3-18-669/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-18-669 Määruse kuupäev ja koht

5. aprill 2018, Tartu Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 3000 eurot seoses hirmuga koerte ees Resolutsioon

1. Tagastada XXX kaebus.

2. Kuulutada menetlus kinniseks XXX terviseandmeid puudutavas osas (tl-d 3-15). Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada. Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

Asjaolud ja menetluse käik

1. XXX esitas Tartu Vanglale 31.01.2018 taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 3000 eurot. Taotluse kohaselt pidi ta 30.01.2018 uurija juurde minnes kogema hirmu koerte ees. Lisaks naersid ametnikud tema koerte kartmise üle ning kirjutati ettekanne korraldustele mitte allumise eest.

2. Tartu Vangla 22.03.2018 otsuses nr 1-13/41-2 jättis kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.

3. XXX esitas Tartu Halduskohtule 03.04.2018 kaebuse, milles põhjendab, et esitas Tartu Vanglale kahjunõude summas 3000 eurot, kuna ta viidi 30.01.2018 uurija juurde ning ta pidi jälle hirmust värisema, et äkki nüüd teda ründab koer. Väärad on vanglaametnike väited, et kaebaja ei informeerinud neid oma hirmust. Kaebaja ütles neile korduvalt, et nad koera tema lähedusse ei tooks, kuna tal on hirm koerte ees. Selle peale ametnikud naersid. Kaebaja soovis minna meditsiiniosakonda, et saada rahustit, kuid seda ei tagatud. Kaebaja palub end vabastada riigilõivu tasumisest.

Kohtu seisukoht

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 4 kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kuigi kaebaja ei ole sõnaselgelt märkinud, et esitab HKMS § 37 lg 2 p 4 alusel kaebuse Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 3000 eurot, selgub see üheselt kaebusest ning sellele lisatud dokumentidest.

5. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg-st 1 tuleneb kaebajale õigus nõuda mittevaralise kahju hüvitamist seoses väärikuse alandamise ning tervise kahjustamisega.

6. Tartu Vangla 22.03.2018 otsusest nr 1-13/41-2 tulenevalt nägi kaebaja 30.01.2018 teenistuskoera, kes oli koos saatjaga välisukse juures, kuid koer ei lähenenud kaebajale ning oli kuulekalt ametniku vasakul küljel rihma otsas. Teenistuskoera ja kaebaja vahel ei olnud kokkupuudet.

7. Vangistusseaduse § 701 lg 1 p 2 ja § 71 lg 5 alusel on vanglal õigus teenistuslooma kui erivahendit vangla julgeoleku tagamiseks kasutada. Kohtul puudub alus arvata, et teenistuskoera viibimine vangla territooriumil oli tingitud muust põhjusest kui tema kasutamisest erivahendina, mistõttu ei ole vangla õigusvastaselt käitunud. Teenistuskoera nägemine ei saanud kaebajale tekitada sellist ärevust või muid pingest lähtuvaid reageeringuid, mida saaks pidada kaebaja väärikust alandavaks. Koera nägemisest tekkinud hirm ei saanud kaebajale tekitada ka taolist tervisekahju, mille tõttu ta oleks vajanud meditsiinilist abi. Kuna kaebajal puudus füüsiline kokkupuude koeraga, ei saanud talle tekkida ka muud tervisekahju. Samuti ei pea kohus tõenäoliseks vanglaametnike poolt kaebaja üle naermist. Varasemate negatiivsete kokkupuudete tõttu koertega võis kaebajale teenistuslooma nägemine põhjustada küll ebamugavustunnet ja teatud määral ärevust, kuid kohtuasja materjalidest ei nähtu rahaliselt hüvitatava kahju tekkimine.

8. Mitte igasugune põhiõiguste rikkumine või riive ei ole selline, mis toob endaga kaasa kahju hüvitamist rahas, vaid see oleneb asjaoludest ning muu hulgas ka kohtu hinnangust riive intensiivsusele (RVastS § 9 lg 2 ja Riigikohtu halduskolleegiumi 05.03.2014 otsus nr 3-3-1-10-14, p 12.2). Kohtu hinnangul ei ole kaebaja põhiõiguste riive intensiivsus suur ning kaebus ei kuuluks tõenäoliselt rahuldamisele. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

9. Eeltoodust lähtudes tagastab kohus HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel XXX kaebuse. HKMS § 43 lg

2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

10. Seonduvalt kaebuses esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus taotluse sel põhjusel menetlemata.

11. HKMS § 77 lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 38 lg 1 p-ga 3 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Haldusasja toimikusse liidetud dokumendid sisaldavad andmeid kaebaja tervise kohta, mis on käsitletavad delikaatsete isikuandmetena isikuandmete kaitse seaduse § 4 lg 2 p 3 mõttes. Seega on selles osas asja kinniseks kuulutamine õigustatud kaebaja eraelu kaitseks ning antud juhul puudub huvi asja avaliku arutelu vastu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetlus käesolevas haldusasjas tuleb HKMS § 77 lg 1 ja TsMS § 38 lg 1 p 3 alusel kaebaja terviseandmeid puudutavas osas kuulutada kaebaja eraelu kaitseks kinniseks.

(allkirjastatud digitaalselt) Maare Aloe kohtunik