Legislator Case Law & Legislation
3-17-1031/44 AI generated

3-17-1031/44 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-17-1031/44
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Juri Kolesnikov esitas 17.02.2017 Politseija Piirivalveametile (PPA) kahju hüvitamise taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 448 eurot seoses Viljandi arestimajas viibimisega aastatel 2009 ja 2014, kus tema kinnipidamistingimused ei vastanud nõuetele. PPA jättis 13.04.2017. a otsusega nr 1.2-3/4547-2 J. Kolesnikovi kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.

Legislator headnote

AI generated

3-17-1031/44 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb tagastada. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 187 lg 3 p 5 kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebus, kui apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust eeldades ei saaks apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada.

Keywords

AI generated
safety regulations violation restrictive measures against Belarus violent offenses prohibited practices violations of foreigners act procedural defect
AI generated
3-18-2383/18
Juri Kolesnikov esitas 20. detsembril 2018 Tartu Halduskohtule venekeelse kaebuse Tartu Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes. Kaebuse tõlke eesti keelde esitas kaebaja kohtule jaanuaril 2019. Kaebaja palub vanglalt välja mõista kahjuhüvitis selle eest, et talle ei võimaldatud vanglas pooleteise aasta vältel seljavööd. Kaebaja on kaebuses välja toonud, et ta nõuab kahju väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, füüsilise ja hingelise valu ning kannatuste eest. Kaebaja palub määrata talle riigi õigusabi korras advokaat ning vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest.
3-18-1365/38
Tartu Vanglas kinni peetav isik Juri Kolesnikov esitas 04.07.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise nõudes kohtu äranägemisel.
3-15-2376/31
21.09.2015 saabus Tartu Halduskohtusse Tartu Vangla kinnipeetava Juri Kolesnikovi kaebus, milles ta nõudis Tartu Vangla kohustamist jalutushoovi varikatuse paigaldamiseks ning varikatuse puudumise õigusvastasuse tuvastamist. Ühtlasi taotles ta enda riigilõivu tasumisest vabastamist kaebuse esitamisel.
3-11-2729/14
Tartu Vangla julgeolekuosakonna juhataja 01.11.2011.
3-16-2694/23
Tartu Vanglas kinni peetav isik Juri Kolesnikov esitas 19.12.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tunnistada vangla otsuse ja Justiitsministeeriumi järeldused ebaõigeteks ja toetada suure tule mitte sisse lülitamise vajadust kaebaja kambris. Kaebuse kohaselt tekitab suure tule sisselülitamine ajavahemikul hommikul kella 6.00-st kuni 8.00-ni valu silmades. Kuigi kaebajale on väljastatud arsti ettekirjutuse alusel tumedad prillid, ei ole nende kasutamine vaevuste vältimiseks võimalik.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tanel Saar, Madis Ernits, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht 03.04.2018, Tartu Haldusasja number 3-17-1031 Haldusasi Juri Kolesnikovi kaebus Politseija Piirivalveameti vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seonduvalt Viljandi arestimajas inimväärikust alandavates tingimustes viibimisega Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 13.02.2018. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Juri Kolesnikovi apellatsioonkaebus Menetlusosalised Kaebaja – Juri Kolesnikov Vastustaja – Politseija Piirivalveamet

RESOLUTSIOON Tagastada Juri Kolesnikovi apellatsioonkaebus läbivaatamatult selle esitajale. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest arvates (HKMS § 187 lg 7 ja § 235 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Juri Kolesnikov esitas 17.02.2017 Politseija Piirivalveametile (PPA) kahju hüvitamise taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 448 eurot seoses Viljandi arestimajas viibimisega aastatel 2009 ja 2014, kus tema kinnipidamistingimused ei vastanud nõuetele.

2. PPA jättis 13.04.2017. a otsusega nr 1.2-3/4547-2 J. Kolesnikovi kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.

3. J. Kolesnikov esitas 14.05.2017 Tartu Halduskohtule PPA 13.04.2017. a otsuse peale kaebuse, millega palus tema kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitis summas 448 eurot. Kaebaja täiendas hiljem kaebust ning nõudis täiendavalt 500 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamist 2014. a eest ka Viljandi arestimajas tema peksmise, piinamise ja mõnitamise eest.

4. Tartu Halduskohus jättis 13.02.2018. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus märkis, et otsuse tegemise ajaks oli menetlusse jäänud nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses kaebaja viibimisega Viljandi arestimajas perioodidel 27.02.2014 ja 14.10.2014–15.10.2014.

Halduskohus leidis, et PPA tegevus ei ole olnud õigusvastane. PPA ei ole rikkunud kaebaja õigusi, kui talle ei võimaldatud Viljandi arestimajas värskes õhus viibimist päevas üks tund, sest 14.-15.10.2014 ei ole kaebaja soovinud jalutama minna ning 27.02.2014 viibis kaebaja arestimajas kuni kella 12.00ni. Ka kehakultuuriga tegelemise, väljaspool kambrit riiete pesemise ja kuivatamise ning värskete ajalehtede lugemise mittevõimaldamise väidete osas ei tuvastanud halduskohus vastustaja õigusvastast tegevust. Kaebaja väite osas, et WC ei vastanud nõuetele, kuna ei olnud muust kambrist eraldatud, leidis halduskohus, et kuna kaebaja viibis kambris üksinda ja lühikest aega, siis ei ole tegemist privaatsuse rikkumise ega inimväärikuse alandamisega. Kambris laua ja tooli puudumise osas asus halduskohus seisukohale, et ka laua ja tooli puudumine ei anna kaebajale alust mittevaralise kahju hüvitamise nõudmiseks. Halduskohus märkis, et isegi juhul, kui oleks tuvastamist leidnud kaebaja õiguste rikkumine, oli kolmepäevase perioodi puhul tegemist niivõrd lühikese ajavahemikuga, et see ei oleks andnud alust mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja täiendava väite osas, et teda on arestimajas mõnitatud, piinatud ja pekstud, asus halduskohus seisukohale, et see ei ole tõendamist leidnud ning kaebaja ei ole seda ka varasemalt välja toonud ega põhjendanud.

5. Kaebaja esitas 11.03.2018 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tartu Halduskohtu 13.02.2018. a otsuse peale. Kaebaja märgib apellatsioonkaebuses, et kui halduskohtu arvates on ta põhjendanud ja tõendanud ebapiisavalt, siis oleks halduskohus pidanud paluma kaebajal kaebust täiendada. Kaebaja ei ole rahul sellega, et halduskohus ei ole pööranud tähelepanu tema poolt viidatud kohtuasjale nr 3-14-64. Kaebaja märgib, et selles kohtuasjas viibis isik samuti Viljandi arestimajas, samades tingimustes ning tema kasuks mõistis kohus välja rohkem kui 1000 euro suuruse hüvitise. Samuti on kohus mõistnud ühes teises asjas PPA-lt välja 1200 euro suuruse hüvitise.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb tagastada. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 187 lg 3 p 5 kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebus, kui apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust eeldades ei saaks apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada.

7. Kaebaja on käesolevas asjas vaidlustanud halduskohtu otsuse, millega halduskohus jättis tema kaebuse mittevaralise kahju hüvitamiseks rahuldamata. Kaebaja nõudis mittevaralise kahju hüvitamist selle eest, et tal tuli viibida 27.02.2014–28.02.2014 ja 14.10.2014–15.10.2014 Viljandi arestimajas mittenõuetekohastes tingimustes (ei võimaldatud igapäevaselt viibida üks tund värskes õhus, ei võimaldatud tegeleda kehakultuuriga, riiete pesemise ja kuivatamise võimalus oli üksnes kambris, WC ei vastanud nõuetele ning oli muust kambrist eraldamata, kambris puudusid laud ja tool ning talle ei võimaldatud värskeid ajalehti). Halduskohus tuvastas, et kaebaja viibis Viljandi arestimajas 27.02.2014 ja 14.10.2014–15.10.2014, s. o üksnes kolmel päeval ning 27.02.2014 ka ainult kella 12.00ni. Kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses sellele vastu vaielnud. Halduskohus leidis, et vastustaja tegevus ei ole kaebaja väidetud rikkumiste osas õigusvastane olnud. Kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses ka sellele vastu vaielnud. Kaebaja viitab apellatsioonkaebuses üksnes teistele kohtuasjadele, kus on isikutele mittevaralise kahju hüvitis välja mõistetud. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna viide teistele kohtuasjadele, mille asjaolud on käesolevast asjast oluliselt erinevad, alust leida, et halduskohtu järeldused käesolevas kohtuasjas võiksid seetõttu olla ebaõiged. Apellatsioonkaebuse väide selle kohta, et halduskohus oleks pidanud juhul, kui ta leidis, et kaebuse põhjendused olid vähesed, paluma kaebajal seda täiendada, ei anna samuti alust pidada apellatsioonkaebust perspektiivikaks. Halduskohus on kaebuse napisõnalisusele küll viidanud, kuid üksnes selleks, et põhjendada, miks ta sisustab kaebust kaebaja poolt PPA-le esitatud kahju hüvitamise taotluses märgituga.

8. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul on täidetud HKMS § 187 lg 3 p-s 5 sätestatud eeldused ning apellatsioonkaebus tuleb tagastada. Tegemist ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistava puudusega, mida saaks kõrvaldada. Seetõttu puudub vajadus ka HKMS § 187 lg 4 alusel apellatsioonkaebuse käiguta jätmiseks. HKMS § 187 lg 2 kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult. Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

/allkirjastatud digitaalselt/