3-18-666/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristina Maimann

Määruse tegemise aeg ja koht

04.04.2018, Tallinn

Haldusasja number

3-18-666 (digitaalne toimik)

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute

sooritamise loa saamiseks

Menetlusosalised

Haldustoiminguks loa taotleja: Maksu- ja Tolliamet, volitatud

esindaja Merlin Paas;

Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse: Ü.K.

(isikukood xxxxxxxxx);

Resolutsioon

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti 04.04.2018 taotlus.

2. Anda Maksu- ja Tolliametile luba taotleda Eesti

Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu)

kohtuliku hüpoteegi seadmist Ü.K.le kuuluvale

kinnisasjale asukohaga xxxxxxxxx (registriosa nr

xxxxxxxx) summas 29 443,28 eurot.

3. Edastada määrus Maksu- ja Tolliametile, millel tuleb

kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel

täitetoimingute sooritamisest. Seejärel saata määrus

Ü.K.le.

Edasikaebamise kord

Maksuhaldur ja isik, kelle õigusi määrus puudutab, võib 15

päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates esitada

määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD ja TAOTLUSE PÕHJENDUSED

Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 04.04.2018 Tallinna Halduskohtule maksukorralduse seaduse

(MKS) § 1361 lg 1 alusel taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks, paludes

luba Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kohtuliku hüpoteegi seadmiseks Ü.K.le

kuuluvale kinnisasjale aadressil xxxxxxxxxx summas 29 443,28 eurot.

Taotlusest ja selle lisadest nähtuvad järgmised asjaolud ja MTA seisukohad.

2.1.

MTA tegeleb Pembara Murrebue OÜ (registrikood 11909073; endine Promomeedia OÜ)

maksuvõla sissenõudmisega. Seisuga 02.04.2018 on Pembara Murrebue OÜ maksuvõlg 37

282,43 eurot, sh põhivõlg 31 035,05 eurot ja intress 6 247,38 eurot. Maksuvõlg on tekkinud

maksustamisperioodide 11.2016 kuni 07.2017 maksudeklaratsioonidel deklareeritud, kuid

tasumata jäetud maksusummadest ning nimetatud maksusummadelt arvestatud intressist.

2.2.

Kuivõrd perioodil 28.04.2016 kuni 03.10.2017 oli Pembara Murrebue OÜ juhatuse

ainuliikmeks Ü.K. (isikukood xxxxxxxxxx), alustas maksuhaldur 16.02.2018 korraldusega

nr 13-7/00846-1 Ü.K. suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetluse. Selle

eesmärk on vastutusotsuse koostamine MKS § 40 alusel, mille tulemuseks võib olla Ü.K.

solidaarne vastutus Pembara Murrebue OÜ-ga maksustamisperioodide 11.2016 kuni

07.2017 maksudeklaratsioonidel deklareeritud, kuid tasumata jäetud maksusummade ning

nimetatud maksusummadelt arvestatud intressi tasumise eest MKS § 40 lg 1 ja MKS § 96

lg 1 tähenduses.

2.3.

Maksuhaldur on seisukohal, et menetluse tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude

määramine. Ü.K. oli Pembara Murrebue OÜ seadusliku esindajana vastutav äriühingu

MKS-st ning maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja

täieliku täitmise eest. Kui äriühingul on vaid üks juhatuse liige, vastutab ta äriühingu

maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmise eest ning äriühingu rikkumised on talle

omistatavad. Maksuhaldur on tuvastanud, et Ü.K. juhtis ainuisikuliselt Pembara Murrebue

OÜ-d, samuti oli tal ligipääsuõigus äriühingu e-maksuametisse, ta omas äriühingu

pangakaarti ning ta oli internetipangas allkirjaõiguslik isik/volitatud kasutaja kuni

20.10.2017. Ü.K. kinnitas 18.02.2018 seletustes, et ainult tema tegeles äriühingu

juhtimisega (sh lepingute ja muude dokumentide koostamise ja allkirjastamisega).

2.4.

Pembara Murebue OÜ-l on tasumata maksustamisperioodide 11.2016 kuni 07.2017

maksudeklaratsioonidel deklareeritud maksukohustused summas 31 035,05 eurot. Kuivõrd

maksuhaldur on tuvastanud, et perioodide 04.2017 ja 05.2017 osas oli käibemaksu

kajastamine

osaliselt

alusetu,

eeldab

maksuhaldur

Pembara

Murrebu

OÜ

maksutamisperioodide 11.2016 kuni 07.2017 maksudeklaratsioonidel deklareeritud

andmete õigsust kogusummas 20 486,25 eurot.

Pembara Murrebue OÜ pangakonto analüüsimisel selgus, et ajavahemikus 20.12.2016 kuni

03.10.2017, mil Pembara Murrebue OÜ-l oli maksuvõlg ning mil Ü.K. oli äriühingu

juhatuse ainuliige, on Pembara Murrebue OÜ pangakontolt võetud välja raha summas 33

426,28 eurot. Pangakontolt välja võetud raha arvelt oleks saanud tasuda täielikult Pembara

Murrebue OÜ perioodide 11.2016 kuni 07.2017 maksukohustused. Ü.K. ütles 18.02.2018

seletustes, et tema käes oli Pembara Murrebue OÜ pangakaart ning tema võttis raha välja

äriühingu pangakontolt. Sellega seotud raamatupidamise dokumendid on Ü.K. sõnul üle

antud isikule, kes käis notari juures, kuid Ü.K. ei mäleta selle isiku nime. Kuna Ü.K. ei ole

esitanud maksuhaldurile notarilepingut, siis ei ole maksuhalduril olnud võimalust

pöörduda vastava isiku poole korraldusega dokumentide esitamiseks. Maksuhaldur on

teinud Pembara Murrebue OÜ-le korraldused nr 13-7/00846-2 ja nr 13- 7/00846-4

dokumentide esitamiseks. Pembara Murrebue OÜ juhatuse liige R.P. (isikukood

xxxxxxxxxx) andis teada, et tema käes ei ole ega ole ka kunagi olnud Pembara Murrebue

OÜ raamatupidamisdokumente. Eeltoodust tulenevalt on maksuhaldur seisukohal, et

tegelikkuses puuduvad Pembara Murrebue OÜ-l dokumendid, mis tõendaksid sularaha

kasutamise otstarvet. Arvestades järjepidevat sularaha väljavõtmist, on maksuhalduril

põhjendatud kahtlus, et Ü.K. juhatuse ainuliikmeks oleku ajal Pembara Murrebue OÜ

pangakontolt välja võetud sularaha ei ole kasutatud äriühingu majandustegevuse ega

maksustatava käibe tarbeks.

2.5.

Ü.K. lahkus Pembara Murrebue OÜ juhatuse liikme kohalt 03.10.2017. Alates sellest ajast

on juhatuse liikmeks R.P.. Enne juhatuse liikmeks oleku perioodi lõppu võõrandas Ü.K.

oma osaluse Pembara Murrebue OÜ-st Panama äriühingule Transatlantic International

Brokers Corp. (560127 (Panama)). Pärast seda, kui Ü.K. lahkus juhatuse liikme kohalt ja

võõrandas oma osaluse Panama äriühingule, lõpetas Pembara Murrebue OÜ

majandustegevuse. Maksuhaldur leiab, et selline tegevus oli kantud eesmärgist vältida

vastutust maksuvõla tasumise eest. Nii R.P. kui ka Panama äriühing on seotud väga paljude

äriühingutega – elektroonilise äriregistri teabesüsteemi andmetel on Raul Pindil kehtiv seos

322 äriühinguga, Panama äriühingul Transatlantic International Brokers Corp. on kehtiv

seos 248 äriühinguga.

Eeltoodu näitab, et Ü.K. soov oli vältida vastutust maksukohustuse täitmise eest. See, et

Ü.K. võõrandas äriühingu variisikule, näitab, et äriühingu võõrandamine kandis muu

hulgas raamatupidamisdokumentide puudumise või puudulikult vormistatud dokumentide

varjamise ja võimalikest tagajärgedest vabanemise eesmärki.

2.6.

Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et Ü.K., olles Pembara Murrebue OÜ seaduslik

esindaja maksuvõla tekkimise perioodil, korraldas teadlikult äriühingu majandustegevust

viisil, mille tõttu jäid Pembara Murrebue OÜ-l tasumata deklareeritud maksukohustused.

Kui Ü.K. oleks pangakontolt välja võetud sularaha kasutanud maksukohustuste

tasumiseks, ei oleks äriühingul tekkinud maksuvõlga. Seega esineb Ü. K. süülise tegevuse

ja Pembara Murrebue OÜ maksuvõla tekkimise vahel põhjuslik seos ning Ü.K. võib

vastutada maksuvõla tasumise eest solidaarselt Pembara Murrebue OÜ-ga.

Eeltoodust tulenevalt on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et Ü.K. on teadlikult

ja tahtlikult rikkunud MKS §-8 nimetatud kohustusi, mis on vastutusotsuse koostamise

aluseks MKS § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 tähenduses. Ü.K.lt võimaliku vastutusotsusega nõutava

põhimaksuvõla summa on 20 486,25 eurot. Põhimaksuvõlale lisandub tasumata jäetud

maksukohustustelt arvestatud intress, mis seisuga 02.04.2018 on 4 150,36 eurot. Seega on

Ü.K.lt võimaliku vastutusotsusega nõutava võla suuruseks kokku vähemalt 24 636,61

eurot.

2.7.

Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et pärast vastutusotsuse väljastamist võib

selle sundtäitmine osutuda raskemaks või isegi võimatuks. Ü.K. varasem käitumine

Pembara Murrebue OÜ majandustegevuse korraldamisel iseloomustab Ü.K. suhtumist

avalikõiguslikesse kohustustesse. On tõenäoline, et sarnaselt võidakse suhtuda ka

vastutusotsusega määratavasse vastutuskohustusse ning sellest hoidumiseks asutakse vara

võõrandama.

Nimetatud põhjustel ning arvestades maksumenetluse ning võimaliku kohtumenetluse

pikkust, leiab MTA, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate

toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna meetmete

mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine Ü.K. suhtes olla raskendatud või

muutuda koguni võimatuks.

2.8.

Antud juhul on vanim Pembara Murrebue OÜ tasumata maksukohustus 2016. a

novembrikuu käibemaks. Perioodi 11.2016 käibedeklaratsiooni esitamise tähtaeg oli

20.12.2016. Seega ei ole maksusumma määramise aegumistähtaeg möödunud. Kuivõrd

Pembera Murrebue OÜ-l on tekkinud maksuvõlg, maksuvõla sissenõudmine pole aegunud

ning maksuvõlga ei ole kustutatud, ei esine MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid.

Maksuhalduri poolt teostatud täitetoimingute tulemusena ei ole maksuvõlga õnnestunud

kolme kuu jooksul sisse nõuda. Maksuhaldur alustas Pembara Murrebue OÜ maksuvõla

sundtäitmist alates 01.08.2017, mil edastas LHV Pank AS-le korraldused arvelduskontode

arestimiseks ja raha ülekandmiseks MTA arvelduskontole. 11.08.2017 edastas

maksuhaldur Nordea Bank AB Eesti Filiaalile korralduse nr 13-2.7/303289 pangakonto

arestimiseks. Pembara Murrebue OÜ maksukohustuste katteks on alates 01.08.2017 kuni

03.04.2018 laekunud 1 317,26 eurot.

Äriühing ei oma registervara, mille arvelt oleks võimalik maksunõudeid rahuldada. Seega

ei ole maksuhaldur pidanud otstarbekaks edastada kohtutäiturile täitmisavaldust

täitemenetluse jätkamiseks. Pembara Murrebue OÜ deklareeris viimati käivet 2017. a

maikuus ja töötasu väljamakseid 2017. a juulikuus. Viimane majandusaasta aruanne on

esitatud 2015. a kohta. Kuivõrd Pembara Murrebue OÜ ei tõendanud Eestis ettevõtlusega

tegelemist, kustutati äriühing 21.08.2017 käibemaksukohustuslaste registrist. Seega ei ole

maksuvõlga võimalik sisse nõuda äriühingu vara ja majandustegevusest tekkiva tulu arvelt.

2.9.

Kuna MTA on tuvastanud, et puudub võimalus maksuvõla sissenõudmiseks Pembara

Murrebue OÜ-lt registervara või majandustegevusest laekuvate rahaliste vahendite arvelt,

siis on olemas alus vastutusotsuse koostamiseks (MKS § 96 lg 5).

2.10. MTA on Ü.K. varalist seisu analüüsides tuvastanud järgmist. Ü.K.le kuulub korteriomand

(registriosa nr xxxxxxxxx, katastritunnusega nr xxxxxxxxx) asukohaga xxxxxxxxx. Maa-

ameti tehingute andmebaasi hinnastatistika päringu kohaselt võib sarnase korteriomandi

väärtuseks olla ca 88 257,4 eurot.

Lisaks kuulub Ü.K.le ½ kaasomandist, mis on ühisomandis Õ. K.ga, registriossa nr

xxxxxxxx kantud kinnisasjast (elamumaa 100%, asukohaga xxxxxxx, pindala 2 382 m2).

Ehitisregistri andmetel asub kinnistul kaksikelamu - kaks korterit, mõlema korteri üldpind

on 182,4 m2.

Maanteeameti liiklusregistri kohaselt kuulub Ü.K.le sõiduk Volkswagen Derby,

ehitusaasta 1979 (registrimärk xxx xxx). Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmetel on

sõiduki registrikanne peatatud ning sõidukil ei ole liikluskindlustuse lepingut. Eelnevat

arvesse võttes on tõenäoliselt tegemist väheväärtusliku sõidukiga ning maksuhaldur ei pea

põhjendatuks taotleda sõidukile keelumärke seadmist.

Elektroonilise äriregistri teabesüsteemi andmetel kuuluvad Ü.K.le järgmised osakud:

-

Sistex Chauffeur Services OÜ (registrikood 11623201) – isikule kuulub osak (osamaks

2 556 eurot);

-

Promomeedia Baltic OÜ (registrikood 14240593) – isikule kuulub osak (osamaks 2

500 eurot).

Maksuhaldurile ei ole teada, kui väärtuslikud on Ü.K.le kuuluvad osakud, mistõttu ei pea

maksuhaldur põhjendatuks taotleda osakutele keelumärgete seadmist.

2.11. Arvestades, et Ü.K.lt sissenõutava Pembara Murrebue OÜ maksuvõla suuruseks on

vähemalt 24 636,61 eurot, registriosasse nr 11076502 kantud Ü.K.le kuuluv kinnisvara on

nii ühis- kui ka kaasomandis ning koormatud hüpoteegiga, leiab MTA, et põhjendatud on

hüpoteegi seadmine registriossa nr 4497901 kantud korteriomandile.

Maksuhaldur on seisukohal, et MKS § 130 lg-s 1 loetletud täitetoimingutest on hüpoteegi

seadmine kõige sobivam meede. Hüpoteegi seadmine ei takista isikule kuuluva

korteriomandi kasutamist ega käsutamist. Maksuhaldur peab vajalikuks hüpoteegi

seadmist Ü.K.le kuuluvale korteriomandile registriosa nr 4497901 all selliselt, et oleks

tagatud Pembara Murrebue OÜ sissenõutav maksuvõlg summas 24 636,61 eurot ja

eeldatavad sundtäitmiskulud.

2.12. Kuivõrd MKS ei anna maksuhaldurile pädevust pöörata sissenõuet kinnisasjadele, siis saab

kinnistu sundmüük toimuda üksnes kohtutäituri vahendusel. Kohtutäituri seaduse (KTS)

§ 29 lg 1 kohaselt võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse

põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. Menetluse alustamise tasu on KTS § 34 lg 2 p 4

kohaselt üle 5 000 euro suuruse nõude puhul 60 eurot. KTS § 35 lg 2 p 7 kohaselt on

kohtutäituri põhitasu sissenõudelt summas 24 636,61 eurot 9,25% nõude summast ehk 2

278,89 eurot. KTS § 32 lg 3 tulenevalt lisandub kohtutäituri tasule käibemaks, seega

lisandub nii menetluse alustamise tasule (60 eurot) kui ka kohtutäituri tasule (2 278,89

eurot) 20% käibemaks (467,78 eurot), moodustades kokku kulu koos käibemaksuga 2

806,67 eurot. Täitetoimingu lisatasu puhul võib kinnisasja puhul arvestada võimaliku

lisatasuga enampakkumise korraldamise, läbiviimise ja tulemi jaotamise eest, mis on KTS

§ 45 lg 1 kohaselt kuni 3% vara müügihinnast, kuid mitte rohkem kui 2 000 eurot.

Käesolevas taotluses on kohtuliku hüpoteegiga koormatava korteriomandi hinnanguliseks

turuväärtuseks 88 257,4 eurot, millest 3% on 2 647,72 eurot. Seega on lisatasu suurus 2

000 eurot. Kokku moodustavad sundtäitmiskulud 4 806,67 eurot (2 806,67 + 2 000) ehk

19,5% nõude suurusest.

Eeltoodust tulenevalt peab maksuhaldur vajalikuks hüpoteegi seadmist summas 29 443,28

eurot (24 636,61 + 4 806,67).

2.13. Maksuhaldus lõpetab Ü.K. vastu suunatud täitetoimingu, kui Ü.K. on esitanud tagatise

MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 kohaselt, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule.

Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks

maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist

(MKS § 122). Kui Ü.K. soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi

väärtuseks 24 636,61 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lõike 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks

selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja

otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste

esitamist. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute

sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes

sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi

kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus,

et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine

maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht

või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1

sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muu hulgas õigus pöörata sissenõue rahalisele õigusele

MKS-iga ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (MKS § 130 lg 1 p 3).

MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas

menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks

peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse

määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või

võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse

tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku

maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse

alusel. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et

maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete

põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane.

Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise

olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta

tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku

käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.

MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest

nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku

rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel

maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg 1 või täitemenetluse seadustikus

sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist

vajalikuks.

Riigikohtu praktika kohaselt on täitetoiminguks loa andmine MKS § 136¹ alusel oma olemuselt

prognoosotsus olukorras, kus puudub kindel teadmine isiku võimaliku käitumise kohta tulevikus.

Maksuhaldur ei pea jääma ootama, millal isik hakkab oma vara võõrandama ja muudab end

maksejõuetuks. Maksuhaldur võib taotleda kohtult luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

juba põhjendatud kahtluse korral. Selliseks kahtluseks annavad põhjust käimasoleva maksumenetluse

käigus kogutud tõendid, isiku ebausaldusväärne käitumine maksuõigussuhetes ja maksupettusele

viitavad asjaolud (Riigikohtu halduskolleegiumi 30.04.2013. a määrus asjas nr 3-3-1-4-13, p 22).

Kontrollinud taotluse lubatavust, leiab kohus, et taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud

nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud

tõendid ja selgitused. Taotlusest nähtuvalt alustas maksuhaldur 16.02.2018 korraldusega nr 13-

7/00846-1 Ü.K. suhtes vastutusotsuse koostamise suunatud maksumenetlust. Maksumenetluse

eesmärgiks on tuvastada, kas Ü.K. vastutab Pembara Murrebue OÜ maksukohustuse täitmise eest

MKS § 40 ja MKS § 96 lg 1 alusel.

Taotlusest ja selle lisadest nähtuvalt on menetlusetõenäoliseks tulemuseks rahalise kohustuse (maksu)

määramine summas 20 486,25 (koos intressiga 24 636,61) eurot. Kohtu hinnangul ning arvestades

maksuhalduri esitatud tõendeid ja selgitusi, on rahalise kohustuse määramine tõenäoline. Taotluses

ja selle lisades välja toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et vastutusotsuse tegemine oleks välistatud

või ilmselgelt võimatu. Seega on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli

tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine.

Maksuvõla tekkimise ajal, mille kohta kavatseb MTA vastutusotsuse teha, oli juhatuse liige Ü.K.

kohustatud MKS § 8 lg 1 järgi tagama Pembara Murrebue OÜ rahaliste ja mitterahaliste kohustuste

tähtaegse ja täieliku täitmise. MKS § 40 lg 1 kohaselt vastutab juhatuse liige kohustuse tahtliku või

raskest hooletusest rikkumise korral maksuvõla tekkimise eest solidaarselt maksukohustuslasega.

Äriühingu kontolt sularaha väljavõtmine ning maksuvõla tekkimine on ilmselt põhjuslikus seoses

ning maksuhalduri taotluses märgitu põhjal võib eeldada, et tegemist pidi olema süülise käitumisega

(vähemalt raske hooletuse vormis). Kohtule teadaoleva info pinnalt on vastutusotsuse tegemine

tõenäoline.

MKS § 1361 lg 1 kohaldamine eeldab, et maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et

kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks

ning et sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest. Taolise olukorra vältimiseks

on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase maksuotsuse täitmist tagavate toimingute

sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist maksuotsusega. Kuna põhjendatud kahtluse

hindamine on prognoos, siis antakse luba täitetoiminguks, kui kohus peab täitmise raskendatust või

võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks (vt Riigikohtu määrused asjades nr

3-3-1-15-12, punkt 50.c ja nr 3-3-1-16-12, punkt 10.4). Kohtu ülesandeks on hinnata, kas

maksuhalduri esiletoodud asjaoludel on maksukohustuse määramine võimalik ja kas selle täitmine

võib maksukohustuslase võimalikust käitumisest tulenevalt muutuda võimatuks või raskeks

(Riigikohtu halduskolleegiumi 30. aprilli 2013. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-4-13, punkt 23).

Nõutav ei ole, et maksuhaldur tõendaks ja halduskohus tuvastaks maksukohustuslase tegevuse, mis

takistab hilisema sundtäitmise tulemuslikkust, vaid esile peab tooma asjaolud, mis viitavad sellise

võimaluse tõenäosusele.

Sundtäitmise olulise raskenemise või võimatuse vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba

võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse

kindlaksmääramist vastutusotsusega. Kohus nõustub maksuhalduriga, et Ü.K. senine käitumine

äriühingu juhtimisel (ja variisikule võõrandamisel) võib viidata sellele, et ka tulevikus võib isik asuda

maksude maksmisest kõrvale hoidma.

Maksuhaldur on kirjeldanud, et tasumata maksukohustuse sissenõudmiseks edastas MTA

01.08.2017 LHV Pank AS-le ning 11.08.2017 Nordea Bank AB Eesti Filiaalile korraldused

arvelduskontode arestimiseks ning raha ülekandmiseks MTA arvelduskontole. Maksukohustuste

katteks on laekunud 1 317,26 eurot, kuid suuremas osas ei ole maksuvõlga sisse nõuda õnnestunud.

Seega on sissenõudmise alustamisest möödunud enam kui 3 kuud.

Maksusumma määramise aegumistähtaeg möödunud ei ole. Taotlusest ja sellele lisatud

dokumentidest nähtuvalt ei esine MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse

tegemist. Ka Pembara Murrebue OÜ õigusvõime ei ole lõppenud.

Kohus leiab, et maksuhalduri valitud meede on eesmärgipärane ja proportsionaalne. Taotletud

viisil on võimalik tagada maksuhalduri nõue ja täitekulud ning vastavad täitetoimingud koormavad

maksukohustuslast minimaalselt. Maksuhaldur on hinnanud Ü.K. varalist seisu ning pidanud

põhjendatuks just kohtuliku hüpoteegi seadmist. Arvestades maksuhalduri põhjendatud huvi, ei

koorma maksuhalduri valitud meetmed maksukohustuslast ülemäära. Ü.K.l säilib õigus koormatud

kinnisasja vallata, kasutada ja käsutada, kui ta sellega ei vähenda koormatud kinnisasja väärtust ega

kahjusta hüpoteegipidaja õigusi muul viisil, välja arvatud juhul, kui see toimub korrapärase

majandamise tulemusena.

Lisaks arvestab kohus maksuhalduri kinnitusega, et MTA lõpetab selle määruse alusel lubatud

täitetoimingud, kui isik esitab maksuhaldurile MKS § 120 lg 1 p-i 3 ja §-i 121 kohase tagatise.

Maksuhaldur on taotlusest nähtuvalt hinnanud tagatissumma suuruseks (juhul, kui see kantakse

deposiiti) 24 636,61 eurot.

Arvestades taotleja põhjendusi ning maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, on

vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagava toimingu sooritamine enne rahalise nõude

või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti

täitmine olla raskendatud või muutuda võimatuks. Kohus nõustub maksuhalduriga, et nõue tuleks

tagada ka täitekulude osas ning peab maksuhalduri märgitud täitekulude suurust põhjendatuks.

Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus maksuhalduri taotluse ning annab Maksu- ja Tolliametile loa

taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kohtuliku hüpoteegi seadmist Ü.K.le

kuuluvale kinnisasjale asukohaga xxxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxxxx) summas 29 443,28 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Maimann