2-18-1583/12 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-18-1583

KOHTUMÄÄRUS

1 / 2

Kohus Viru Maakohus Kohtu koosseis Kohtunik Leanika Tamm

Kohtujurist Mari-Liis Mererand Määruse tegemise aeg ja koht 09. aprill 2018, Jõhvi Tsiviilasja number 2-18-1583 Tsiviilasi D. V.i (V.) hagi V. K.i (K.) vastu kahju hüvitamise nõudes Menetlustoiming Hagiavalduse läbivaatamata jätmine kostja suhtes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: D. V., IK xxx, elukoht: xxx Hageja lepinguline esindaja: volikirja alusel M.T., epost: mih.tushs@gmail.com Kostja: V. K., IK xxx, registrijärgne elukoht: xxx Edasikaebamise kord Määruskaebuse esitamine Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamisest RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hageja D. V.i taotlus kostja V. K.i vastu esitatud hagi tagasivõtmiseks ning jätta hageja hagiavaldus kostja vastu kahju hüvitamise nõudes läbi vaatamata. 2. Jätta menetluskulud hageja kanda. 3. Saata kohtumäärus hagejale teadmiseks.

ASJAOLUD

1. D. V. esitas 31.01.2018 Viru Maakohtule hagiavalduse V. K.i vastu kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduses on toodud selgitused, milles hageja viitab Viru Maakohtu 21.06.2016 määrusele tsiviilasjas 2-14-16882 ja Viru Maakohtu 06.10.2016 kohtuotsusele tsiviilasjas 2-14-16682. Viru Maakohtu 19.02.2018 määrusega jäeti hagiavaldus käiguta ning anti hagejale tähtaeg hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks, s.o esitada hagi aluseks olevad faktilised asjaolud; esitada selgelt formuleeritud nõue; lisada tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu, millise tõendiga tõendada soovitakse. Hageja esindaja sai määruse kätte avaliku e-toimiku infosüsteemi kaudu 20.02.2018 ning esitas omapoolse seisukoha 05.03.2018. kuid ei kõrvaldanud sellega hagiavalduse puuduseid. Hageja esindaja esitas oma uues seisukohas sisuliselt kohtu tegevusele vastuväite, nimetades kohtu tegevust eelmenetluse eesmärkide täitmisel „põhjendamatuks“ ja leidnud, et kohus on jätnud

2-18-1583

2 / 2

hagiavalduse põhjendamatult käiguta. Hageja esindaja leidis, et kohus ei või hagi menetlusse võtmisest keelduda hagi tõendamatuse tõttu, nõue on selge ja piisavalt põhjendatud ning hagi on juba varasemalt võetud menetlusse teise kohtuniku poolt, kuid sellelt ei tasutud riigilõivu. Viru Maakohtu 06.03.2018 kohtumäärusega jättis kohus hagiavalduse teistkordselt käiguta. Hageja lepinguline esindaja esitas 09.03.2018 Viru Maakohtule avalduse, mis on pealkirjastatud määruskaebusena ning adressaadina on märgitud Tartu Ringkonnakohus, milles esindaja taotleb Viru Maakohtu 06.03.2018 käiguta jätmise määruse tühistamist ning asja saatmist tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Viru Maakohtu 13.03.2018 määrusega kõrvaldati menetlusest hageja esindaja ja hagejale anti uus tähtaeg hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks. Hageja esitas 27.03.2018 kohtule digitaalselt allkirjastatud taotluse, millega soovib esitatud hagi tagasi võtta.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

2. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja toimiku materjalidega, leiab et hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Hageja on avaldanud tahet oma hagiavaldus tagasi võtta. TsMS § 424 lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kuna kohus pole hagiavaldust menetlusse võtnud ning eelmenetlus pole lõppenud, siis kostja nõusolekut käesoleval juhul ei ole vaja. Kuna hageja soovib hagi tagasi võtta, jätab kohus hageja hagi kostja vastu läbivaatamata. TsMS § 425 lg 1 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata määrusega. Kuivõrd hagi tagasivõtmine toimub enne hagi menetlusse võtmist, siis ei ole kostja teavitamine hagiavalduse esitamisest vajalik, sest kostja vastu ei olegi hagi esitatud. Kohus selgitab, et TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

Menetluskulude jaotus

Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse määruses, millega jäetakse hagi läbi vaatamata (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Leanika Tamm