3-17-1649/30 · Riigikohtu halduskolleegium

R I I G I K O H U S

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-17-1649

Määruse kuupäev

6. aprill 2018

Kohtukoosseis

Eesistuja Nele Parrest, liikmed Viive Ligi ja Jüri Põld

Kohtuasi

A kaebus Tartu Vangla kohustamiseks talle tumedamate prillide

väljastamiseks ja päevatulede sisselülitamisel erisuse

tegemiseks

Menetlusosalised

Kaebaja A

Vastustaja Tartu Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 28. novembri 2017. a määrus

Menetluse alus Riigikohtus

A määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada määruskaebus.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 28. augusti 2017. a määrus ja Tartu Ringkonnakohtu

28. novembri 2017. a määrus osas, milles pädevuse puudumise tõttu tagastati

kohustamisnõue kaebajale tumedamate prillide väljastamiseks.

3. Saata kaebus kaebajale tumedamate prillide väljastamiseks kohustamise nõude osas Tartu

Halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

4. Edastada kaebaja 27. märtsi 2018. a raviloo Tartu Vanglalt väljanõudmise taotlus

lahendamiseks Tartu Halduskohtule.

5. Jätta rahuldamata kaebaja taotlus nõuda Tartu Vanglalt välja tema ravilood nr 87, 380,

390, 452, 462, 472, 474, 480 ja 493.

6. Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kinnipeetav A (kaebaja) esitas 19. juunil 2017 Tartu Vanglale taotlused, et talle

väljastataks uued tumedamate klaasidega prillid ning antaks tõend, et "suur tuli" ei pea olema

kambris aasta läbi hommikuti kella 6–8 sisse lülitatud.

2. Tartu Vangla jättis kaebaja taotlused rahuldamata ja tagastas kaebaja vaide. Vaide tagastamise

otsuse kohaselt selgitas vangla meditsiiniosakonna juhataja kaebajale tema taotluste rahuldamata

jätmise põhjusi. Nimelt selgus silmaarstiga konsulteerimisel, et kaebajale varem väljastatud prillid

on sobilikud, ka kambri valgustuse küsimuses pidas silmaarst olemasolevate tumedate prillide

kasutamist piisavaks, et tagada kaebaja silmade kaitse. Seepärast puudub uute prillide soetamiseks

vajadus ja päevatulede sisselülitamisel ei ole erisuse tegemine põhjendatud. Kuna vangla ja

kinnipeetava vahel tekib tervishoiuteenuse osutamisel eraõiguslik lepinguline suhe, ei ole võimalik

arsti otsust tumedamate prillide väljastamata jätmise kohta ja päevatulede sisselülitamisel erisuse

tegemata jätmist vaidemenetluses vaidlustada.

3-17-1649

3. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada Tartu Vanglat väljastama

talle tumedamad prillid ning keelata Tartu Vanglal sügisel ja talvel kella 6–8 päevatulede

sisselülitamine kambris. Kaebuse kohaselt oli silmaarst määranud kaebajale 2015. aasta detsembris

tumendatud klaasidega prillid ja silmatilgad. 2016. aasta märtsis toimunud vastuvõtul avaldas

kaebaja vangla meditsiiniosakonna juhatajale soovi, et talle määrataks suveks senisest tumedamate

klaasidega prillid, kuid seda ei tehtud. Kaebaja väitis, et ta kandis 2. juunil 2017 silmaarsti

vastuvõtul tumendatud klaasidega prille ja silmaarst määras talle uued, senisest tumedamate

klaasidega prillid. Kambri tugev valgustus tekitab talle valu ja kannatusi. Kaebaja hinnangul jättis

vangla tema 19. juunil 2017 esitatud taotlused põhjendamatult rahuldamata.

4. Tartu Halduskohus tagastas 28. augusti 2017. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Määruse kohaselt

nähtus Tartu Vangla 14. juuli 2017. a vastusest, et otsuse kaebajale prillide väljastamise ja

valgustuse reguleerimise vajalikkuse kohta oli teinud silmaarst. Tervishoiuteenuse osutamisel tekib

vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe. Seetõttu on kaebaja õigusi väidetavalt

rikkunud Tartu Vangla silmaarsti meditsiinilised otsused, mis tehti eraõiguslikus lepingulises suhtes,

mitte haldusotsused. Kohus selgitas, et kaebajal on võimalik pöörduda oma õiguste kaitseks

maakohtu poole.

5. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu määruse

tühistada.

6. Tartu Ringkonnakohtu 28. novembri 2017. a määrusega rahuldati määruskaebus osaliselt.

Tartu Halduskohtu 28. augusti 2017. a määrus tühistati osas, millega kaebus tagastati halduskohtu

pädevuse puudumise tõttu nõudes kohustada Tartu Vanglat tegema kaebaja suhtes erisus päevatulede

sisselülitamisel. Selles osas saadeti asi kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks Tartu

Halduskohtule. Ülejäänud osas jäeti halduskohtu määrus muutmata. Kohtu põhjendused olid

järgmised.

6.1.

Halduskohus leidis õigesti, et kaebus kuulus HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastamisele osas,

mis puudutas vangla kohustamist veelgi tumedamate klaasidega prillide väljastamiseks. Arvestades,

et kaebajale on tumedate klaasidega prillid silmaarsti korraldusel 2015. aastal väljastatud ja

2. juunil 2017 on silmaarst teinud kaebaja meditsiinikaardile kande: "Soovitatavad tumedad prillid

[...]", ei ole võimalik järeldada, et silmaarst tegi 2. juunil 2017 otsuse võimaldada kaebajale

olemasolevatest tumedamate klaasidega prillid. Eeltoodut kinnitab vangla 14. juuli 2017. a vastuses

olev selgitus, et pärast kaebaja 21. juuni 2017. a taotlust konsulteeris vangla veelkord silmaarstiga,

kes kinnitas, et kaebaja olemasolevad prillid on hetkel igati sobivad ja uusi, senisest tumedamate

klaasidega prille pole kaebajale vaja soetada. Seega on silmaarst vaatamata kaebaja vastupidistele

väidetele ja arusaamale keeldunud talle veel tumedamate klaasidega prillide väljastamisest. Õige on

vangla ja halduskohtu seisukoht, et kaebaja õigusi võib sellises olukorras olla rikkunud silmaarsti

meditsiiniline otsus, mis on tehtud eraõiguslikus lepingulises suhtes tervishoiuteenuse osutamisel.

6.2.

Nõue kohustada vanglat tegema kaebaja suhtes erisus päevatulede sisselülitamisel ei ole

esitatud seoses tervishoiuteenuse osutamisest tuleneva vaidlusega. Silmaarst on märkinud 2. juunil

2017 kaebaja meditsiinikaardile järgmist: "Kui on võimalik, siis palun reguleerida kambris valgust

veidi nõrgemaks. Sarvkesta ärritustel on otsene seos valgusega." Seetõttu leidis kaebaja õigesti, et

tal puudub selles küsimuses vajadus vaidlustada silmaarsti otsus, sest arst toetas tema soovi

reguleerida kambri valgustust selliselt, et valguse eredus ei kahjustaks kaebaja silmi. Otsus, millega

vangla keeldus rahuldamast kaebaja taotlust teha tema suhtes päevatulede sisselülitamisel erisus, on

avalik-õiguslikus suhtes tehtud haldusotsus ja selle vaidlustamiseks esitatud kaebuse lahendamine

on halduskohtu pädevuses.

2(4)

3-17-1649

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Kaebaja palub määruskaebuses tühistada Tartu Ringkonnakohtu 28. novembri 2017. a määruse

osas, millega jäeti Tartu Halduskohtu 28. augusti 2017. a määrus tühistamata. Kaebaja ei nõustu

ringkonnakohtu seisukohaga, et ta peab senisest tumedamate klaasidega prillide saamiseks

pöörduma maakohtusse. Tumedate klaasidega prillid määras talle 2015. aasta detsembris sama arst,

kes kirjutas 2. juunil 2017 ravikaardile otsuse senisest tumedamate klaasidega prillide soovitatavuse

kohta. Kaebaja palub nõuda Tartu Vanglalt välja tema ravilood nr 87, 380, 390, 452, 462, 472, 474,

480 ja 493 ning 27. märtsi 2018. a ravilugu.

8. Vastustaja oma seisukohti ei esitanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium jätab rahuldamata kaebaja taotluse nõuda Tartu Vanglalt välja tema ravilood nr 87,

380, 390, 452, 462, 472, 474, 480 ja 493, sest need dokumendid on toimikus juba olemas.

Riigikohus arvestab määruskaebuse põhjendatuse kontrollimisel üksnes neid faktilisi asjaolusid, mis

on tuvastatud alama astme kohtu lahendiga, ning ei kogu ega hinda tõendeid (HKMS § 234 ja

§ 229 lg 2 ls 1, lg 3). Kuna kaebus saadetakse halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks,

edastab kolleegium 27. märtsi 2018. a raviloo väljanõudmise taotluse lahendamiseks Tartu

Halduskohtule.

10. Ringkonnakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, mille järgi kuulub vaidlus kambris

päevatulede sisselülitamise üle läbivaatamisele halduskohtus. Kolleegium lahendab küsimuse, kas

vaidluse lahendamine prillide väljastamise üle on halduskohtu pädevuses.

Halduskohus ja ringkonnakohus on õigesti märkinud, et vanglas tervishoiuteenuse osutamisel tekib

vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe ning tervishoiuteenuse osutamisega

kaasnevad vaidlused lahendab maakohus tsiviilkohtumenetluses (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi

määrus asjas nr 3-3-1-50-14, p 11 ja seal viidatud kohtupraktika). Mõlemad kohtud asusid

seisukohale, et kaebajale vajalike prillide väljastamise otsustas silmaarst, mistõttu on tegemist

tervishoiuteenuse osutamisel langetatud meditsiinilise otsusega, millest tekkinud vaidluse

lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse.

11.Kaebuse põhjal ei vaidlusta kaebaja talle vangla tervishoiutöötaja poolt osutatud meditsiinilisest

abist keeldumist, ravikvaliteeti, talle määratud diagnoosi ega raviarsti otsust. Kaebaja on seisukohal,

et silmaarst määras talle 2. juuni 2017 vastuvõtul uued, tumedamate klaasidega prillid, kuid Tartu

Vangla keeldus talle raviarsti otsusega määratud prille väljastamast. Seega vaidlustab kaebaja vangla

keelduvat haldusotsust. Sellise otsuse vaidlustamine kuulub halduskohtu pädevusse (vt Riigikohtu

erikogu määrus asjas nr 3-17-1076, p 10).

12. Silmaarst, kelle vastuvõtul kaebaja 2. juunil 2017 käis, on raviloo anamneesi kirjelduses

kajastanud, et kaebaja soovis 2015. aasta detsembris toimunud vastuvõtul endale tumedate prillide

määramist. Silmaarst märkis samasse kirjeldusse järgmist: "Soovib tumedaid prille, kuna silmad on

väga valgustundlikud. Põhjuseks tugev sarvkesta ärritus parema silma puhul." Sama raviloo

otsusesse on silmaarst märkinud: "Soovitatavad tumedad prillid, sest valguskartus tugev +

pisaravool." Raviloo on 2. juunil 2017 koostanud sama silmaarst, kes määras kaebajale tumendatud

klaasidega prillid 2015. aastal. Kolleegiumi hinnangul ei selgu eeltoodust, kas kaebaja silmade

seisundit hinnanud silmaarst pidas seniseid prille piisavaks või määras kaebajale uued, senisest

tumedamate klaasidega prillid.

3(4)

3-17-1649

Nähtuvalt vangla vastusest kaebaja taotlusele ja vaide tagastamise otsusest keeldus vangla kaebajale

uute prillide väljastamisest põhjusel, et silmaarst, kellega vangla kaebaja taotluse menetlemise

käigus konsulteeris, pidas seniseid prille piisavaks. Vangla vastusest kaebaja taotlusele ega vaide

tagastamise otsusest ei selgu, kas silmaarst, kellega vangla kaebaja taotluse menetlemise käigus

konsulteeris, on sama silmaarst, kelle vastuvõtul kaebaja 2. juunil 2017 käis. Sellises olukorras peab

halduskohus 2. juunil 2017 kaebaja silmade seisundit hinnanud silmaarsti seisukoha välja selgitama.

Seejärel on võimalik võtta seisukoht, kas kaebus tuleb rahuldada.

13. Eeltoodule tuginedes rahuldab kolleegium määruskaebuse ning tühistab halduskohtu ja

ringkonnakohtu määrused osas, milles pädevuse puudumise tõttu tagastati kohustamisnõue

kaebajale prillide väljastamiseks. Kaebus tuleb saata selles osas halduskohtule menetlusse võtmise

otsustamiseks (HKMS § 234 ja § 230 lg 5 p 3).

14. Kuna Riigikohus ei tee asjas lõplikku otsust, ei võta ta seisukohta menetluskulude jaotamise

kohta (HKMS § 109 lg 2). Riigikohtule määruskaebuse esitamisel oli kaebaja kautsjoni tasumisest

vabastatud.

HKMS § 178 lg 3 ja § 175 lg 3 alusel asendatakse avaldatavas määruses kaebaja nimi kohtu

algatusel tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)