3-17-2753/27 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Määruse tegemise aeg ja koht

04.aprill 2018, Tallinn

Haldusasja number

3-17-2753

Haldusasi

J. S. kaebus Prokuratuuri kohustamiseks vastata 21.09.2017

esitatud

selgitustaotluse

küsimustele

1–4

ja

Justiitsministeeriumi 16.11.2017 vaideotsuse nr 9-2/1599-4

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – J. S.

Vastustaja I – Prokuratuur, esindaja Lavly Perling

Vastustaja II – Justiitsministeerium, esindaja Mare Tannberg

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada J. S., Prokuratuuri ja Justiitsministeeriumi vahel sõlmitud kompromiss

alljärgnevatel tingimustel:

1.1 Justiitsministeeriumi antud selgitus:

Esitasite

15.09.2016

Justiitsministeeriumile

selgitustaotluse,

kriminaalmenetluse

seadustiku (KrMS) § 215 lg 1 kohta.

Esmalt selgitame, et selgitustaotlusele (märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning

kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 2 lg 2 p 2 ja § 3) vastamisel on

Justiitsministeerium pädev andma üksnes õigusliku selgituse tema valitsemisalas oleva

või väljatöötatud õigusakti kohta (MSVS § 8 lg 5). Justiitsministeeriumi õiguslik selgitus

ei ole õigusabi andmine ning see ei ole kohtutele, prokuratuurile ega teistele riigiasutustele

õiguslikult siduv ning tegemist ei ole eksperdi arvamusega kohtumenetluse seaduste

tähenduses.

KrMS § 215 lg 1 kohaselt on uurimisasutuse ja prokuratuuri nõuded ja määrused

kohustuslikud kõigi isikute suhtes Eesti Vabariigi territooriumil. See säte ei ole nõuete

esitamise iseseisvaks aluseks, vaid iga konkreetse nõude esitamiseks peab olema KrMS-is

või muus seaduses täiendav alus (nt KrMS § 32 lg 2; § 198 lg 11 või krediidiasutuste

seaduse § 88).

Läbiotsimise regulatsiooni sätestab KrMS § 91, mille lõike 7 alusel tutvustatakse

läbiotsimist rakendades isikule, kelle juures läbi otsitakse, või tema täisealisele

perekonnaliikmele, läbiotsimismäärust. Sellest sättest tulenevalt on isikul, kelle juures

läbi otsitakse ja kes on läbiotsimise ajal kohal, kohustus ka läbiotsimismääruse

tutvustamisele alluda (juhul kui isik tutvustamise kohta allkirja ei anna, kohaldub KrMS

2(4)

§ 152 lg 5). Olukorras, kus läbiotsitavas kohas vastav isik puudub, tuleb läbiotsimisele

kaasata kohaliku omavalitsuse esindaja, kelle osalemine on sellisel juhul kohustuslik.

KrMS § 91 lg 7 ei näe ette täpsemat regulatsiooni selle kohta, kas ja kes peab viibima

läbiotsimise juures (vrdl KrMS § 91 lg 8, mille puhul on sätestatud, et notari- või

advokaadibüroo läbiotsimise juures peab viibima notar või advokaat).

Samas on isikult vabaduse võtmine, mis väljub menetlustoimingule allumise kohustuse

piirest, võimalik üksnes konkreetselt KrMS sätestatud alustel, milleks on isiku

kahtlustatava kinnipidamine (KrMS § 217), sundtoomine (KrMS § 139) ning

isikusamasuse tuvastamine ulatuses, milles see on vältimatu (KrMS § 1401 ja

korrakaitseseaduse § 32 ja 33). Kui ei esine nende toimingute tegemise aluseid, siis puudub

ka alus isikult vabaduse võtmiseks.

1.2 Prokuratuur nõustub punktis 1.1 toodud selgitustega.

2. Tühistada 26.02.2018 määrusega määratud kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise

aeg (06.aprillil 2018 kell 16.00) ja lõpetada haldusasja nr 3-17-2753 menetlus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättetoimetamisest (HKMS 155 lg 5, § 203 lg 1 ja § 204 lg 1)

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on J. S. kaebus Prokuratuuri kohustamiseks vastata

21.09.2017 esitatud selgitustaotluse küsimustele 1–4 ja Justiitsministeeriumi 16.11.2017

vaideotsuse nr 9-2/1599-4 tühistamiseks.

2. Kaebaja esitas 28.03.2018 kohtule taotluse kompromissi kinnitamiseks taotluses toodud

sõnastuses. Kompromiss on kaebaja poolt digitaalselt allkirjastatud 28.03.2018. Kohus edastas

29.03.2018

kaebaja

poolt

allkirjastatud

kompromissi

teksti

Prokuratuurile

ja

Justiitsministeeriumile, paludes tutvuda kompromissi tekstiga ja saata see allkirjastatult

kohtule. Kompromissiga mittenõustumisel palus kohus sellest kohtule teada anda.

Kompromissi tekst on Justiitsministeeriumi esindaja poolt allkirjastatud 29.03.2018 ja

Prokuratuuri esindaja poolt allkirjastatud 30.03.2018.

3. Kompromissist tulenevalt soovivad menetlusosalised lõpetada haldusasja 3-17-2753

esemeks oleva vaidluse järgmistel tingimustel:

1. Justiitsministeeriumi antud selgitus:

Esitasite 15.09.2016 Justiitsministeeriumile selgitustaotluse, kriminaalmenetluse seadustiku

(KrMS) § 215 lg 1 kohta.

Esmalt selgitame, et selgitustaotlusele (märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning

kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 2 lg 2 p 2 ja § 3) vastamisel on

Justiitsministeerium pädev andma üksnes õigusliku selgituse tema valitsemisalas oleva või

väljatöötatud õigusakti kohta (MSVS § 8 lg 5). Justiitsministeeriumi õiguslik selgitus ei ole

õigusabi andmine ning see ei ole kohtutele, prokuratuurile ega teistele riigiasutustele õiguslikult

siduv ning tegemist ei ole eksperdi arvamusega kohtumenetluse seaduste tähenduses.

KrMS § 215 lg 1 kohaselt on uurimisasutuse ja prokuratuuri nõuded ja määrused kohustuslikud

kõigi isikute suhtes Eesti Vabariigi territooriumil. See säte ei ole nõuete esitamise iseseisvaks

3(4)

aluseks, vaid iga konkreetse nõude esitamiseks peab olema KrMS-is või muus seaduses

täiendav alus (nt KrMS § 32 lg 2; § 198 lg 11 või krediidiasutuste seaduse § 88).

Läbiotsimise regulatsiooni sätestab KrMS § 91, mille lõike 7 alusel tutvustatakse läbiotsimist

rakendades isikule, kelle juures läbi otsitakse, või tema täisealisele perekonnaliikmele,

läbiotsimismäärust. Sellest sättest tulenevalt on isikul, kelle juures läbi otsitakse ja kes on

läbiotsimise ajal kohal, kohustus ka läbiotsimismääruse tutvustamisele alluda (juhul kui isik

tutvustamise kohta allkirja ei anna, kohaldub KrMS § 152 lg 5). Olukorras, kus läbiotsitavas

kohas vastav isik puudub, tuleb läbiotsimisele kaasata kohaliku omavalitsuse esindaja, kelle

osalemine on sellisel juhul kohustuslik. KrMS § 91 lg 7 ei näe ette täpsemat regulatsiooni selle

kohta, kas ja kes peab viibima läbiotsimise juures (vrdl KrMS § 91 lg 8, mille puhul on

sätestatud, et notari- või advokaadibüroo läbiotsimise juures peab viibima notar või advokaat).

Samas on isikult vabaduse võtmine, mis väljub menetlustoimingule allumise kohustuse piirest,

võimalik üksnes konkreetselt KrMS sätestatud alustel, milleks on isiku kahtlustatava

kinnipidamine (KrMS § 217), sundtoomine (KrMS § 139) ning isikusamasuse tuvastamine

ulatuses, milles see on vältimatu (KrMS § 1401 ja korrakaitseseaduse § 32 ja 33). Kui ei esine

nende toimingute tegemise aluseid, siis puudub ka alus isikult vabaduse võtmiseks.

2. Prokuratuur nõustub punktis 1 toodud selgitustega.

4. HKMS § 154 lg 1 kohaselt võivad pooled kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi

jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kompromissi kinnitamine on võimalik kogu

menetluse vältel, sh enne kaebuse menetlusse võtmist. Samuti ei ole kompromiss piiratud

vaidluse esemeks olevate küsimuste lahendamisega. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on

õigusvastane, riivab menetlusse kaasamata isiku õigusi või kui kompromissi ei ole võimalik

täita. Kompromissi võib pidada õigusvastaseks, kui üks pooltest võtab kompromissiga

kohustuse anda haldusakt või sooritada toiming, mis on seadusega vastuolus. Haldusorgan ei

saa näiteks kompromissiga võtta endale kohustust anda välja haldusakt, mille väljastamise

eeldused on täitmata, isegi kui see ei puuduta kolmandate isikute õigusi.

Kohus leiab, et kompromiss ei ole õigusvastane ega riiva menetlusse kaasamata isiku õigusi

ning kompromissi on võimalik täita.

5. HKMS § 43 lg 1 p 2 kohaselt ei ole kaebajal enam lubatud sama nõudega samal alusel

kohtusse pöörduda. Kaebaja on kompromisslepingus kinnitanud, et on teadlik kompromissi

kinnitamise tagajärgedest.

6. Kohus kinnitab kompromissi, tühistab 26.02.2018 määrusega määratud kohtuotsuse

avalikult teatavaks tegemise aja (06.aprillil 2018 kell 16.00) ja lõpetab haldusasja nr 3-17-2753

menetluse. Tühistamine jõustub menetlust lõpetava määruse jõustumisel.

7. HKMS § 104 lg 6 p-s 1 sätestatakse, et kui tasutud riigilõivu suurus ületab 31,94 eurot,

tagastatakse pool asjas tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Praegu on

kaebaja tasunud riigilõivu 15 eurot, mistõttu tasutud riigilõivu kaebajale ei tagastata.

8. HKMS § 108 lg 7 teises lauses on sätestatud, et kui menetlusosalised ei ole kompromissi

sõlmides menetluskulude jagamises kokku leppinud, jäävad menetluskulud menetlusosaliste

enda kanda.

4(4)

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiia Nurm

Kohtunik