1-17-5198/15 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-17-5198

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

05. aprill 2018 (istung toimus Jõgeva kohtumaja kaugkohtuistungina 26.03.2018 ) Kriminaalasja number 1-17-5198 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekret

är Viivi Kalme Prokurör Külli Zimm (esitas arvamuse kirjalikult) Taotlus

J.D tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamiseks

elektroonilise järelevalvega Süüdimõistetu J.D

isikukood XXX, asukoht: viibib karistuse

kandmisel Tartu Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kaitsja Heiki Kuningas RESOLUTSIOON

Jätta J.D Pärnu Maakohtu 07.06.2017. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-

5198 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve

kohaldamisega vabastamata.

Sisse nõuda J.D-lt ükssada kolmkümmend kaheksa riigituludesse kaitsetasu 138 ( ) eurot ja 72 senti advokaat Heiki Kuninga

poolt osutatud õigusabi eest.

Menetluskulu hüvitis tuleb kanda 1 (üks) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest

arvates Maksu- ja Tolliameti a/a-le (EE351010052031000004 SEB PANK,

EE502200221014193355 SWEDBANK, EE401700017002872300 LUMINOR BANK, EE873300333499990003 DANSKE BANK), märkides viitenumbriks 99917700041502.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva

kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai

2 (3) vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD

JA MENETLUSE KÄIK J.D on süüdi tunnistatud Pärnu

Maakohtu 07.06.2017. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-5198 266 lg 2 p 1, 2 5 kuud vangistust. KarS § järgi ja karistuseks mõistetud KarS § 65

lg 2 alusel suurendati karistust Pärnu Maakohtu 23.03.2017. s otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 2 aastat vangistust, võrra ning mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud

vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 26.04.2017

karistusaja hulka. Karistuse kandmise algust arvestati alates 26.04.2017. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 26.09.2019.

Kohtule e et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava

sitatud materjalidest nähtub, J.D vangistusest tingi . misi enne tähtaega vabastamist

Kohtuistungil prokurör ei osalenu Prokurör nõustu d, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. s Tartu Vangla seisukohaga ning samuti vabastamist. ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset

J.D selgitas, et käesolev vangistus on teda muutnud ta on läbinud programme, käitunud

-

hästi, lõpetanud suhtlemise kriminaalkorras karistatud isikutega ja loobunud ka alkoholi

tarvitamisest. Lisaks selgitas kinnipeetav, miks ta on varasemalt rikkunud käitumiskontrolli

nõudeid ning mis oleks sel korral teisiti. Süüdimõistetu soovib vabaneda tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega.

Kaitsja arvates on J.D karistuse kandmise ajal näidanud, et ta saab probleemideta

hakkama. Vabanemise korral tingimisi enne tähtaega pakutakse talle tuge ja elukohta

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. V selliseid abanemisel pärast karistuse ärakandmist võimalusi ei ole ning püsib oht uute kuritegude toimepanemiseks.

KOHTU SEISUKOHT KarS § 76 lg 1 p 1 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme

kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on

tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem

kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 9 sätestatud 2 punktis elektroonilise valve kohaldamisega.

Käesolevaks ajaks on J.D temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt ühe

kolmandiku ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. J.D vabanemisjärgset elukohtaxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxon

kontrollinud ning see Keskuse vastab elektroonilise valve täitmise tingimustele.

sotsiaaltöötaja on andnud nõuso xxxxxxxxxxx leku elektroonilise valve seadmete

paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused tingimisi vangistusest J.D ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega.

KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

J.D on kriminaalkorras karistatud korduvalt, neist viiel korral isikuvastaste

vägivallakuritegude eest Käesolevat karistust kannab süüdimõistetu avaliku korra vastase .

süüteo, s.o valdaja tahte vastaselt eluruumi sissetungimise eest vägivallaga. Kinnipeetava

käitumist on püütud õiguskuulekaks suunata eriliigiliste karistustega, kuid ükski, sealhulgas

3 (3)

reaalsed vangistus , ei ole soovitud tulemust andnud, ed J.D on jätkanud kuritegude toimepanemist ja seda ka katseajal. Praegu kannab kinnipeetav karistust sisuliselt kolme kohtuotsuse alusel. -16-96 Pärnu Maakohtu 27.01.2016 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1 mõistetud karistusest vabastati süüdimõistetu tingimisi kaheaastase katseajaga, mille ajal pani

ta toime uued kuriteod. Seejärel asendati Pärnu Maakohtu 23.03.2017 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-1210 liitkaristuseks mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, kuid vaid

kuu pärast kohtuotsuse kuulutamist pani J.D toime jälle uue (käesoleva) kuriteo. Kinnipeetava enda sõnul oli tal pärast varasemate karistuste kandmiselt vabanemist raske üksi hakkama saada, mistõttu ei suutnud ta seaduskuulekaid valikuid teha.

Lisaks negatiivsele käitumisele vabaduses ei ole kinnipeetav suutnud korrektselt käituda ka vangistuses. Kuigi kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole, siis kinnipeetava isiklikust toimikust on näha, et J.D suhtes on 26.10.2017 Tartu Vangla käskkirjaga kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid (alates 12.01.2018 on lõpetatud). Kinnipeetav viibis lukustatud kambris kaaskinnipeetava suhtes vägivalla kasutamise eest. See ei kinnita, et süüdimõistetu suhtumises

ja käitumises oleks toimunud muutused, millele ta ise viitas.

Vabanemise korral sooviks kinnipeetav asuda elama

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxk. Keskus pakub lisaks elukohale tuge töökoha

leidmisel, sotsiaalteenuste ja toetuste taotlemisel ning võlgnevustega tegelemisel. Kohus nõustub, et kõik see on J.D-le vajalik ning maandab uute kuritegude toimepanemise riski. Siiski ei ole vajadus abi järele oma elu korraldamisel piisav, et vabastada eelpool kirjeldatud asjaoludel vangistust kandev isik selleks seaduses ette nähtud esimese võimaluse avanemisel.

S sisuliselt kolmandat korda sama karistuse ajal oleks selgelt üüdimõistetu vabastamine vastuolus karistuse mõistmise põhimõtetega ning riivaks ka ühiskonna õiglustunnet.

J.D ärakandmata karistuse pikkust arvestades, saab kohus tema vabastamist tingimisi enne tähtaega menetleda veel.

Käesolevalt jätab kohus J.D misi enne tähtaega vangistusest tingi elektroonilise järelevalve kohaldamisega vabastamata.

Menetluskulud

J.D tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel õttis

v kaitsjana 26.03 Heiki Kuningas. Kaitsja .2018. a kohtuistungist määratud korras osa advokaat

esitas 26.03.2018 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude

hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendanud ja 138,72 eurot.

kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 138,72 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. Seega tuleb J.D-lt riigituludesse sisse nõuda

kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik