 2-4 nimetatud lahendi tegemise korral apellatsioonimenetluse kulu

riigi ja menetlusosalise vahel jagamisel lähtuda sellest, millises ulatuses menetlusosalise huvides esitatud apellatsioon

rahuldati. Apellatsioonimenetluse kulu jääb täies ulatuses riigi kanda isegi juhul, kui maakohtu otsus tühistatakse

(osaliselt) üksnes prokuratuuri apellatsiooni alusel ja menetlusosalise huvides esitatud apellatsioon jääb täielikult

rahuldamata (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. novembri 2016. a otsus asjas nr 3-1-1-89-16, p 47 koos

viitega).

14. Kuigi ringkonnakohtu otsuse resolutiivosas ei ole kirjas, mida otsustas kohus kannatanute esindajate apellatsiooni

suhtes, nähtub otsuse põhiosast, et kohus rahuldas apellatsiooni osaliselt, mis tingis ka maakohtu otsuse tühistamise.

Järelikult tegi ringkonnakohus seda apellatsiooni puudutavas osas KrMS § 337 lg 1 p-s 4 sätestatud lahendi. See

tähendab omakorda, et kohus pidi nii kannatanute esindajate kulu kui ka kõnesoleva apellatsiooni menetlemise tõttu

tekkinud muu menetluskulu jaotuse puhul juhinduma KrMS § 185 lg-st 1. Kuna tsiviilkostja esindajate kulu tekkis

seoses kannatanute esindajate apellatsiooniga, tuli ringkonnakohtul jätta see menetluskulu riigi kanda ja kohtul polnud

alust mõista osa sellest välja kannatanutelt.

15. Eelneva kokkuvõtteks eksis ringkonnakohus kannatanutelt tsiviilkostja esindajate kulu väljamõistmisel. See viga

on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 tähenduses ja toob KrMS § 362 p 2 alusel

kaasa ringkonnakohtu otsuse osalise tühistamise. Kolleegium saab selle vea KrMS § 361 lg 1 p 7 alusel ise

kõrvaldada, jättes kõnealuse menetluskulu KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda.

16. Kassaator osutab sellelegi, et ringkonnakohtu otsuse resolutiivosa punktis 9 on viga, sest otsuse põhiosa kohaselt

mõisteti Z.F-ilt välja 27 624,53 eurot, ent otsuse resolutiivosas on kirjas 25 124,52 eurot. Kolleegium jagab ka

seda kassaatori arvamust.

17. Ringkonnakohtu otsuse resolutiivosa p-s 9 seisab järgnev: „KrMS § 175 lg 1 p 1 ning § 180 lg 1 alusel välja

mõista Z.F-ilt kannatanu esindajate kulud maakohtus 25 124, 52 (maakohtu otsusega igalt süüdistatavalt

väljamõistetud summa kolmekordne e 3x 8374,84) eurot. Välja mõista Z.F-ilt viivis summalt 27 624,53 eurot

alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.“

Samas otsuse põhiosa kohaselt mõisteti Z.F-ilt välja kannatanute esindajate kulud 27 624,53 euro ulatuses ja

arvestati selle summa pealt viivist. Samuti märkis ringkonnakohus, et maakohus jagas selle summa kolmega ja sai

jagatiseks 8 374,84 eurot, kuid õige tulemus on hoopis 9 028,18 eurot.

18. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsuse resolutiivosa p-s 9 on märgitud ekslikult 27 624,53 euro asemel

25 124,52 eurot. Kohtuotsuse põhiosa ei jäta kahtlust, et ringkonnakohus mõistis Z.F-ilt välja 27 624,53 eurot.

Ehkki otsuse resolutiivosa kohaselt mõisteti Z.F-ilt välja 25 124,52 eurot, on seal siiski arvestatud viivist summalt

27 624,53 eurot, mis näitab samuti, et 25 124,52 euro märkimine otsuse resolutsioonis on ekslik. Seetõttu täpsustab

kolleegium ringkonnakohtu otsuse resolutiivosa punkti 9 ja asendab selles ilmse ebatäpsuse „25 124, 52 (maakohtu

otsusega igalt süüdistatavalt väljamõistetud summa kolmekordne e 3x 8374,84) eurot“ sõnadega „27 624,53 eurot“.

Lisaks osutab kolleegium, et ringkonnakohus juhtis küll tähelepanu maakohtu arvutusveale, kui jagas 27 624,53

arvuga 3, ent märkis seejärel tulemuseks ebatäpselt 9 028,18 eurot, kuigi korrektne on 9 208,18 eurot.

19. Kassatsioonis heidetakse ringkonnakohtule ette veel seda, et kohus tühistas B.F-i ja L.A süüdimõistmise

KarS § 344 lg 1 järgi, aga jättis nad süüdistuse selles osas ekslikult süüdi tunnistamata, ehkki mõistis neile märgitud

sätte järgi karistuse. Ringkonnakohtu otsuse resolutiivosas pole tõepoolest mõistetud B.F-i ja L.A süüdi

KarS § 344 lg 1 järgi dokumentide võltsimises. Samas on otsuse põhiosast tulenevalt ilmne, et ringkonnakohtu

otsusega jäid süüdistatavad süüdi ka selle teo toimepanemises. Kolleegium loeb nimetatud puuduse ringkonnakohtu

otsuses ebatäpsuseks, mille saab käesoleva otsusega kõrvaldada, täpsustades ringkonnakohtu otsuse resolutiivosa ja

lisades sinna lause B.F-i ja L.A süüditunnistamise kohta KarS § 344 lg 1 järgi.

20. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 7, § 362 p-st 2 ja § 339 lg-st 2, tühistab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 28. novembri 2018. a otsuse osas, millega mõisteti kannatanutelt välja

tsiviilkostja esindajate apellatsioonimenetluse kulu summas 3335,51 eurot. Kolleegium jätab selle menetluskulu riigi

kanda. Lisaks täpsustab kolleegium ringkonnakohtu otsuse resolutiivosa, lisades sellesse B.F-i ja L.A

süüditunnistamise KarS § 344 lg 1 järgi. Samuti täpsustab kolleegium ringkonnakohtu otsuse resolutiivosa punkti 9 ja

asendab ilmse ebatäpsuse „25 124, 52 (maakohtu otsusega igalt süüdistatavalt väljamõistetud summa kolmekordne e

3x 8374,84) eurot“ sõnadega „27 624,53 eurot“. Muus osas jääb ringkonnakohtu otsus muutmata. Kassatsioon tuleb

rahuldada osaliselt.

21. OÜ Y1 esindajad esitasid taotluse hüvitada kassatsioonimenetluses kantud esindajate tasu 812 eurot, millele

lisandub käibemaks. Taotlusele lisatud arve kohaselt hõlmab see ringkonnakohtu otsuse ja kassatsiooniga tutvumist

ning kassatsioonile vastuse koostamist 5 tunni ja 48 minuti ulatuses. Osutatud õigusteenuse tunnihind on 140 eurot.

Kolleegium peab taotletava tasu suurust mõistlikuks ja mõistab selle menetluskulu KrMS § 186 lg 1 alusel välja riigilt

OÜ Y1 kasuks.

22. Z.F-i kaitsja esitas 22. septembril 2019 Riigikohtule taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks menetluse

mõistliku aja möödumise tõttu, mis on digitaalselt allkirjastatud samal päeval kell 9.32. Riigikohus oli varem andnud

kirjalikus menetluses kassatsioonimenetluse pooltele KrMS § 352 lg 2 p 2 alusel tähtaja, mille jooksul võivad pooled

esitada oma kirjalikke seisukohti, taandusi ja muid taotlusi. Selleks tähtajaks märgiti 11. september 2019 kell 9.00, mis

on sisuliselt võrdsustatav kohtu siirdumisega nõupidamistuppa (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. juuni

2018. a otsus nr 1-16-10888/62, p 55). Kuna kaitsja taotlus laekus Riigikohtusse pärast seda tähtaega, tuleb see jätta

läbi vaatamata.

Peeter Roosma, Hannes Kiris, Velmar Brett

(allkirjastatud digitaalselt)