Legislator Case Law & Legislation
2-17-19506/2 AI generated

2-17-19506/2 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 2-17-19506/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1

Legislator headnote

AI generated

Art. 1 järgi, Art. 21 lg; 2-17-19506/2 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: 1

Keywords

AI generated
bank charges bank credit balance formal demand for payment maintenance arrears instalment payment agreement short-term credit
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1. Keelduda KÜ Uus 5A Kohtla-Järve hagi menetlusse võtmisest.

2. Menetluskulud jätta hageja kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. Hagiavalduse kohaselt on kostja Uus 5 a korterelamus korteri nr 18 omanik. Kostja ei ole täitnud korteriühistu liikmelisusest tulenevaid kohustusi, on jätnud tasumata osutatud majapidamisteenuste eest. Korteriühistu on esitanud igakuiselt kostjale arveid, pannes need postkasti. Võlg on tekkinud alates A. M. korteriomanikuks saamisest. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse seisuga 30.12.2017.a. 3 325, 07 eurot, millest põhivõlg on 2 256, 42 eurot ja 1 068, 65 eurot viivis. Hageja leiab, et pädevaks kohtuks käesoleva tsiviilasja lahendamisel on TsMS § 88 kohaselt Viru Maakohus. Kohtuasja number 2-17-19506 Määruse tegemise aeg ja koht 03. aprill 2018.a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi Korteriühistu Uus 5A Kohtla-Järve hagi A. M. vastu võlgnevuse nõudes Menetlustoiming Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: KÜ Uus 5a Kohtla-Järve (RK 80401500, Uus 5 a-18, 30327 Kohtla-Järve) Hageja seaduslik esindaja (juhatuse liige): Olly Maasi (e-post: ollymaasi@hot.ee) Kostja: A. M. (sünd xxx.a., xxx e-post: xxx)

2

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

2. Kohus keeldub hagi menetlusse võtmisest.

3. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 1 ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. TsMS § 75 lg –st 1 tuleneb kohtu kohustus kontrollida, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete kohaselt võib avalduse esitada Eesti kohtule. Rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohtus (TsMS § 70 lg 1). Eesti Vabariigi põhiseaduse § 123 tulenevalt omavad rahvusvahelised lepingud prioriteeti riigisiseste seaduste suhtes (sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku suhtes).

4. Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonnaja kriminaalasjades (Eesti -Vene õigusabilepingu) art 1 järgi on ühe lepingupoole kodanikel teise lepingupoole territooriumil oma isiklike ja varaliste õiguste suhtes samasugune õiguskaitse nagu selle lepingupoole kodanikelgi. Eeltoodud sättest tulenevalt saab Eesti -Vene õigusabileping tulla kohaldamisele, kui mõni menetlusosalistest on Venemaa Föderatsiooni kodanik. Kostja A. M. on Venemaa Föderatsiooni kodanik (tl 30) Seega kuulub kohtualluvuse määratlemisel kohaldamisele Eesti - Vene õigusabileping, mitte tsiviilkohtumenetluse seadustik.

5. Eesti -Vene õigusabilepingu art 21 lg 1 järgi on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviilja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Kostja elab xxx 165/167-40 (tl 30) Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 järgi on isiku elukoht koht, kus isik alaliselt või peamiselt viibib. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib elukoht olla mitme kohas. Hageja ise viitab kostja elukohana Venemaa Föderatsiooni aadressi, millega sisuliselt kinnitab, et faktiliselt kostja Uus tn 5 A majas ei ela (tavaline / peamine elukoht ei ole Eestis).

6. Tulenevalt Eesti-Vene õigusabilepingu art 21 lg 1 saavad Eesti Vabariigi kohtud arutada tsiviilja perekonnaasju, kui füüsilisest isikust kostjal on Eesti Vabariigi territooriumil elukoht. (vt Riigikohtu 21.03.2018.a. määrus tsiviilasjas nr 2-16-19080 p 9). Käesoleval juhul on hagi esitatud kostja vastu, kes elab Venemaal ning kelle puhul ei saa Eestis asuvat korterit, mille kommunaalteenuste võlga hagis nõutakse, lugeda kostja elukohaks. Eeltoodust tulenevalt, keeldub kohus õigusabilepingu art 21 lg 1 ja TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel hagi menetlusse võtmisest. Kui kohus keeldub hagi menetlusse võtmisest, kA.b menetluskulud hageja (TsMS § 168 lg 1). Hageja on maakohtule esitanud menetlusabitaotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks /ajatamiseks. Seega hagi esitamise seisuga hageja menetluskulu kandnud ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt / Piret Raik Kohtunik