2-17-125449/22 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-17-125449

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Määruse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

3. aprill 2018, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-125449

Tsiviilasi

Tartu linn, Vanemuise tn 51//53 korteriühistu hagi Felje Lehe

(Leht) vastu 314,84 euro ja lisanduva viivise nõudes

Menetlustoiming

menetluse lõpetamine

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

hageja

Tartu

linn,

Vanemuise

tn 51//53

korteriühistu

(rk 80333974; asukoht Vanemuise 51, 50410 Tartu), lepinguline

esindaja Keidi Kõiv, e-post menetlus@ejlegal.ee;

kostja Felje Leht (ik XXX; elukoht XXX; e-post: XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Vastu võtta Tartu linn, Vanemuise tn 51//53 korteriühistu loobumine hagist Felje Lehe vastu

314,84 euro ja lisanduva viivise nõudes ning lõpetada tsiviilasja nr 2-17-125449 menetlus.

2. Jätta poolte menetluskulud Felje Lehe kanda.

3. Määrata tsiviilasjas nr 2-17-125449 Tartu linn, Vanemuise tn 51//53 korteriühistu

menetluskulude rahaliseks suuruseks 325 eurot, millest 100 eurot on riigilõiv ja 225 eurot

lepingulise esindaja kulud.

4. Välja mõista Felje Lehelt Tartu linn, Vanemuise tn 51//53 korteriühistu kasuks menetluskulu

275 eurot (riigilõiv 50 eurot ja lepingulise esindaja kulud 225 eurot).

5. Välja mõista Felje Lehelt Tartu linn, Vanemuise tn 51//53 korteriühistu kasuks viivis

menetluskulult 275 eurot alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

6. Tagastada Tartu linn, Vanemuise tn 51//53 korteriühistule kontole nr XXX (AS SEB Pank)

pool tsiviilasja nr 2-17-125449 menetluses tasutud riigilõivust, so 50 eurot, märkides

selgitusse „riigilõivu tagastus tsiviilasjas nr 2-17-125449“.

Määrus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Maakohtu menetluses on Tartu linn, Vanemuise tn 51//53 korteriühistu (hageja) hagi Felje

Lehe (kostja) vastu 314,84 euro ja lisanduva viivise nõudes.

2. 26.03.2018 esitas hageja kohtule avalduse hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks.

Sealhulgas palus hageja tagastada talle pool menetluses tasutud riigilõivust 50 eurot, jätta

menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt välja hageja menetluskulud 409,70 eurot (riigilõiv

50 eurot ja lepingulise esindaja kulud 359,70 eurot).

Avaldusest nähtuvalt on kostja tütar C.T. täitnud kostja kohustuse hageja ees pärast hagiavalduse

menetlusse võtmist. Seega on hageja nõue rahuldatud.

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 3 ja § 176 lg 7 alusel edastas kohus

27.03.2018 kostjale hageja avalduse hagist loobumiseks koos menetluskulude nimekirjaga ja palus

kohtule vastata 3 tööpäeva jooksul kirja kättesaamisest alates.

Kostja ei ole sisulist seisukohta hagist loobumisele ega hageja menetluskuludele esitanud.

28.03.2018 on esitanud vastuväite hageja menetluskuludele menetlusväline isik (C.T.) koos

omapoolse nõudega summas 524,40 eurot. Kostja on 31.03.2018 kinnitanud sellises suuruses

kulutuste tekkimist.

4. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist

loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg-le 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega

ühtlasi lõpetab asja menetluse.

Kohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel asja menetlus

lõpetada.

5. TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga

sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist

loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed

tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Hageja on kinnitanud, et on teadlik TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

6. TsMS § 173 lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus

menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja

arvatud kulude rahalise suuruse.

TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist

tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.

Kuna kostja tütar C.T. on kostja eest hageja nõude rahuldanud pärast hagi esitamist, jätab kohus

TsMS § 168 lg 5 alusel poolte menetluskulud kostja kanda.

7. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust

lõpetava määruse tegemist.

Hageja on taotlenud menetluskulude rahalist kindlaksmääramist ja palunud kostjalt välja mõista

menetluskulud summas 409,70 eurot ühes kohustusega tasuda menetluskuludelt viivist.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv) ja kohtuvälised

kulud (lepingulise esindaja kulud).

Hageja on antud tsiviilasjas tasunud riigilõivu 100 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS

§ 124 lg 1 ning § 133 lg 1 ja 2 kohaselt 368,68 eurot, millelt tuli tasuda riigilõivu 100 eurot. Seega

on hageja tasunud riigilõivu seaduses sätestatud määras. Kuivõrd riigilõivu suurus tuleneb seadusest

ja riigilõiv makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, on hageja menetluskulu (riigilõiv)

summas 100 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu.

Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS

§ 175 lg-s 1 sätestatud põhimõtte järgi on lepingulise esindaja kulude hüvitamise kriteeriumiks

esindaja kulude põhjendatus ja vajalikkus. Seejuures on menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulude ulatuse kindlaksmääramine kohtu kaalutlusotsus. Esindaja kulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamise eesmärgiks on vastaspoole kaitsmine põhjendamatute ja ülemääraste kulude

hüvitamise eest. Seega on kohtul kohustus kontrollida hageja menetluskulude kindlaksmääramise

avaldust ka omal algatusel.

Menetluskulude nimekirjast ja kohtule esitatud arvetest nähtub, et hagejale on antud tsiviilasjas

osutatud õigusabi kokku 3,9967 tundi tunnitasuga 90 eurot koos käibemaksuga (75 eurot ilma

käibemaksuta).

Kohus, hinnates hageja lepingulise esindaja ajakulu (kokku ligikaudu 4 tundi) võrrelduna tehtud

menetlustoimingute mahu ja sisuga, leiab, et hageja esindamisele kulunud aega on näidatud

ülemäära suurena. Pealegi ei ole menetluskulude nimekirja koostamise kulu põhjendatud ega

vajalik TsMS § 175 lg 1 mõttes, kuna menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid

eriteadmisi ning selle saab kohtule esitada menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata (vt 3-2-1-

77-14 p 12). Samuti leiab kohus, et kohtu ja kliendiga suhtlemise ja informatsiooni edastamise näol

ei ole tegemist otsese õigusteenuse osutamisega, mille hüvitamist saaks nõuda vastaspoolelt. Kuna

kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike sellest, missuguseid taotlusi,

seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule, loeb kohus kliendiga nõupidamised

hõlmatuks menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega

(hagiavalduse ja hagist loobumise avalduse koostamine, kohtunõudele vastamine). Arvestades

käesoleva vaidluse sisu, hageja nõude olemust, tsiviilasja keerukust (vähekeerukas, selgelt

piiritletud) ja mahukust (vähemahukas, nõue rahuldati pärast hagi esitamist) ning hageja

menetlusdokumentides esitatud õiguslikke põhjendusi, leiab kohus, et hageja õigusabikulud on

põhjendatud ja vajalikud 2,5 tunni ulatuses summas 225 eurot (2,5 × 90). Kohtu hinnangul tuleb

hagejat esindanud lepingulise esindaja tasu 90 eurot tunnis koos käibemaksuga (hageja ei ole

käibemaksukohustuslane ega saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada)

pidada mõistlikuks tasuks, kuna see ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat

tasu.

Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt määrab kohus tsiviilasjas nr 2-17-125449 hageja

menetluskulude rahaliseks suuruseks 325 eurot (100 + 225).

8. TsMS § 150 lg 2 p 2 ja lg 4 alusel tagastab kohus hagejale pool antud menetluses tasutud

riigilõivust, so 50 eurot seoses hagist loobumisega. Riigilõiv on palutud tagastada hageja

arvelduskontole nr XXX (AS SEB Pank).

9. Seoses hagejale kohtu poolt riigilõivu osalise tagastamisega (50 eurot) kuulub kostjalt hageja

kasuks väljamõistmisele menetluskulu summas 275 eurot, millest riigilõiv on 50 eurot ja lepingulise

esindaja kulu 225 eurot.

10. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult

275 eurot käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

11. Kohus peab vajalikuks selgitada, et menetles tsiviilasjas nr 2-17-125449 hageja nõuet kostja

vastu. Kui kostjal (või C.T.l) on omapoolseid nõudeid hageja vastu, tuleb need esitada eraldiseisvas

menetluses.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik