Legislator Case Law & Legislation
1-09-1156/5 AI generated

1-09-1156/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 1-09-1156/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Tartu Kohtumaja Määruse tegemise aeg ja koht 1. september 2009. a, Tartus Kriminaalasja number 1-09-1156 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Menetlustoiming U.Z-i (U.Z) vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamine Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Jüri Vissak Süüdimõistetu U.Z Isiku...

Legislator headnote

Placeholder

Keywords

Placeholder

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Tartu Kohtumaja Määruse tegemise aeg ja koht 1. september 2009. a, Tartus Kriminaalasja number 1-09-1156 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Menetlustoiming U.Z-i (U.Z) vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamine Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Jüri Vissak Süüdimõistetu U.Z

Isikukood: xxx Elukoht vabanemisel: xxx RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 76 lg-st 3 ja KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3, kohtunik määras: 1. Vabastada U.Z Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 26. jaanuari 2009. a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-1156 mõistetud liitkaristuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. 2. KarS § 76 lg 4 alusel määrata U.Z-ile 1 aasta pikkune katseaeg.

3. U.Z on kohustatud katseajal järgima KarS §-s 75 lg 1 sätestatud järgmisi käitumiskontrolli nõudeid:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas- xxx;

2. ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15

päeva;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

4. KarS § 75 lg 2 p-de 2, 4, 5 alusel määrata U.Z-ile katseajaks järgmised kohustused:

1. asuda tööle või võtta end Tööturuametis töötuna arvele hiljemalt 15 (viieteistkümne) päeva

jooksul vabanemisest;

2

2. mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume;

3. 1 (ühe) kuu jooksul vabanemisest minna Tartusse AA- Polikliinikusse vastuvõtule ja läbima

spetsialistide poolt vajalikuks peetava ravi.

5. KarS § 78 p 2 kohaselt hakata U.Z-i katseaega arvestama alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest.

6. Määrata U.Z katseajaks Tartu Vangla Valga talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest.

Asjaolud ja menetluse käik U.Z tunnistati süüdi Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 26. jaanuari 2009. a otsusega KarS § 121 ja § 275 järgi ja mõisteti kuritegude kogumi eest karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2

alusel kohus suurendas mõistetud karistust Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 25.juuli 2008.a

kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja mõistis uueks liitkaristuseks

kohtuotsuste kogumis 1 aasta ja 27 päeva vangistust. Kohus arvas eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka, millest tulenevalt algas kinnipeetava karistusaeg 12. jaanuarist 2009. a ja lõppeb 10. märtsil 2010. a. U.Z on varem kriminaalkorras karistatud viiel korral.

Kriminaalhooldusametnik toetab U.Z-i ennetähtaegset vabastamist. Ettekande kohaselt on

U.Z vabaduses olemas kindel elukoht oma perekonna, xxx. Kriminaalhooldusametnik

rõhutab, et U.Z omab toetavat lähivõrgustikku nii abikaasa, laste kui ka ema näol. U.Z on igati motiveeritud elama tulevikus ilma alkoholita ja õiguskuulekalt. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu U.Z seletas kohtus, et ta on vangistuse ajal muutunud ja on suuteline end

tulevikus kontrollima ja õiguskuulekalt elama. Süüdimõistetu tunnistas, et tal on varem olnud

probleeme alkoholi kuritervitamisega ja ta on ühel korral lasknud endale teha nn torpeedosüsti. U.Z-i sõnul oli sellest abi, kuid kahjuks tekkis tal hiljem taas probleeme alkoholiga. U.Z soovib endale võtta kohustuse katseajal mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning on valmis minema Tartusse AA Polikliinikusse, et välja selgitada ravi vajadus ja see läbida. U.Z avaldas, et ta soovib vabaduses jätkata tööd kaugsõiduautojuhina. Prokurör avaldas, et ta nõustub U.Z-i ennetähtaegse vangistusest vabastamisega. Kohtuniku seisukoht U.Z on süüdi mõistetud tahtlike II astme kuritegude toimepanemises. KarS § 76 lg 1 p 2

kohaselt võib kohus teise astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud

vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Käesolevaks ajaks on U.Z temale mõistetud karistusajast ära kandnud rohkem kui poole. Seega on olemas KarS § 76 lg 1 p-st 2 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

3

U.Z on varem karistatud kuuel korral. Vangistuse ajal on U.Z käitunud

õiguskuulekalt. Süüdimõistetu on vangistuse ajal säilinud kontakti oma lähedastega. Vabanemisel

garanteerib U.Z-ile elukoha abikaasa. U.Z-i väljavaated tööle asumiseks ei ole küll hetkel kindlad, kuid arvestades tema varasemat töökogemust võib loota, et ta leiab tööd. Seega on olemas eeldused U.Z-i resotsialiseerumiseks.

Kohtunik, tutvunud U.Z-i vangla toimiku materjalidega ja ära kuulanud kinnipeetava ja

prokuröri, on seisukohal, et süüdimõistetule peaks andma võimaluse vabaduses näidata oma

suutlikkust õiguskuulekalt elada. Seega leiab kohtunik, et U.Z tuleb tingimisi enne

karistuse tähtaja lõppemist vangistusest vabastada. Süüdimõistetu senine elukäik (kuritegude korduvus) ja sõltuvusprobleemid viitavad sellele, et hädavajalik on teda jätkuvalt allutada tugevale kontrollile, kuid samas tuleb talle pakkuda ka sotsiaalset kohanemist soodustavat abi ning toetust.

Sellist tugevat kontrolli võimaldab vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel kohaldatav katseaeg koos isiku allutamisega käitumiskontrollile ning katseajaks määratavad kohustused.

U.Z-i karistusaeg lõpeb 10.märtsil 2010. a, seega vastavalt KarS §-le 76 lg 4 esimesele lausele tuleb tema katseaja pikkuseks määrata 1 aasta. Katseaega tuleb KarS § 78 lg 2 järgi arvestada

määruse jõustumisest. Katseajal allutatakse U.Z KarS § 75 lg-s 1 sätestatud

käitumiskontrollile. Silmas pidades aga asjaolu, et U.Z on vähemalt osa õigusrikkumisi toime pannud alkoholijoobes, siis selleks, et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb talle lisaks KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2 alusel

määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. Süüdimõistetu paremaks

kohanemiseks ühiskonnas ning legaalse iseseisva majandusliku toimetulekuvõime omandamiseks tuleb teda KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustada asuma tööle või võtma end töötuna arvele 15 päeva

jooksul vabanemisest arvates. U.Z oli ise nõus minema vabanemisel Tartussse AA

Polikliinikusse vastuvõtule ja alluma vajalikuks peetavale ravile ja kohus peab põhjendatuks talle vastava kohustuse määramist.

Rutt Teeveer Kohtunik