2-17-15188/31 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

5. aprill 2018. a, Tartu

Tsiviilasja number

2-17-15188

Tsiviilasi

Aleksei Kiršini hagi Hansen Auto OÜ vastu kahju

hüvitamise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 21. veebruari 2018 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Kiršini ja Hansen Auto OÜ apellatsioonkaebused

RESOLUTSIOON

Keelduda menetlusse võtmast Aleksei Kiršini ja Hansen

Auto

OÜ

apellatsioonkaebuseid

Tartu

Maakohtu

21. veebruari

2018

otsuse

peale

ja

lugeda

apellatsioonkaebused

Aleksei

Kiršinile

ja

Hansen

Auto OÜ-le tagastatuks.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule

15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu menetluses oli Aleksei Kiršini (hageja) hagi Hansen Auto OÜ (kostja) vastu kahju

hüvitamiseks. Tartu Maakohus rahuldas hageja hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja

1320 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 70,20 eurot alates 07.06.2017 ja viivise VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 22.02.2018 kuni nõude tasumiseni.

Maakohus jättis hagi rahuldamata 680 euro ja sellelt arvestatava viivise väljamõistmise osas.

Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

2. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada

osas, millega jäeti hagi rahuldamata hüvitise 680 eurot ja sellelt arvestatava viivise väljamõistmise

nõudes ning millega jaotati menetluskulud. Hageja palub teha tühistatud osas uus otsus, millega

rahuldada hagi täielikult mõistes kostjalt hageja kasuks kahju hüvitise kokku summas 2000 eurot,

hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivise summas 56,32 eurot ja viivise VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 13.10.2017 kuni kahju hüvitise tasumiseni. Menetluskulud

palub hageja jätta tervikuna kostja kanda.

Koos apellatsioonkaebusega esitas hageja taotluse uue tõendi vastuvõtmiseks.

3. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada

osas, milles kohus rahuldas hageja hagi kostja vastu ning palub jätta hagiavaldus rahuldamata.

Alternatiivselt palub kostja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Menetluskulud palub kostja jätta tervikuna hageja kanda.

Koos apellatsioonkaebusega esitas kostja taotluse uute tõendite vastuvõtmiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuste ja tsiviilasja materjalidega leiab, et hageja ja

kostja apellatsioonkaebused Tartu Maakohtu 21. veebruari 2018 otsuse peale menetlusse võtmisest

tuleb keelduda.

Tsiviilasja hind maakohtus oli peale hageja nõudest osaliselt loobumist 2216,11 eurot, sh jäi

põhinõude suuruseks 2000 eurot. Maakohus on ekslikult märkinud otsuses tsiviilasja hinnaks 2278,11

eurot (s.o asja hind enne nõudest osalist loobumist). Nii hageja kui kostja vaidlustavad maakohtu

otsuse osaliselt.

Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole ja koos

kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase

äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid.

Seadusest tulenevalt on lihtmenetluses tehtud asjades edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses

piiratud. TsMS § 637 lg 21 kohaselt võetakse apellatsioonkaebus TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit.

3. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mis annaksid aluse väita, et

maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või selgelt

ebaõigesti hinnanud tõendeid. Asjaolu, et hageja ja kostja maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna

vastupidise väitmiseks alust.

Ringkonnakohus rõhutab, et maakohus lahendas asja lihtmenetluses, millega pooled istungil

nõustusid ning seda sõnaselgelt soovisid (tl 81). Ringkonnakohtul puudub alus heita maakohtule ette

tõendite selgelt ebaõiget hindamist või materiaalõigusnormide väära kohaldamist, sh

selgitamiskohustuse puudulikku täitmist.

Maakohtus toimus asja arutamiseks kaks kohtuistungit (17.01.2018 ja 06.02.2018), kusjuures

mõlemat poolt esindasid algusest peale vandeadvokaadid. Tõendamisese oli pooltele teada ning

mõlemal poolel oli võimalik esitada õigeaegselt oma seisukohad ja tõendid. Millegagi ei saa pidada

põhjendatuks asuda koguma täiendavaid tõendeid alles ringkonnakohtu menetluses (mõlemad pooled

on soovinud esitada apellatsiooniastmes täiendavaid kalkulatsioone ja hinnapakkumisi sõiduki

remonditööde maksumuse kohta, kõik uued tõendid on hangitud ja koostatud alles pärast maakohtu

otsuse tegemist).

4. Ringkonnakohtus on seisukohal, et maakohus ei ole eksinud hagi aluseks olevate asjaolude

tuvastamisel ega tõendite hindamisel. Maakohus on käsitlenud küsimust, kas hageja (ostja) andis

kostjale (müüjale) esmalt võimaluse puuduse kõrvaldamiseks.

Samuti ei ole põhjendatud etteheide, nagu oleks maakohus kahju hüvitise summa väljamõistmisel

ebaõigesti tõendeid hinnanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu käsitlusega, mille kohaselt sai

muude tõendite puudumisel lugeda mõistlikuks ja vajalikuks kulutusi, mis jäid kummagi poole

esitatud tõendite põhjal keskmisesse vahemikku. Maakohtu 06.02.2018 istungil ei ole kumbki

pooltest avaldanud, et nad peavad vajalikuks kulutuste maksumuse kohta täiendavaid tõendeid

koguda ja esitada.

Samuti on maakohus õigesti leidnud, et kuivõrd hageja kohtueelsed õigusabikulud on kindlustusandja

poolt hüvitatud (nagu märgib hageja ka apellatsioonkaebuses), siis ei ole hagejal tekkinud

õigusabikulude osas kahju. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et tal on tekkinud kahju (nt omavastutuse

summa näol vms) vaatamata sellele, et õigusabikulud on kaetud kindlustusandja poolt.

5. Riigikohus on 04.05.2016 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16 p-s 16 märkinud, et TsMS § 444 lg 2

võimaldab kohtul lihtmenetluse asjades tehtavas kohtuotsuses kõrvale kalduda TsMS § 442 lg 8

teises, kolmandas ja neljandas lauses sätestatust. See tähendab, et maakohus ei pea lihtmenetluse asjas

tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja

põhjendama, miks ta mõnda tõendit arvesta.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahend praegusel juhul kooskõlas TsMS § 444 lg-ga 2, mille

järgi võib maakohus neil juhtudel, kui hagi menetletakse lihtmenetluses, kohtuotsuse põhjendavas

osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele otsus on rajatud, märkimisega.

6. Eeltoodust tulenevalt keeldub ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 alusel apellatsioonkaebuste

menetlusse võtmisest. Apellatsioonkaebused tagastatakse koos lisadega hagejale ja kostjale TsMS

§ 638 lg 4 alusel ning TsMS § 638 lg 10 alusel loetakse, et kaebuseid ei ole esitatud.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp