2-16-124203/60 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Kaijanen, Krista Kirspuu, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.04.2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-124203

Tsiviilasi

K.C hagi B.V vastu elatise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28.12.2017 otsus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

2250 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Menetlusosalised ja nende

esindajad

B.V apellatsioonkaebus

Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): K.C (isikukood

XXX, elukoht XXX), seaduslik esindaja M.X (isikukood

XXX, elukoht XXX, e-post: XXX)

Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): B.V (isikukood

XXX, elukoht XXX)

1(5)

Tsiviilasi nr: 2-16-124203

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Jätta Harju Maakohtu 28.12.2017 otsus muutmata.

2. B.V apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Poolte menetluskulud jätta B.V kanda. Menetluskulude rahalist suurust

ringkonnakohus kindlaks ei määra.

4. Jätta B.V apellatsioonkaebusele lisatud tõendid, tema pangakontode väljavõtted,

tähelepanuta.

5. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte

pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise

esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt

määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb.

Eelnev menetluskäik

1. 15.10.2016 esitas K.C avalduse B.V vastu maksekäsu kiirmenetluses elatise

väljamõistmiseks. 20.10.2016 esitas võlgnik nõudele vastuväite, mis saabus Pärnu

Maakohtu Maksekäsuosakonda 24.10.2016. 03.11.2016 määrusega andis kohtunikuabi

nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

2. Esitatud hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt on hageja kostja ja hageja seadusliku

esindaja laps, kes elab koos hageja seadusliku esindajaga. Kostja elatist ei tasu.

3. Hageja igakuised vajadused moodustuvad järgmisest:

- eluasemekulu 255.25 eurot,

- toidukulu 218.90 eurot,

- kooli kohustuse täitmisega seotud kulu 88.50 eurot,

- riiete-jalatsite kulu 244.90 eurot,

- soojamaareisikulu 330.00 eurot,

- trennikulu 40.00 eurot,

- koolivormikulu 23.00 eurot,

- meelelahutuskulu 21.80 eurot.

4. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks igakuise elatise 250.00 eurot alates

maksekäsu avalduse esitamisest, s.o alates 15.10.2016, kuni hageja täisealiseks

saamiseni. Hageja palub määrata kindlaks täitmise viis, s.o tasumine hageja seadusliku

2(5)

Tsiviilasi nr: 2-16-124203

esindaja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX, märkides selgitusse:

„elatisraha“. Hageja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud.

Kostja vastuväited

5. Kostja nõuet ei tunnista. Kostja leiab, et hageja nõue on põhjendamatu. Kostjal

puudub sissetulek, ta on töötu. Samuti tasub kostja elatist vahetult.

Esimese astme kohtu otsus

6. Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistis B.Vlt poja K.C (sünd. XX.XX.XXXX)

ülalpidamiseks välja igakuise elatise ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäärast alates 22.11.2016 kuni K.C täisealiseks saamiseni, s.o kuni 03.10.2025,

K.C kasuks. B.Vl tuleb tasumisele kuuluv elatis tasuda M.X arvelduskontole nr

XXXXXXXXXXXXXXXX, märkides selgitusse: „elatisraha“.

7. Lapse põhjendatud igakuisteks vajadusteks tuleb lugeda 475,80 eurot, millest

kummagi vanema kanda jääb ½, s.o 237,90 eurot, mis vastab sisuliselt

miinimumelatise määrale 2017. aastal. Kostja ei ole nimetatud määras kostja vajaduste

suurusele vastu vaielnud.

8. Kostja ei ole väitnud, et tema ülalpidamisel oleks rohkem alaealisi lapsi kui hageja,

samuti ei ole kostja väitnud, et tema töövõimet oleks piiratud. Maksu- ja Tolliameti

tõendist nähtub, et kostja on sissetulekut saanud Eesti Töötukassalt, samuti G OÜ-lt,

W OÜ-lt ja Eesti Haigekassalt (II kd tl 140). Kohus leiab, et puuduvad mõjuvad

põhjused elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Vanem on kohustatud tegema

lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva.

9. Kostja on esitanud tõendid selle kohta, et ta on tasunud hagejale vaidlusalusel

ajavahemikul elatist vahetult (II kd tl 167-186) 273.06 euro ulatuses. Kohus loeb

nimetatud ulatuses elatise tasutuks ajavahemiku 15.10.2016-21.11.2016 eest (273.06

eurot - 215.00 eurot/kuus x 38 päeva). Seega tuleb kostjal elatist tasuda alates

22.11.2016.

10. Kohus ei anna hinnangut hageja seadusliku esindaja majanduslikule seisundile, kuna

kohus rahuldab nõude miinimumelatise määras. Samuti ei anna kohus hinnangut

tõenditele väljaspool vaidlusalust ajavahemikku.

Apellatsioonkaebus

11. Kostja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles vaidlustab elatise

väljamõistmise tähtaega. Kostja avaldas, et on nõus alustama elatise väljamaksmisega

01.01.2018. Kostja avaldas, et koolivaheaegadel 23.12.16-08.01.17, 24.02.17-

05.03.17, 21.04.17-30.04.17, 09.06.17-31,08.17, 21.10.17-29.10.17 ja 23.12.17-

07.01.18 elas laps kostja juures Muul ajal 2017.a ostis kostja hagejale riideid,

mänguasju, tasus meelelahutuse eest ning kandis üle taskuraha lapse arvele. Kostja

tasub ka lapse mobiiltelefoni kulud.

Vastus apellatsioonkaebusele

12. Vastustaja pidas 14.02.2018 esitatud menetlusdokumendis apellatsioonkaebust õigeks.

Samas väitis vastustaja 27.03.2018 menetlusdokumendis, et laps ei elanud

apellatsioonkaebuses nimetatud perioodil kostja juures, kuigi mõnikord magab seal.

Hageja ei nõustu, et nimetatud aegadel oli laps täielikult kostja ülalpidamisel. Hageja

nõustus kostja väitega, et kostja on ostnud muul ajal 2017.a hagejale asju, tasunud

meelelahutuse ja telefoni kasutamisega seotu eest ning maksnud taskuraha.

Ringkonnakohtu seisukoht

3(5)

Tsiviilasi nr: 2-16-124203

13. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, maakohtu otsuse

muutmiseks puudub alus. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

14. Apellatsioonkaebuses ei vaidlusta kostja maakohtu poolt tuvastatud hageja vajadusi, st

seda, et hageja ülalpidamiseks kulub igakuiselt 475,80 eurot. Kostja ei vaidlusta ka

seda, et tema kohustuseks on tasuda hageja ülalpidamiseks elatist seaduses sätestatud

minimaalmääras, st 2016.a igakuiselt 215 eurot kuus ja 2017.a 235 eurot kuus. Kostja

vaidlustab elatise väljamõistmist kuni 31.12.2017 väites, et ta on hagejale ülalpidamist

andnud vahetult. Kostja on nõus elatist tasuma väljamõistetud suuruses alates

01.01.2018.

15. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise seaduses sätestatud

miinimummääras alates 22.11.2016. Hageja palus elatise välja mõista maksekäsu

kiirmenetluses alates 15.10.2016. Maksekäsu kiirmenetluses esitas hageja nõude

03.11.2016. Kostja poolt makseettepankule vastuväite esitamise tõttu esitas hageja

hagiavalduse 23.11.2016. Seega esitas hageja elatise nõude ka tagasiulatuvalt, so 17

päeva eest. Maakohus arvestas otsuses kostja poolt hageja ülalpidamist vahetult

273,06 euro ulatuses ning luges elatise nimetatud summa eest tasutuks ajavahemiku

15.10.2016-21.11.2016 eest, st ka elatise võlgnevuse katteks enne hagi esitamist.

16. Üldjuhul ei või igakuine elatis ühele lapsele PKS § 101 lg 1 järgi olla väiksem kui

pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (miinimumelatis). Samas

võib kohus PKS § 102 lg 2 kolmanda ja neljanda lause järgi mõjuval põhjusel ka

miinimumelatist vähendada. Riigikohus on selgitanud, et PKS § 102 lg 2 neljas lause

sätestab näidisloetelu mõjuvatest põhjustest, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi

asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest

väiksema elatise väljamõistmiseks ning mh võib selleks olla asjaolu, et lapse

vajadused on kaetud muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude

jooksva katmisega või lapsetoetusega), kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades ka

lapse õigustatud huve (vt Riigikohtu 9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17,

p-d 28.1 ja 28.2).

17. Apellatsioonkaebuses leiab kostja, et on elatise kuni 31.12.2017 tasunud hagejale

vahetult, kuna hageja on koolivaheaegadel olnud tema ülalpidamisel, lisaks on kostja

ostnud hagejale riideid, mänguasju, tasunud telefoniarved ja meelelahutuse eest.

18. Hageja vaidleb vastu, et ta on olnud mingil perioodil kostja täielikul ülalpidamisel.

Hageja väidete järgi on ta koolivaheaegadel küll Narvas viibinud, kuid elanud sellel

ajal oma vanaema juures, saades isaga vahetevahel kokku. Kuna asjas puuduvad

tõendid selle kohta, et hageja on kostja märgitud ajavahemikel kostja juures elanud, sh

olnud kostja täielikul ülalpidamisel, siis elatise tasumist vahetult selles osas

ringkonnakohus tõendatuks lugeda ei saa. Lisaks on asjas esitatud hageja seadusliku

esindaja konto väljavõte (II kd, tlk 6-26), millest nähtuvalt on hageja ema oma emale

ehk hageja vanaemale kandnud üle rahasummasid. Hageja väidete järgi tehti

ülekanded selleks, et hageja vanaema saaks katta hageja kulud. Samuti nähtub hageja

ema kontoväljavõtetest bussipiletite ost, millega hageja soovis tõendada, et sõidukulud

Narva tasus samuti hageja seaduslik esindaja.

19. Maakohus leidis, et kostja tasus hageja ülalpidamiseks vahetult 273,06 eurot.

Maakohus hindas sealjuures kostja esitatud tõendeid: erinevaid tšekke asjade ostmise

kohta ja meelelahutusürituste pileteid (I kd, tlk 167-186). Arvestades tõenditest

nähtuvaid kulutatud summasid ei ole maakohus kõiki kulusid ülalpidamiskohustuse

täitmiseks arvestanud. Kuigi maakohtu otsusest ei nähtu, milliseid kulusid ta

konkreetselt põhjendatuks ei pidanud, leiab ringkonnakohus, et põhjendatult on

arvestamata jäetud kulud, mis on tehtud enne elatise nõude perioodi. Nimelt nähtub,

4(5)

Tsiviilasi nr: 2-16-124203

esitatud kviitungitest, et need on väljastatud ka 2015.a ja 2016.a alguses ning keskel.

Põhjendatult on arvestamata jäetud summade tasumine täiskasvanule ostetud

kinopiletite eest. Põhjendamatult on maakohus aga samas ilmselt arvestanud hageja

kasuks tehtud kuludena kõikidele kino lapsepiletitele kulunud summasid. Nimelt

nähtub, et ühele seansile on ostetud mitu lapsepiletit, hageja vajas siiski vaid ühte

piletit. Seega kostja poolt esitatud tõenditest ei nähtu elatise nõudeperioodil isegi

sellistes summades kulutuste tegemine nagu maakohus arvestas. Siiski ei ole hageja

selles osas apellatsioonkaebust esitanud, mistõttu tuleb arvestada sellega, et kostja on

ülalpidamist vahetult täitnud summas 273,06 eurot. Muid tõendeid kostja maakohtus

ei esitanud.

20. Koos apellatsioonkaebusega esitas kostja ka enda pangakontode väljavõtted, tuues seal

esile erinevad kulutused, mida ta on hageja ülalpidamiseks väidetavalt teinud. TsMS

§ 652 lg 3 p 1 järgi ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata

asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu,

millele tugineti ja tõend mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta, lp 2 kohaselt

asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise

rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend

tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese

astme kohtus.

21. 21.08.2017 kirjaga (I kd, tlk 187) andis maakohus kostjale võimaluse tõendada,

millises osas on ta ülalpidamiskohustust vahetult täitnud. Kohtuinfosüsteemi andmetel

loeti kiri kostjale kättetoimetatuks 28.08.2017.a. Asjast nähtuvalt jäeti kiri kostja

koduse aadressi postkasti, sest tähitud kirja ei saanud kättetoimetaja kostjale üle anda.

Ringkonnakohus osutab, et ka varasemalt saadetud menetlusdokumendid sai kostja

kätte samal viisil. Kättetoimetamist saab järeldada sellest, et kostja esitas temale

saadetud menetlusdokumentidele seisukohad. Kostja maakohtule täiendavaid tõendeid

hageja vahetu ülalpidamise kohta ei esitanud. Kuivõrd kostja ei ole ka TsMS § 652 lg

4 kohaselt uue tõendi esitamise lubatavust apellatsioonkaebuses põhjendanud, siis

jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebusele lisatud kontoväljavõtted tähelepanuta.

22. Eeltoodud alusel leiab ringkonnakohus, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

23. Kuna apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, siis jäävad ringkonnakohtus kantud

poolte menetluskulud kostja kanda. Kuna hageja menetluskulude nimekirja ei

esitanud, siis ringkonnakohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaija Kaijanen Krista Kirspuu

Ande Tänav

kohtunik

kohtunik

kohtunik

5(5)

Tsiviilasi nr: 2-16-124203