2-18-601/62-18-601/6 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Täiendav otsus kohtu 22.03.2018 tagaseljaotsuse juurde)

Kohus Harju Maakohus

Kohtunik Hannes Olev

Otsuse tegemise aeg ja koht 02.aprill 2018, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number 2-18-601

Tsiviilasi Berger Financial Group OÜ hagi XXX vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind 5789,77 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Berger Financial Group OÜ (registrikood 12041300, aadress Lõõtsa 2a, 11415 Tallinn); Hageja esindaja Kaili Siilak

(e-post: kaili.siilak@pearu.ee); Kostja XXX(isikukood XXX; elukoht teadmata).

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

2

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda kautsjon summas mis vastab nõutavale riigilõivu summale poolelt antud tsiviilasja hagihinnalt, Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr aktsiaselts Swedbank – EE062200221059223099; aktsiaselts SEB Pank – EE571010220229377229; aktsiaselts Nordea Bank – EE221700017003510302; aktsiaselts Danske Bank - EE513300333522160001.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Harju Maakohtu menetluses oli Berger Financial Group OÜ hagi XXXvastu võla nõudes.

Kohus rahuldas hagi 22.03.2018 tagaseljaotsusega.

Hageja esitas kohtule 26.03.2018 taotluse kohtuotsuse täiendamiseks, kuivõrd kohus oli jätnud lahendamata hageja taotluse kostjalt hageja õigusabikulude kindlaksmääramiseks ja menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks.

KOHTU SELGITUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 448 lg 1 p 1 kohaselt võib asja otsustanud kohus menetlusosalise taotlusel või omal algatusel teha täiendava otsuse, mõni esitatud nõue või taotlus on jäänud lahendamata.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

3

TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Õigusabikulud on esitatud käibemaksuta.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on antud asjas õigusabikulud mõistlikud ja põhjendatud.

TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on vastava taotluse kohtule esitanud, mistõttu tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohus leiab, et hageja taotlus täiendava otsuse tegemiseks kuulub rahuldamisele, kuivõrd kohus on oma 22.03.2018 kohtuotsuses jätnud ekslikult lahendamata hageja taotluse kostjalt hageja õigusabikulude kindlaksmääramiseks ja menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks. Seega tuleb kohtu 22.03.2018 otsust täiendada. Kohtuotsuse resolutsiooni selguse huvides ei ole otstarbekas lisada otsuse resolutsiooni täiendavat punkti õigusabikulude kindlaksmääramiseks, vaid muuta õigusabi kindlaksmääramise osas olemasolevat punkti asendades summa 425 eurot summaga 675 eurot ning sõnad „mis koosneb tasutud riigilõivust“ sõnadega „mis koosneb tasutud riigilõivust ja õigusabikuludest“. Menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks lisab kohus punkti 3 järgmises sõnastuses: „Kohustada kostjat tasuma menetluskuludelt (675 eurolt) hagejale viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.“.

TsMS 448 lg 5 kohaselt täiendav otsus on täiendatava otsuse osa. Täiendavat otsust võib vaidlustada nagu muud otsust. Täiendatava otsuse vaidlustamise korral eeldatakse, et vaidlustatakse ka täiendavat otsust.

TsMS § 420 lg 1 kohaselt ei saa kostja tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse.

TsMS § 415 lg 2 kohaselt võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

4

/allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik