1-16-3013/14 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-16-3013

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

09. aprill 2018 (istung toimus Jõgeva kohtumaja kaugkohtuistungina 29.03.2018 ) Kriminaalasja number 1-16-3013 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekret

är Viivi Kalme Prokurör Ene Uljanova (esitas arvamuse kirjalikult) Taotlus

H.J-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu H.J

isikukood XXX, asukoht: viibib karistuse kandmisel Tartu Vanglas, elukoht vabanemisel: puudub RESOLUTSIOON

Jätta H.J Harju Maakohtu 04.05.2016. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-3013

mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Edasikaebamise kord

K esitada ohtumääruse peale on õigus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD

JA MENETLUSE KÄIK

H.J statud Harju Maakohtu 04.05.2016. a kohtuotsusega on süüdi tunni kriminaalasjas nr 1-16-3013

3 aastat KarS §

0 lg 2 p 2 ja 8 järgi ja karistuseks mõistetud vangistust; KarS

2 kuud vangistust. § 121 lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud KarS § 64 lg 1

alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karis tusega ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat vangistust. karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg KarS § 68 lg 1 alusel arvati ajavahemikus 07.10.2015 kuni 08.10.2015, s.o 2 päeva ja kandmisele kuuluvaks karistuseks o 2 aasta Karistuse kandmise algust arvestati alates li t 11 kuud 28 päeva vangistust. 17.01.2016. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 14.01.2019.

2 (3)

08.01.2018 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid H.J-i ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule e et Tartu Vangla ei toeta sitatud materjalidest nähtub, kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokuröri arvates ei võimalda süüdimõistetu vabastamist tingimisi enne tähtaega tema negatiivne isik, kuritegude sooritamise asjaolud ning lähedaste toetuse puudumine. Lisaks puudub ülevaade isiku elutingimustest vabaduses.

05.02.2018 kohtuistungil avaldas g süüdimõistetu, millega ta on vangistuse ajal tegelenud nin millega hakkab tegelema vabaduses. Kinnipeetav loodab vabanemise korral isa juurde elama minna, kuid teab, et isa eelistaks, et ta läheks rehabilitatsioonikeskusesse.

Rehabilitatsioonikeskusesse minemise võimalust ei ole ta jõudnud uurida, kuid soovis seda teha, mis

tõttu palus kohtul asja arutamise edasi lükata. Kohus lükkas asja arutamise edasi, et H.J oleks võimalus otsida vabaduses koht rehabilitatsioonikeskuses. 07.03.2018 edastati kohtule Tartu Vangla inspektor-kontaktisik xxxxxxxxxxxxxxx kiri, milles teatatakse, et kinnipeetavale leiti koht xxxxxxxxxxxxxxxxs, kuid ta ei soovi sinna minna. Seega puudub tal hetkel vabanemisjärgne elukoht. 29.03.2018 kohtuistungil kinnitas H.J, et ta ei soovi minna xxxxxxxxxxxxxxxxx, vaid xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Seal vabaneb koht juunis ja seetõttu kinnipeetav praegu enda ennetähtaegset vabastamist ei soovi. Kohus selgitas kinnipeetavale, et kuna tema karistus lõpeb jaanuaris 2019, siis tal enam ennetähtaegse vabanemise võimalust ei teki.

KOHTU SEISUKOHT KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

Käesolevaks ajaks on temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt H.J

kaks kolmandikku . H.J on karistust kanda , kuid mitte vähem kui neli kuud rohk Seega esinevad formaalsed alused H.J-i em kui kaks kuud (KarS § 76 lg 3). tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

H.J on varem kriminaalkorras karistatud, kuid need karistused on praeguseks kustunud. Käesolev vangistus, mis on mõistetud röövi ja kehalise väärkohtlemise eest, on süüdimõistetul esimene. Kuritegude toimepanemist on soodustanud sõltuvus narkootilistest ainetest ning labiilne emotsionaalne seisund. Vanglas paikneb kinnipeetav osakonnas, mis on spetsialiseerunud tööks uimastisõltlastega. Ta on läbinud taasühiskonnastavaid tegevusi, s.o sotsiaalprogramme ning töötanud.

Programmide läbiviijate tagasiside on positiivne H.J on motiveeritud pärast - vabanemist elama sõltuvusainete vaba elu. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetav xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ravija rehabilitatsioonikeskuse järjekorras.

Vabanemisjärgse elukohana on süüdimõistetu avaldanud ka isa elukoha, kuid isaga kriminaalhooldajal kontakti saada ei õnnestunud. Elektroonilise järelevalve kohaldamise võimaluse avanemisel ei olnud isa nõus poega enda juurde elama võtma. Süüdimõistetule teadaolevalt eelistaks isa ka praegu, et ta läheks vabanemise korral

3 (3)

rehabilitatsioonikeskusesse. Kinnipeetava vanglasiseselt juhtumikorraldajalt saadud teabe kohaselt xxxxxxxxxxxxxxxxa, kuid ta ei soovi oleks H.J võimalus minna ka

seda. Koht Sxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxte ravija rehabilitatsioonikeskuses vabaneb süüdimõistetu sõnul juunis. Seega puudub tal hetkel vabaduses elukoht ning ta ei soovi enda vabastamist.

Eeltoodust tulenevalt H.J-i Isiku jätab kohus tingimisi enne tähtaega vabastamata.

tingimisi ennetähtaegse vabastamise üheks eelduseks on kindla elukoha olemasolu.

Olukorras, kus elukoht puudub, ei saa tema üle teostada vajalikku kontrolli ning tema ennetähtaegne vabastamine ei ole võimalik.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik