2-16-8246/51 · Riigikohtu tsiviilkolleegium

R I I G I K O H U S

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2168246

Otsuse kuupäev

Tartu, 4. aprill 2018

Kohtukoosseis

Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Villu Kõve ja Malle Seppik

Kohtuasi

Otepää valla (vallavalitsuse kaudu) hagi Novabild OÜ vastu

31 020 euro 22 sendi ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 23. oktoobri 2017. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Novabild OÜ kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

28 313 eurot 94 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Otepää vald (vallavalitsuse kaudu), esindaja

vandeadvokaat Vesse Võhma

Kostja Novabild OÜ, esindaja vandeadvokaat Piret Pallo

Asja läbivaatamise kuupäev

5. märts 2018. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Ringkonnakohtu 23. oktoobri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2168246

muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta Riigikohtus kantud menetluskulud Novabild OÜ kanda.

3. Arvata kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Otepää vald (vallavalitsuse kaudu) (hageja, tellija) esitas 26. mail 2016 Tartu Maakohtule

Novabild OÜ (kostja, töövõtja) vastu hagi, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista põhivõla

31 020 eurot 22 senti (sh ettemakse 23 168 eurot 4 senti, intress 5 eurot 20 senti ajavahemiku eest

29. juunist kuni 10. detsembrini 2015 ja kahjuhüvitis 7846 eurot 98 senti) ning viivise alates

1. jaanuarist 2016 kuni hagi esitamiseni 1005 eurot 68 senti ja sealt edasi põhinõudelt kuni

põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduses (VÕS) sätestatud määras. Maakohus tagas 2. juuni 2016. a

määrusega hagi ja arestis hageja kasuks kostja kontod 34 480 euro ulatuses.

Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja 26. juunil 2015 riigihanke tulemusena kostjaga ehituse

töövõtulepingu (edaspidi leping), mille alusel kohustus kostja vahetama Otepää Vallavalitsuse hoone

aknad. Riigihanke lisaks oleva tehnilise kirjelduse (edaspidi hankedokument) kohaselt pidi

120 paigaldatava akna laius olema 1300 mm. Tööd tuli teha 30. oktoobriks 2015. Tööde maksumus

oli 46 336 eurot 7 senti (koos käibemaksuga). Hageja tasus 29. juunil 2015 kostjale ettemaksena

23 168 eurot 4 senti. Tööde tegemise käigus, pärast 17 akna paigaldamist selgus, et paigaldatud

2-16-8246

aknad ei vastanud hankedokumendile, kuna nende laius oli 1220 mm. Oluliselt erinev oli ka

visuaalne tulemus, kuna aknaraamide kaugus seintest oli suurem. Hageja peatas seetõttu 18. augustil

2015 tööd. Hageja andis 31. augustil 2015 kostjale tähtaja mõõtudele vastavate akende

paigaldamiseks. 28. septembril 2015 palus hageja kinnitust, kas kostja paigaldab lepingu nõuetele

vastavad aknad ja annab tööd üle hageja määratud ajal. Kostja leidis, et paigaldatud aknad vastavad

lepingutingimusele. Hageja andis 14. oktoobril 2015 kostjale lepingu täitmiseks täiendava tähtaja

ning esitas taganemisavalduse, teatades, et kui kostja hiljemalt 13. novembriks 2015 oma lepingulisi

kohustusi ei täida, loeb hageja end alates 14. novembrist 2015 lepingust taganenuks. Kostja ei

täitnud oma lepingulisi kohustusi ka täiendava tähtaja jooksul.

Hageja teatas 2. detsembril 2015, et loeb end alates 14. novembrist 2015 lepingust taganenuks, ning

nõudis kostjalt hiljemalt 11. detsembriks 2015 ettemakse tagastamist ja intressi tasumist. Hageja

teavitas kostjat 21. detsembri 2015. a kirjas, et on tellinud kostja paigaldatud 17 akna asendamise

nõuetekohaste akendega ning selle maksumus on 7846 eurot 98 senti. Hageja andis kostjale

ettemakse 23 168 euro 4 sendi, intressi 5 euro 20 sendi ja kahjuhüvitise 7846 euro 98 sendi (kokku

31 020 euro 22 sendi) tasumiseks tähtaja 31. detsember 2015. Kostja oma kohustusi ei täitnud.

2. Kostja ei tunnistanud hagi. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole ta lepingut rikkunud, mistõttu

hagejal ei olnud alust lepingust taganeda. Nii hankedokumendi p 3 kui ka lepingu p 4.3.2 järgi oli

kostjal kohustus enne akende tellimist aknaavad üle mõõta. 17. juuli 2015 kontrollmõõtmisel selgus,

et osa hankedokumendis nimetatud mõõtudega akendest ei oleks aknakastidesse mahtunud. Hageja

teadis sellest, sest kontrollmõõtmisel osales hageja esindaja. Kostja tellis aknad mõõtmise tulemuste

järgi. Kuna hageja ei olnud kostja ettepanekutega nõus ja soovis lepingu ühepoolselt lõpetada, esitas

kostja hagejale 8. detsembril 2015 taganemisavalduse ja kahju 33 722 euro 42 sendi hüvitamise

nõude ning tasaarvestas poolte vastastikused nõuded.

3. Tartu Maakohus jättis 27. märtsi 2017. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. Maakohus otsustas tühistada 2. juuni 2016. a hagi tagamise määruse kohtuotsuse

jõustumisel.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt määrab lepingu mahu hankedokumendis kirjeldatu.

Hankedokumendi p 3 järgi oli töövõtjal kohustus enne akende, aknalaudade ja veeplekkide tellimist

ja valmistamist avade suurused ning aknalaudade ja veeplekkide laiused ning pikkused kohapeal üle

mõõta ning teha vajadusel korrektiive. Kostja on selle kohustuse täitnud ning selle tulemusena ei

saanud hankedokumendis näidatud mõõtudega aknaid tellida. Lepingus ega hankedokumendis ei ole

märgitud, et ülemõõtmise tulemus tuleb kirjalikult fikseerida, nõutav ei olnud ka suuline

kooskõlastamine. Samas on nii esialgsed mõõtmised kui ka hilisemad kooskõlastused hagejaga

toimunud. Ülemõõtmise juures oli hageja esindaja Mairo Kangro, kes on seda ise kinnitanud.

Samuti on kinnitanud seda tunnistajad Elle Eelsaar (kostja müügisekretär) ja Pille Valle-Vassilenko

(alltöövõtja esindaja). Seega oli hageja ülemõõtmisest teadlik. Hageja ei olnud teinud tahteavaldust,

et täiendavate mõõtmistulemustega ei tule arvestada.

Lepingu ps 14.2 märgiti, et lahkhelide korral peab töövõtja tõendama tehtud tööde vastavust lepingu

mõttele, kokkulepetele, normidele, eeskirjadele ja määrustele. Kostja on tõendanud, et tegi tööd

kooskõlas hankedokumendi pga 3. Aknaavasid oleks saanud ilmselt mõõta täpsemini, kui oleks

lubatud akna põski eemaldada, kuid tunnistaja ütluste järgi paluti neid mitte lõhkuda. Olukorras, kus

tulemus ei vasta tellija ootustele, kuid on ehitustehniliselt aktsepteeritav, ei ole alust keelduda seda

vastu võtmast. Tulemusega võib mitte rahul olla, sest visuaalne pilt akendest ei vasta tellija

kujutlusele, kuid see ei ole praak, mis ei täida kasutusotstarvet. Tuvastatud asjaoludel ei ole hageja

2(6)

2-16-8246

tõendanud, et kostja jättis lepinguga temale pandud kohustused täitmata või ei täitnud neid

nõuetekohaselt (VÕS § 100).

4. Hageja palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tartu Ringkonnakohus tühistas 23. oktoobri 2017. a otsusega maakohtu otsuse ja rahuldas uue

otsusega hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 24 726 eurot 26 senti,

sissenõutavaks muutunud viivise 3587 eurot 68 senti ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras viivise alates 24. oktoobrist 2017 kuni 24 726 euro 26 sendi suuruse võlgnevuse tasumiseni.

Ringkonnakohus jättis maa- ja ringkonnakohtu menetluskuludest 80% kostja kanda ja 20% hageja

kanda.

Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt leidis maakohus valesti, et kostja pole lepingut

rikkunud ning seetõttu ei ole alust hageja lepingust taganemisest tulenevaid nõudeid rahuldada.

Kostja paigaldatud 17 akent ei vastanud lepingutingimustele (VÕS § 641 lg 1). Seda tõendab

asjaolu, et aknad ei vastanud hankedokumendis märgitud laiusele ja oluliselt erines ka visuaalne

tulemus, kuna aknaraamide kaugus seinast oli suurem.

Kostja seisukoht, et lepingu järgi ei olnud tal kohustust tellida aknad täpses vastavuses

hankedokumendiga ega kooskõlastada akende mõõtusid hagejaga, on vastuolus lepingu pga 15.4.

Selle lepingupunkti järgi võidakse lepingut muuta ainult poolte kokkuleppel. Vastavad muudatused

vormistatakse kirjalikult lepingu lisadena ning need jõustuvad allakirjutamise momendil, kui

muudatustes ei ole ette nähtud teistsugust jõustumise korda. Asjaolu, et lepingu p 4.3.2 (sarnane säte

sisaldus ka hankedokumendis) nägi ette kostja kohustuse enne akende tellimist aknaavad üle mõõta

ning vajadusel korrektiive teha, ei tähenda seda, et kostja võis ühepoolselt ja aluseta akende

mõõtusid vähendada. Kostja ei ole esitanud hagejale ega asja materjalide juurde mõõtmistulemusi,

mille alusel ta lepingus kokkulepitust kitsamad aknad tellis. Lisaks nähtub hageja esindaja ütlustest,

et talle mõõtmistulemuste kohta akti ei esitatud. Kostja väide, et hageja esindaja nõustus kitsamate

akende paigaldamisega, on paljasõnaline.

Kostja ei ole tõendanud, et lepingus kokku lepitud laiusega (1300 mm) aknad ei oleks aknaavadesse

mahtunud. Nii on kostja seaduslik esindaja maakohtu istungil seletanud, et ka laiemad aknad oleksid

aknaavadesse mahtunud. Sama on kinnitanud alltöövõtja esindaja. Kostja müügisekretäri ütluste

kohaselt peab akna ja seina vahele jääma 15–20 mm vaheruumi. Hageja esitatud fotodelt nähtuvalt

oli kostja paigaldatud akende ja seina vahe 90–100 mm. Seda, et aknad oleksid mahtunud

aknaavadesse, kinnitab ka asjaolu, et hageja asendustehinguna tellitud 1300 mm laiused aknad

mahtusid aknaavadesse. Maakohtu otsuse põhjendused selle kohta, miks kostja ei saanud lepingut

kokkulepitud tingimustel täita, on põhjendamatud. Maakohus tegi hageja esindaja ütlustest ebaõige

järelduse, kui leidis, et tunnistaja palus akende põskesid mitte lõhkuda ning see asjaolu võis

mõõtmistulemusi mõjutada. Hageja esindaja ütlustest nähtub, et ta palus akende välimisi põskesid

mitte lõhkuda, kuid asja materjalidest nähtuvalt mõõtis kostja aknaavasid hoone seest.

Kuna kostja keeldus õigustamatult lepingutingimustele vastavaid aknaid paigaldamast, on tegemist

olulise lepingurikkumisega VÕS § 647 lg 1 tähenduses ning poolte leping on alates 14. oktoobrist

2015 hageja taganemise tõttu lõppenud. Hageja on kandnud 29. juunil 2015 lepingu alusel kostjale

üle 23 168 eurot 4 senti ja kostja peab selle hagejale VÕS § 189 lg 1 alusel tagastama. Lisaks peab

kostja maksma hagejale intressi 5 eurot 20 senti ajavahemiku eest 29. juunist kuni 10. detsembrini

2015. Hageja on 17 kostja paigaldatud akent kostjale tagastanud. Hageja sõlmis VÕS § 135 lg 1

3(6)

2-16-8246

järgse asendustehingu Aknafix OÜ-ga ning tasus viimasele 17 akna eest 4258 eurot 98 senti. Lisaks

tasus hageja OÜle Vesilood akende demontaaži ja paigaldamise, aknapõskede krohvimise ja

viimistlemise ning aknalaudade ja veeplekkide paigaldamise eest 3588 eurot. Kokku tasus hageja

selle eest 7846 eurot 98 senti. Kuna nimetatud tellitud tööd on samad, mida pidi tegema kostja

(vt lepingu pd 4.3.1–4.3.6), tuleb kostjal hagejale hüvitada hinna vahe, mille võrra Aknafix OÜ-lt ja

OÜlt Vesilood tellitud tööd osutusid kallimaks. 9. juuni 2015 ühikuhindade esildise järgi on 17 akna

maksumus koos paigaldamise ja viimistlustöödega 6293 eurot 96 senti (koos käibemaksuga).

Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 135 lg 1 alusel välja mõista lepingujärgse

ja asendustehingu hinna vahe 1553 eurot 2 senti. Kokku võlgneb kostja hagejale 24 726 eurot

26 senti (23 168 eurot 4 senti + 5 eurot 20 senti + 1553 eurot 2 senti), lisaks viivis.

Ajavahemiku eest 1. jaanuarist 2016 kuni 23. oktoobrini 2017 on viivis võlgnetavalt 24 726 eurolt

26 sendilt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras 3587 eurot 68 senti

(vt viivisekalkulaator.ee). Alates 24. oktoobrist 2017 kuni täitmiseni on kostja kohustatud samalt

võlgnevuselt tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Hagi on rahuldatud ca 80% ulatuses (31 020 euro 22 sendi nõudest on rahuldatud 24 726 euro

26 sendi nõue), menetluskulud jäävad poolte kanda samas proportsioonis tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 teise alternatiivi alusel.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Kostja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse hagi rahuldavas osas tühistada ja jätta

jõusse maakohtu otsus.

Ringkonnakohus kohaldas valesti VÕS § 647 lgt 1, jagas valesti tõendamiskoormise ja rikkus otsuse

põhjendamise kohustust, kui leidis, et kostja on lepingut oluliselt rikkunud. Nii on meelevaldne

ringkonnakohtu seisukoht, et kostja on ühepoolselt ja alusetult lepingut muutnud. Põhjendamatu on

ringkonnakohtu järeldus, et kostja pidi akna ülemõõtmisest tulenevad korrektiivid hagejaga

kooskõlastama. Kostjal sellist kohustust ei olnud. Ülemõõtmise juures oli hageja esindaja, kes

mõõtmistulemuste fikseerimiseks soovi ei avaldanud. Ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta, et ka

hageja tellitud asendusaknad ei vastanud hankedokumendile, mille täitmist hageja kostjalt ootas.

Ringkonnakohus leidis ekslikult, et kostja ei ole tõendanud, et aknad ei oleks mahtunud

aknaavadesse. Kostja väide, et kui aknad oleks tellitud hankedokumendi järgi, ei oleks need ära

mahtunud nii, nagu paigaldusjuhend ette näeb ja puuduks tootja garantii, on jäänud tähelepanuta.

Lepingu rikkumise pidi tõendama hageja, kes ei ole esitanud selle kohta ainsatki tõendit.

7. Hageja vaidleb kostja kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsust tühistada.

Ringkonnakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 691 p 1 alusel muutmata ning kassatsioonkaebus

rahuldamata. Kassatsiooniastme menetluskulud jäävad kostja kanda.

9. Ringkonnakohus tuvastas, et pooled sõlmisid riigihanke tulemusena ehituse töövõtulepingu

Otepää Vallavalitsuse hoone akende vahetuseks. Akende kirjeldus ja spetsifikatsioon ning nõuded

tööde tegemiseks olid lepingu p 1.1 kohaselt määratud riigihanke lisaks olevas tehnilises kirjelduses

ning selle järgi pidi 120 vahetada tulnud akna laius olema 1300 mm. Hageja peatas tööd, kui kostja

oli paigaldanud 17 akent, mille laius oli 1220 mm, seega 80 mm kitsam kokkulepitust. Nende

4(6)

2-16-8246

asjaolude üle pooled ka ei vaielnud. Ringkonnakohus leidis, et kostja paigaldatud aknad ei vastanud

lepingu tingimustele (VÕS § 641 lg 1), kostja on lepingut rikkunud ja keeldunud õigustamatult tööd

parandamast (VÕS § 647 lg 1) ning see andis hagejale aluse lepingust taganeda (VÕS § 116) ja

kasutada taganemisest tulenevaid õiguskaitsevahendeid (VÕS § 189 lg 1 ja § 135 lg 1). Kolleegium

nõustub ringkonnakohtu järeldustega, järgib ringkonnakohtu otsuse põhjendust ega pea kooskõlas

TsMS § 689 lgga 5 vajalikuks otsust täiendavalt põhjendada.

10. Kolleegium ei nõustu kostja kassatsioonkaebuse väitega, nagu ei oleks ringkonnakohus

hinnanud eeltoodud järelduste tegemisel tõendeid nõuetekohaselt ega oma järeldust põhjendanud.

Kostja on oma kassatsioonkaebuse rajanud peamiselt väitele, nagu oleks tal lepingu järgi olnud

õigus otsustada paigaldatavate akende laiuse üle erinevalt lepingus märgitud suurusest. Kolleegium

nõustub ringkonnakohtuga, et kostja viidatud lepingutingimustest (lepingu p 4.3.2 ja

hankedokumendi p 3 alap 3) ei tulenenud talle ühepoolset õigust akende laiust vähendada. Kostja

kohustusest aknad üle mõõta ning korrektiive teha ei saa järeldada kostja õigust omal äranägemisel

ja hagejaga kooskõlastamata otsustada tööde tegemise üle uute mõõtude alusel. Eelduslikult saab

ülemõõtmise kohustuse eesmärk olla vältida sobimatute akende tellimist, see ei andnud aga kostjale

õigust otsustada selle üle, millise laiusega aknad hoonele paigaldada. Akende laius mõjutab mh

hoone välisilmet, mille säilimise vastu võib tellijal olla põhjendatud huvi. Hageja ongi seda huvi

menetluses põhjendanud ning selline huvi pidi töövõtjast kostjale olema lepingu sõlmimisel

äratuntav (VÕS § 29). Lisaks on pooled toimiku materjalide kohaselt lepingu ps 3.2 deklareerinud

oma tahet ja valmisolekut suunata parimad jõupingutused oma lepingust tulenevate kohustuste

nõuetekohasele täitmisele, austades ja järgides teise poole seaduslikke ja lepingust tulenevaid õigusi

ja huve. Samuti kohustus töövõtja lepingu p 5.1 järgi mh tegema töid vastavalt ehituse headele

tavadele. Ühtlasi on pooled tööde kvaliteedi, tähtaegse valmimise või üldmaksumust ohustavate

asjaolude ilmnemise puhuks kokku leppinud, et töövõtjal tuleb eeltoodust tellijale kirjalikult kolme

tööpäeva jooksul teatada (lepingu p 5.9). Sellestki saab järeldada, et lepingu sõlmimisel pidasid

pooled silmas koostööd ja kooskõlastamist mistahes muudatuste tegemise vajaduse korral.

11. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt on tõendamata kostja väide, et hageja esindaja nõustus

kitsamate akende paigaldamisega. Ringkonnakohus on oma järeldust asjakohaselt ja piisava

põhjalikkusega põhjendanud ning kolleegium ei tuvastanud seejuures menetlusnormi rikkumist.

12. Ringkonnakohus tuvastas samuti, et kostja ei ole tõendanud seda, et hanketingimustes märgitud

laiusega aknaid ei oleks olnud võimalik hoone avadesse paigaldada. Ringkonnakohus on seda lisaks

otsuses käsitletud tõenditele järeldanud ka kostja enda esindaja kohtuistungil antud kinnitusest, et

see oli võimalik. Samuti on ringkonnakohus viidanud asendustehingule, mille täitmise käigus

paigaldati hoonele 1300 mm laiused aknad. Kassatsioonkaebusest ei nähtu, milliste tõendite

hindamisel on ringkonnakohus seejuures kostja hinnangul menetlusnorme rikkunud, ega sedagi,

miks ei oleks kohus võinud arvestada kostja esindaja kinnitusega. Et ringkonnakohus on käsitlenud

ka tunnistajate ütlusi, mis puudutavad nõudeid akende paigaldamisele, ei ole mõistetav

kassatsioonkaebuses tehtud etteheide, mis käib paigaldusjuhendi arvestamata jätmise kohta.

Kassatsioonkaebuse väide akende paigaldusjuhendi ja tootja garantii kohta on ka sedavõrd

üldsõnaline, et ei võimalda seda seostada asjas tuvastatud vaidluse lahendamiseks oluliste

asjaoludega.

13. Kolleegium ei nõustu lisaks kostja kassatsioonkaebuse väitega, nagu oleks ringkonnakohus

jaganud asja lahendamisel valesti poolte tõendamiskoormise. TsMS § 230 lg 1 esimesest lausest

tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisti. Eespool on kolleegium põhjendanud, et ei

5(6)

2-16-8246

nõustu kostja kassatsioonkaebuse põhiväitega, et kostja ei ole lepingut rikkunud, sest leping olevat

andnud talle õiguse otsustada hagejaga kooskõlastamata hoonele paigaldatavate akende laiuse üle.

Selle põhiväitega on kostja kassatsioonkaebuses sidunud ka oma väite selle kohta, nagu ei oleks

hageja kostja lepingurikkumist tõendanud. Kolleegium on eespool põhjendanud oma nõustumist

ringkonnakohtu seisukohaga, et kostja lepingurikkumine on tõendatud (vt otsuse p 10).

Lisaks võivad pooled TsMS § 230 lg 1 teise lause järgi kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse

erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui

seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 232 lg 1 järgi arvestab kohus tõendite hindamisel mh poolte

kokkuleppeid tõendamise kohta. Toimikust nähtuvalt on pooled lepingu ps 14.2 kokku leppinud, et

lahkhelide korral peab töövõtja tõendama tema poolt teostatu vastavust lepingu nõuetele,

kokkulepetele, normidele, eeskirjadele ja määrustele. Seega sai ringkonnakohus mh lähtuda lepingus

kokkulepitust, et kostja tellitud ja paigaldatud akende lepingutingimustele vastavuse tõendamine oli

kostja kohustuseks. See, et kostja tõlgendab lepingutingimuse sisu teisiti kui ringkonnakohus, ei

vabasta teda tõendamise kohustusest.

14. Eeltoodut arvestades ei ole ringkonnakohus rikkunud asja lahendamisel menetlusõiguse norme.

TsMS § 688 lgtest 3–5 tulenevalt ei ole Riigikohtul pädevust ringkonnakohtus hinnatud tõendeid

ümber hinnata. Kuivõrd ringkonnakohus tuvastas, et hageja lepingust taganemise eeldused on

täidetud, on leping taganemise tõttu lõppenud ning kostjal tuli üleantu tagastada (VÕS § 189 lg 1) ja

hagejal on õigus nõuda hinnavahe hüvitamist asendustehingu järgi (VÕS § 135), samuti viivist

(VÕS § 113 lg 1 teine lause).

15. Kuna ringkonnakohtu otsus jääb muutmata ja kostja kassatsioonkaebus rahuldamata, tuleb

menetluskulud Riigikohtus jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Menetluskulude rahalise

suuruse määrab TsMS § 174 lg 4 järgi kindlaks maakohus.

16. Kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 teise lause

alusel arvata riigituludesse.

Tambet Tampuu

Villu Kõve

Malle Seppik

6(6)