4-18-1165/10 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

4-18-1165

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

09. aprill 2018. a Haapsalu kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-18-1165 Kohtunik Piia Jaaksoo Väärteoasi

V.V kaebus PPA Lääne Prefektu

uri Paide

politseijaoskonna 04.03.2018 kiirmenetluse otsusele

väärteoasjas nr 2510,18,000379, mille kohaselt karistati V.V liiklusseaduse § 2 järgi raha

27 lg 1 trahviga 80 eurot Menetlusosalised Kaebuse esitaja V.V, isikukood xxx, elukoht *, telefon * e-post: *, *

Kohtuväline menetleja Paide PPA Lääne Prefektuuri

politseijaoskond, asukoht Tallinna tn 12 Paide, e-post: laane@politsei.ee RESOLUTSIOON

1. Jätta V.V PPA Lääne Prefektu kaebus rahuldamata ja uri Paide politseijaoskonna 04.03.2018 kiirmenetluse 2510,18,000379 muutmata. otsus väärteoasjas nr

2. loetakse

tasub Väärteootsusega määratud rahatrahv nõuetekohaselt täidetuks, kui V.V rahatrahvi kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul.

. Edastada kohtuotsus kaebuse esitajale

V.V-le ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul kirjalikult Riigikohtule alates

kohtuotsuse kättesaamisest.

Kaevatav otsus

PPA Lääne Prefektu otsusega väärteoasjas nr uri Paide politseijaoskonna 04.03.2018 kiirmenetluse 2510,18,000379 karistati

04.03.2018 kell 02:36 Paide linnas V.V järgmise rikkumise eest – Järva maakonnas Pärnu Sõmeru 106.km -Rakverejuhtis mootorsõidukit kiirusega 117+/-8 km/h, seega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 19 km/h. Lubatud sõidukiirus 90 km/h.

4-18-1165

Rikkus LS § 15 lg 1 p 1. Väärteo kvalifikatsioon LS § 227 lg 1. V.V karistati LS § 2

20 trahviühikut s.o

27 lg 1 alusel rahatrahviga

80 eurot.

Kaebus V.V esitas kohtule kaebuse 3-6, 13-16, 19-24/, milles leiab, et kiirmenetluse otsusele kantud /tl sõiduki andmed politseiametniku poolt on valesti kirjutatud, mille tõttu on protokoll valesti koostatud ning ei vasta tõele. Protokollile kantud sõiduki registreerimise märk ja auto mudel ei ühti, protokollile kantud süüteo kirjeldus ei vasta tegelikkusele, antud sõidukiga väärteo toimepanek ei ole võimalik. Taotleb protokolli valede andmet

e tõttu kehtetuks tunnistamist.

Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas

Isik taotleb kiirmenetluse otsuse kehtetuks tunnistamist kuna otsuses on märgitud valed andmed sõiduki margi osas.

Otsuses on märgitud margiks j Tegelikult juhtis isik sõidukit a mudeliks VW Golf reg nr *. Volkswagen Passat reg nr *. Seega ekslikult on otsusse märgitud üksnes sõiduki mudel Golf. Väärteo toimepanek on tõendatud kiirusmõõturi kasutamise protokolliga, milles on märgitud õige sõiduk VW

Passat reg nr *, seega on tegemist inimliku eksitusega ning puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks. Väärtegu on toime pandud tahtlikult ja määratud karistus proportsionaalne isiku süüga. Kohtuväline menetleja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja otsus muutmata.

KOHTU SEISUKOHT Vastavalt väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 120 lg 1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leiab, et kaebuse saab lahendada kirjalikus menetluses, sest menetlusosalised

21, 34-36/. on andnud nõusoleku kaebuse lahendamiseks kirjalikus menetluses /tl

VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus uurib, kas V.V on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas.

V.V on menetlusaluse isikuna /VTT tl 2/, et kiirmenetluses omakäeliselt kirjutanud ületas lubatud piirkiirust spidomeetri näidu mitte jälgimise tõttu.

VTT tl 3 on . kiirusmõõturi kasutamise protokoll Sellest nähtub, et 04.03.2018 kell 02.36 on teostatud V.V poolt juhitud mootorsõiduki liikumiskiiruse mõõtmist. Kiirusmõõturi lugem 117 km/h, laiendmääramatus +/ 8km/h, lõplik mõõtetulemus 109 km/h. Suurim lubatud sõidukiirus antud - teelõigul 90 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit.

Kohus leiab, et need kaks tõendit kinnitavad kokkulangevalt, et V.V on toime pannud teo, millist talle kiirmenetluse otsuses süüks arvatakse.

Ka esitatud kaebuses ei eita V.V kiiruse ületamist, kuid leiab, et kiirmenetluse otsus tuleb tühistada kuna selles on kirjutatud vale sõiduki mudel.

Kiirmenetluses otsuses on järgmised sõiduki andmed /VTT tl 1/: registreerimismärk *, mark mudel VW Golf.

4-18-1165

V.V on esitanud sõiduki, mida ta juhtis, registreerimistunnistuse, seal on sõiduki andmed /tl 27- 30/: registreerimismärk *, mark mudel Volkswagen Passat Variant.

Sõiduki andmed on ka kiirusmõõturi kasutamise protokollil /VTT tl 3/: registreerimismärk *, Volkswagen Passat.

Kohus leiab, et kiirmenetluse otsuses on tõepoolest valesti kirjutatud sõiduki mudel. Samas leiab kohus, et LS § 227 järgi kvalifitseeritava väärteo puhul ei ole sõiduki mudelil määravat tähtsust. Lubatud suurim sõidukiirus ei sõltunud sõiduki Volkswagen mudelist, nii VW Passati kui VW Golfiga sel ajal nimetatud asulavälisel teel sõites kehtis lubatud suurim sõidukiirus 90 km/h. Seega ei ole kiirmenetluse otsusesse sattunud kirjuviga – ebaõige sõiduki mudel - kiirmenetluse otsuse tühistamise aluseks.

V.V rikkus oma tegevusega LS § 15 lg 1 p 1 mis sätestab, et suurim sõidukiirus asulavälisel teel on 90 kilomeetrit tunnis. Kohus leiab, et V.V poolt toime pandud tegu täidab LS § 227 lg 1 sätestatud väärteokoosseisu. Seega on kohtuväline menetleja väärteo õieti kvalifitseerinud.

Kohus leiab, et

. on V.V pani talle süüks arvatud väärteo toime kaudse tahtlusega V.V selgitanud, et ületas kiirust, sest ei jälginud spidomeetrit. t kui isik sõ Kohus leiab, e idukit juhtides ei jälgi spidomeetri näitu (kui ei kasutata püsikiiruse hoidjat), siis ta peab võimalikuks, et ületab suurimat lubatud kiirust ja möönab kiiruse ületamist. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. V.V on talle süüks arvatud LS § 227 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. U

uritud tõenditega on tõendamist leidnud, et V.V poolt toime pandud tegu vastab LS §

227 lg 1 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi.

Järgmiseks kontrollib kohus, kas kohtuvälise menetleja karistuse mõistmine poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele.

LS § 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 30 trahviühikut. ohtuvälin

27 lg 1 K e menetleja on V.V trahviühikut s.o karistanud rahatrahviga 20

80 eurot. KarS puhul on tuvastatud. Kohus § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis V.V leiab, et

sest suurem s 1 V.V süü on keskmi

– kiirust on ületatud lõike ette nähtud süüteo ülemmäära lähedases määras, tegu on toime pandud tahtlikult.

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendava karistust raskendavad asjaolud puuduvad. ks asjaoluks on süü tunnistamine, Lisaks eelnevale tuleb arvestada ka asjaoluga, kuidas kaitsta õiguskorda. V.V on toime pannud liiklussüüteo, mille puhul tahtlikult ületas kiirust. Liikluseeskirju peavad täitma kõik liiklejad ja see kohustus on sätestatud kõikide liiklejate turvalisuse huvides. Eirates tahtlikult kehtestatud piirkiirust, väljendab liikleja oma ükskõiksust teiste liiklejate turvalisusesse.

Kohus leiab se menetleja poolt

b , et kohtuväli V.V-le määratud karistus vasta KarS § 56 sätestatud karistuse mõistmise alustele.

Kuna

V.V vaidlustas väärteootsuse, siis rahatrahvi tasumine ei toimu enam väärteootsuses näidatud tähtajal vaid vastavalt VTMS § 204 lg 3, mille kohaselt rahatrahv tuleb tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul. Trahvi tasumiseks vajalikud rekvisiidid on näidatud 04.03.2018 kiirmenetluse otsuses.

4-18-1165

VTMS § 204 lg 3 alusel, kui trahv ei ole tasutud tähtaegselt, saadab lahendit täitmisel pöörav asutus e

10 päeva jooksul kohtutäiturile koopia, millele on tehtud märge jõus tumise kohta, tasumata trahvile lisanduvad

täitemenetluse kulud.

Kokkuvõtvalt leiab kohus, et V.V kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. väärteo

Otsuse tegemisel juhindub kohus LS §§ 227 lg 1, 15 lg 1 p 1, KarS § 56 lg 1, VTMS §§ 120 lg 1, 132 p 1, 133, 134.

(allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik