2-17-10423/12 · Riigikohtu tsiviilkolleegium

R I I G I K O H U S

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

2-17-10423

Määruse kuupäev

Tartu, 4. aprill 2018

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ants

Kull, Jaak Luik, Malle Seppik ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Tallinna

Vanalinna

Soroptimistide

Klubi

mittetulundusühingute

ja

sihtasutuste

registrist

kustutamine (registriasi nr M10048540)

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 15. augusti 2017. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tallinna Vanalinna Soroptimistide Klubi määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Puudutatud isik Tallinna Vanalinna Soroptimistide Klubi,

esindaja juhatuse liige Elle Allkivi

Asja läbivaatamise kuupäev

5. märts 2018. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Anda tsiviilasi läbivaatamiseks Riigikohtu üldkogule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi tegi 22. märtsil 2016 määruse, millega andis

Tallinna Vanalinna Soroptimistide Klubile (klubi) kuuekuulise tähtaja arvates määruse tegemisest

selleks, et klubi esitaks registripidajale 2012., 2013. ja 2014. a majandusaasta aruanded.

Kohtunikuabi märkis määruses, et kui klubi ei ole eelnimetatud tähtaja jooksul esitanud

registripidajale majandusaasta aruandeid või mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruandeid esitada,

võib registripidaja avaldada Ametlikes Teadaannetes (AT) teate majandusaasta aruannete esitamata

jätmise kohta ja kutsuda klubi võlausaldajaid üles teatama oma nõuetest klubi vastu ning taotlema

likvideerimismenetluse läbiviimist, samuti hoiatuse, et vastasel juhul võidakse klubi kustutada

registrist likvideerimismenetluseta.

2-17-10423

2. Tartu Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi tegi 20. aprillil 2017 määruse, millega otsustas

kustutada klubi mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrist (register) ning teha registrikaardile

mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 361 lg 3 alusel kustutamiskande.

Määruse põhjenduste kohaselt ei ole klubi talle antud tähtaja jooksul esitanud registripidajale

nõutavaid majandusaasta aruandeid ega teatanud ka mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruandeid

esitada.

3. Klubi esitas 2. mail 2017 määruskaebuse, milles palus teda registrist mitte kustutada.

Klubi märkis, et ei esitanud majandusaasta aruandeid, kuna eelmised juhatuse liikmed jätsid

aruanded koostamata. Praegune juhatus valiti 2016. a. Klubi lubas esitada aruanded registripidajale

hiljemalt 15. mail 2017.

4. Kohtunikuabi ega Harju Maakohtu kohtunik määruskaebust ei rahuldanud, vaid see edastati

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 15. augusti 2017. a määrusega määruskaebuse rahuldamata,

kandemääruse muutmata ja menetluskulud klubi kanda.

Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt on klubil esitamata 2012., 2013. ja 2014. a

majandusaasta aruanded. Vaatamata hoiatusele ei esitanud ta registripidajale puuduolevaid

aruandeid ega teatanud mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruandeid esitada. Mõjuvaks põhjuseks ei

ole see, et juhatuse liikmed on vahetunud. Määruskaebuses on klubi taotlenud aruannete esitamise

tähtaja pikendamist, kuid ei ole ka taotletud ajaks ühtki aruannet esitanud. Kuna määruskaebuse

lahendamise ajaks ei ole nõutud aruandeid esitatud, on klubi väited aruandluse korrastamise kohta

paljasõnalised. Seega on kohtunikuabi määrus põhjendatud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Klubi palub Riigikohtule esitatud määruskaebuses ringkonnakohtu määruse tühistada ja teda

registrist mitte kustutada.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt koostas klubi puuduolevad majandusaasta aruanded ja saatis

need 4. mail 2017 tähitud postiga Tartu Maakohtu registriosakonna aadressile (Rakvere, Pikk 32).

12. mail 2017 saatis klubi samal viisil registriosakonnale ka 2016. a majandusaasta aruande.

7. Riigikohtus asja lahendanud kolmeliikmeline kohtukoosseis andis 10. jaanuari 2018. a määrusega

asja lahendamiseks üle tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et asja lahendamine tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 19 lg 4

p 3 ja § 690 lg 1 esimese lause ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 3 lg 3

teise lause alusel üle anda Riigikohtu üldkogule. Kolleegiumil tekkis asja lahendades kahtlus

mitmete sätete põhiseadusele vastavuses, mistõttu kolleegium ei saa asja ise lahendada.

2(9)

2-17-10423

9. Kolleegium käsitleb esmalt asjassepuutuvaid sätteid (I), seejärel aga analüüsib majandusaasta

aruande koostamise nõude (II), avalikustamise nõude (III) ja avalikustamise kohustusliku viisi

(elektrooniline esitamine) põhiseaduspärasust (IV) ning lõpetuseks ka kohtunikuabi pädevuse

otsustada klubi registrist kustutamise kande tegemine põhiseaduspärasust (V).

I

10. Kolleegiumil tekkis asja lahendades kahtlus, et põhiseadusega võivad olla vastuolus alltoodud

seadusesätted.

•

MTÜS § 36 lg 1 koostoimes raamatupidamise seaduse (RPS) § 2 lg-ga 2 ning § 14 lg-ga 1

osas, milles need sätted näevad ette, et mittetulundusühing (MTÜ), kes ei tegutse avalikes

huvides ega tegele majandustegevusega, peab igal aastal koostama majandusaasta aruande, ja

selle kohustuse täitmata jätmise korral võib registripidaja ühingu MTÜS § 361 lg-tes 1 ja 2

sätestatud tingimustel ning lg-s 3 sätestatud alusel registrist kustutada, ilma et ühingu tegevust

saaks taastada.

•

MTÜS § 36 lg 5 osas, millega see säte näeb ette, et MTÜ, kes ei tegutse avalikes huvides ega

tegele majandustegevusega, peab majandusaasta aruanded avalikustama, esitades kinnitatud

majandusaasta aruande registripidajale kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest,

ja selle kohustuse täitmata jätmise korral võib registripidaja ühingu MTÜS § 361 lg-tes 1 ja 2

sätestatud tingimustel ning lg-s 3 sätestatud alusel registrist kustutada, ilma et ühingu tegevust

saaks taastada.

•

MTÜS § 78 lg 3 koostoimes justiitsministri 28. detsembri 2005. a määrusega nr 59 kinnitatud

„Kohtule dokumentide esitamise korra“ (kohtule dokumentide esitamise kord) § 2 lg-ga 2,

§ 10 lg 1 p-ga 2 ja §-ga 12 ning justiitsministri 19. detsembri 2012. a määrusega nr 60

kinnitatud „Kohtu registriosakonna kodukorra“ (registriosakonna kodukord) § 26 lg-ga 1, mis

näevad ette, et MTÜ, kes ei tegutse avalikes huvides ega tegele majandustegevusega, peab

esitama kinnitatud majandusaasta aruande registripidajale üksnes veebilehe

https://ettevotjaportaal.rik.ee/ kaudu või notari vahendusel ja majandusaasta aruande muul

viisil esitamisel loetakse, et ühing ei ole oma aruande esitamise kohustust täitnud, mistõttu

registripidaja võib ühingu MTÜS § 361 lg-tes 1 ja 2 sätestatud tingimustel ning lg-s 3

sätestatud alusel registrist kustutada, ilma et selle tegevust saaks taastada.

11. Asjassepuutuvuse aspektist tuleb analüüsida ka küsimust, kas MTÜS § 361 lg-s 3 sätestatud

määruse ehk määruse, millega registripidaja kustutab registrist MTÜ, kes on jätnud registripidajale

seaduses sätestatud ajaks esitamata majandusaasta aastaaruande ega ole seda esitanud ka täiendava

tähtaja jooksul, võib teha kohtunikuabi. Kohtunikuabi õigust teha registrist kustutamise kanne

MTÜS § 361 lg 3 alusel on lähemalt käsitletud käesoleva määruse V osas.

II

12. MTÜ kohustuse koostada majandusaasta aruanne näevad ette RPS § 2 lg 2 ja § 14 lg 1

koostoimes MTÜS § 2 lg 1 esimese lausega, mille kohaselt peab iga eraõiguslik juriidiline isik

raamatupidamiskohustuslasena lõppenud majandusaasta kohta koostama majandusaasta aruande,

mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest.

13. Kolleegiumil tekkis küsimus, millist üldist hüve iga-aastase majandusaasta aruande koostamise

kohustusega tagatakse, et selliselt on vaja piirata MTÜ-desse koondumise vabadust (põhiseaduse

(PS) § 48 lg 1). Problemaatiline on olukord eriti seetõttu, et majandusaasta aruande koostamine võib

kokkuvõttes tuua kaasa MTÜ lihtsustatud kustutamise registrist (MTÜS § 361 lg 3) või

3(9)

2-17-10423

sundlõpetamise (MTÜS § 361 lg 5 ja § 40 ning TsMS § 629). Mõlemad tagajärjed peaksid PS § 48

lg 4 järgi olema lubatavad üksnes õigusrikkumise korral ning tagajärg peaks olema ka rikkumisega

proportsionaalne.

Kolleegium on varasemas praktikas leidnud, et tegutseva ühingu jaoks on nii sundlõpetamine kui ka

tema registrist kustutamine raske tagajärg, sest sel juhul ei ole ühingul võimalik edasi tegutseda.

Vara olemasolu korral on võimalik üksnes täiendav likvideerimine (vt Riigikohtu 11. detsembri

2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-12, p 10).

14. Kohustus koostada iga aasta majandusaasta aruanne tekitab MTÜ-le eelduslikult kulusid

(nt raamatupidajale makstav tasu, samuti majandusaasta aruande kinnitamiseks vajaliku koosoleku

korraldamise kulud).

Kolleegiumil on kahtlus, kas sellise kohustuse panek kõigile MTÜ-dele (eriti registrist kustutamise

või sundlõpetamise ähvardusel) on proportsionaalne. Küsimusi ei tekiks, kui MTÜ tegeleks

majandustegevusega või kui MTÜ saaks avalikke toetusi, mille abil toetatakse nt mingit liiki

heategevust. Kuid kui MTÜ kogu tegevus piirdub oma liikmete ühiste huvide teostamisega,

võimalik, et isegi liikmemakse ei koguta, siis on majandusaasta aruannete koostamise vajalikkus

äärmiselt küsitav. Vastata tuleks ka küsimustele, kas riigil on õigustatud huvi nõuda majandusaasta

aruannete koostamist ainuüksi põhjusel, et tagada registris vaid tegutsevate MTÜ-de olemasolu ja

kas aruannete nõudmine on tegutsemise tõendamiseks parim võimalus. Samas on eelduslikult

mittetegutsevate ühingute sanktsiooniks nende registrist kustutamine ja seeläbi edasise tegevuse

jätkamise võimatuks muutmine.

Kolleegiumile ei ole teada, et sarnaseid, majandusaasta aruande koostamisega seotud meetmeid

rakendataks võrreldava õigussüsteemiga riikides kõigi MTÜ-de suhtes. Registrisse mitte kantud

mittetulunduslike isikuühenduste jaoks Eesti seadus samuti selliseid kohustusi ette ei näe.

III

15. MTÜS § 36 lg 5 esimene lause sätestab MTÜ juhatuse kohustuse esitada kinnitatud

majandusaasta aruanne registripidajale kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest.

MTÜS § 361 lg 1 näeb ette, et kui ühing jätab aruande seaduses sätestatud tähtaja jooksul esitamata,

kohustab registripidaja teda registrist kustutamise hoiatusel esitama majandusaasta aruande

määratud tähtaja jooksul, mis peab olema vähemalt kuus kuud. Sama paragrahvi teine lõige näeb

ette, et kui MTÜ ei esita majandusaasta aruannet ka eelnimetatud täiendava tähtaja jooksul ega esita

ja põhista registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitada, võib registripidaja

avaldada AT-s teate majandusaasta aruande esitamata jätmise kohta, kutsudes ühingu võlausaldajaid

üles teatama oma nõuetest ühingu vastu ja taotlema likvideerimismenetluse läbiviimist kuue kuu

jooksul alates teate avaldamisest. Niisugune üleskutse tuleb avaldada koos hoiatusega, et vastasel

korral võidakse MTÜ registrist kustutada likvideerimismenetluseta. MTÜS § 361 lg 3 annab

registripidajale võimaluse kustutada ühing registrist, kui võlausaldajad ei taotle likvideerimist ja kui

ajaks, mil möödub võlausaldajate nõuete esitamise tähtaeg, on aruanded endiselt esitamata.

16. Majandusaasta aruande avalikustamise nõudmine registripidaja kaudu kõigilt MTÜ-delt

sõltumata nende suurusest, tegevusest ja avaliku raha kasutamisest tekitab kolleegiumis oma

proportsionaalsuse aspektist koostoimes sundlõpetamise tagajärjega PS § 48 lg-te 1 ja 4 kontekstis

kahtlusi samas osas kui majandusaasta aruande koostamise nõudmine (vt määruse p-d 12–14).

4(9)

2-17-10423

Lisaks tekitab majandusaasta aruande avalikustamise nõudmine lisaküsimusi. Selle kaudu võib

hinnata MTÜ-de tegevust, mille liikmed teostavad ühiseid huve ühiste arvamuste ja veendumuste

levitamisel või ka südametunnistuse- või usuvabadust, mille kohta aruandmine võib omakorda

kujutada PS § 40 ja § 45 lg 1 riivet. Kuid ka üldiselt tekib küsimus, miks on vaja nõuda, et

majandusaasta aruande esitaksid (avalikustaksid) igal aastal sellised MTÜ-d, kelle tegevus ei

puuduta kolmandaid isikuid ning kellele võidakse tekitada avalikustamisega esmajoones kulusid ja

ebameeldivusi. Kolleegiumi arvates on küsitav, kas seda võiksid õigustada ainuüksi riigi statistilised

huvid.

IV

17. MTÜS § 78 lg 3 näeb ette, et majandusaasta aruanne ja sellega koos esitatavad dokumendid

esitatakse registrile elektrooniliselt äriseadustiku (ÄS) § 67 lg 4 p 1 alusel valdkonna eest vastutava

ministri määrusega kehtestatud korras. Majandusaasta aruande esitamist registripidajale reguleerib

kohtule dokumentide esitamise kord. Viidatud määrus on mh kehtestatud ÄS § 67 lg 4 p-de 1 ja 4

alusel.

18. Kohtule dokumentide esitamise korra § 1 kohaselt kehtestatakse määrusega kohtule

dokumentide elektroonilise esitamise ja digitaalallkirjastamise nõuded. Sama paragrahvi teise lõike

p 3 järgi kehtestab kord mh majandusaasta aruande ja sellega koos esitatavate dokumentide

vormistamise nõuded.

Sama korra § 12 lg 1 ja § 10 lg 1 p 2 kohaselt esitatakse majandusaasta aruanne ja sellega koos

esitatavad dokumendid registripidajale Registrite ja Infosüsteemide Keskuse veebilehe

https://ettevotjaportaal.rik.ee/ kaudu. Korra § 12 lg 2 kohaselt on võimalik aruanne

aruandluskeskkonnas koostada ja lg 3 kohaselt sinna pdf-formaadis üles laadida. Korra § 122 järgi

toimub ka aruande allkirjastamine aruandluskeskkonnas. Korra § 125 lg 1 võimaldab esitada

majandusaasta aruande registripidajale ka notari vahendusel. Notariaadiseaduse § 29 lg 3 p 6

kohaselt on üheks notari ametitoiminguks juriidilise isiku taotlusel tema majandusaasta aruande

edastamine registrit pidavale kohtule. Kohtule dokumentide esitamise korra § 2 lg 2 näeb ette, et kui

dokument tuleb esitada veebilehe või kindlaksmääratud infosüsteemi kaudu, on keelatud seda

esitada e-posti teel.

19. Registriosakonna kodukorra § 26 lg 1 näeb ette, et dokumente vastu võttev teenistuja on

kohustatud vastu võtma kõik asjakohased dokumendid, välja arvatud majandusaasta aruanne ja

sellega koos esitatavad dokumendid ning et keeldumise kohta määrust ei vormistata.

20. Aruannete elektroonilise esitamise kohustus lisati äriseadustikku ja mittetulundusühingute

seadusesse 10. juulil 2008 jõustunud seadusemuudatustega. Aruannete elektroonilise esitamise

põhjendusena on äriseadustiku, mittetulundusühingute seaduse ja nendega seonduvate teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu (205 SE) seletuskirjas mh toodud välja allpool nimetatud

argumendid.

• Kuna praegu koostatakse kõik majandusaasta aruanded nagunii arvutis, on aruande

elektrooniline esitamine mugav ja lihtne.

• Kui elektrooniliselt esitatud aruanded on kõikidele kättesaadavad sisuliselt nende esitamise

hetkest, siis paberaruannete kättesaadavaks tegemine võtab aega mitu kuud.

• Aruannete kiirest avalikustamisest on huvitatud eelkõige investorid, äripartnerid,

krediidiasutused – ühesõnaga äriühingud ise. Info kiire avalikustamine tagab ettevõtluse

5(9)

2-17-10423

läbipaistvuse ning aitab kaasa majanduse paremale toimimisele. Aruannete elektroonilise

esitamine on levimas ka mujal Euroopas, sealhulgas Hollandis, Taanis, Itaalias, Saksamaal.

• Arvestades, et esitatavate aruannete maht aasta-aastalt aina kasvab, kulub paberaruannete

töötlemiseks järjest rohkem ressurssi. Samas aitab elektrooniliste aruannete esitamine ka

kulusid kokku hoida, sest aruannete skaneerimine jääb ära.

21. MTÜ-de aruannete elektroonilise esitamise kohustuse kohta on eelviidatud seletuskirjas

märgitud üksnes seda, et majandusaasta aruannete laekumine registrit pidavale kohtule aitaks

avalikul ja erasektoril MTÜ-de kohta rohkem andmeid saada, registri andmeid vähemalt kord aastas

uuendada, MTÜ-del toetuste saamisel või projektides osalemisel vältida oma tegevuse kohta eraldi

dokumentatsiooni loomist ja esitamist. Samuti võimaldaks see kustutada registrist mittetegutsevad

ühingud.

Lisaks märgiti seletuskirjas ka seda, et eelnõuga nähakse MTÜ-dele aruande esitamata jätmise eest

ette samasugused tagajärjed kui äriühingutele. See võimaldab mittetegutsevaid või oma kohustust

kestvalt mittetäitvaid ühinguid registrist kustutada. Põhjendusi sellise sanktsiooni kehtestamiseks ei

ole seletuskirjas välja toodud, on vaid märgitud, et selline tagajärg tuleb ette näha seetõttu, et

äriühingutele on see juba ette nähtud.

22. Majandusaasta aruannete elektroonilise esitamise põhjendused on toodud ka 1. jaanuaril 2010

jõustunud raamatupidamise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

seletuskirjas (517 SE), kus on märgitud, et aruannete elektroonse esitamise eesmärk on aruannete

esitamist lihtsustada ja et:

• ühtne aruandlusvorm ja -keskkond teeb esitajale andmete sisestuse ja edastuse mugavamaks,

sest kõikide nõutud andmete esitamiseks on olemas üks kindel koht ja viis;

• kord juba riigile esitatud andmeid saab ära kasutada kogu ulatuses ja kõikide huvigruppide

(erasektor, eri ametkonnad) vajadusteks vastavalt ettenähtud õigustele;

• selline andmete esitamise süsteem võimaldab luua automaatkontrollide süsteemi, mis annab

esitajale juba andmete sisestamisel infot võimalikest vigadest ja aitab nii kaasa andmete

kvaliteedi tõstmisele. Lisaks aitab see vähendada ka hoiatuste ja trahvide hulka, mida

aruandluskohustuslased aruandluse puuduste eest igal aastal arvukalt saavad;

• ühtse vormi kasutuselevõtt kaotab vajaduse esitatud andmeid omavahel süstematiseerida ja

edasi töödelda ning vähendab seeläbi ka riigi kulutusi;

• esitatud andmed on omavahel võrreldavad ja nende andmete põhjal tehtavad

majandusanalüüsid on täpsemad;

• esitatud andmed on kiiremini kättesaadavad, sest edastatavad andmed on kohe elektrooniliselt

töödeldavad;

• vabaneb inimtööjõudu, sest enam ei ole vaja andmeid paberilt või failist käsitsi sisestada ning

aruannete sisulist kontrolli saab automatiseerida.

23. Seega kehtib eeltoodust tulenevalt praegu kord, mille järgi peab iga aastaaruannet esitama

kohustatud isik (mh on selleks RPS § 2 lg 2 järgi iga MTÜ) esitama aruande elektroonselt

ettevõtjaportaali kaudu või notari vahendusel ja muid võimalusi õigusaktid ette ei näe. Mh ei ole

lubatud esitada majandusaasta aruannet registripidajale e-postiga, postiga ega anda aruannet üle

registriosakonnas koha peal.

24. Majandusaasta aruande esitamise nõudmine kõigilt MTÜ-delt üksnes elektrooniliselt tekitab

kolleegiumis oma proportsionaalsuse aspektist koostoimes sundlõpetamise tagajärjega PS § 48

lg-te 1 ja 4 kontekstis kahtlusi, samuti nagu majandusaasta aruande koostamise ja avalikustamise

nõudmine üldiselt (vt määruse p-d 12–16). Kui majandusaasta aruande paberkandjal esitamise

6(9)

2-17-10423

tagajärjeks on MTÜ registrist kustutamine, tekitab see täiendava küsimuse regulatsiooni

põhiseaduspärasusest, tulenevalt tugevast riivest ühinemisvabadusele.

Kolleegiumi kahtlusi süvendab see, et Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on

varem tunnistanud põhiseadusega vastuolus olevaks erinevate riigilõivumäärade kehtestamise

avaldajatele sõltuvalt sellest, kas avaldus esitatakse infosüsteemi kaudu või muul viisil

(vt esmajoones Riigikohtu 10. detsembri 2013. a otsus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas

nr 3-4-1-20-13).

V

(A)

25. Vaidlustatud maakohtu määruse klubi registrist kustutamise kohta on teinud kohtunikuabi, mitte

kohtunik.

Kolleegium leiab, et kohtunikuabil oli vastav pädevus seadusest tulenevalt olemas.

26. Kohtuniku ja kohtunikuabi pädevuse jaotuse registriasjades sätestab TsMS § 595. Selle esimese

lõike järgi teeb kandeid ja registri pidamise alaseid määrusi kohtunik või kohtunikuabi. TsMS § 595

lg 2 p 5 kohaselt on kohtunikuabi kohustatud andma asja üle kohtunikule, kui otsustatakse juriidilise

isiku sundlõpetamine, likvideerimise läbiviimine või likvideerijate määramine.

Seega eelduslikult oli kohtunikuabi pädev määrust tegema, kui registrist kustutamist mitte lugeda

sundlõpetamiseks TsMS § 595 lg 2 p 5 mõttes.

27. Seaduses eristatakse eraõigusliku juriidilise isiku sundlõpetamist ja registrist kustutamist.

Sundlõpetamise alused on MTÜ kohta toodud MTÜS § 40 lg-s 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 40 lg-s 1 ning need ei hõlma majandusaasta aruande esitamata jätmist. MTÜ registrist

kustutamine on aga ette nähtud MTÜS § 361 lg-s 3 majandusaasta aruande esitamata jätmise eraldi

tagajärjena. Registrist kustutamise eristamine sundlõpetamisest tuleneb ka MTÜS § 361 lg-st 5,

mille järgi tuleb juhul, kui registrist kustutamise hoiatuse avaldamise järel esitatakse MTÜ

likvideerimise taotlus, algatada sundlõpetamine, mitte aga MTÜ-d registrist kustutada.

Sundlõpetamine erineb registrist kustutamisest ka sisuliselt. Sundlõpetamisega kaasneb ühingu

likvideerimismenetlus, kohustuste täitmine ning vara jaotamine ja selle lõpus registrist kustutamine

(vt mh MTÜS § 42 lg 1, TsÜS § 41 lg 1 esimene lause), registrist kustutamine majandusaasta

aruande esitamata jätmisel on sisuliselt vaid tehniline toiming (lähemalt vt käesoleva määruse p 32).

Registrist kustutamist ja sundlõpetamist eristatakse sarnaselt ka äriühingute kohta äriseadustikus,

mh selle §-des 59 ja 60 (ÄS § 59 lg-d 5 ja 6 sundlõpetamise kohta kehtivad MTÜS § 76 järgi ka

MTÜ-de suhtes).

Sundlõpetamist reguleerib eraldi ka TsMS § 619.

28. Kolleegiumi arvates on TsMS § 595 lg 2 p-s 5 silmas peetud sundlõpetamist formaalses

tähenduses (st seaduses sundlõpetamisena reguleeritud menetlust), st kohtunikuabi peab andma

kohtunikule üle asja, kus tuleb korraldada ka likvideerimismenetlus.

MTÜ registrist kustutamise määruse võis seega teha kohtunikuabi.

7(9)

2-17-10423

(B)

29. Kolleegiumil on kahtlus, kas MTÜ registrist kustutamise kohtunikuabi pädevusse andev

regulatsioon (TsMS § 595 lg 1) on põhiseaduspärane.

30. Üldkogu on varem leidnud, et kohtus saab õigust mõista PS § 146 esimese lause tähenduses

üksnes kohtunik PS §-de 147, 150 ja 153 mõttes (vt Riigikohtu üldkogu 26. juuni 2014. a määrus

asjas nr 3-2-1-153-13, p 57; Riigikohtu üldkogu 4. veebruari 2014. a otsus kohtuasjas

nr 3-4-1-29-13, p-d 44.4–44.6). Menetluskulude kindlaksmääramise menetlust on seejuures peetud

õigusemõistmiseks ja üldkogu on asunud seisukohale, et kohtunikuabi ega kohtujurist ei või teha

menetluskulude kindlaksmääramise määrust.

Kuna registrimenetlus on samuti kohtumenetlus, tekib küsimus, kas eraõigusliku juriidilise isiku

registrist kustutamist saab pidada õigusemõistmiseks PS § 146 esimese lause tähenduses, mis on

kohtu ainupädevuses. Seda koostoimes PS § 48 lg-ga 4, mis sätestab, et ainult kohus võib

õigusrikkumise eest ühingu, liidu või erakonna tegevuse lõpetada või peatada, samuti teda trahvida.

Kui tegu on kohtu ainupädevuses oleva küsimusega, tekib ka küsimus, kas vaidlustatud määruse

võib põhiseadusest tulenevalt teha üksnes kohtunik.

31. Tsiviilkolleegium ei saa ise hinnata TsMS § 595 lg 1 ja lg 2 p 5 põhiseadusele vastavust ja

soovib seetõttu, et seda teeks üldkogu.

31.1. Registrimenetlus ei ole kolleegiumi arvates vähemalt üldjuhul õigusemõistmiseks PS § 146

esimese lause mõttes. Registrimenetluses ei lahendata õigusvaidlusi ja registriasjade kohtus hagita

menetluses lahendamine on eelkõige otstarbekusel põhinev otsustus. Sellest tulenevalt ei tõusetu

PS § 146 esimese lause kontekstis ka küsimust, kas registrimenetluses peaks lahendeid tegema

üksnes kohtunik või võib lahendite tegemise delegeerida ka kohtunikuabile.

31.2. Küll on eraõiguslike juriidiliste isikute registrist kustutamine majandusaasta aruande esitamata

jätmise tõttu kolleegiumi arvates PS § 48 lg 4 kaitsealas, mis näeb eraldi ette kohtu reservatsiooni.

See ei pruugi aga veel tähendada, et kohtu pädevuses olevaid asju peaks lahendama üksnes

kohtunik.

Kolleegiumi arvates tuleb PS § 48 lg-t 4 tõlgendada koostoimes PS § 146 esimese lausega, millest

tulenevalt kehtib kohtuniku reservatsioon üksnes selliste PS § 48 lg 4 järgsete asjade puhul, mis on

ühtlasi hinnatavad õigusemõistmisena PS § 146 esimese lause mõttes.

32. Kolleegiumi esialgsel hinnangul on vaidlustatud registrist kustutamise määruse kohtunikuabile

delegeerimise regulatsioon (TsMS § 595 lg 1) siiski põhiseaduspärane. Kolleegiumi hinnangul ei ole

MTÜ registrist kustutamine MTÜS § 361 lg 3 alusel toiming, mis on hinnatav õigusemõistmisena

PS § 146 esimese lause mõttes.

32.1. Üldkogu on, hinnates kohtujuristi pädevust määrata kindlaks menetluskulusid, märkinud, et

kui menetluskulude kindlaksmääramine oleks korraldatud selliselt, et tegu oleks vaid tehnilise ja

arvutusliku toiminguga, ei pruugiks menetluskulude kindlaksmääramine olla käsitatav ülesandena,

mida võiks täita vaid kohtunik (Riigikohtu üldkogu 4. veebruari 2014. a otsus kohtuasjas

nr 3-4-1-29-13, p 48).

8(9)

2-17-10423

32.2. MTÜ registrist kustutamine majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu ei eelda

kolleegiumi arvates õigusemõistmist ja kohtunikuabi üksnes kontrollib seaduses selgelt sätestatud

asjaolude olemasolu või puudumist.

Olukorras, kus MTÜ on jätnud majandusaasta aruande seaduses sätestatud ajaks esitamata, näeb

MTÜS § 361 ette kindlad registripidaja toimingud. Esmalt peab majandusaasta aruande esitamiseks

seaduses ettenähtud tähtajast olema möödunud kuus kuud. Seega kontrollib kohtunikuabi esmalt,

kas aruanne on esitatud ja kui ei ole, siis ka seda, kas vastav tähtaeg on möödunud. Seejärel tuleb

ühingule anda täiendav tähtaeg puuduolevate aruannete esitamiseks koos hoiatusega, et kui ühing

registripidaja antud tähtaja jooksul puuduolevaid aruandeid ei esita, võidakse ta registrist kustutada

(MTÜS § 361 lg 1).

Kui MTÜ ei esita aruandeid ka talle antud täiendava tähtaja jooksul ega esita ja põhista mõjuvat

põhjust, mis takistab tal aruannet esitada, avaldab registripidaja AT-s teate majandusaasta aruande

esitamata jätmise kohta ettenähtud aja jooksul ning kutsub MTÜ võlausaldajaid üles teatama oma

nõuetest MTÜ vastu ja taotlema likvideerimismenetluse läbiviimist kuue kuu jooksul alates teate

avaldamisest koos hoiatusega, et vastasel korral võidakse MTÜ registrist kustutada

likvideerimismenetluseta (MTÜS § 361 lg 2). Kui ükski võlausaldaja oma nõuet ei esita ja ka

aruandeid pole ikka veel esitatud, kustutatakse ühing ilma likvideerimismenetluseta registrist

(MTÜS § 361 lg 3). Kõik eeltoodud kohtunikuabi toimingud on tehnilised ega eelda sisuliste

õiguslike hinnangute andmist.

Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ants Kull, Jaak Luik, Malle Seppik, Tambet Tampuu

9(9)