3-18-673/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 5. aprill 2018, Tallinn Haldusasja number 3-18-673 Haldusasi H.H.u kaebus Korteriühistu Xxxxxxxx, Anija vald, Aegviidu, Harjumaa üldkoosolekute otsuste peale Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON 1. Tagastada kaebus H.H.ule. 2. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri teadmiseks kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1. 04.04.2018 esitas H.H. Tallinna Halduskohtule kaebuse Korteriühistu Xxxxxxxx, Anija vald, Aegviidu, Harjumaa üldkoosolekute otsuste peale.

Kaebajal on mh tekkinud küsimus, kuidas on võimalik elada väiksemates majades nendel korteriomanikel, kellele jääb vähesem hääleõigus olukorras, kus teised korterid otsustavad, mis on neile sobivam. Kaebusest nähtub, et kaebaja ei ole rahul olukorraga, kus kaks korterit otsustasid, et majas tulevad omandipõhised maksed, mitte ruutmeetripõhised maksed (majas on kokku 3 korterit). Korteriühistu moodustus otse seaduse alusel alates 01.01.2018.

Kaebaja soovib kohtult teada saada kuidas on võimalik kiuslikus Eesti Vabariigis elada. Kaebaja leiab, et nii ei saa, et kaks korterit otsustavad, kuidas neile sobib ja teised elanikud (kaebaja) ei saa midagi teha. Kaebaja võib teha ükskõik milliseid ettepanekuid, kuid neid ei arvestata. Kaebajale on edastatud ka kutse korteriühistu üldkoosolekule, mis toimub 12.04.2018 kutse kohaselt Xxxxxxxx-1 korteris (so kaebaja korteris) ilma kaebaja nõusolekuta. Kutse kohaselt on tegemist korteriühistu asutamiskoosolekuga.

2. HKMS § 121 lg 1 punktis 1 sätestatakse, et halduskohus tagastab määrusega kaebuse, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Tagastamisel selgitab kohus võimalusel, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda (HKMS § 121 lg 3).

3. Kohus selgitab kaebajale, et halduskohus on erikohus avalik-õiguslikes suhetes, peamiselt haldusõigussuhetes üksikisiku ja avaliku võimu kandja vahel puhkenud vaidluste lahendamiseks.

2 Halduskohtumenetlust reguleerivaks seaduseks Eestis on halduskohtumenetluse seadustik, mis on halduskohtumenetluse üldnormistiku tähtsaim allikas. HKMS §-st 4 tulenevalt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

HKMS § 5 sätestab halduskohtu volitused, milleks on: 1) tühistada haldusakt osaliselt või täielikult; 2) kohustada haldusakti andma või toimingut tegema; 3) keelata haldusakti andmine või toimingu tegemine; 4) mõista välja hüvitis avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest; 5) teha ettekirjutus haldusakti või toimingu tagajärgede kõrvaldamise kohta; 6) teha kindlaks haldusakti tühisus, haldusakti või toimingu õigusvastasus või avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omav faktiline asjaolu.

Kohtule esitatud kaebusest nähtub, et kaebaja sooviks on vaidlustada Korteriühistu Xxxxxxxx, Anija vald, Aegviidu, Harjumaa üldkoosoleku otsuseid. Samuti ei ole kaebaja rahul sellega, et korteriühistu on moodustatud otse seaduse alusel.

Kohus märgib, et kõik küsimused, mis tõusetuvad korteriühistu moodustamisel ja korteriühistu enesekorraldamisel ning majandamisel on tsiviilõiguslikud, mitte avalik-õiguslikud. Halduskohtu pädevuses ei ole kontrollida tsiviilõiguslikes suhetes tehtud toimingute/otsuste õiguspärasust. Sellesisuliste vaidluste lahendamine on maakohtu pädevuses (vt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 9 ja § 11). Seega tuleb kaebuse esitajal pöörduda oma õiguste kaitseks Harju Maakohtusse.

Kohus selgitab, et kohtusse pöördumisel tuleb kaebajal olla võimalikult konkreetne, mida ta täpselt vaidlustab (näidata ära konkreetne korteriühistu otsus ning võimalusel see ka lisada kaebusele või taotleda selle välja nõudmist korteriühistult juhul kui kaebajal seda endal ei ole). Kohus ei vasta üldsõnalistele küsimustele, kuidas Eesti Vabariigis mingis olukorras edasi elada. Kohus lahendab konkreetseid vaidlusi, kas siis isikute vahel (seda teeb maakohus) või siis isikute ja riigi või kohalike omavalitsuste vahel (seda teeb halduskohus).

Eeltoodust tulenevalt ei kuulu antud kaebuse läbivaatamine halduskohtu pädevusse ning kaebus tuleb selle esitajale HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastada.

4. Kohus soovitab kaebajal kasutada ka õigusnõustaja abi. Juhul, kui kaebaja vajab riigi õigusabi konkreetse kaebuse/hagi esitamiseks, siis on tal võimalik taotleda maakohtult riigi õigusabi korras endale esindaja määramist (selleks tuleb kaebajal täita riigi õigusabi taotlus ja teatis enda majandusliku seisundi kohta vt: http://www.kohus.ee/et/oigusabi/riigi-oigusabi ja riigi õigusabi seadus).

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv Kohtunik