2-17-5421/14 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtunik

Kohtujurist

Fred Fisker

Kadi Lossi Määruse tegemise aeg ja koht

04. aprill 2018.a, Tallinn

Tsiviilasja number 2-17-5421 Tsiviilasi

Xxxhagi Xxxvastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Xxx(isikukood xxx), lepinguline esindaja Indrek Repnau (Repnau Õigusbüroo, e-post: repnau@gmail.com) Kostja: Xxx(isikukood xxx), e-post: sxxx) RESOLUTSIOON

1. Kinnitada Xxxja Xxxkoos nimetatuna pooled, vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevalt:

1.1. Korteriomand asukohaga Xxx(registriosa nr xxx) jääb kostja Xxxainuomandisse tingimusel, et Xxxtasub hiljemalt 31.12.2018 pangalaenu, mis tuleneb laenulepingust nr 06-089807-EL. 1.2. Xxxkohustub tasuma laenulepingu nr xxx(laenujääk 56 060, 35 eurot) igakuised graafikujärgsed maksed alates aprillist 2018 kuni antud laenu lõpliku tasumiseni. 1.3. Peale pangalaenu (laenuleping nr 06-089807-EL) lõplikku tasumist jääb korteriomand asukohaga Xxxkostja Xxxainuomandisse. 1.4. Pooled on kokku leppinud, et juhul kui Xxxei tasu hiljemalt 31.12.2018 lõplikult pangalaenu (laenuleping nr xxx), siis pooled müüvad ühisel koostööl korteriomandi asukohaga Xxx. 1.5. Pooled on kokku leppinud, et korteriomandi asukohaga Xxxmüügist saadud rahast tasutakse esmalt pangalaen (laenuleping nr xxx) ja ülejäänud summa jagatakse poolte vahel võrdsetes osades. 1.6. Tagastada Xxx1/2 tasutud riigilõivust, so 150 eurot arvelduskontole nr xxx Swedbank AS.

2. Menetluskulud jätta poolte kanda. 3.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-17-5421. 4.Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärus ei ole edasikaevatav.

Menetluse käik

1. Harju Maakohtu menetluses oli Xxxhagi Xxxvastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks. Poolte abielu lahutati Harju Maakohtu 30.10.2017 kohtuotsusega tsiv asi nr 2- 17-5421. 03.04.2018 toimunud kohtuistungil jõudsid pooled ühisvara jagamises kompromissi kokkuleppeni. Pooled kinnitavad, et kompromissi tagajärjed on arusaadavad ja paluvad käesolevas asjas menetlus lõpetada. Pooled loobuvad edasikaebe õigusest. Pooled taotlevad menetluses tasutud ½ riigilõivu tagastamist.

Kohtu põhjendused ja kohaldatav seadus

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 430 lg 2 järgi pooled esitavad kompromisslepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

3. Pooled kinnitasid istungil, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga ning on kohtule esitatud kompromissiga nõus. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada.

4. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

5. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas TsMS § 432 sisust, mille kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, sealhulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle.

6. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1).

7. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

8. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest.

9. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja Xxxtasus 23.03.2017 riigilõivu ühisvara jagamise nõudelt 300 eurot. Kohus tagastab hagejale pool tasutud riigiõivust, so 150 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Fred Fisker Kohtunik