3-17-135/29 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire

Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. aprill 2018, Tallinn

Haldusasja number

3-17-135

Haldusasi

H.R ja E.R kaebus Keskkonnaameti 20.12.2016

korraldusega nr 1-3/16/3050 väljastatud maavara

kaevandamise loa nr Rapm-022 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebajad – H.R ja E.R, volitatud esindaja Siim Vahtrus

Vastustaja – Keskkonnaamet, volitatud esindaja Lüüli

Junti

Kolmas isik – ERA Valduse AS, seaduslik esindaja

Allar Peek

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 8. juuni 2017. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

H.R ja E.R apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta H.R ja E.R apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 8. juuni

2017. a otsus haldusasjas nr 3-17-135 muutmata.

2. Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 07.05.2018, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

3-17-135

2(10)

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. E.R ile kuulub Rapla maakonnas Vigala vallas Vaguja külas asuv Missi kinnistu

(registriosa number 2461137).

2. H.R ile kuulub Rapla maakonnas Vigala vallas Araste külas Sepa-Tõnisesauna kinnistu

(registriosa number 2364337).

3. ERA Valduse AS esitas 02.04.2013 Keskkonnaametile maavara kaevandamise loa

taotluse.

Maavara

kaevandamise

luba

taotleti

Tõnumaa

turbamaardla

Tõnumaa

turbatootmisala mäeeraldisele. Tõnumaa turbatootmisala mäeeraldis asub Rapla maakonnas

Vigala vallas Oese külas katastriüksusel Tõnumaa turbaraba (katastritunnus 88401:003:0036)

ja Rapla maakonnas Vigala vallas Tiduvere külas katastriüksusel Märjamaa metskond 59

(katastritunnus 88401:002:0093).

4. Keskkonnaamet algatas 03.10.2013 kirjaga nr HJR 10-5/13/8602-11 Tõnumaa

turbatootmisala mäeeraldisel kavandatavale tegevusele keskkonnamõju hindamise (KMH).

OÜ Inseneribüroo STEIGER avalikustas 16.01.2015 töö nr 14/1248 Rapla maakonna Vigala

valla Tõnumaa turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlemise ning kaevandamise

lõpetamisega kaasneva KMH aruande (KMH aruanne).

5. Keskkonnaamet kiitis 20.11.2015 kirjaga nr HJR 6-7/15/11502-40 heaks KMH aruande.

ERA Valduse AS esitas Keskkonnaametile 18.07.2016 korrigeeritud maavara kaevandamise

loa taotluse.

6. H.R esitas 11.08.2016 Keskkonnaametile arvamused ja ettepanekud Tõnumaa

turbamaardla Tõnumaa turbatootmisala mäeeraldise kaevandamisloa eelnõule.

7. Keskkonnaamet vastas H.Ri ettepanekule 25.08.2016.

8. Keskkonnaameti 20.12.2016 korraldusega nr 1-3/16/3050 otsustati ERA Valduse AS-

le anda maavara kaevandamise luba nr Rapm-022 Tõnumaa turbamaardla Tõnumaa

turbatootmisala mäeeraldisel. Korralduse p-s 2.9 kehtestati mh järgmised täiendavad

tingimused:

1) pikka aega kestnud põuaperioodil ja tugeva tuule korral (alates 12 m/s) peatada turba

tootmine ja laadimine turbatolmu leviku vähendamiseks (p 2.9.4);

2) tuleb tagada, et turba transportimisel oleksid koormad selliselt kaetud, et turba

peenosakesed ei lenduks (p 2.9.5);

3) turba väljaveoteena kasutada kohalikku Turba teed (nr 8840050), kohalikku Eravalduse

teed (nr 8840053) ja Silla-Jädivere kõrvalmaanteed (nr 16155) (p 2.9.6);

4) kui turbatootmisega kaasnevad mäeeraldisest 500 m raadiuses asuvate elamute elanike

kaebused (Keskkonnaametile, Keskkonnainspektsioonile või kohalikule omavalitsusele)

turbatootmise käigus tekkiva müra ja/või turbatolmu osas, tuleb loa omanikul

3-17-135

3(10)

turbatootmisalalt leviva müra taset ja/või turbatolmu kontsentratsiooni lähima(te) elumaja(de)

juures

mõõta.

Juhul,

kui

müra

tase

ja/või

turbatolmu

kontsentratsioon

ületab

mõõtmistulemuste põhjal elumaja(de) juures kehtestatud piirnorme, tuleb loa omanikul leida

võimalus mürataseme ja/või turbatolmu leviku vähendamiseks (nt tööaja reguleerimine,

kõrghaljastuse rajamine, tuule suunaga arvestamine vmt) (p 2.9.7).

Samad täiendavad tingimused on toodud ka kaevandamisloa nr Rapm-022 p-s 9.

9. H.R ja E.R esitasid 19.01.2017 Tallinna Halduskohtule ühise kaebuse (täiendatud

08.05.2017) Keskkonnaameti 20.12.2016 korraldusega nr 1-3/16/3050 väljastatud maavara

kaevandamise loa nr Rapm-022 tühistamiseks.

Kaebajate kinnistud asuvad Tõnumaa turbatootmisala vahetus läheduses (Missi kinnistu 410

m kaugusel, Sepa-Tõnisesauna kinnistu mõnisada meetrit kaugemal). Seega on kinnistud

kaevandamistegevusest tekkiva olulise müra- ja tolmuhäiringu mõjualas. Kaevandamistegevus

rikub kaebajate omandiõigust (põhiseaduse (PS) § 32) ning õigust tervise ja heaolu

vajadustele vastavale keskkonnale (keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 23 lg 1).

Oluline mürahäiring piirab õigust oma kinnistut häirimatult ja tervisele ohutul viisil kasutada

ning alandab kinnistu väärtust. Sama mõju on kinnistu kasutamisele ning väärtusele ka

kaevandamisega kaasneva tolmu levikul. Praegusel juhul tuleb eeldada õiguse riivet tervise ja

heaolu vajadustele vastavale keskkonnale (KeÜS § 23 lg 4, § 7 lg 3). Kehtestatud müranormid

loovad isikule subjektiivse avaliku õiguse (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-15-16, p 15).

Kaebajatele kuuluvates elamutes ja nende lähiümbruses ei ole mürataseme mõõtmisi läbi

viidud. Mürahäiringu täpse ulatuse välja selgitamata jätmine on oluline menetlusviga, mis

seab kahtluse alla otsuse õiguspärasuse (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-54-03, p 26). KMH

aruandes toodud arvutuste kohaselt oleks müratase Missi kinnistul umbes 57 dB, mõõtmiste

tulemusel tuvastati müratase 51,6 dB. KMH aruanne on ekslikult käsitlenud kaebajate elamute

lähiümbrust III kategooria alana ehk segaalana (sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42

„Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme

mõõtmise meetodid“ (redaktsioon kehtivusega 01.07.2002‒10.02.2017 (määrus nr 42) § 3 p

4). Kaebajate kinnistute puhul tuleb lähtuda määruse nr 42 § 5 lg 4 p-s 2 sätestatud

tööstusettevõtte müra taotlustasemest uuel planeeritaval II kategooria alal (elamuala), mis on

päeval 50 dB ja öösel 40 dB (vt Riigikohtu otsused nr 3-3-1-88-15, p 14 ja 3-3-1-15-16, p 40).

Kaevandustegevusega põhjustatav müratase ületab KMH aruande kohaselt vähemalt Missi

kinnistul asuva elamu juures kehtivat müra normtaset nii öisel kui päevasel ajal. Normtaseme

ületamine on määruse nr 42 § 4 lg 1 ja § 5 lg 3 kohaselt keelatud. Kuna KMH aruandes

tuvastati mürahäiring, mis ületas kehtivat müra normtaset, siis oli kaevandamisloa andmine

vastuolus 20.12.2016 kehtinud maapõueseaduse (MaaPS v.r) § 34 lg 1 p-ga 19 ning

kaevandamisluba on sisuliselt õigusvastane.

Kaevandamisloas kehtestatud mürahäiringut vähendavad meetmed on ebapiisavad. Isegi III

kategooria normtasemetest lähtudes peaks kaevandamine öisel ajal (23.00‒07.00) olema

keelatud (KMH aruanne, lk 40). Vaidlustatud korraldusest ei ole võimalik tuvastada ühtegi

põhjendust, mis selgitaks loa täiendava tingimusena ajalise piirangu kehtestamata jätmist,

mistõttu on haldusakt vastuolus keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse (redaktsioon kehtivusega 20.11.2016‒31.12.2016; KeHJS) § 24 lg-ga 2.

Loa andja on eiranud olulisi asjaolusid ning põhjendamatult eelistanud kaevandaja huve

kaebajate ja teiste piirkonna elanike huvidele, mistõttu on tegemist ilmselge kaalutlusveaga.

Lisaks sellele on otsus ka motiveerimata.

Kaevandamisloas kehtestatud leevendusmeetmed (p-d 2.9.4, 2.9.5 ja 2.9.7) tolmuhäiringu

vältimiseks ja leevendamiseks on ebapiisavad, sest nende elluviimine sõltub kaevandaja heast

3-17-135

4(10)

tahtest ega võimalda piisava tõhususega mõjusid ennetada. Probleemide ilmnemisel on

kolmandatel isikutel põhimõtteliselt võimatu tõendada, milline ilmastik valitses tootmisel või

laadimisel tekkinud tolmuprobleemi ajal ning kas kaevandaja pidas loa tingimustest kinni.

Kaevandaja peab küll kaebuste korral teostama mõõtmised, ent kuna pole sätestatud, millise

aja jooksul või milliste tingimuste esinemisel seda tuleb teostada, on loa omanikul võimalik

tulemusi manipuleerida. Isegi kui mõõtmised tellitakse sõltumatult osapoolelt, on reaalsed

mõõtetulemused täiel määral kolmanda isiku kontrolli all, kuna vaid tema otsustab, kas ja

millises ulatuses mõõtmiste ajal müra- ja tolmuhäiringuid tekitavaid tegevusi (nt turba

freesimine, laadimine, vedu) läbi viiakse. Kolmas isik võib oma tegevuse ulatust ja sellega

kaasnevaid häiringuid mõõtmise ajaks takistamatult vähendada.

Kaebajate kinnistud asuvad kahe turbatootmisala (Illaste ja Tõnumaa) vahel. Seega peaks

mõjude hindamisel arvestama koosmõjusid müra ja tolmu osas, sest kaks tootmist töötavad

üheaegselt. Tõnumaa turbatootmisalalt kuivendusvee ärajuhtimiseks puudub ettevõtjal kehtiv

vee-erikasutusluba. Ala kuulumist ühte või teise mürakategooriasse ei mõjuta see, et

turbatootmist on piirkonnas ellu viidud juba varem.

10. Keskkonnaamet palus jätta kaebuse rahuldamata. Missi kinnistul asuv õuemaa kõlvik

ning E.Rle kuuluv elamu jääb Tõnumaa II turbatootmisala uue lisanduva mäeeraldise osa

lähimast punktist ligikaudu 1000 m kaugusele ning Sepa-Tõnisesauna kinnistul asuv õuemaa

kõlvik ja sellel asuv H.R ile kuuluv elamu ligikaudu 1500 m kaugusele. OÜ Inseneribüroo

STEIGER 10.02.2017 kirjas nr 1-016 on märgitud, et kaebajate lähim elamu jääb mäeeraldise

piirist minimaalselt 420 m kaugusele, aga kuna vahetult piiri äärde jäävad tootmisväljakud on

ammendatud, siis reaalselt ei toimu kaevandamistegevus elamutele lähemal kui 640 m. Uue

maavara kaevandamise loa alusel lisanduv mäeeraldise osa jääb kaebajate elamutest lõunaosas

vähemalt ca 1 km ja põhjaosas ca 2,3 km kaugusele. Seega väheneb ja eemaldub

kaevandamistegevusega kaasneda võiv keskkonnahäiring kaebajate kinnistute suhtes.

KMH aruandes toodud mudelarvutuste tegemisel on võetud aluseks määruse nr 42 §-s 3

toodud müra normid. OÜ Inseneribüroo STEIGER selgitas oma 10.02.2017 kirjas, et

ekspertrühm on senistes maavara kaevandamisega seotud keskkonnamõju hindamistes

lähtunud seisukohast, et kui elamu asub varem rajatud ja töötava turbatootmisala või karjääri

läheduses, on tegemist III kategooria alaga ehk segaalaga. Antud juhul on tootmisala rajatud

1966. a-l.

Keskkonnaamet ei ole maavara kaevandamise loa andmisel läinud vastuollu Riigikohtu

juhistega lahendites nr 3-3-1-88-15 ja 3-3-1-15-16. Ülenormatiivset müra ei esine ka juhul,

kui käsitleda kaebajate elamuid ja kaebajate kinnistute õuemaa kõlvikuid II kategooria alana.

Kaebajatele kuuluvates elamutes ega ka elamute juures mürataseme mõõtmisi läbi viidud ei

ole. Seega ei ole kaebajatel ümberlükkamatuid tõendeid selle kohta, et nendele kuuluvates

elamutes või elamute juures ületab müratase lubatud piirid.

Keskkonnaamet on kaevandamisloa p-s 9 seadnud piisavad täiendavad tingimused võimaliku

mürahäiringu vähendamiseks. KMH aruande kohaselt on võimalik mürahäiringut leevendada.

Võimaliku tolmuhäiringu vähendamiseks on loa andja vastavalt KMH aruande p-s 6.5.2

toodud soovitustele näinud ette kaevandamisloa p 9 alap-des 4 ja 5 meetmed. KMH aruandes

on jõutud järeldusele, et väljatoodud meetmete kasutuselevõtmise korral ei kaasne

turbatootmisega olulist keskkonnamõju. Loa p 9 „täiendavad tingimused“ on haldusakti

kõrvaltingimused haldusmenetluse seaduse (HMS) § 53 lg 1 p 3 mõttes, mis on loa saajale

täitmiseks kohustuslikud. Keskkonnaamet on kaalunud kõigi huvitatud isikute huvisid, sh nii

eraõiguslike kui avalik-õiguslike isikute huvisid ja leidnud, et maavara kaevandamise luba on

võimalik anda, kuna üldjuhul ülenormatiivset keskkonnahäiringut ei esine ning isegi juhul, kui

3-17-135

5(10)

peaks

esinema

ülenormatiivne

keskkonnahäiring,

seatakse

ettevõtjale

haldusakti

kõrvaltingimusena täiendavad kohustused võimaliku keskkonnahäiringu vähendamiseks (vt

Riigikohtu 11.10.2016 otsus nr 3-3-1-15-16, p 32). Kaebajad saavad esitada väiteid ainult

enda subjektiivsete õiguste väidetava rikkumise osas, mitte aga teiste samas piirkonnas elavate

isikute eest.

Keskkonnaametile ei ole teada ühtegi juhtumit, kus loa saaja oleks loa p-st 9 tulenevaid

kohustusi rikkunud. Kaebajad ei ole Keskkonnaametile ega Keskkonnainspektsioonile

esitatud ühtegi kaebust lähtuvalt kaevandamisloast nr Rapm-021, mis anti aastal 2003 ning

kus kaevandamine toimus kaebajate elamutele lähemal kui loa nr Rapm-022 alusel. Kaebajad

on menetlusprotsessi kirjeldusest välja jätnud mitmed olulised etapid, sh avalikud arutelud ja

kohtumised, kus KMH-ga seotud küsimusi on korduvalt arutatud.

11. ERA Valduse AS palus jätta kaebuse rahuldamata. KMH aruandest tulenevalt vastab

müratase normtasemetele. KMH aruanne on koostatud vastavalt kehtinud asjakohastele

õigusaktidele ja praktikale. E.R le kuuluva Missi talu ja turbatootmisala vahele jääb ligikaudu

100 m laiune metsariba, millel on absorbeeriv mõju. Kaebajate kinnistute ja turbatootmisala

vahele jääb piisavalt palju maad ja absorbeerimisele mõju avaldavaid tegureid (mets, maastiku

reljeefsus), mille koosmõjul vastab turbatootmisel tekkinud müra lähimate kinnistute suhtes

piirnormidele. Kolmandal isikul on kohustus koheselt reageerida, kui kaasnevad võimalikud

kohalike elanike kaebused seoses võimaliku mürataseme tõusuga.

Kolmas isik kinnitab, et vähemalt 15 aasta jooksul ei ole toimunud öist turba tootmist

Tõnumaa turbamaardlas ning seda ei asuta tegema ka tulevikus. KMH aruandes leiti, et

kavandatavat tegevust on võimalik läbi viia vaid päevasel ajal ehk seadusega kehtestatud

ajavahemikul 07.00–23.00.

Selleks, et tagada kõikide osapoolte õigused, on loa andja kehtestanud kolmandale isikule

seoses kaevandustöödega täiendavad tingimused, mis peavad leevendama kolmandatele

isikutele ja keskkonnale avaldatavat mõju. Kolmas isik täidab kõik endale võetud kohustused

ning sätestatud lisatingimused. Kaevandamisloa lisatingimustega on täidetud kõik eeldused, et

turbatolmu levik transpordil või kaevandamisel ei tekitaks ümbruskonna elanikele või

keskkonnale kahju.

Kolmas isik ei nõustu kaebajate väitega, et KMH aruandes ei ole arvestatud kahe

turbatootmisala kasutusega. Seoses Illaste turbatootmisala kasutuselevõtuga on arendaja

võtnud endale kohustuse, et taotletavalt Tõnumaa turbatootmisalalt toimub turba väljavedu

ainult olemasoleva ala kesk- ja põhjaosast Silla-Jädivere kõrvalmaanteele. Kuna turba

väljaveost tingitud liiklusintensiivsus ei kasva ning väljavedu toimub mööda olemasolevaid

väljaveoteid, ei ole ette näha täiendavat transpordimüra kasvu lähimatele elamutele.

Kaebajad ei saa eeldada, et tuule kiiruse mõõtmise kohustust hakatakse rikkuma. Tuule kiiruse

mõõtmine on turbatootmisel kohustuslik. Seda tehakse vastavalt Tehnilise Järelevalve Ameti

soovituslikule juhendile „Tuule kiiruse jälgimise ja mõõtmise juhend“ ning mõõtmiskohustuse

täitmist kontrollib sama amet. Loa omanik tellib müra ja tolmu kontsentratsiooni mõõtmise

teenuse pädevalt ning sõltumatult osapoolelt, millega tagab mõõtmistulemuste objektiivsuse.

Asjaolu, et kaebajate kinnistute juures ei viidud mõõtmisi läbi, ei muuda fakti, et vastavalt

asjakohastele valemitele on normtase leitud ja sellega on KMH aruande koostamisel

arvestatud. Ebaõige on kaebajate väide, et neile kuuluvate kinnistute osas on KMH aruandes

tulemusi manipuleeritud. Kaebajate väited tolmu ja mürataseme tõusu kohta ei vasta

faktilistele asjaoludele. Vee erikasutusloa olemasolu ja selle menetlus ei oma kaebuse

lahendamisel tähtsust.

3-17-135

6(10)

12. Tallinna Halduskohus jättis 08.06.2017 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 eelnõu seletuskirjas toodud selgitustest lähtuvalt

ei ole tegemist segaalaga, kuivõrd omavahel ei ole tihedasti põimunud elamud, ühiskondlikud

hooned, teenindusettevõtted, vaid piirkonnas paikneb müraallikana 1966. a-l rajatud

turbatootmisala. Maaregistri andmetel on Missi kinnistu sihtotstarve 100% maatulundusmaa,

pindala 5,24 ha, sh ehitiste alune maa 306 m2 ning õuemaa 0,08 ha; Sepa-Tõnisesauna

kinnistu sihtotstarve on 100% maatulundusmaa, pindala 5,34 ha, sh ehitiste alune maa 135 m2

ning õuemaa 0,06 ha. Eeltoodust tulenevalt oleks vastustaja pidanud müranormtasemete

määratlemisel lähtuma II kategooriast ehk elamualast. Nimetatud viga ei tingi aga

kaevandamisloa õigusvastasust, kuivõrd asja materjalist nähtub, et tegelikkuses ei kaasne

kaebajate kinnistutel kaevandamistegevusega ülenormatiivset müra. Vastustaja on õigesti

märkinud, et arvestades läbiviidud mürataseme mõõtmisel saadud tulemusi ja nende põhjal

tehtud mudelarvutusi, on selgelt näha, et ülenormatiivset müra ei esine ka juhul, kui käsitada

kaebajate elamuid ja kaebajate kinnistute õuemaa kõlvikuid II kategooria alana.

Kuigi mürataseme arvutuslik suurus Missi kinnistul asuva elamu juures (ca 640 m kaugusel

kaevandamistegevusest) on 52,9 dB, mis ületab II kategooria päevase aja piirnormi 50 dB,

nähtub KMH aruandest, et tegelik müratase jääb Missi kinnistul arvutatust väiksemaks.

Nimelt mõõdeti 250‒500 m kaugusel kaevandamistegevusest avamaastikul (metsa

puudumisel) ekvivalentne müratase 51,6 dB ning 100 m kaugusel metsas oli ekvivalentne

müratase 53,8 dB. Ka Missi kinnistut ja turbatootmisala eraldab metsariba, mistõttu on ilmne,

et tegelikkuses ei saa müratase ületada Missi kinnistul päevase ajal 50 dB. Kuigi kaebajad on

märkinud, et puudub kindlus metsariba säilimise osas, ei ole vaidlust selles, et loa andmise ja

kohtuotsuse tegemise ajal on jätkuvalt säilinud metsariba Missi kinnistu ja turbatootmisala

vahel. Kaevandamisloa andja on lähtunud KMH aruandes kajastatud reaalsete võimalustega

kaasnevast keskkonnamõjust (KeHJS § 31). Arvestades, et Sepa-Tõnisesauna kinnistu asub

turbatootmisalast kaugemal kui Missi kinnistu, on ilmne, et ka sellele kinnistule ei kaasne

ülenormatiivset müra. Järelikult ei kaasne kaebajate kinnistutele ülenormatiivset müra,

sõltumata asjaolust, et kaebajate kinnistute juures müra mõõtmisi läbi viidud ei ole. Seda

kinnitab ka OÜ Inseneribüroo STEIGER 10.02.2017 kirjas nr 1-016 märgitu. Vastustajal

puudus lisamõõtmisteks vajadus, kuivõrd KMH aruandes toodud mõõtmistulemused

kinnitavad, et kaebajate kinnistutel, mis asuvad kaugemal kui 500 m kaevandamistegevusest

ning mida eraldab turbatootmisalast 100 m laiune metsariba, ei kaasne ülenormatiivset müra.

Vastupidiseid tõendeid pole kaebajad esitanud (HKMS § 59 lg 1).

Asjassepuutumatud on kaebajate väited varasematest kaevandamislubade menetlustest ning

kolmandal isikul väidetavalt vee-erikasutusloa puudumisest.

Ekslik on kaebajate väide, et KMH aruandes ei ole arvestatud Illaste ja Tõnumaa

turbatootmisala koosmõjusid müra ja tolmu osas. KMH aruandes on koosmõju Illaste

turbatootmisala ja Tõnumaa turbatootmisalaga käsitletud lehekülgedel 40 ja 46‒48, millest

nähtuvalt ei kaasne kaebajate kinnistutele Illaste turbatootmisala ja Tõnumaa turbatootmisala

koosmõjust täiendavaid müra- või tolmuhäiringuid.

Kohus ei nõustu kaebajate seisukohaga, et vaidlustatud kaevandamisloas kehtestatud

mürahäiringut vähendavad meetmed on ebapiisavad. MaaPS v.r § 35 lg 2 p 8 kohaselt

märgitakse kaevandamisloale nõuded, mis seatakse maapõue kaitse ja maavaravarude

ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale

kaevandamisest tuleneva kahju mõju vähendamiseks. Vastustaja on õigesti märkinud, et

3-17-135

7(10)

kaevandamisloale märgitud täiendavad tingimused on loa saajale täitmiseks kohustuslikud

(HMS § 53 lg 1).

Asjaolu, et maavara kaevandamisloas nr Rapm-022 ei ole sätestatud keeldu viia

kaevandamistegevus läbi öisel ajal, ei tähenda, et see oleks lubatud. KMH aruandes on selgelt

välja toodud, et tulenevalt mõõtmistulemustest on kavandatavat tegevust võimalik läbi viia

vaid päevasel ajal ehk seadusega kehtestatud ajavahemikul 07.00‒23.00. Seejuures on

Keskkonnaameti 20.12.2016 korralduses nr 1-3/16/3050 märgitud, et maavara kaevandamise

loa omajale kehtivad kõik asjakohased õigusaktides sätestatud nõuded ning sellest tulenevalt

ei ole tarvidust maavara kaevandamise loal täiendavate tingimuste osas dubleerida

õigusaktidega juba reguleeritut.

Kaebajate viidatud Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-15-16 p-s 41 käsitletud olukorraga ei ole

praegusel juhul tegemist. Loa p 9 alap-s 7 sätestatud nõue on piisav, tagamaks kaebajate

õiguste kaitse ning loa saaja ettevõtlusvabaduse proportsionaalne piirang. Riigikohtu lahendist

nr 3-3-1-67-14 järeldub, et üldised MaaPS v.r § 35 lg 2 p 8 järgsed nõuded peavad sisalduma

kaevandamisloas ning ka olukorras, kus tingimused on abstraktsed, ei tähenda see, et need

poleks piisavad MaaPS § 35 lg 2 p 8 nõuete täitmiseks. Vastustaja on kaalunud erinevaid

huvisid ning teostanud kaalutlusõigust nõuetekohaselt. Samuti on korralduse p-des II ja III

toodud kaalutlused, millest loa andmisel lähtuti (HMS § 56).

Kaevandamisloas sätestatud loa saajal on kohustus teostada kaebuste korral müra taseme või

turbatolmu kontsentratsiooni mõõtmised (loa p 9 alap 7). Põhjendamatud on kaebajate väited,

et kolmas isik võib oma tegevuse ulatust ja sellega kaasnevaid häiringuid mõõtmise ajaks

takistamatult vähendada ning reaalsed mõõtmistulemused on kolmanda isiku kontrolli all.

Mõõtmistulemuste objektiivsus on tagatud sellega, et mõõtmine tellitakse pädevalt ning

sõltumatult osapoolelt. Ka ilmastikuandmetega pole kolmandal isikul võimalik manipuleerida,

kuivõrd need on hõlpsasti vastava kuupäeva seisuga avalikult leitavad Riikliku Ilmateenistuse

kodulehelt. Vaidlustatud kaevandamisloas sätestatud meetmed turbatolmu lendumise vastu ei

ole ebatõhusad. Kaevandamise loas sätestatud lisatingimused tuginevad KMH aruandele.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

13. H.R ja E.R paluvad 10.07.2017 apellatsioonkaebuses ja täiendavas seisukohas

halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada ning

menetluskulud jätta vastustaja kanda.

Halduskohus on vääralt leidnud, et tõendamist on leidnud või ilmselge on, et

kaevandamistegevuse käigus müra normtasemete ületamist aset ei leia. Kohus ei ole arvesse

võtnud, et võimalike müratasemete prognoosimisel ei tohiks arvestada kaebajate lähimat

elamut ja kaevandamisloa kohast tootmisala eraldava metsariba summutavat mõju. Tegemist

on majandusmetsaga ja miski ei taga, et seda juba lähiajal maha ei raiuta. KMH aruandes

esitatud arvutuslike andmetega on tõendamist leidnud, et kaevandamistegevusega põhjustatav

müratase ületab eelduslikult kaebajate elamu juures kehtivat müra normtaset (päeval 50 dB,

öösel 40 dB). Väljaspool kaebajate kinnistuid tehtud müra mõõtmised ei ole üheselt

ülekantavad kaebajate kinnistule ja seetõttu on asjakohatu arvestada KMH aruandes käsitletud

mõõtmistega. Isegi kui arvutuslikud müratasemed on KMH aruandes konservatiivseks

hinnanguks, tuleks neist lähtuda kui halvimast reaalselt võimalikust müraolukorrast. Seda

järeldust toetab ka KeÜS §-st 11 tulenev ettevaatuspõhimõte.

Halduskohus on materiaalõiguse norme ebaõigesti kohaldades leidnud, et kaevandamisloa

kõrvaltingimusena tegevusaja piirangut kehtestama ei pea, kuna arendajale rakenduvad kõik

3-17-135

8(10)

Eesti õigusaktides sätestatud nõuded, sh müra normtasemete järgimise kohustus. Kaebaja

leiab jätkuvalt, et MaaPS § 35 lg 2 p 8 kohaldamisel on asjakohane Riigikohtu lahendi nr 3-3-

1-15-16 p 41, millest tulenevalt ei ole antud kaevandamisloa korral öise tegevuspiirangu

seadmisel küsimus selguses või otstarbekuses, vaid selles, kas loa kõrvaltingimused on

õiguspärased, st vastavad MaaPS § 35 lg 2 p-s 8 sätestatud nõuetele. Kolmanda isiku väide, et

nad ei ole kunagi öösel kaevandanud ja ei hakka seda ka tegema, ei ole asjakohane, sest isegi

kui praegune kaevandaja seda ei teeks, võib ta anda loa üle mõnele muule isikule, kes võib

asuda kaevandama ka öösel. Lisaks on halduskohus jätnud kohaldamata KeHJS § 24 lg-d 1 ja

2, mille kohaselt peab luba sisaldama KMH aruandes sisalduvaid keskkonnamõju vältimise

või vähendamise meetmeid. KMH aruandes sisalduvate leevendusmeetmete kehtestamata

jätmisel peab selle kohta andma motiveeritud põhjenduse. Antud juhul pole kumbagi tehtud.

Eelneva tõttu on ebaõige kohtu seisukoht, nagu oleks pelgalt KMH läbiviimine piisav mõjude

leevendamise viis.

Halduskohus on jätnud müra ja tolmu mõõtmisega seotud lisatingimuste osas sisuliselt

hindamata kaebajate väited meetme ebatõhususe kohta. Kaevandaja poolt kasutatav ekspert

võib küll mõõtmised nõuetekohaselt teostada, ent kui kaevandaja mõõtmise ajaks oma

tegevuse seiskab või selle mahtu oluliselt vähendab, ei ole eksperdil võimalik tuvastada,

millised müratasemed valitsesid olukorras, mille tõttu isikud kaebusi esitasid. Tuule suund ja

kiirus on lokaalse iseloomuga ilmastikunähtused ning Riiklik Ilmateenistus mõõdab tuule

suunda ja kiirust vaid üksikutes kindlaksmääratud punktides, millest lähim asub

turbamaardlast ca 35 km kaugusel Kuusikus. Seega ei ole Riikliku Ilmateenistuse kogutavate

andmete põhjal võimalik tuvastada, milline oli tegelik tuule kiirus ja suund kõnealuses

turbamaardlas ning kas kaevandaja oleks pidanud oma tegevuse peatama või mitte. Eeltoodu

tõttu on hädavajalik, et kaevandamisloa tingimustega oleks üheselt tagatud pidev tuule

mõõtmine ja sellest lähtuv tegevuse korrigeerimine kaevandamisloa omaniku poolt. Seega on

ka selles osas kaevandamisluba vastuolus MaaPS § 35 lg 2 p-ga 8.

14. Keskkonnaamet palub 30.08.2017 kirjalikus vastuses ja täiendavas seisukohas jätta

apellatsioonkaebus rahuldamata ning poolte menetluskulud nende endi kanda.

Halduskohus ei ole kohaldanud MaaPS § 35 lg 2 p-i 8 vääralt, vaid kooskõlas seaduse mõtte

ja Riigikohtu lahendist nr 3-3-1-67-14 tulenevate tõlgendusjuhistega. Kaebajad ei ole

tõendanud, et müra ja tolmuhäiringu kaitseks kaevandamisloas märgitud eritingimused ei

vähenda kaevandamisest tulenevaid kahjulikke mõjusid. Tõendamata on isegi kaebajate

kinnistul ülenormatiivse müra või tolmuhäiringu esinemine. Kaebajate õiguste kaitse on

tagatud erinevate kaevandamisele kohalduvate õigusaktide alusel ning vastustaja ei pea

reguleerima kaevandamisloas küsimusi, mis on reguleeritud vahetult õigusnormidega. Millise

täpsusastmega leevendusmeetmed kaevandamisloas märgitakse, on loa andja kaalutlusotsus,

mille kohtuliku kontrolli ulatus on piiratud. Vastustaja ei ole kaevandamisluba andes teinud

kaalutlusvigu. Praegusel juhul ei ole tegemist kaebajate viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-

15-16

toodud

olukorraga.

Vastustaja

hindas

enne

kaevandamisloa

andmist

kaevandamistegevusega kaasnevat müra ja arvestas KMH aruandes tooduga.

KeHJS § 24 lg 1 kohustab loa andjat tegevusloa andmisel arvestama KMH tulemusi ja

aruandes sisalduvaid ebasoodsa keskkonnamõju vältimise või vähendamise meetmeid.

Keskkonnaamet on arvestanud KMH aruandes toodud KMH tulemusi ja ebasoodsa

keskkonnamõju vältimise või vähendamise meetmeid ning vaidlustatud korralduse p-s 2.3 on

selgelt välja toodud, et kaevandamisloale antakse täiendavad tingimused lähtuvalt KMH

aruandes välja toodust ning need sisalduvad kaevandamisloa p-s 9.

3-17-135

9(10)

15. ERA Valduse AS palub 31.08.2017 kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus

rahuldamata, nõustub halduskohtu seisukohtadega ja jääb oma varasemate seisukohtade

juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

16. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks

ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega, järgib neid ega pea

vajalikuks kõiki põhjendusi üle korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse

väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

17. Asjas esitatud tõenditest ei nähtu, et kaevandamisloaga lubatud kaevandamistegevusega

ületataks kaebajate kinnistuil müra normtasemeid päevasel ajal. Halduskohus on õigesti

otsuse p-des 50‒52 tuvastanud, tuginedes Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-15-16 p-dele 38‒40 ja

kaebajate kinnisasjade kõlvikulisele koosseisule, et kaebajate kinnistute puhul tuleb müra

normtasemete puhul lähtuda II kategooria ala (elamuala) müratasemest, mis on määruse nr 42

§ 5 lg 4 p 2 kohaselt päeval 50 dB ja öösel 40 dB. KMH aruandest ega OÜ Inseneribüroo

STEIGER 10.02.2017 selgitustest keskkonnamõju hindamise kohta (tl 89‒91) ei nähtu, et

kaevandamistegevusega seonduvalt võiks toimuda müra normtasemete ületamine päevasel

ajal. Viidatud selgituste graafilisest lisast nähtub, et Missi kinnistu paikneb 640 m ja Sepa-

Tõnisesauna kinnistu 800 m kaugusel 2018‒2020 ammendatavast turba tootmise väljakust

ning vastavalt 1000 m ja 1500 m kaugusel vaidlustatud kaevandusloaga lisandunud

mäeeraldise osast. Selgitustes on leitud, et olukorras, kus mäetööd saavad toimuda elamust ca

640 m kaugusel, võib tootmine arvutuslikult põhjustada Missi elamu juures kuni 53 dB

suuruse mürataseme. Müratasemete arvutuste täpsustamaks ja kontrollimiseks mõõdeti

keskkonnamõju hindamise käigus turba tootmise tegelikke müratasemeid, täpsemalt mõõdeti

pneumaatilise freesturba kogumise ja turba laadimise kumulatiivset mürataset. Täpne

mõõtesituatsioon on kirjeldatud mõõteprotokollis (tl 50‒58). Kuna lähimat elamut ja

turbatootmisala eraldab ca 100 m laiune metsariba, mõõdeti ühel juhul mürataset metsa sees

olukorras, kus tootmismasinad töötasid mõõtepunktist minimaalselt ca 100 m kaugusel.

Mõõtmistulemused näitasid, et müratase metsas oli 53,8 dB. Teisel juhul mõõdeti

turbatootmise mürataset avatud maastikul, kus masinad töötasid mõõtepunktist minimaalselt

ca 250 m kaugusel. Müratase avamaal oli 51,6 dB. Mõõtmistulemused näitasid, et müra

tegelik sumbumine on nii metsamaa kui ka avatud maastiku korral intensiivsem kui arvutuslik

sumbumine. See tähendab, et tegelikud müratasemed jäävad kaebaja elamute juures

arvutatutest väiksemaks. KMH aruande raames 50 m, 100 m ja 200 m kaugusel avamaastikul

tehtud mõõtmise tulemusi vaadeldes (selgituste joonis 1) nähtub, et turbatootmise tegelik

müratase 640 m kaugusel saab olla 32,1 dB, mis vastab II kategooria normatiivile. OÜ

Inseneribüroo STEIGER viidatud selgitustes on märgitud, et Missi kinnistul asuva majani

jõudev tootmise müratase on nii madal, et ei ole mõõtmise teel enam looduslikust foonist

eristatav. Kaebajad ei ole esitanud tõendeid, mis eeltoodud seisukohad ümber lükkaks.

Kaebajate ja tootmisala vahele jääva metsa osas on halduskohus otsuse p-s 59 õigesti

märkinud, et kaevandamisloa andja sai lähtuda KMH aruandes kajastatud reaalsete

võimalustega kaasnevast keskkonnamõjust (KeHJS § 31). Ringkonnakohus lisab, et metsa raie

korral rakenduks kaevandamisloa täiendavate tingimuste (loa p 9) alap 7, milles mürataseme

piirnormide ületamise juhul on kaevandajale ühe võimaliku leevendusmeetmena ette nähtud

ka kõrghaljastuse rajamine.

18. Õige on kaebajate osutus, et kaevandamisluba oleks võinud sisaldada tegevusaja piirangut,

lubades kaevandamise üksnes päevasel ajal 07.00‒23.00. Selle piirangu puudumine loas aga

ei too kaasa kaevandamisloa õigusvastasust ega tühistamist ega ole ka vastuolus MaaPS v.r §

35 lg 2 p-ga 8. Halduskohus on otsuse p-s 65 õigesti märkinud, et asjaolu, et maavara

3-17-135

10(10)

kaevandamisloas nr Rapm-022 ei ole sätestatud keeldu viia kaevandamistegevus läbi öisel

ajal, ei tähenda, et see oleks lubatud. KMH aruandes on selgelt välja toodud, et tulenevalt

müra mõõtmistulemustest on kavandatavat tegevust võimalik läbi viia vaid päevasel ajal ehk

seadusega kehtestatud ajavahemikul 07.00‒23.00 (KMH aruanne, lk 40; tl 26p). Kaevandaja

tegutsemisel öisel ajal ja mürapiirangut rikkudes rakenduks taas kaevandusloa täiendavate

tingimuste (loa p 9) alap 7. Lisaks nähtub asja materjalidest, et võimalus öiseks

kaevandamiseks ei ole reaalne probleem. Kolmas isik on nii loamenetluses kui ka

kohtumenetluses kinnitanud, et ERA Valduse AS ei ole minevikus 15 aasta jooksul ega plaani

ka tulevikus hakata turbatootmisega tegelema öisel ajal (tl 43p; tl 81). Ka kaebajad ise ei ole

pidanud öist kaevandamist tegelikuks probleemiks, vastates halduskohtu 27.03.2017 määruses

tehtud

kompromissettepanekule

viia

kaevandamisloa

tingimustesse

sisse

täiendus

kaevandamise lubamiseks ajavahemikul 07.00‒23.00, et tegemist on tingimusega, mida

kolmas isik peab nagunii täitma või juba niikuinii täidab (tl 110).

19. Kaevandamisloas määratud meetmeid müra- ja tolmuhäiringu ning tuule kiiruse

tuvastamiseks ei saa pidada ebapiisavateks. Sarnaselt halduskohtule on ka ringkonnakohus

seisukohal, et loa p 9 alap-des 4, 5 ja 7 sätestatud nõuded on piisavad, tagamaks kaebajate

õiguste kaitse. P 9 alap-s 7 ette nähtud mõõtmistulemuste objektiivsuse tagab mõõtmise

tellimine pädevalt ning sõltumatult osapoolelt. Mõõtmise tingimused (sh millised masinad

millistel tingimustel töötavad) määrab kindlaks mõõtmise tellija sõltuvalt laekunud kaebuse

iseloomust. Ka ilmastikuandmetega pole kolmandal isikul võimalik manipuleerida.

Tuulekiiruse mõõtmise osas (loa p 9 alap 4) on kolmas isik vastuses apellatsioonkaebusele

põhjendatult märkinud, et asjakohane on lähtuda Tehnilise Järelevalve Ameti juhendist

„Tuule kiiruse jälgimise ja mõõtmise juhend“. Kolmas isik on kohtumenetluses kinnitanud, et

tal on olemas tuule kiiruse mõõtja ning tuule kiirust vastavalt kohustustele ja juhendile ka

mõõdetakse. Tuule kiiruse mõõtmiskohustuse täitmist kontrollib Tehnilise Järelevalve Amet.

Vastustaja on loa p-s 9 sätestatud nõuete kehtestamisel lähtunud nii tolmu kui müra osas

KMH aruandest (KeHJS § 24 lg 1) ning kaebajate kahtlused kolmanda isiku

mõõtmistulemuste võimaliku manipuleerimise kohta ei ole mõistlikult ega usutavalt

põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse p-des 68‒73 toodud põhjendustega

ega korda neid.

20. Kõike eelnevat kokku võttes on ringkonnakohus seisukohal, et vaidlustatud

kaevandamisloa tühistamiseks ei ole alust. Kaebajate apellatsioonkaebus jääb rahuldamata

(HKMS § 200 p 1). HKMS § 108 lg 1 alusel jäävad kaebajate menetluskulud kaebajate endi

kanda ning vastustaja ja kolmanda isiku võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel

iga menetlusosalise enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)