3-17-2841/15 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

06. aprill 2018, Tartu

Haldusasja number

3-17-2841

Haldusasi

Häädemeeste valla kaebus Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti 28. septembri 2017. a otsuse nr 17-6/392

tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja

–

Häädemeeste

vald,

volitatud

esindaja

vandeadvokaat Andrus Lillo

Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Amet, volitatud esindaja Keidi Kõiv

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 06. märtsil 2018

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Häädemeeste valla kaebus.

2. Tühistada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 28. septembri 2017.

a otsus nr 17-6/392.

3. Mõista Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt Häädemeeste valla

kasuks välja menetluskulud 2919 (kaks tuhat üheksasada üheksateist) eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 07. mail 2018.

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) peadirektori 27.09.2011

käskkirjaga nr 17-6/308 määrati Häädemeeste Vallavalitsuse taotluse nr 941111670179 alusel

toetus (150 704,92 eurot) Jaagupi sadama kalurite kai koos juurdepääsuteega rajamiseks. PRIA

3-17-2841

2(13)

peadirektori 23.11.2012 käskkirjaga nr 17-6/572 on Häädemeeste Vallavalitsuse taotluse nr

941112670414 alusel määratud toetust 155 681 eurot Jaagupi sadama II etapi ehitustööde

teostamiseks (PRIA toimik II, tl 45p-46p). Toetus on antud „Euroopa Kalandusfondi 2007-

2013 rakenduskava“ meetme 4.1 „Kalanduspiirkonna säästev areng“ raames.

2. PRIA nõudis 28.09.2017 otsusega nr 17-6/392 Häädemeeste Vallavalitsuselt taotluste

nr 941111670179 ja nr 941112670414 alusel väljamakstud toetused osaliselt tagasi, s.o

vastavalt summas 37 676,23 eurot ja 38 920,25 eurot, seega kokku 76 596,48 eurot (tl 8-11).

PRIA põhjendas oma seisukohta kokkuvõttes järgnevaga.

2.1. Häädemeeste vald on rikkunud riigihangete seaduse (kuni 31.08.2017 redaktsioon; RHS

v.r) § 69 lg-te 3 ja 4 nõudeid. Põllumajandusministeeriumi siseauditi 20.04.2015 aruande järgi

on toetuse saaja ja töövõtja pärast hankelepingu allkirjastamist sõlminud kokkuleppe, millega

on oluliselt muudetud kohalike suurete paatide kai konstruktsiooni ehitise ja kai taguse ala

täitmise töö/materjali/kulu nimetusi, kogust/mahtu, ühikuhindu ja maksumust, kusjuures

kogumaksumus ei ole muutunud. Toetuse saaja on taotlenud 22.05.2013 vahendusasutuselt

kooskõlastust, et terasest sulundsein asendada raudbetoonist sulundseinaga. Taotleja selgituste

kohaselt on asendamise vajadus tekkinud tööde käigus ehitaja ettepanekul tema varasema

kogemuse põhjal. PRIA tellitud ekspertiisi tulemuste järgi on tuvastatud suur hulk nii olulisi

muudatusi, mis oleksid nõudnud uue hankemenetluse läbiviimist. Taotleja ei ole järginud

hankija hoolsuskohustust hanke ettevalmistamisel, sh 1999. aasta ehitusprojekti hindamisel, mis

on hankemenetluses (13 a hiljem) aluseks võetud. Taotleja on rikkunud hankemenetluses

läbipaistvuse ja pakkujate võrdse kohtlemise nõuet ning hea halduse põhimõtet.

2.2. Toetuse tagasinõudmisel kaalumist teostades lähtub PRIA Euroopa Komisjoni vastavast

juhendist ja asjaolust, et tegemist on oluliste rikkumistega. Kuna toetusobjekt on valminud enne

PRIA poolt rikkumisest teadasaamist, pole võimalik enam rikkumist kõrvaldada ega uut

hankemenetlust läbi viia.

3. Häädemeeste Vallavalitsus esitas 30. oktoobril 2017. a PRIA eelmainitud otsusele vaide (tl

12-16), mille PRIA 28.11.2017 vaideotsusega rahuldamata jättis (tl 18-19).

4. Häädemeeste vald esitas 22.12.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse Põllumajandus

Registrite ja Informatsiooni Ameti 28.09.2017. a otsuse nr 17-6/392 tühistamiseks. Kohus on

kaebuse 27.12.2017 määrusega menetlusse võtnud ja vastustaja kaebusele 25.01.2018 vastanud.

Kohus määras 26.01.2018 määrusega asja läbivaatamiseks kohtuistungi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Kaebaja palub vaidlustatud otsuse tühistada, väites järgmist.

5.1.

Toetuse tagasinõudmine peab olema selgesõnaliselt põhjendatud. PRIA ei ole oma

otsust piisavalt põhjendanud ja on jätnud sisuliselt analüüsimata kaebuse esitaja vastuväited,

mis puudutavad tagastusnõude suurust. PRIA pole otsuses ega vaideotsuses põhjendanud, miks

ta on kaalutlusõigust kasutades otsustanud tagasi nõuda just konkreetse summa.

5.1.1. Taotluse nr 941112670414 alusel antud toetusest tasuti sadama süvendustööde eest.

Nende tööde tellimise osas ei ole rikkumisi tuvastatud ega töö lõpptulemuses puudusi leitud.

Otsusest aga ei nähtu ühtki motiivi selle toetuse tagasinõudeks. Kuigi taotluse nr 941112670414

ja taotluse nr 941111670179 osas viidi läbi üks hankemenetlus (nr 136320) ja rikkumine

hõlmab väidetavalt kogu hankemenetlust, ei ole piisav põhjendus vastava otsustuse tegemisel.

5.1.2. PRIA etteheide väidetavalt õigusvastase hanke läbiviimise osas on seotud üksnes

sadamakai ehituseks sõlmitud lepingus määratletud sadamakonstruktsiooni muudatusega.

3-17-2841

3(13)

Sadama süvendamistööde osas ei ole hankedokumentidesse ja hilisematesse lepingutesse sisse

viidud mistahes muudatusi. PRIA ei ole veenvalt põhjendanud ka taotluste koos käsitlemist.

5.1.3. PRIA ei ole esitanud asjakohaseid argumente kaebuse esitaja väidete kõrvalejätmiseks,

mis puudutavad senisest ehitusprojektist mitteloobumist ega ole süüvinud põhjustesse, miks

hankija on jätkanud menetlust sama ehitusprojekti alusel.

5.2. Kaebaja ei ole väljunud RHS v.r § 69 lg 3 raamidest.

5.2.1. PRIA poolt viidatud muudatused ei ole iseloomult sellised, mis tingiksid vältimatult uue

hanke korraldamise. Lepingus muudatuste tegemine ei ole mõjutanud projekti kogumaksumust

ega üldist olemust, mistõttu ei ole põhjendatud etteheited toetusraha mitteotstarbeka ja

mittesäästliku kasutamise kohta. Hankelepingu muutmine ei ole pannud teisi pakkujaid

ebavõrdsesse seisu võrreldes hankel edukaks osutunud pakkujaga.

5.2.2. Ehitusekspert ei saa anda õiguslikku hinnangut ega sisustada sõna „oluline“ RHS § 69

kontekstis.

5.2.3. Uue hankekonkursi läbiviimine oleks

võrreldes hankelepingu muutmisega

põhjendamatult kulukas. Hankelepingu muudatustest loobumine oleks kaebajale toonud kaasa

olulised lisakulud.

5.3. Jaagupi sadamas on teostatud kaks erinevat ehitustööd (kai ja juurdepääsuteede ehitamine

ning sadama faarvaatri süvendamine) eraldi toetuse abil, kuid need on omavahel seotud –

projektijärgsete tööde teostamine on teineteisest sõltuv. Hanke tühistamine olnuks ebamõistlik.

Faarvaatri süvendustööde jätkamine, mille osas PRIA otsuses kaebajale etteheiteid ei tee ja

mille peatamiseks ei ole alust, oleksid oluliselt raskendanud hilisemat kai ehitust süvendatud

sadamas. Ebamõistlik on esmalt süvendada sadamabasseini ja seejärel asuda süvendatud osasse

ehitama sügavamat ja kallimat sadamakaid. Lepingu muudatustega ei riivatud teiste pakkujate

huve, sest metallkonstruktsiooni asendamine betoonkonstruktsiooniga osutus hankija jaoks

hoopis mõnevõrra kallimaks.

5.4. Hankeleping oli sõlmitud ja töödega alustatud. Hankijal puudus igasugune õiguslik

võimalus tööde ühepoolseks peatamiseks. Juhul, kui poolte vahel oleks sõlmitud selline

kokkulepe, oleksid tööde konserveerimise ja tehtud tööde fikseerimisega tekkinud olulised

kulud, mida ei oleks soovinud kanda ei hankija ega ka tellija. PRIA pole seda arvestanud.

6. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, esitades järgmised väited:

6.1. PRIA tugines oma otsuse tegemisel Põllumajandusministeeriumi siseauditi ja PRIA poolt

riigihangete kontrolli käigus tuvastatud ning PRIA poolt juulis 2017 tellitud ekspertiisiaktis

toodud riigihangete seaduse (RHS) rikkumistele riigihangete läbiviimisel, mistõttu ei olnud

tagatud hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute

võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.

6.2. PRIA ei ole rikkunud põhjendamiskohustust. PRIA otsusest nähtuvad nii põhjendused, kui

ka õiguslik motivatsioon tagasinõude otsuse tegemiseks. PRIA on otsuse tegemisel võtnud

arvesse kõiki tuvastatud ja tõendatud asjaolusid, mida ei ole ekspertiisiga ümber lükatud.

6.3. Kuna kaebaja poolt toime pandud rikkumine on seotud hankemenetlusega nr 136320

tervikuna, ei ole PRIA-l võimalik eraldada tagasinõudeid taotluse nr 941111670179 ja

941112670414 osas. PRIA ei saa võtta arvesse asjaolu, et 1999. aastal PHARE programmi

rahastuse raames teostatud ehitusprojekti kasutamata jätmine oleks toonud vallavalitsusele

kaasa nimetatud toetuse tagasinõude.

6.4. RHS § 69 lõikes 3 ja 4 sätestatud hankelepingu muutmise eeldused ei ole täidetud. RHS §

69 lõikes 3 oli sätestatud kolm kumulatiivset eeltingimust hankelepingu muutmiseks –

3-17-2841

4(13)

objektiivsus, ettenägematus ning ohukriteerium. Kui puudub kasvõi üks eelviidatud

tingimustest, puudub õiguslik alus hankelepingu muutmiseks.

6.5. Kaebaja pole esitanud PRIA ekspertiisile ühtegi sisulist vastuväidet, vaid on kõigi

ekspertiisis toodud väidetega nõustunud. PRIA tellitud ekspertiisis on ehitusekspert tuvastanud,

et Jaagupi sadama suurte paatide kai konstruktsiooni muudatused, mis fikseeriti tööde teostaja

poolt koostatud tööjoonistes, ei vasta tööjooniste nõuetele: joonistelt puuduvad elementaarsed

nõuded nagu nt raudbetoonpaneelide mõõdud, paneelide armeerimisjoonis, paneelide peale

valatud

betoonist

kordoontala

mõõdud

ja

armeerimisjoonis,

kai

betoonkatendi

armeerimisjoonis, betooni märgud, sõlmede joonised ja muu oluline info. Ekspert tuvastas ka

olulise muudatuse kai konstruktsiooni osas. Kuigi ekspert on leidnud, et konstruktsioonide

tööpõhimõte on suures plaanis lähedane, siis mõjuvate jõudude skeemis esinevad erinevused,

sest erinevate esiseina materjalide kasutamine eeldab kogu konstruktsiooni püsivuse arvutuse

teostamist, mis võib muuta teatud elementide mõõtmeid ja muid parameetreid. Isegi juhul, kui

tekkinud asjaolusid võib pidada objektiivseks, ei saa neile tugineda, kui hankija oleks piisavat

hoolsust rakendades saanud või pidanud neid hankelepingu sõlmimise ajal ette nägema.

Kaebaja enda selgitustest tuleneb selgesti, et ta ei olnud piisavalt hoolas hanketingimuste

koostamisel lähtudes sadama ehitustööde hanke ettevalmistamisel 1999. aasta ehitusprojektist.

Kaebaja pole tõendanud, et muudatuse tegemata jätmisega oleks sattunud ohtu hankelepinguga

taotletud eesmärgi saavutamine. Kaebaja selgitustest ei tulene, et oleks esinenud tehniline

takistus hankedokumentides sätestatud tingimuste täitmiseks.

6.6. Hankes toodud tingimused, mille alusel esitavad pakkujad oma pakkumused on hanke

olulised tingimused, mis mõjutavad potentsiaalsete pakkujate pakkumusi. Hanketingimuste

alusel kujunevad pakkumuste maksumused ning pakkujad saavad otsustada, kas oma pakkumus

esitada või mitte. Seetõttu on pakkuja esitatud pakkumus hilisemalt siduv ka pakkujale endale

hankelepingu täitmisel. (Euroopa Kohtu lahend asjas Pressetext). Kõigi riigihankes nr 136320

osalenud pakkujate pakkumuste lõplikud maksumused oleksid olnud erinevad, kui pakkujad

oleksid algusest peale teadnud, et hankes esialgselt nõutud konstruktsiooni ja teostusjooniseid

muudetakse ning esineb võimalus, et hankes oleks võinud edukaks osutuda muu pakkuja, st

vastuolu võrdse kohtlemise põhimõttega.

6.7.

Kaebaja ei ole taganud ka toetusraha säästlikku ja otstarbekat kasutamist, sest

muudatuse tulemusena on oluliselt vähenenud avalikest vahenditest ehitatud objekti

vastupidavus ja eluiga.

6.8.

Seisukoht, et hankijale on antud õigus lähtuda majanduslikust kaalutlusest, ning et

lepingu muudatus on lubatud muu hulgas juhul, kui töövõtja vahetamine põhjustaks hankijale

topeltkulusid, pole asjakohane, kuna ei tulene praeguses asjas kohaldatavast riigihangete

seadusest.

6.9.

Nii

„Euroopa

Kalandusfondi

2007-2013

rakenduskava“

meetme

4.1

„Kalanduspiirkondade säästev areng“ raames toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord

alusel, kui ka kalandusturu korraldamise seaduse alusel on korrektse hankemenetluse

läbiviimise kohustus pandud toetuse saajale. Kui ei järgita asjakohaseid riigihangete seaduse

nõudeid, on rikutud ka riigihankeõiguse üldpõhimõtteid ning seega kaasneb ka alati võimalus,

et saavutatud ei ole parim tulemus ning tekitatud on finantskahju Euroopa Ühenduse Fondidele,

mis eeldab rikkumise esinemise korral igal juhul tagasinõuet. Euroopa Kohus on liidetud

kohtuasjades C-383/06-C-385/06 p 38 leidnud, et liikmesriikidel ei ole kaalutlusõigust

otsustada, kas alusetult või eeskirju eirates antud ühenduse summasid tagasi nõuda või mitte.

Euroopa Kohus on viidatud kohtuasjades leidnud, et kui rikutakse hankereegleid, siis sellest

piisab järeldamaks, et toetust ei ole kasutatud abikõlblikuks loetava kulu osas säästlikult,

kahjustades sellega EL reguleeritud konkurentsipoliitikat ning EL eelarvet ja siseturgu. Kui

3-17-2841

5(13)

toetuse saaja ei järgi toetuse kasutamise tingimusi, ei saa tal tekkida ootust saada toetust täiel

määral.

6.10. PRIA on menetluse läbiviimisel järginud Euroopa Nõukogu 2988/95 artiklis 3 sätestatud

tähtaega. Menetluse pikkus on tingitud nii kaebaja enda poolt esitatud valeandmetest ja nende

uurimisest, Maaeluministeeriumiga konsulteerimisest, kui ka ekspertiisi tellimisest.

6.11. PRIA ei ole rikkunud vaideotsuse tegemisel uurimispõhimõtet.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. PRIA on 27. septembri 2011. a käskkirjaga nr 17-6/308 (PRIA I, tl 141p-142) määranud

Häädemeeste Vallavalitsusele toetuse 150 704,92 eurot, et rajada Jaagupi sadama kalurite kai

koos juurdepääsuteega. PRIA 23. novembri 2012. a käskkirjaga nr 17-6/572 (PRIA II; tl 45p-

46) on Häädemeeste vallale määratud 155 681 eurot Jaagupi sadama II etapi ehitustööde

teostamiseks. Toetus on antud „Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava“ meetme 4.1

„Kalanduspiirkonna säästev areng“ raames.

Häädemeeste vald viis Jaagupi sadama rekonstrueerimiseks läbi riigihanke (viitenumber

136320), mille tulemusel sõlmiti 23. oktoobril 2012. a hankeleping ühispakkujatega AP

Holding OÜ, AS Lihula Maaparandus ja OÜ Maaekspert, maksumusega 313 659 eurot. Hange

hõlmas sadama mõlema etapi ehitustöid.

Praeguses haldusasjas on vaidlustatud PRIA 28. septembri 2017. a otsus nr 17-6/392 (tl 8-11),

millega taotluste nr 941111670179 ja nr 941112670414 alusel välja makstud toetused osaliselt

tagasi nõuti (vastavalt summas 37 676,23 eurot ja 38 920,25 eurot, st kokku 76 596,48 eurot).

Kaebaja kinnitas kohtuistungil, et ei pea vajalikuks eraldi vaideotsuse vaidlustamist.

8. PRIA on vaidlustatud otsuses asunud seisukohale, et kaebaja on rikkunud RHS v.r § 69

lg-tes 3 ja 4 sätestatut ning seega ka hankemenetluse üldpõhimõtteid. RHS ja hankemenetluse

põhimõtete rikkumine seisneb PRIA hinnangul selles, et kaebaja on hankelepingu tingimusi

oluliselt muutnud (toimus hankedokumentidest erinevalt terasest sulundseina asendamine

betoonseinaga).

9. PRIA on vaidlustatud otsuses märkinud toetuse osalise tagasinõudmise õiguslike

alustena: põllumajandusministri 24.04.2008 määruse nr 38 „Euroopa Kalandusfondi 2007–

2013 rakenduskava” meetme 4.1 „Kalanduspiirkondade säästev areng” raames toetuse andmise

ja kasutamise tingimused ja kord“ (määrus nr 38) § 32 lg 1, KTKS v.r (kuni 31.12.2014) § 198

lg 3 p 7 ja otsuse tegemise ajal kehtinud KTKS § 68 lg 2 p-d 1 ja 7, lg-d 7 ja 8 ning § 69.

10. KTKS v.r § 198 lg 3 p 7 sätestas, et Euroopa Kalandusfondi toetuse saaja on kohustatud

järgima projektiga seotud hangete tegemisel riigihangete seaduses sätestatud nõudeid, kui

toetuse saaja on ostja riigihangete seaduse mõistes, või meetme tingimustes sätestatud nõudeid,

kui toetuse saajale ei kohaldata riigihangete seaduses sätestatud nõudeid. Pole vaidlust, et

kaebaja on isikuks, kes pidi järgima riigihankeõiguse norme (RHS v.r § 10 lg 1 p 2).

Käesoleva vaidluse lahendamisel tuleb lähtuda kuni 31.08.2017 kehtinud riigihangete seadusest

(RHS v.r).

11. Vastustaja on kaebajale ette heitnud hankelepingu muutmist riigihangete seadust

rikkudes. Hankelepinguga hõlmatud tegevustest puudutab praegusel juhul etteheidetav

muudatus esialgselt kavandatud terassulundseina asendamist betoonseinaga ning sellest

tingitud ehitustehnilisi muudatusi. Vaidlust ei ole selles, et hankelepingu muutmine on

toimunud. Põllumajandusministeeriumi siseauditi 20.04.2015 aruandes on tuvastatud, et

toetuse saaja ja töövõtja on sõlminud pärast hankelepingu sõlmimist allkirjastanud muudatusi

3-17-2841

6(13)

kajastava nõupidamise protokolli (PRIA I, tl 25). PRIA tugineb vaidlustatud otsuses asjaolule,

et hankija on teinud sõlmitud hankelepingus olulisi muudatusi töö/materjali/kulu nimetustes,

koguses/mahus, ühikuhindades. Samas ilmneb, et tööde kogumaksumus pole muutunud.

12. RHS v.r § 69 lg 3 kohaselt võib hankija sõlmitud hankelepingu muutmises kokku

leppida üksnes juhul, kui muutmise tingivad objektiivsed asjaolud, mida ei olnud hankijal

võimalik hankelepingu sõlmimise ajal ette näha ja hankelepingu muutmata jätmise korral satuks

täielikult või olulises osas ohtu hankelepinguga taotletud eesmärgi saavutamine. RHS v.r § 69

lg-st 4 tulenevalt ei või hankija hankelepingu muutmises kokku leppida, kui muutmisega

taotletavat eesmärki on võimalik saavutada uue hankelepingu sõlmimisega.

Riigihanke korraldamisel ja hankelepingu sõlmisel tuleb silmas pidada järgmisi RHS v.r §- 3

sätestatud üldpõhimõtteid: rahaliste vahendite säästlik ja otstarbekas kasutamine, läbipaistvus

ja kontrollitavus, pakkujate võrdne kohtlemine, konkurentsi tagamine, huvide konflikti

vältimine ning keskkonnasäästlike lahenduste eelistamine. Kohus nõustub kaebajaga, et ka

RHS v.r. § 69 lg-te 3 ja 4 sisustamisel tuleb arvestada eeltoodud põhimõtetega. Kaebaja on

rõhutanud, et hankelepingu muudatus ja uue hanke korraldamata jätmine, isegi kui tegemist on

RHS rikkumistega, ei ole kahjustanud konkurentsi.

13. Vaidlus on selles, kas hankelepingu muutmine on toimunud vastavuses RHS v.r § 69

lg-ga 3 ning kas muutmisega taotletud eesmärk olnuks saavutatav uue hankelepinguga (RHS

v.r § 69 lg 4).

Kohtupraktika järgi saab hankelepingut muuta vaid kitsastes piirides, tagades menetluse

läbipaistvuse ja pakkujate võrdse kohtlemise. RHS v.r § 69 eesmärk on kaitsta teisi pakkujaid

ja tagada avaliku raha kasutamise läbipaistvus ning takistada riigihanke menetlusest

möödaminekut. Riigihanke tulemusena sõlmitud lepingus hilisema muutmise mõistlik

võimalus saab olla vaid selline, mis on juba alguses avaldatud ja millest saavad lähtuda ka teised

pakkujad (Riigikohtu 11.02.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-15, p 14).

Õiguskirjanduse kohaselt on RHS v.r § 69 lg-test 3 ja 4 tulenevalt lubatud hankijal

hankelepingu muutmises kokku leppida, kui täidetud on kõik järgmised tingimused: muutmist

tingiv asjaolu on objektiivne (lepingupooltest sõltumatu), ettenähtavus hankija jaoks, vajalikkus

(kahjuliku tagajärje olemasolu) ning muutmise vältimatus (eesmärk on saavutatav uue

hankelepingu sõlmimisega)1. Uue hankelepingu sõlmimise võimalikkust tuleb seejuures

hinnata lähtudes muutmisega taotletavast eesmärgist. Õiguskirjanduses on leitud, et

muutmisega taotletav eesmärk on saavutatav uue hankelepingu sõlmimisega eelkõige kui

olemasolevat hankelepingut on endiselt võimalik sõlmitud tingimustel täita ning kui

olemasolevat hankelepingut on võimalik õiguspäraselt lõpetada ning korraldada uus

riigihange2.

14. Riigihangete seadusest võrsunud vaidluste lahendamiseks on seadusandja kehtestanud

eraldi korra ning vastav pädevus kuulub kohustusliku kohtueelse organina riigihangete

vaidlustuskomisjonile (VAKO) ja kohtule, riikliku järelevalve läbiviimise pädevus on antud

Rahandusministeeriumile (RHS v.r § 104 lg 1 p 1, § 117 ja § 119, HKMS § 4 lg 1). PRIA-l

puudub seaduses sätestatud pädevus ja volitused lahendada riigihangete seadusest võrsunud

vaidlusi ning viia läbi riiklikku järelevalvet kontrollimaks, kas isikud on järginud riigihangete

seaduses sätestatud nõudeid või mitte (sh nt KTKS v.r 198 lg 3 p 7) .

1 D. Minumets, P. Kulm. Riigihangete õigus, Juura 2014, lk 485-487.

2 Samas, lk 487-488.

3-17-2841

7(13)

14.1. Kohtul on kahtlus, kas riigihankeõiguse olemuse ning vaidlustamise ja riikliku järelevalve

erinormide (RHS v.r § 104 lg 1 p 1, § 117 ja § 119) eesmärgiga on kooskõlas sisuliselt ning

õiguslikult siduvalt lahendada küsimusi, mille otsustamine peaks kuuluma VAKO, hankeasja

lahendava kohtu või Rahandusministeeriumi pädevusse vastavas menetluses (vt ka Tartu

Halduskohtu 26.03.2018 otsus haldusasjas nr 3-17-2377, p 13; veel jõustumata).

14.2. Kohtupraktika kohaselt saab PRIA teatud ulatuses võtta sisulise seisukoha, kas toetuse

saaja on järginud riigihangete seadusest tulenevaid nõudeid. Seda näiteks juhul, kui PRIA-l

tuleb toetustaotluse lahendamisel otsustada, kas taotleja on järginud riigihanke reegleid, mis on

taotluse rahuldamise eelduseks (vt ka Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-96-16).

Riigihanke

normide

järgimist

on

PRIA

kontrollinud

„Ehitustööde

riigihangete

kontrollküsimustiku“ alusel (PRIA II, tl 17p-26). Küsimustiku blanketil viidatakse PRIA

peadirektori käskkirjaga kinnitatud „Riigihangete kontrollimise juhendile“, kuid puudub viide

kuupäeva ja käskkirja numbri täpsusega.

Vastustaja märgib otsuses KTKS §-le 68 viidates, et see norm sätestab õiguse kontrollida

Euroopa Kalandusfondi (EKF) toetuse saaja poolt talle KTKS-ga pandud kohustuste täitmist.

Kohus nõustub vastustajaga, et sellest normist tuleneb PRIA pädevus kontrollida väga erinevate

kohustuste täitmist toetuse saajate poolt. KTKS § 68 lg 2 p-s 7 nimetatud kohustusena on

käsitatav põhimõtteliselt ka nõue järgida riigihankeõiguse norme ja põhimõtteid. Kohus ei

välista, et PRIA-l on võimekus avastada ilmselgeid hankereeglite rikkumisi (nt hanke

korraldamata jätmine), kuid mitte lahendada olulist otsustamisruumi võimaldavat

õigusvaidlust.

Õiguslikult siduvat järeldust RHS rikkumise kohta ei olnud pädevad tegema ka

Põllumajandusministeeriumi auditi raames ega ehituseksperdid. Auditi lõpparuandes on toodud

tähelepanekud, mille kohaselt on oluliselt muudetud kai konstruktsioone (PRIA I, tl 25). Kohus

nõustub kaebajaga, et isegi kui kaebaja pole esitanud vastuväiteid ekspertiisi sisulistele

järeldustele, puudub ehituseksperdil pädevus anda hinnang, kas tegemist oli olulise

rikkumisega RHS v.r § 69 tähenduses (istungil 11:45:00).

14.3. Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul hankelepingu muutmine selline, et pidada seda

ilmselgelt RHS-ga vastuolus olevaks.

15. Vaidlust pole selles, et hankedokumentides (tehniline kirjeldus, punkt 3.2)3 oli ette nähtud

terasest sulundsein koos sellega kokku sobivate konstruktsioonidega, ning et kaebaja otsustas

terasest sulundseina asendamise betoonseinaga juba sõlmitud hankelepingu kehtivuse ajal.

15.1. Muudatuse põhjuseks on kaebaja selgituste kohaselt asjaolu, et alles pärast hankelepingu

sõlmimist on selgunud hankelepingu pooleks oleva ehitaja hiljutisest kogemusest

sadamarajatiste ehitamisel (Võiste sadamas), et sulundseina rajamisel on otstarbekam kasutada

betooni selle pikemaajalisema säilimise ning teraskonstruktsiooni suurema korrosiooniohu

tõttu. Vastustaja on seisukohal, et kaebajal on juba alates PHARE programmi raames projekti

koostamisest (1999. a) olnud aega ja võimalust sobivaim lahendus valida ning hankijana ei

käitunud ta hoolikalt, võttes aluseks 1999. a koostatud projekti.

15.2. Kohus nõustub vastustajaga selles, et tuginemine 1999. aastal koostatud projektile ilma

kogumata kaasajastatud teavet sadamaehituses otstarbekate lahenduste kohta viitab kaebaja

vähesele hoolikusele. Samas ei ole millegagi tõendatud, et lepingu muutmise vajadus olnuks

kaebajale ettenähtav või et hilisema muudatuse tinginuks poolte teadlik käitumine. Kaebaja on

3 https://riigihanked.riik.ee/register/HankeAndmed,form.sdirect; viitenumber 136320.

3-17-2841

8(13)

seisukohal, et muudatus ei olnud ettenähtav ning vajadus selle tegemiseks ilmnes alles

ehitustöid tegeva lepingupoole kogemuse pinnalt pärast hankelepingu sõlmimist. Hankija ja

töövõtja vahel sõlmitud töövõtulepingu p-s 4.20 on ette nähtud töövõtja kohustus teavitada

tellijat asjaoludest, mis ohustavad tööde vastupidavust ja kvaliteeti ning mõjutavad maksumust

(PRIA I, tl 125p-132). Kaebaja leiab ka, et ebamõislik olnuks toetusrahast kulutusi teha lühema

elueaga ja suuremate ekspluatatsioonikuludega konstruktsiooni rajamiseks. Kaebaja selgituste

kohaselt tähendaks uue hanke korraldamine tööde peatumist kogu sadamaala ehitusel ning

sellega riivataks avalikku huvi sadamarajatiste valmimise suhtes (kalapüük, turism).

15.3. Kohus nõustub vastustajaga selles, et üksnes kulukuse argument (korrosioonile

vastuvõtlikuma ja ajas vähem vastupidava lahenduse ehitamine toetusrahast oleks vastuolus

toetusraha säästliku kasutamise eesmärgiga; uue hanke korraldamise ja läbiviimise kulukus) ei

saa õigustada riigihankereeglite eiramist.

15.4. Euroopa Kohtu praktika, millele osutab ka vastustaja, (C-454/06: Pressetext

Nachrichtenagentur GmbH) on tähtsaks pidanud vahetegu oluliste ja ebaoluliste muudatuste

vahel (viidatud otsuse p 34) ning riigihankenormide mõju konkurentsi tagamisele (p 31).

Samas on leitud, et oluliseks võib pidada muudatust, kui sellega tuuakse lepingusse sisse

tingimusi, mida ei olnud seatud algse hankemenetluse ajal ja mis oleksid juhul, kui nad oleksid

olnud seatud esialgses hankemenetluses, võimaldanud osaleda hankemenetluses ka teistel kui

esialgu vastuvõetavaks tunnistatud pakkujatel või oleksid võimaldanud tunnistada edukaks

mõne muu pakkumuse kui see, mis esialgu välja valiti (p 35). Samuti on oluliseks muudatuseks

peetud riigihanke eseme laiendamist (p 36), lepingutasu muutmist (p 59) või kui sellega

kallutatakse lepingu majanduslikku tasakaalu hankija kasuks viisil, mida ei olnud esialgse

lepingu tingimustes ette nähtud (p 37). Samas ei ole oluliseks peetud vähese tähtsusega ning

objektiivselt põhjendatud muudatusi (p 61).

15.5. Kohtu hinnangul on oluline, et sulundsein on vaid üks osa kaheetapilisest sadamarajatiste

ehituse esimesest etapist. Vastustaja möönab, et projekti kogumaksumus ei ole muutunud.

Ehitusekspertiisi järelduse kohaselt on tööde maksumus vaatamata segadusele hinnapakkumuse

ühikhindades tellijale mõistlik (tl 45). Ehitusekspert on ka leidnud, et erinevate ehitustehniliste

lahenduste tööpõhimõte on suures plaanis lähedane, erinevused on mõjuvate jõudude skeemis

(tl 40p).

Kohtu hinnangul ei saa ehituseksperdi poolt välja toodud vajakajäämised tehnilises lahenduses

või ebatäielik ehitusdokumentatsioon olla aluseks RHS rikkumise hindamisel. Ehitustehnilise

ekspertiisi järeldus sulundseinaga seotud muudatuse olulisusest (tl 45) ei ole samatähenduslik

hankelepingu muudatuste olulisusega RHS v.r § 69 kontekstis. Vastustaja ei ole vaidlustatud

otsuses märkinud, et toetuse tagasinõudmisel tuginetakse mingite muude kohustuste või nõuete

rikkumisele. Tähelepanuta ei saa jätta, et muudatuse on PRIA ise oma kooskõlastusega heaks

kiitnud (tl 21).

16. Riigihankeõigusest, sh üldpõhimõtetest ning viidatud kohtupraktikast ilmneb

konkurentsi tagamise olulisus ning seda ka hankelepingu muutmise kontekstis, st kas muudatus

seisneb tingimustes, mis võimaldanuks osaleda rohkematel pakkujatel, kui need olnuks

hankedokumentides algselt esitatud. Vastustaja hinnangul võimaldanuks teadmine, et

soovitakse ehitada betoonist sulundseina, anda võimaluse rohkemale arvule pakkujatele.

Kaebaja selgituste kohaselt (kaebuse p 2.3.4, kohtukõne teesid p 9 (tl 63), selgitused

kohtuistungil) ei ole muudatus kahjustanud konkurentsi – ei ole tõenäoline, et sadamarajatiste

ehitamiseks uue hanke väljakuulutamine sulundseina materjali ja konstruktsiooni muutmise

tõttu oleks toonud konkurentsi paremini tagavad pakkumused. Kaebaja väidab ka, et pole

3-17-2841

9(13)

tõenäoline, et sulundseina teistsuguse materjali puhul lisanduks hankel pakkujaid, kes

varasematel tingimustel ei osalenud. Kaebaja seletuste kohaselt olid pakkujad üldehitustööde

ettevõtjad ning Eestis puuduvad sadamaehitusele spetsialiseerunud ettevõtjad. Vastustaja väitel

on registrisse kantud sadamatöödega tegelevaid ettevõtjaid, kuid ehitusmahtude vähesuse tõttu

tegelevad nad ka üldehitustöödega. Asja materjalidest on ilmnenud, et sulundseina materjali ja

lahenduse muutumise tõttu kallines sulundsein umbes 11 000 euro võrra (mh ekspertarvamus,

tl 45). Kaebaja rõhutab, et teised pakkumused olid toimunud hanke puhul kordades kallimad

hanke võitja omast. Kohtule teadaolevalt pole kerkinud õigusvaidlust põhjusel, et parimaks

tunnistatud pakkumuse hind olnuks põhjendamatult madal. Uue hanke korraldamist ei pea

kaebaja põhjendatuks ka seetõttu, et ohtu satuks tööde valmimine ettenähtud tähtajaks.

17. Kaebaja ei eita muudatuse tegemist sulundseina rajamisel, kuid on seisukohal, et

vastustaja antud kooskõlastuse tõttu puudub alus toetuse tagasinõudmiseks. Määruse nr 38 § 32

lg 4 p-s 4 on sätestatud toetuse saajale kohustus kuni PRIA poolt projektitoetuse

väljamaksmisest 5 aasta möödumiseni ning erandina kalasadama ja lossimiskoha uuendamiseks

saadud toetuse väljamaksmisest 15 aasta möödumiseni teavitada viivitamata PRIA-t kirjalikult

toetatava tegevusega seotud muudatusest PRIA kooskõlastuse saamiseks. Vaidlus puudub

selles, et vastustaja on andnud kaebajale selleks muudatuseks kooskõlastuse (tl 21; PRIA toimik

I, tl 88) vastavalt kaebaja taotlusele (PRIA I, tl 88p-91).

17.1. Taotledes vastustajalt hankelepingu raames tehtava muudatuse kooskõlastamist, on

kaebaja täitnud meetme määruses ette nähtud kohustuse teavitada toetatavas tegevuses

toimuvast muudatusest. Kaebaja arvates on vastustaja oma kooskõlastusega loonud tema jaoks

õigustatud ootuse, et kooskõlastatud muudatus ei saa olla aluseks toetuse tagasinõudmisel.

17.2. Euroopa Kohtu praktika järgi ei saa õiguspärase ootuse kaitse põhimõttele tugineda

toetuse saaja, kes on toime pannud kehtiva korra ilmselge rikkumise (nt viidatud otsus asjades

C-383/06 kuni C-385/06 , p 56 ja seal viidatud praktika). Siseriikliku kohtu ülesanne on hinnata,

kas toetuse saajate ja ametiasutuse käitumist arvestades saavad õiguskindluse ja õiguspärase

ootuse kaitse põhimõtted, nagu neid käsitatakse ühenduse õiguses, pakkuda tagasimaksmise

nõude vastu õiguspärast kaitset (nt samas, p-d 57 ja 59).

Riigikohus on, osutades asjakohasele Euroopa Kohtu praktikale, otsuses haldusasjas nr 3-3-1-

37-16 (p 17) rõhutanud, et kuritarvituse või hooletuse tagajärjel kaotatud summade

tagasinõudmisel riigisisese õiguse kohaldamine ei tohi kahjustada ühenduse õiguse kohaldamist

ja tõhusust ning selle tagajärjel ei tohi eeskirju eirates antud summade tagasinõudmine muutuda

praktiliselt võimatuks. Tingimusel, et ühenduse huve on täiel määral arvestatud, võib siiski

rakendada ühenduses kehtivaid õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtteid, hinnates nii

kaotatud summade saajate kui ka ametiasutuste käitumist. Viidatud lahendid (sh ka vastusaja

poolt välja toodud lahend asjades C-383/06–C-385/06) kinnitavad Riigikohtu hinnangul

kaalumise võimalust finantsabi tagasinõudmise üle otsustamisel.

17.3. Kohus nõustub kaebajaga, et vastustajalt saadud kooskõlastus võis tekitada arusaama, et

muudatus toetuse alusel toimuvas ehitustegevuses on vastustaja hinnangul nõuetekohane.

Vastustaja kooskõlastust sisaldav 31.05.2013 dokument nr 17-1/932 „Häädemeeste

Vallavalitsuse muudatuste teatis“ (tl 21) sisaldab vaid teavet, et PRIA lubab muudatuse ellu

viia. Sellest dokumendist ei järeldu mingeid täiendavaid tingimusi ega teavet või hoiatust, et

taotleja peaks täiendavalt kontrollima muudatuse vastavust mingite nõuetega, nt

riigihankeõiguse normidega. Kaebajal puudus alus arvata, et vastustajalt muudatuseks saadud

kooskõlastusest hoolimata võib see hiljem vastustaja hinnangul tähendada hankelepingu

õigusvastast muutmist ja RHS rikkumist, mis toob kaasa toetuste (osalise ) tagasinõudmise.

3-17-2841

10(13)

17.4. Kaebaja taotlusele olid lisatud sadama tööjoonised, põhitaotlusele lisatud projekti joonis

ja uued I etapi töömahud (PRIA I, tl 89-91). Haldusmenetluse dokumentidest ei ilmne, et

vastustaja oleks küsinud täiendavat teavet kooskõlastuse otsustamiseks. Vastustaja esindaja

selgitas kohtuistungil, et PRIA ülesannete hulka ei kuulu hankemenetluse läbiviimise

õiguspärasuse kontrollimine toetusesaaja kooskõlastustaotluse menetlemisel. Samas ei pruugi

taotlejale selge olla, millised õiguslikud tagajärjed kaasnevad muudatuse kooskõlastamisega.

Vastustajale kooskõlastuse andjana ei saanud varasemast menetlusest teadmata olla, et

Häädemeeste Vallavalitsusel kohaliku omavalitusüksuse asutusena on kohustus RHS järgida

(RHS v.r § 10 lg 1 p 2).

17.5. Muudatusteks nõusoleku või kooskõlastuse küsimise nõude eesmärk saab olla vaid

toetuse õiguspärase kasutamise tagamine muutunud olukorras, sh ka edaspidiste tagasinõuete

aluseks olevate eksimuste vältimine. Kooskõlastuse küsimine muutuks sisutuks, kui muutuse

kooskõlastamisest hoolimata võib seesama muudatus olla hiljem toetuse tagasinõudmise

põhjuseks.

17.6. Nagu eelnevalt viidatud kohtupraktikast ilmneb, ei kohaldu õiguspärase ootuse kaitse

ilmselge rikkumise puhul. Kohus on eelnevalt asunud seisukohale, et lepingu muudatust pole

põhjust pidada ilmselgeks rikkumiseks. Seega on kohus seisukohal, et pädeva haldusorgani

kooskõlastus võis tekitada kaebajale usalduse, et ta võib toetusraha kasutamist jätkata, ilma uut

hanget korraldamata.

18. Kaebaja tõstatab ka küsimuse tagasinõutava summa proportsionaalsusest.

18.1. Kaebajalt tagasi nõutav toetus on antud kahe eraldi toetustaotluse alusel (vt otsuse

põhjenduste p 7). Vastustaja on kinnitanud et sadamarajatiste rahastamiseks kahe eraldi taotluse

esitamise tingisid toetussummadele kehtestatud piirmäärad (istungil 11:38:40). Taotlejal endal

on olnud kehtiva õiguse raames kohustus valida sobiv hankeliik, sh otsustada erinevate toetuste

realiseerimiseks ühise hanke korraldamine (11:44:00). Kaebajal on õigus, et kahe toetuse

raames rahastatav kaheetapiline sadamaehitus moodustab ühtse terviku (toetuste eesmärgid on

suunatud sadamaehituse erinevate etappide teostamseks). Sulundseina rajamist rahastatakse

esimesena määratud toetusest. Kaebaja selgituste kohaselt on juba alustatud teise etapi töödega

(sadamaala süvendamine), mille jätkamine uue hanke läbiviimisel oleks võimatu.

18.2. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et muudatus seondub sulundseinaga ning muude

sadamakompleksi rajatiste osas vastustajal kaebajale etteheiteid pole. Kaebaja on seisukohal,

et toetuse tagasinõudmine on ebaõige vähemalt taotluse nr 941112670414 alusel antud toetuse

osas, kuna selle raames pole tehtud muudatusi, mis võiks toetuse tagasinõudmise tingida.

Vaidluse all pole, et kahe toetuse raames tehtavate erinevate etappide ehitustööde tegemiseks

on korraldatud ühine hange ja sõlmitud üks hankeleping. Seega tähendab muudatus mistahes

ehitistööde etapi või toetusega hõlmatud osa puhul hankelepingu kui terviku muutmist.

18.3. Kohtu hinnangul omab toetuse tagasinõudmise seisukohast tähendust, et kaebajale on

antud kaks erinevat toetust ning etteheidetav käitumine puudutab üksnes esimesest toetusest

rahastatavat ehitusetappi. See asjaolu võib olla aluseks toetuse osalisel tagasinõudmisel. Kohtu

hinnangul ei ole kaalumisruum välistatud (vt käesoleva otsuse p 20).

19. Vaidlustatud otsuse ja vastustaja kohtuistungil antud selgituste kohaselt on vastustaja

tagasinõutava summa suuruse määratlemisel lähtunud Euroopa Komisjoni otsuse nr

19.12/2013C(2013)9527 (millega sätestatakse ja kiidetakse heaks suunised selliste

finantskorrektsioonide kindlaksmääramiseks, mida tuleb teha ühisjuhtimise raames

3-17-2841

11(13)

rahastatavate liidu kulutuste suhtes, kui ei ole järgitud riigihanke-eeskirju) lisa 2 p-st 22. Selle

sätte järgi on finantskorrektsioon 25% pluss lepingu täiendava summa väärtus, mis tulenes

lepingu elemendi olulisest muutmisest, kui viiakse läbi olulised muudatused lepingu osades,

mis on sätestatud hanke alusdokumentides.

On ilmne, et tagasinõutav summa (kokku 76 596,48 eurot) on 25% mõlema kaebajale määratud

toetuse summast. Vastustaja on kinnitanud, et lepingu muutmisega ei ole kaasnenud täiendavat

summat, mida selle sätte alusel välja mõista. Vastustaja on seisukohal, et kuna

riigihankereeglite rikkumine on tuvastatud Põllumajandusministeeriumi auditi ja PRIA tellitud

ekspertiisiga, puudub vastustajal kaalumisruum toetuse tagasinõudmise otsustamisel.

Vastustaja leiab, et liikmesriigil pole kaalumisruumi otsustamaks, kas alusetult või eeskirju

eirates antud summad tagasi nõuda, viidates seejuures Euroopa Kohtu seisukohale liidetud

kohtuasjades C-383/06–C-385/06 (p 38).

20. Vastustaja tugineb toetuse tagasinõudmisel KTKS § 68 lg 2 p-dele 1 ja 7. Kehtiva KTKS

68 lg-s 2 on sätestatud EKF-i toetuse tagasinõudmise diskretsioonilised alused. KTKS § 68 lg

2 p-de 1 ja 7 kohaselt võib PRIA nõuda Euroopa Kalandusfondi toetuse, välja arvatud tehniline

abi, täielikku või osalist tagasimaksmist, kui ilmneb asjaolu, mille puhul taotlust ei oleks

rahuldatud (p 1) või toetuse saaja ei ole täitnud talle pandud kohustusi (p 7).

20.1. Riigikohus on KTKS v.r § 71 lg-te 1 ja 2 võrdluse tulemusena jõudnud järeldusele, et

sõna „võib“ ning sõnastus, mis annab aluse toetus tagasi nõuda täielikult või osaliselt,

võimaldab sätet tõlgendada ka selliselt, et selle alusel on võimalik kaaluda, kui suures ulatuses

toetus tagasi nõuda (Riigikohtu 03.11.2016 otsus asjas nr 3-3-1-37-16, p 15). Kohtu hinnangul

lubab eeltoodut arvestades kehtiva KTKS 68 lg-te § 1 ja 2 võrdlus ning lg 2 sõnastus järeldada,

et ka KTKS § 68 lg 2 võimaldab haldusorganile kaalumisruumi toetuse tagasinõudmise ja selle

ulatuse suhtes.

20.2. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 508/2014 rakendussätete (art 129 lg 2)

kohaselt on alus jätkuvalt tugineda praeguse asja lahendamisel määrusele nr 1198/2006

(Euroopa Kalandusfondi kohta). Euroopa Kalandusfondi toetuse tagasinõudmist käsitlenud

määruse nr 1198/2006 art 96 lg 2 sätestas: "Liikmesriik teeb toimingutes või rakenduskavades

avastatud

üksiku

või

süstemaatilise

eeskirjade

eiramisega

seoses

nõutavad

finantskorrektsioonid. Liikmesriigi tehtavad korrektsioonid seisnevad rakenduskava avaliku

sektori panuse täielikus või osalises tühistamises. Liikmesriik võtab arvesse eeskirjade eiramise

olemust ja raskust ning EKF-i rahalist kahju."

Vaidlustatud otsuse kohaselt on vastustaja vaatamata kaalumisruumi piiratusele kaalunud

toetuse osalise tagasinõudmise ulatust. Vastustaja on seejuures tuginenud HMS § 64 lg-le 3

ning selgitanud, et on lisaks põhjalikule kaalumisele tellinud ekspertiisi diplomeeritud

ehitusinsenerilt ja riiklikult tunnustatud eksperdilt, nõudnud välja asjakohase teabe ehitustööde

kohta, tutvustanud kaebajale korduvalt tuvastatud rikkumisi ja andnud võimaluse vastuväidete

ja tõendite esitamiseks. Vastustaja märgib, et on riigihangete seaduse rikkumise olulisust ja

ulatust hinnates jõudnud järeldusele toetuse tagasinõudmise vajalikkuses.

21. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja on vaidlustatud otsust tehes rikkunud

põhjendamiskohustust ja jätnud sisuliselt analüüsimata vastustaja väited tagastusnõude suuruse

kohta.

Kohtu hinnangul vastab vaidlustatud otsus vähemalt formaalselt haldusmenetluse seaduse

(HMS) §-s 56 sätestatud põhjendamisnõuetele – otsuses on esitatud õiguslikud alused ja

3-17-2841

12(13)

faktilised asjaolud, vastustaja on ära näidanud, miks ta peab põhjendatuks toetust tagasi nõuda

ning miks just otsuses märgitud ulatuses. Vaidlustatud otsuses ei esine vormilisi puudusi, mis

võiks iseenesest kaasa tuua haldusakti tühistamise.

22. Vastustaja on taganud kaebajale ka HMS §-le 40 vastava ärakuulamise, võimaldades

seisukohtade ja vastuväidete esitamist enne vaidlustatud otsuse tegemist. Kaebaja väidab

toetuse tagasinõudmise haldusmenetluse pikaajalisusest: esmalt edastas PRIA 11. septembril

2015. a kaebajale otsuse projekti (kiri nr 17-1/15/1183) toetuste osalise tagasinõudmise kohta.

Vallavalitsus esitas oma seisukohad projekti osas 09. oktoobril 2015. a. PRIA edastas 09.

augustil 2017. a kaebajale taas otsuse projekti (kiri nr 17-1/17/118; PRIA I, tl 33p-37) toetuste

osalise tagasinõudmise kohta. Häädemeeste Vallavalitsus edastas omapoolsed seisukohad

projekti osas 08. septembril 2017 (PRIA I, tl 30p-33). Alles teistkordselt põhimõtteliselt

samasisulise projekti ja vastuväidete esitamist koostas vastustaja otsuse toetuse osaliseks

tagasinõudmiseks.

Kohtu hinnangul ei ole haldusmenetlus oma kestuse tõttu praegusel juhul olnud sedavõrd

õigusvastaselt pikk, et pidada seda menetluslikuks rikkumiseks , mis toob kaasa vaidlustatud

haldusakti tühistamise (HMS § 58; riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p 1). Vastustaja oli kohustatud

uurimispõhimõtet arvestades läbi viima kontrollitoiminguid, muuhulgas on tellitud

eksperdihinnang riiklikult tunnustatud ehitusala eksperdilt (tl 38-45).

23. Kaebaja on seisukohal, et PRIA on ületanud toetuse tagasinõudmiseks ette nähtud 4-

aastast tähtaega. Vastustaja väitel on toetuse tagasinõudmine kooskõlas Euroopa Nõukogu

määruse nr 2988/95 artiklis 3 sätestatuga. Viidatud määruse art 3 lg 1 kohaselt on

aegumistähtaeg menetluste algatamiseks neli aastat, alates art 1 lõikes 1 osutatud eeskirjade

eiramise toimepanekust. Menetluse alustamiseks saab lugeda hilisemalt kaebajale toetuse

tagasinõudmise otsuse projekti esitamist

(11.09.2015), sellele

on eelnenud aga

kontrollitoimingud. HMS § 35 lg 1 p 3 kohaselt algab haldusorgani initsiatiivil algatatud

haldusmenetlus menetlusosalise suhtes esimese menetlustoimingu sooritamisega ning p 2

kohaselt menetlusosalise teavitamisega menetlusest. Menetluse väidetav pikaajalisus võib olla

põhimõtteliselt küll õigusvastane, kuid õigeaegselt alustatud menetluse puhul ei ole põhjust

pidada aegumistähtaega möödunuks. KTKS § 53 lg 8 kohaselt võib EKF-i toetuse

tagasinõudmise otsuse teha hiljemalt 2025. aasta 31. detsembril. Muu toetuse tagasinõudmise

otsuse võib teha kümne aasta jooksul toetuse väljamaksmisest arvates. Kohtu hinnangul ei ole

toetuse osalise tagastamise nõue aegunud.

24. Kohus on eelnevat arvestades aga seisukohal, et isegi sõltumata vastustaja lõppjärelduse

paikapidavusest RHS rikkumise osas oleks vaidlustatud otsusega toetuse osaline

tagasinõudmine õigusvastane. Kohtu hinnangul on jäänud arvesse võtmata vastustaja enda

tegevusega tekitatud õigustatud ootus, et kooskõlastatud muudatus ei kujuta hiljem endast alust,

mis tingiks toetuse tagasinõudmise. Samuti ei ole vastustaja kasutanud talle kohaldatavatest

normidest tulenevat kaalumisruumi (otsuse p 20 ja alapunktid).

25. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et vaidlustatud otsus tuleb selle materiaalse

õigusvastasuse tõttu tühistada ning kaebus tuleb rahuldada

MENETLUSKULUD

26. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab

menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

3-17-2841

13(13)

26.1. Kaebaja on kaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 15 eurot. Ja esitanud taotluse

menetluskulude väljamõistmiseks 4554 euro ulatuses. Esindaja 31.12.2017 arve (tl 68) on

tasutud (tl 70) ja ülejäänud õigusabikulude osas on tõendatud kulude kandmise kohustus

vastavalt HKMS § 109 lg-le 11 (tl 67 ja 69).

26.2. Praegusel juhul on kaebajaks kohaliku omavalitsuse üksus (haldusorgan HMS § 8 lg 1

tähenduses). Kohtupraktika peab põhjendatuks haldusorgani poolt välise õigusabi kasutamise

kulude vastaspoolelt väljamõistmist erandlikuks ning õigustatuks muuhulgas juhtudel, kui

välist õigusabi kasutatakse haldusorgani igapäevastest ülesannetest väljuvas vaidluses

(Riigikohtu 28.06.2017 otsus asjas nr 3-3-1-73-16, p 48 ja seal viidatud praktika). Kohtu

hinnangul on praegusel juhul tegemist mitmetahulise õigusvaidlusega, mis väljub kaebaja

igapäevase tegevuse raamidest, mistõttu ei takista õigusabikulude väljamõistmist asjaolu, et

kaebaja on kohaliku omavalituse üksus. Vastustaja on vastu vaielnud õigusabikulude suurusele,

mitte aga kaebaja isikust lähtuvalt.

26.3. Esitatud taotluse ja arvete kohaselt on esindaja osutanud õigusabi kokku 34 tunni 30 min

ulatuses tunnihinnaga 110 eurot, millele lisandub käibemaks (tl 65-70). Tunnihind on kohtu

hinnangul mõistlik ja kooskõlas väljakujunenud kohtupraktikaga4 Esitatud kuludokumentide

kohaselt on kaebaja esindajal kulunud kaebuse koostamisele ja kohtule edastamiseks 15,5

tundi; vastusega tutvumisele ja seisukoha kujundamiseks 4 tundi ning haldustoimikuga

tutvumiseks, istungiks valmistumiseks ja istungil osalemiseks kokku 15 tundi. Kohus möönab,

et vaidlus on küllalt keerukas ning vastustaja poolt esitatud materjal mahukas, kuid peab mõneti

ülepaisutatuks õigusabi ajalist mahtu. Asjas ei ole esitatud rohkem menetlusdokumente kui

kaebus ning 25.01.2018 seisukoht kompromissi võimalikkuse kohta, õigusabikulud seonduvad

ka kohtuistungiks valmistumise ja istungil (2 tundi) osalemisega. Kohtu hinnangul on

põhjendatud menetluskulude väljamõistmine 22 tunni ulatuses (2904 eurot), samuti riigilõiv

(15 eurot).

/allkirjastatud digitaalselt/

Sirje Kaljumäe

kohtunik

Kohtuotsuse põhjendusi on osaliselt muudetud Tartu Ringkonnakohtu 13.03.2019.a otsusega.

Tartu Ringkonnakohtu 13.03.2019.a otsus

Resolutsioon

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, muutes osaliselt halduskohtu 06.04.2018. a otsuse

põhjendusi.

2. Mõista PRIA-lt Häädemeeste valla kasuks välja apellatsioonimenetluse kulude

hüvitamiseks 1584 eurot (koos käibemaksuga). PRIA poolt apellatsioonimenetluses kantud

kulud jätta tema enda kanda.

4https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/analyysid/2016/6igusabikulude_valjam6istmine_halduskoh

tumenetluses_k._vaarmari.pdf, lk 24-25.