1-17-3388/38 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

6. aprill 2018 Kohtuasja number 1-17-3388 Kohtukoosseis Juhan Sarv, Mati Kartau ja Aarne Sarjas Kohtuasi Ander Jõeääre (isikukood 39002255237) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 7. märtsi 2018. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Ander Jõeäär, määruskaebus

RESOLUTSIOON Jätta Ander Jõeääre määruskaebus läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 13, juuni 2017. a otsusega tunnistati Ander Jõeäär süüdi karistusseadustiku (KarS) § 274 lg 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati A. Jõeäärele mõistetud karistust Viru Maakohtu 19. jaanuari 2017. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra, mõistes A. Jõeäärele liitkaristuseks 2 aastat vangistust. Vangistustähtaja alguseks luges kohus 20. veebruari 2017 ja vangistuse lõpptähtpäev on 20. veebruar 2019.

2. 19. veebruaril 2018 saatis Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid A. Jõeääre tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ega prokuratuur ei toetanud

A. Jõeääre ennetähtaegset vabastamist.

3. Viru Maakohtu 7. märtsi 2018. a määrusega jäeti A. Jõeäär vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Maakohus leidis, et KarS § 76 lg-st 4 tulenevad vabastamise eeldused on täitmata. Kohus märkis, et A. Jõeäärel on neli kehtivat kriminaalkaristust. Kohtu hinnangul ei ole A. Jõeääre varasemad karistused ega määratud kriminaalhooldus täitnud eesmärki, kuna A. Jõeäär on katseajal jätkanud kuritegude toimepanemisega. Positiivseks luges kohus asjaolu, et A. Jõeäärel on vabanemisel olemas elukoht oma vanemate juures ning lisaks on tal toetavad suhted oma õe, venna ja vanaemaga. Positiivne on ka asjaolu, et A. Jõeäärel puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Samas arvestades kinnipeetava kuriteo asjaolusid ja korduvaid karistusi, ei ole A. Jõeääre tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud ja oleks liialt ennatlik. A. Jõeääre puhul suurendab riski uute kuritegude toimepanekuks alkoholisõltuvus. Alkoholijoobes olles ja konfliktsituatsiooni ilmnemisel, on A. Jõeäär pannud toime kuritegusid ka

2(3) varasemalt. Samuti ei ole A. Jõeäär veel läbinud taasühiskonnastavaid tegevusi, mistõttu ei ole riskitegurid maandatud.

4. Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. Jõeäär, kes palub maakohtu määruse uuesti läbi vaadata ja anda talle võimaluse. A. Jõeäär märgib, et kuigi kõik kohtu tuvastatud faktid on õiged ja ta on senises elus teinud eksisamme, on aastane vangistus teda pannud paljudele asjaoludele teisiti vaatama. A. Jõeäär soovib edaspidi hakata elama seaduskuulekat elu ilma väärtegude ja vägivallata. Lähedaste inimeste toetusel ja eemal olles kriminaalsetest isikutest suudab ta kindlasti järgida nõudmisi kriminaalhooldusel. A. Jõeäär selgitab, et mõistab, et alkohol on talle vastunäidustatud ning et ta peab edaspidi alkoholist hoiduma. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et A. Jõeääre määruskaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.

6. KrMS § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku 11. või 12. peatüki sätteid, arvestades 15. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku 15. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku 11. peatüki 2. jao sätteid, sh KrMS § 326. KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu.

7. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Vt nt Riigikohtu 27. aprilli 2011. aasta määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ka ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.

8. Kolleegiumi hinnangul on A. Jõeääre määruskaebus tervikuna perspektiivitu. Määruskaebuses toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaalvõi menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu 28. aprilli 2017. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) Maakohus on

A. Jõeääre vangistusest ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjendanud veenvalt ja arusaadavalt, hinnates A. Jõeäärt iseloomustavaid asjaolusid kogumis. Seejuures ei ole maakohus jätnud vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Seega ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks.

3(3)

9. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus

A. Jõeääre määruskaebuse Viru Maakohtu 7. märtsi 2018. a määruse peale eelmenetluses läbi vaatamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Juhan Sarv Mati Kartau Aarne Sarjas