1-17-2729/12 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-17-2729

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 09.04.2018.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-17-2729

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Katrina Saar

Kohtuasi Tallinna Vangla esitatud materjalid H.F-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu H.F (XXX; viibib Tallinna Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg, 02.04.2018.a Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada H.F karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga

kuni 15.01.2020.a, millest esimeseks 4 (neljaks) - kuuks kohaldada tema suhtes

elektroonilist valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Tallinna Vangla Lääne-Harju

kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

2. KarS § 76 lg 5 alusel allutada H.F katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud

käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

2 3. Kohaldada H.F-i suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused:

1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

4) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 1 (ühe) kuu jooksul peale vanglast vabanemist;

5) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 6) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 4 (neli) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.

4. H.F-ile määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.

5. H.F vabastada määruse jõustumisel.

Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile, Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonnale ja H.F-ile.

Teavitada H.F-i ennetähtaegsest vabanemisest Maanteeametit.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Tallinna Vangla esitas 14.03.2018.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava H.F-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Harju Maakohtu 17.04.2017.a kohtuotsusega tunnistati H.F süüdi KarS § 424 järgi

ja mõisteti talle KarS § 65 lg 2 alusel karistuseks 2 aastat 8 kuud ja 29 päeva vangistust. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus üheks aastaks ja kuueks kuuks.

Karistuse kandmise algus oli 17.04.2017.a ja lõpp on 15.01.2020.a.

H.F-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isikut

on kriminaalkorras karistatud kuuel korral, vanglas viibib kolmandat korda. Vangistuse ajal

töötab, osales sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, 1 distsiplinaarkaristus. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega.

H.F-i kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et H.F

on lähedastest inimestest ema ja isa. Mõlemaga on isa sõnul suhted head. H.F

on taotlenud tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve all

aadressile xxxx. Korteri omanik on ema, kes on eelnevalt andnud vanglasse nõusoleku

elektroonilise valve paigaldamise kohta H.F-i suhtes. H.F hakkaks

3

korteris elama üksinda. Ennetähtaegse vabanemise korral on H.F töökoht ettevõttes OÜ xxxx, mis on emale kuuluv ettevõte. Varasemalt on ema firmas samuti töötanudlaos komplekteerijana ja müünud asju. Majanduslikult on vanemad valmis ka toetama.

H.F taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist elektroonilise järelevalvega.

Abiprokurör Andrus Ööbik esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas

kohtule materjalid ja seisukoha H.F-i vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta,

vangla toetab ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. KrMS § 432 lg 33 alusel teatab, et istungist osa võtta ei soovi.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud

kinnipeetava arvamuse, leiab, et H.F-i võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik H.F-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 1 aasta vangistust ning tema käitumine vanglas on olnud üldjoontes korrektne. Kinnipeetaval on küll üks distsiplinaarkaristus, kuid see oli kergemaliigiline (noomitus) ning noomitus määrati 11.05.2017 aset leidnud rikkumise eest, pärast seda on kinnipeetava käitumine olnud normikohane. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Kohus arvestab ka kinnipeetava kohtuistungil

avaldatud tahtega pöörduda alkoholiprobleemide tõttu vastavale ravile. Nimetatu on oluline,

kuna vastavalt esitatud materjalidele on kuritegude toimepanemise soodusteguriks alkoholi liigtarvitamine. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe

seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus

usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna

kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise

järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada

teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab H.F-i

tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle

käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas H.F-ile võimaluse tõestada, et ta on

asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.

Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Pärast vabanemist on

H.F olemas ka kindel eluja töökoht ning lähedaste toetus ning

kriminaalhooldusega on nõustunud ka H.F , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest

4

vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/