1-16-5584/26 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1 (4) Kriminaalasi nr 1-16-7141

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

29. jaanuar 2018 (3�or�����

1-17-4743

2(2)

2.

KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9 ning § 180 lg 1 alusel mõisteti S. lt välja

riigieelarve tuludesse menetluskuludena sundraha 353 eurot ja kaitsjatasu 144 eurot.

Kohus , et menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul

määras kohtuotsuse jõustumisest.

3. S. -le et tema tahtlikult juhtis, omamata vastava esitati süüdistus selles,

kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, 14. mail 2017 kella 20:55 ajal Tallinnas Saku

tänaval mootorsõidukit registreerimismärgiga Mazda Premacy X , olles XXXXX

joobeseisundis (

lõplik tulemus 0,96 mg/l), rikkudes liiklusseaduse § 69 lg 1 ja

korrakaitseseaduse § 36 lg 1. toime mootorsõidu Seega pani S.

ki juhtimise

joobeseisundis, s.

o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

4. Harju Maakohtu 16. mai 2017. a otsuse peale menetluskulude osas esitas S.

apellatsiooni riigi kanda, kuna , milles palub jätta temalt välja mõistetud menetluskulud

vanglas on vähe võimalusi tööle asuda ja osaliselt ka tervislikel põhjustel. Samuti märgib

apellant, et isegi kui ta saaks vanglas töö võimalik sellist summat tasuda. Alates d, ei oleks tal 1. jaanuarist 2017 puudub tal sissetulek. 2016. aaastal oli talle määratud töövõimetuspension, kuid seda ta enam ei saa.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. KrMS § 189 lg 3 sätestab, et kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud

kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi käesoleva seadustiku 15. peatüki

kohaselt, s.o. määruskaebekorras KrMS § 390 lg 1 kohaselt järgitakse määruskaebuse .

läbivaatamisel KrMS 11. või 12. peatüki sätteid, arvestades 15. peatükis sätestatud erisusi.

Käesoleval juhul on

S. vaidlustanud vaid menetluskulusid ning seega käsitleb ringkonnakohus tema poolt pealkirjastatud apellatsiooni määruskaebusena. KrMS § 326 lg 3 lubab ringkonnakohtul jätta apellatsiooni läbi vaatamata juhul, kui kohtukoosseis üksmeelselt

leiab, et see on ilmselt põhjendamatu. Tulenevalt KrMS § 390 l st 1 kehtib KrMS § 326 lg g- -s

3 ringkonnakohtule antud õigus ka määruskaebuse põhjendatuse üle otsustamisel.

6. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning S.

määruskaebusega, leiab üksmeelselt, et esitatud määruskaebus on ilmselt põhjendamatu,

perspektiivitu ning tuleb sellest johtuvalt jätta läbi vaatamata (RKKKo nr 3-1-1-55-07).

Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et sellisena tuleb käsitada apellatsiooni, milles

esitatud argumendid ei ole konkreetse kriminaalasja lahendamise seisukohalt õiguslikult relevantsed ega anna seetõttu ühelgi juhul alust esimese astme kohtuotsuse või selles esitatud

järelduste muutmiseks. Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu

KrMS 326 lg 3 ahendada iga kriminaalasja pinnalt

§ tähenduses, tuleb ringkonnakohtul l eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (RKKKo nr 3-1-1-96-09).

Kohtukolleegium leiabki, et esitatud määruskaebusel puudub edulootus ehk antud juhul on

tegemist perspektiivitu taotlusega. vitab Nimelt hü KrMS § 180 lg 1 esimeses lauses märgitu

kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3

kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib

kohus osa neist jätta riigi kanda. Samuti võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud

hüvitatakse ositi. Kuivõrd kriminaalasi lahendati kiirmenetluse korras, siis vähendas kohus

kooskõlas KrMS § 2565

-ga 2 Maakohus arvestas sellega, et lg sundraha suurust poole võrra.

S. -le o seoses

n ühe kuu jooksul menetluskulude tasumine raskendatud

vanglakaristuse kandmisega ning andis talle võimaluse menetluskulude tasumiseks 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Oluline on see, et menetluskulud saaks mõistliku aja

1-17-4743

3(2)

jooksul tasutud. Kohtukolleegium juhib tähelepanu ka sellele, et 16. mail 2017 toimunud

kohtuistungil antud S. ütlustest nähtub, et ta töötas, tema palk oli 1300 eurot ning

ta kinnitas, et suudab 1 aasta jooksul tasuda rahalise karistuse. Sellest johtuval olnud t ei

maakohtul vähimatki alust jätta menetluskulud riigi kanda. Ühtegi uut asjaolu või tõendit

,

mida maakohus stmisel arvestanud

ei oleks juba menetluskulude väljamõi , määruskaebuses või sellega koos esitatud ei ole.

7. Arvestades eeltoodut ei pea kohtukolleegium vajalikuks ega ka otstarbekaks alustada

määruskaebemenetlust ja lähtuvalt KrMS § 326 lg st 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et - esitatud määruskaebus on ilmselt põhjendamatu, mistõttu tuleb see jätta läbi vaatamata.