3-17-1923/43 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. aprill 2018. a, Tallinn

Haldusasja number

3-17-1923

Haldusasi

L.T.i kaebus Saku Vallavolikogu 18.05.2017 otsuse nr

21 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – L.T., volitatud esindaja vandeadvokaat

Rainer Kuulme

Vastustaja – Saku vald (Saku Vallavolikogu kaudu)

volitatud esindajad Ülo Lohk ja Maire Laur

Kolmandad isikud – Anadolu Osaühing, M. K., M.

M., R. V., A. R., ECORIVER OÜ, M. M., K. K., M.

N., L. R. S., M. P., K. V., M. L.

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 03.05.2018 (HKMS § 181 lg 1).

Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud

apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva

jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui

apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada

menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse

esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-17-1923

2(12)

1. Õ. T. esitas Saku Vallavalitusele 10.06.2004 taotluse detailplaneeringu (DP) algatamiseks

Jälgimäe külas asuval Lepatänava kinnistul (Kaili, katastritunnus 71801:003:0762)

eesmärgiga muuta võsastunud ja hooldatama kinnistu omanäoliseks külaks 10–15 perele,

jagada kinnistu 10–15 krundiks ja muuta maa sihtotstarve maatulundusmaast elamumaaks.

Saku Vallavalitsuse 21.06.2004 korraldusega nr 783 algatati Lepatänava kinnistu DP maa

sihtotstarbe muutmiseks, elamukruntideks jagamiseks ja ehitusõiguse määramiseks.

2. Saku Vallavalitsuse 16.08.2005 korraldusega nr 856 algatati Saku valla Jälgimäe küla

Jälgimäe 1 kinnistu (Jälgimäe tee 51, katastritunnus 71801:003:0248) DP. DP alad liideti

üheks ning menetlust jätkati ühe DP-na – kinnistu nimede muutumise järel Saku valla

Jälgimäe küla Kaili ja Jälgimäe tee 51 kinnistute DP-na. DP eesmärgiks on planeeritava ala

kruntideks jagamine ja ehitusõiguse määramine. Planeeritava ala suurus on ligikaudu 6 ha.

3. DP võeti vastu 10.05.2007 otsusega nr 50 ning kehtestati Saku Vallavolikogu 13.09.2007

otsusega nr 92. DP-s kavandati 14 krundi moodustamist, sh viis pereelamu krunti, üks

ridaelamu krunt, kolm korterelamu krunti (3-korruseliste korterelamute jaoks), kaks

tootmismaa, üks haljasalamaa, üks parkmetsamaa, üks tee ja üks tänavamaa krunt. Saku

Vallavolikogu tunnistas huvitatud isiku 31.12.2014 avalduse alusel 22.01.2015 otsusega nr 9

kehtetuks DP vastuvõtmise ja kehtestamise otsused.

4. Saku Vallavolikogu 27.08.2015 otsusega nr 68 jäeti algatamata keskkonnamõju

strateegiline hindamine põhjendusel, et oluline keskkonnamõju puudub. DP võeti vastu Saku

Vallavolikogu 13.10.2016 otsusega nr 128. DP avalik väljapanek toimus 07.11.2016–

06.12.2016. Saku Vallavolikogu ei toetanud 20.04.2017 protokollilises otsuses DP

kehtestamist.

5. Saku Vallavolikogu 18.05.2017 otsusega nr 21 (otsus nr 21) otsustati DP kehtestada. DP-

ga kavandatakse 14 krunti: viis üksikelamu krunti (kuni 2-korruselised elamud ja kuni 2

abihoonet ehitisealuse pinnaga kuni 480 m2), üks ridaelamu krunt (kuni 2-korruseline

ridaelamu ja 3 abihoonet ehitisealuse pinnaga kuni 540 m2), kolm korterelamu krunti (kaks

kuni 3-korruselist korterelamut ja kaks abihoonet ehitisealuse pinnaga kuni 800 m2;

olemasolevale Jälgimäe tee 51 korterelamule ühe korruse juurdeehitamine ja abihoone

ehitisealuse pinnaga kuni 650 m2), kaks parkmetsamaa krunti, üks krunt tuletõrjeveemahutile

ja kaks teemaa krunti.

6. L.T., kellele kuuluvad Kaili ja Jälgimäe tee 51 kinnistute naabruses asuvad Niidu

(71801:003:0890) ja Puise kinnistud (71801:001:1659), esitas 22.06.2017 otsuse nr 21

kehtetuks tunnistamiseks vaide, mille Saku Vallavolikogu jättis 17.08.2017 otsusega nr 40

rahuldamata.

7. Tallinna Halduskohtus registreeriti 21.09.2017 L.T.i kaebus Saku Vallavolikogu

18.05.2017 otsuse nr 21 tühistamiseks.

8. Kohus kaasas 03.11.2017 määrusega menetlusse kolmandad isikud. Kohus otsustas

kaebuse 17.01.2018 määrusega vaadata läbi kirjalikus menetluses.

POOLTE SEISUKOHAD

9. Kaebaja leiab, et otsus nr 21 on õigusvastane ja kaalutlusvigadega. DP

kehtestamisega rikuti seadusest tulenevaid nõudeid ja kaebaja õigusi.

9.1. Korraga kehtivad DP kehtestamata jätmise otsus ja DP kehtestamise otsus. Saku

Vallavolikogu 20.04.2017 protokollilise otsusega ei toetatud DP kehtestamist. Sellel on

regulatiivne sisu, kuna otsustati DP kehtestamata jätta. Haldusaktina on see kehtiv ning

3-17-1923

3(12)

täitmiseks kohustuslik igaühele. Isegi, kui tegemist ei ole haldusaktiga, on selle täitmine

kohustuslik.

9.2.

Ei esine asjaolusid, mis põhjendaks volikogu otsust uuesti läbi vaatama,

võimuorganite tegevus näib korruptiivsena. Vallavalitsus võib kohaliku omavalitsuse

korralduse seaduse (KOKS) § 30 lg 2 kohaselt taotleda volikogu vastu võetud otsuse uuesti

läbivaatamist, kui asjaolud on muutunud või esinevad uued asjaolud. Otsusest nr 21 ei nähtu,

et võrreldes varasemaga esineks uusi asjaolusid või oleks asjaolud muutunud. Seega ei esine

alust volikogu varasema otsuse läbivaatamiseks ja muutmiseks. Saku Vallavalitsusel on

täitevorganina kohustus tagada KOKS § 30 lg 1 p 1 alusel Saku Vallavolikogu 20.04.2017

otsuse täitmine, st vallavalitsusel on kohustus sellise otsuse alusel ette valmistada DP

kehtestamata jätmise eelnõu. Vallavalitsuse käitumine esitada otsus muutmata kujul

volikogule ei saa olla õiguspärane. Omavalitsusorgani tegevus ei tohi olla ja näida

korruptiivsena. Eelnõu uuesti volikogu päevakorda võtmine ei ole DP menetluse loomulik

jätk. Loomulik jätk oleks olnud DP kehtestamata jätmise eelnõu ettevalmistamine.

9.3.

DP menetluse jätkamine ei ole õiguspärane. DP menetlus on lõppenud, kuna Saku

Vallavolikogu tunnistas 22.01.2015 otsusega DP kehtestamise otsuse kehtetuks. Kohustus

tunnistada DP kehtetuks tuleneb ka Plans v.r. § 27 lg-st 1. Sama planeeringuala suhtes

menetluse jätkamine tähendab seda, et DP menetlust tuleb alustada algusest peale ja hetkel

kehtiva seaduse alusel, sh tuleb hinnata kas DP algatamine on põhjendatud. Huvitatud isik

pole pärast DP menetluse lõppu esitanud uut taotlust ja vallavolikogu pole võtnud vastu otsust

DP algatamiseks.

9.4.

DP on vastuolus Saku Vallavolikogu 09.04.2009 otsusega nr 22 kehtestatud

üldplaneeringuga (ÜP). Planeeringuala asub hajaasustusega alal, mille maakasutuse

juhtotstarve on osaliselt pere- ja ridaelamumaa, osaliselt looduslik ala. DP-ga kavandatakse

korterelamu ehitamist. ÜP kohaselt peab planeeringualal olema katastriüksuse suurus

vähemalt 2 ha. 5,4 ha suurusel planeeringualal on seega maksimaalselt lubatud moodustada

kaks uut krunti. DP-ga on kavandatud 14 krundi moodustamine, millest ükski ei vasta ÜP-s

ette nähtud suuruse nõudele. DP seletuskirjas ei selgitata, miks on vajalik ÜP-d muuta. Tuleb

arvestada, et DP menetlus algatati 13 aastat tagasi, see lõppes DP kehtestamise otsuse

kehtetuks tunnistamisega. DP-s soovitakse teha olulisi muudatusi, võrreldes esialgse

taotlusega: suurendada ehitusmahtu, ehitada täiendavaid ja kõrgemaid hooneid, muuta

kruntide suurust ja hoonestusala. Ei ole mõeldav, et sellist menetlust jätkataks ilma uut DP

menetlust algatamata algusest peale. Riigikohtu lahendist haldusasjas nr 3-3-1-28-04 tuleneb,

et uut planeerimismenetlust ei saa alustada poole pealt, läbimata on vajalikud menetlusetapid.

Kehtiva PlanS § 140 lg 7 kohaselt tuleb DP muutmiseks koostada uus sama planeeringuala

hõlmav DP, lähtudes DP koostamisele sätestatud nõuetest. PlanS § 142 lg 2 kohaselt peab ÜP

muutmise ettepanekut sisaldav DP läbima ÜP koostamisele ette nähtud menetluse. Saku

Vallavolikogu tunnistas 08.04.2010 otsuses nr 48, et DP lahendus ei vasta ÜP-le. DP

seletuskirja põhjal ei ole võimalik tuvastada, millal muudatused sisse viidi.

9.5.

Vaidlustatud otsuses on kaalutlusvead. Otsuse kohaselt on DP kehtestamine avalikes

huvides, kuna kinnistu on hooldamata. DP seletuskirjast ei nähtu põhjendusi, miks ei ole

eelnevat võimalik saavutada, kehtestades ÜP-ga kooskõlas oleva DP. Kergliiklustee, mis

erineb DP-s kavandatust, rajati juba 2017. a, seega ei saa see olla avaliku huvi aluseks.

Lähiümbruse hoonestuses puuduvad kolmekordsed korterelamud, samuti ridaelamud. Harju

maakonnaplaneeringu kohaselt pole tegemist perspektiivse hoonestusalaga. Biotiikide

likvideerimise ja reovee ärajuhtimisega seotud kaalutlus ei vasta tegelikkusele, kuna Saku

Maja AS kooskõlastus ei kehti. Asjaolu, et kohalikud elanikud on DP kehtestamist toetanud

2007. a ei anna alust selle kaalutlusega arvestada, kuna seda planeeringulahendust, millel oli

3-17-1923

4(12)

poolehoid, ei kehtestatud. Kohalikud elanikud on DP kehtestamist vastustanud 2005. ja 2006.

a.

9.6.

DP algatamise aluseks olevad otsused on tühised, mistõttu ei saa olla õiguspärane ka

DP kehtestamise otsus. DP algatati Saku Vallavalitsuse korraldusega, kuid korralduse

vastuvõtmise ajal kehtinud Saku valla ehitusmääruse § 3 p 3 kohaselt oli ÜP-d muutva DP

koostamise algatamine vallavolikogu pädevuses. Kuna vallavalitsusel ei olnud pädevust DP

algatada, on vastavad otsused tühised.

9.7.

Keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) jäeti algatamata põhjendamatult ja

seadust rikkudes. DP läbiviimisega kaasneb eeldatav oluline keskkonnamõju. DP ei arvesta

ka, et ÜP p 2.3.3. kohaselt on savi maardlad ehituskeelualad. Planeeringuala on olnud

ümbruskonna savi maardla. Geoloogia Instituudi andmetel on tegemist savi leiukohaga, kus

asub meetripaksune viirsavikiht koguvaruga u 80 000 m3. KSH käigus oleks tulnud välja

selgitada planeeringuala sobivus ehitamiseks.

9.8.

Rikutud on kaasamise ja teavitamise nõudeid. DP osas, mis kehtestati, ei ole kaasamist

toimunud.

9.9.

Vee- ja kanalisatsiooni lahenduse osas andis DP-le 11.05.2016 kooskõlastuse Saku

Maja AS. Kuna kooskõlastus kehtis üks aasta, see enam DP vastuvõtmise ajal ei kehtinud.

Saku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kohaselt sooritatakse tööd väga

pikas perspektiivis, s.o pärast 2029. Seega pole DP võimalik enne 2029 realiseerida. DP

aluseks olnud geodeetiline alusplaan ei vasta ehitusmääruse § 9 lg-le 9. Vastustaja tõlgendus,

et geodeetilise plaani vanus kaks aastat oleks DP algatamise taotluse esitamise hetkel, on väär.

Ei ole selge, kas olemasolev puurkaev on piisavalt võimekas, et planeeringuala veega

varustada. DP-s arvestatud müratasemed ei käsitle perspektiivseid müratasemeid.

Terviseameti kooskõlastus on antud tingimuslikult, kohustuslik kooskõlastus puudub.

10. Vastustaja ei nõustu kaebusega ning vaidleb sellele vastu.

10.1. Otsus DP kehtestamata jätmise kohta ei kehti. 20.04.2017 DP kehtestamise eelnõu

hääletustulemust ei saa käsitleda haldusaktina. Haldusaktiks oleks DP kehtestamise või

kehtestamata jätmise otsus. Selleks, et volikogu oleks saanud 20.04.2017 jätta DP

kehtestamata, oleks volikogule olema pidanud esitatud vastav eelnõu, mida ei olnud.

10.2. Volikogu liikmed veendusid 20.04.2017 istungil esitatu põhjal, et ei ole põhjuseid, mis

takistaks DP kehtestamist. Nii otsustati 18.05.2017 istungil ka DP kehtestamine. Eelnõu

volikogu päevakorda võtmine oli eelnõu menetlemise loomulik jätk, kuna volikogu oli

nõustunud DP lahendusega 13.10.2016 istungil, kus DP vastu võeti.

10.3. Vastustaja tunnistas 22.01.2015 otsusega nr 9 kehtetuks Saku Vallavolikogu 10.05.2007

otsuse nr 50 ja 13.09.2007 otsuse nr 92, s.o DP kaks menetlusetappi: DP kehtestamise ja

vastuvõtmise. DP lahendust on ajakohastatud, sh on saadud uued kooskõlastused

tehnovõrkude valdajatelt ja riigiasutustelt. Volikogu 22.01.2015 otsusest on üheselt mõistetav,

et sooviti jätkata DP menetlust, läbides uuesti menetluse vastuvõtueelse etapi, vastuvõtu,

sellele järgneva avaliku väljapaneku, avaliku arutelu etapi, maavanema järelevalve ja uuesti

DP kehtestada. Avalikkust informeeriti nende otsuste kehtetuks tunnistamisest 06.02.2015

ajalehes Saku Sõnumid ja Eesti Päevaleht. Ühtlasi teavitati avalikkust, et DP menetlemist

jätkatakse alates vastuvõtu eelsest etapist ja pärast maavanemalt heakskiidu saamist

kehtestatakse DP uuesti. Osapooled pole loobunud planeeringu elluviimisest. Ka Harju

maavanem

on

olnud

järelevalvemenetluses

seisukohal,

et

vastustaja

pole

planeerimismenetlust uuendades rikkunud PlanS 2003–2015 ja haldusmenetluse nõudeid ning

eesmärke.

3-17-1923

5(12)

10.4. Saku Vallavalitsuse 21.06.2004 korraldus DP algatamise kohta ei ole vastuolus ÜP-ga.

DP algatamise hetkel kehtinud ÜP kohaselt asub planeeringuala elamute maa-alal, sinna võib

ehitada ka elamist mittehäirivaid töökohti. See ala on ette nähtud tihehoonestusmaa-alana.

10.5. Vaidlustatud otsuses ei ole kaalutlusvigu. ÜP-d muutva DP võib koostada, kui selleks

on piisav avalik huvi. Avalikes huvides on kergliiklustee rajamine. Samuti muutuvad

planeeritava maa-ala keskkonna tingimused paremaks, kuna likvideeritakse biotiigid,

ehitatakse välja kanalisatsioonitrass ja korrastatakse planeeringuala. DP-s täpsustatakse

elamute rajamiseks kavandatava ala ulatust. Planeeritavad üksikelamud moodustavad

lähiümbruse hoonestusega ühtse terviku. Planeeringuga kavandatu sobitub asukohta, kuna ala

piirneb osaliselt maatulundusmaaga ja osaliselt elamumaa kruntidega. Avalikes huvides ei

ole, et Kaili kinnistu oleks võsastunud ja hooldamata. Jälgimäe küla elanikud avaldasid DP-le

2007. a toetust, sh taandati enda varasem vastuseis. Ainus isik, kes ei ole DP-järgse

lahendusega nõus, on kaebaja. DP-s on olemas lahendus planeeringualal veevarustuse ja

olmereovee kanalisatsiooniga tagamiseks. Liiklusest tingitud müra on käsitletud seletuskirjas,

tuues välja konkreetsed abinõud liiklusmüra ja radooniohu vähendamiseks (aknad,

vundament, kõrghaljastusega alad). Terviseamet on DP kooskõlastanud. Saku Maja AS ei ole

DP kooskõlastaja PlanS 2003–2015 § 17 lg 2 mõistes. Saku Maja AS väljastas 02.02.2016

tehnilised tingimused planeeritava ala veevarustuse lahendamiseks ja olmereovee

kanalisatsiooni lahendamiseks. Saku Maja AS 02.02.2016 antud tehnilised tingimused

kehtisid DP vastuvõtmisel 13.10.2016, mis on kooskõlas Plans 2003–2015 § 18 lg-ga 1.

10.6. KSH

jäeti

algatamata,

kuna

planeeritud

tegevusega

ei

kaasne

olulisi

keskkonnamõjusid. Samal seisukohal on olnud Keskkonnaamet (KeA). Planeeritav tegevus

avaldab keskkonnale isegi positiivset mõju, Teated KSH kohta avaldati 02.09.2015 ja

11.09.2015. KeA 15.03.2016 korraldusega määrati Jälgimäe tee 51 kinnistu olemasoleva

puurkaevu sanitaarkaitseala ulatuseks 30 meetrit. Kaebaja väide savi maardlaga arvestamata

jätmise kohta on väär. Maa-ameti geoinfosüsteemi maardlate rakenduse kaardi kohaselt ei asu

planeeritaval alal ühtegi maardlat; samuti ei nähtu seda keskkonnaregistrist. ÜP seletuskirja p

2.3.3. mõistes ei ole seega tegemist ehituskeelualaga. Korterelamute ehitamisel lähtutakse

ehitusgeoloogilisest uuringust.

10.7. Avalikkuse kaasamise ja teavitamise nõudeid ei ole rikutud. Avalikkus on olnud DP

menetlusse kaasatud PlanS 2003–2015 sätestatud nõuete alusel. DP materjalid on olnud Saku

Vallavalitsuses ja veebilehel kättesaadavad. DP avalikust väljapanekust teavitati ajalehes

Saku Sõnumid ja Eesti Päevaleht, tähtkirjadega puudutatud isikuid. Avalikust arutelust

teavitati ajalehes. Kaebaja ei nõustunud vallavalitsuse põhjendustega ega loobunud

vastuväidetest. Saku Vallavalitsus on vastavalt maavanema soovitusele DP seletuskirja

täiendanud. Maavanema heakskiidu kohaselt ei ole avalikkuse kaasamise nõudeid rikutud.

Kaebaja vastuväidetele on vastatud. Kaebaja vaie DP vastuvõtmise otsuse kehtetuks

tunnistamiseks jäeti rahuldamata.

10.8. DP menetlus on toimunud kooskõlas seadusega. Kaebaja õigusi ei ole rikutud. Puise ja

Niidu kinnistute kokkupuude Kaili kinnistuga on minimaalne. Planeeringualale pääseb ligi,

ilma et peaks kaebaja kinnistuid läbima. DP-järgsete hoonete väljaehitamine ei kitsenda

kaebaja võimalusi oma omandit kasutada.

11. Kolmandad isikud kaebuse kohta seisukohta ei esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

12. HKMS § 283 lg 1 kohaselt hinnatakse kaebeõigust kaebuse esitamise ajal kehtinud

seadusest lähtudes. Vaidlustatud DP kehtestati 18.05.2017 otsusega, mistõttu tuleb

kaebeõiguse hindamisel lähtuda kehtivast HKMS-st ja PlanS-st. HKMS § 44 lg-te 1–2

3-17-1923

6(12)

kohaselt võib isik pöörduda halduskohtusse kaebusega üksnes oma õiguste kaitseks; avaliku

huvi kaitseks võib kaebuse esitada vaid seaduses sätestatud juhul. PlanS §-s 141 sätestatakse

igaühe õigus vaidlustada DP kehtestamise otsus nii subjektiivsete õiguste kui avaliku huvi

kaitseks. Riigikohtu praktikas on selgitatud, et kuna tegemist on erinevate alustega kaebuse

esitamiseks, peavad kaebuse alused ja osad olema piiritletud ja eristatavad (RKHKo

24.05.2010 otsus haldusasjas nr 3-3-1-29-10, p 16; 25.09.2008 otsus haldusasjas nr 3-3-1-15-

08, p 17). Nimelt on DP kehtestamise otsuse näol tegemist kaalutlusõiguse alusel antud

haldusaktiga, mistõttu tuleb subjektiivsete õiguste rikkumise väiteid kontrollides kohtul

hinnata, kas õiguste riive oli proportsionaalne ning kas järgitud on ühetaolise kohtlemise

nõuet. Sarnast kaalumist ei tehta, kui kaebus on esitatud avaliku huvi kaitseks, kuna puuduvad

puudutatud isikud (RKHKo 25.09.2008 otsus haldusasjas nr 3-3-1-15-08, p 17).

Kaebajale kuuluvad DP ala lähedal asuvad Niidu ja Puise kinnistud. Niidu kinnistu asub

planeeringualast teisel pool Jälgimäe teed ning Puise kinnistu külgneb lõuna pool Jälgimäe tee

51 kinnistuga. Kaebaja ei ole kaebuses välja toonud asjaolusid, kust nähtuks, missuguseid

talle kuuluvaid subjektiivseid õigusi võiks DP kehtestamine riivata. Kaebuses ja 19.03.2018

vastuväites kajastatud seisukohad vastustaja väidetele seonduvad sooviga kaitsta avalikku

huvi DP vastuolu tõttu seaduse või muu õigusaktiga. Seega isegi, kui mõne normi eesmärgiks

on kaitsta kaebajale kuuluvat õigust, siis kaebaja ei ole näidanud, millist õigust. Sellisena

tuleb kaebust menetleda populaarkaebusena.

13. Õ. Toom esitas taotluse DP algatamiseks 10.06.2004. DP võeti algselt vastu 10.05.2007

otsusega nr 50 ja kehtestati 13.09.2007 otsusega nr 92. Sel ajal kehtis 1993. a vastu võetud

Saku valla ÜP, mille kohaselt oli DP ala kavandatud elamumaaks tihehoonestusmaa-alana,

kus asuvad ühepereelamu krundid suurusega 0,25 ha, ka sektsioon- ja ridaelamud (vastustaja

27.10.2017 vastus kaebusele, lisa 3). Saku Vallavolikogu tunnistas 08.04.2010 otsuses nr 48

vajadust tunnistada kehtetuks Kaili ja Jälgimäe tee 51 DP selle vastuolu tõttu 09.04.2009

otsusega nr 22 kehtestatud Saku valla ÜP-ga. Huvitatud isik esitas 31.12.2014 Saku

Vallavalitsusele avalduse DP kehtetuks tunnistamiseks seoses menetlusreeglite rikkumisega.

Ühtlasi soovis ta DP uuesti kehtestamist pärast maavanema järelevalvemenetlust. Saku

Vallavolikogu 22.01.2015 otsusega nr 9 tunnistati kehtetuks 10.05.2007 otsus nr 50 DP

vastuvõtmise ja 13.09.2007 otsus nr 92 DP kehtestamise kohta. Järgnevalt jäeti 27.08.2015

otsusega nr 68 algatamata KSH, 13.10.2016 otsusega nr 128 võeti DP vastu, 20.04.2017

volikogu istungil ei leidnud DP kehtestamine poolehoidu ning 18.05.2017 võeti vastu DP

kehtestamise otsus.

14. Poolte vahel, ei ole vaidlust, et Kaili ja Jälgimäe tee 51 DP on ÜP-d muutev DP. DP-s

tehakse ettepanek muuta planeeritava ala maakasutuse juhtotstarvet ning paiknemist, samuti

ehitusõigusega katastriüksuste suuruse nõuet hajaasustusega alal, mis tähendab, et tegemist on

DP-ga, milles tehakse ettepanek ÜP muutmiseks. Poolte vahel käib vaidlus peaasjalikult selle

üle, kas DP kehtestamisel on järgitud menetlusreegleid ning kas võimalikel minetustel on

selline kaal, mis toob kaasa DP kehtestamise otsuse tühistamise. Kohtu hinnangul tuleb asja

lahendamisel esmalt selgeks teha, mis tähendus on Saku Vallavolikogu otsusel, millega

tunnistati kehtetuks DP vastuvõtmise ja kehtestamise otsused ning seejärel hinnata,

missuguseid menetlusreegleid tuli planeerimismenetluses järgida ja kas seda on tehtud.

15. DP kehtestamise otsus on haldusakt. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg 2 kohaselt

kehtib haldusakt kuni selle kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga

antud õiguse realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Vaidlus puudub, et DP-d ei ole asutud ellu viima. Erinevalt ehitusloast ei ole DP-le seatud

kehtivusaega. Seega kehtis DP kehtestamise otsus kuni selle kehtetuks tunnistamiseni

haldusorgani poolt. Iseenesest on õige kaebaja seisukoht, et DP kehtetuks tunnistamist

võimaldas 22.01.2015 otsuse tegemise ajal kehtinud PlanS v.r. § 27. DP kehtetuks

3-17-1923

7(12)

tunnistamine tähendab omakorda, et haldusmenetlusel, mis päädis DP vastuvõtmisega,

õiguslikku siduvust ei ole. Arvestades planeerimismenetluse etapilisust, ajamahukust ja

haldusmenetluse põhimõtteid, nagu eesmärgipärasus ja efektiivsus, tuleb õigeks pidada

vastustaja seisukohta, et kehtetuks saab tunnistada ka DP vastuvõtmise ja kehtestamise otsust,

ilma et tunnistataks kehtetuks DP.

Praegu on selge, et huvitatud isik ei taotlenud DP kehtetuks tunnistamist. Huvitatud isik

taotles DP kehtestamise otsuse kehtetuks tunnistamist, kuna otsuse tegemisel oli rikutud

menetlusreegleid. Vastavalt ei tunnistanud haldusorgan DP-d kehtetuks: 22.01.2015 otsusega

tunnistati kehtetuks DP vastuvõtmise ja kehtestamise otsused. Huvitatud isiku taotlust tuli

käsitleda menetluse uuendamise taotlusena ja seda haldusorgan ka tegi. Sisuliselt soovis

huvitatud isik juba tehtud otsustuse uuesti otsustamist. Olukorras, kus sama küsimus on

haldusorgani poolt juba otsustatud, tuleb sama sisuga taotlust mõista menetluse uuendamise

taotlusena. Käesoleval juhul esitas huvitatud isik haldusorganile taotluse DP kehtestamiseks,

mis oli haldusorgani poolt juba lahendatud. Kui haldusorgan saab sellise taotluse, on tal

võimalik tuvastada, et esinevad HMS § 44 lg-s 1 sätestatud alused menetluse uuendamiseks ja

menetlus uuendada või selgitada, et HMS § 44 lg-s 1 sätestatud aluste puudumise tõttu

menetlust ei uuendata ja haldusakti kehtetuks ei tunnistata. Menetluse uuendamine ei ole

välistatud ka juhul, kui see ei ole õigusnormidest tulenevalt kohustuslik. Kui haldusorgan on

kord juba haldusmenetluse lõpetanud, ei saa uuendamine toimuda siiski kergekäeliselt.

Uuendamise vajadust hindab haldusorgan kaalutlusreeglite kohaselt. Kohtupraktikas on

leitud, et menetluse uuendamine ei pea olema selgesõnaline, vaid piisab sellest, kui

haldusorgan on asunud taotlust sisuliselt läbi vaatama (Tallinna Ringkonnakohtu 18.11.2016

määrus haldusasjas nr 3-16-812, p-d 15–17).

HMS § 65 lg-s 1 sätestatakse, et haldusakti, mis oli andmise ajal õigusvastane, võib isiku

kasuks kehtetuks tunnistada nii edasiulatuvalt kui tagasiulatuvalt. Kohus möönab, et huvitatud

isik võis soovida DP kehtestamise otsuse kehtetuks tunnistamist ja menetluse uuendamist,

kuna ÜP-ga vastuolus oleva DP alusel ei saaks talle väljastada ehitusluba. Seega on DP

kehtestamise otsuse kehtetuks tunnistamine teda tegelikult soodustav. Vaidlust ei ole, et

13.09.2007 otsusega kehtestatud DP oli õigusvastane. Saku Vallavolikogu võis seega otsused

kehtetuks tunnistada. Menetluse uuendamise kohustuslikud alused on sätestatud HMS § 44 lg-

s 1, kuid haldusorgan võib menetluse kaalutlusõiguse alusel uuendada ka muul alusel.

Asjaoludest ei nähtu, et menetluse uuendamisel oleks lähtutud meelevaldsetest kaalutlustest.

Menetlus uuendati, et piirkond ruumiliselt planeerida: kehtiva ÜP kohaselt on seal pere- ja

ridaelamu maa. Menetluse uuendamisel tuleb järgida uuendamise ajal kehtivaid

menetlusreegleid, seega lähtuda tuli PlanS v.r.-st (RT I, 13.03.2014, 97). HMS § 44 lg 4

kohaselt ei tule korrata menetlustoiminguid, mida menetluse uuendamise põhjused ei puuduta.

Eelnevat arvestades ei nõustu kohus kaebajaga, et vastustaja oleks pidanud alustama DP

menetlust algusest peale, kuna menetlus oli lõppenud. Kui menetlus on lõppenud, kuid

esinevad alused selle uuendamiseks, võib menetluse uuendada. Kaebaja viited Riigikohtu

09.06.2004 otsusele haldusasjas nr 3-3-1-28-04 ei ole asjakohased. Selles haldusasjas pidas

Riigikohus pooleaastast ajavahemikku DP kehtestamise otsuse hääletuse ja kehtestamise

vahel liialt pikaks, leides, et asjas võis tekkida selle aja jooksul uusi huvitatud isikuid ning

planeerimismenetlust tuli alustada otsast peale. Planeerimismenetlus oli planeeringu

kehtestamata jäämise tõttu vahepeal ka lõppenud, mistõttu oli erinevate menetlustoimingute

vahel

võrdlemisi

pikk

ajavahemik.

Käesoleval

juhul

uuendas

haldusorgan

planeerimismenetluse ning kaasas menetlusse puudutatud isikud, kellel oli võimalus

planeeringule vastu vaielda. Kaebaja on seda ka teinud. Menetlusteave avalikustati.

Asjaoludest ei nähtu, et puudutatud isikutel ei oleks olnud võimalust avaldada planeeringu

osas oma seisukohta. Lisaks puudutatud isikute kaasamisele saadi kooskõlastused

3-17-1923

8(12)

asjaomastelt asutustelt ning toimus maavanema heakskiiduga lõppenud järelevalvemenetlus.

Eelnevat arvestades ei nõustu kohus kaebajaga, et kaasamise ja teavitamise nõudeid oleks

rikutud. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu DP kehtestamisega, ei tähenda, et teda ei oleks

menetlusse kaasatud.

16. Kaebaja leiab, et DP kehtestamine on õigusvastane, kuna samaaegselt kehtivad nii DP

kehtestamata jätmise otsus kui DP kehtestamise otsus. On tõsi, et Saku Vallavolikogu ei

toetanud 20.04.2017 istungi protokolli kuuendas päevakorrapunktis Kaili ja Jälgimäe tee 51

kinnistute DP kehtestamist. Protokolli kohaselt tuli hakata koostama DP kehtestamata jätmise

eelnõud, kus volikogu pidi enda otsust põhjendama. 18.05.2017 otsusega nr 21 aga DP

kehtestati.

Kohus nõustub vastustajaga, et 20.04.2017 protokollilise otsuse näol ei ole tegemist

haldusaktiga HMS § 51 lg 1 mõistes. Iseenesest võib protokolliline otsus olla haldusakt.

Tähtis ei ole, mis nimetus haldustegevusele on antud, vaid haldustegevuse sisu. ÜP-d muutva

DP kehtestamine on KOKS § 22 lg 1 p 33 kohaselt volikogu pädevuses. KOKS § 34 lg 1

kohaselt otsustatakse volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi hääletamise teel. Saku valla

põhimääruse § 19 lg 4 kohaselt võetakse volikogu õigusakt vastu poolthäälte enamusega, kui

seaduses ei ole sätestatud volikogu koosseisu häälteenamuse nõuet. Volikogu koosseisu

häälteenamusega tehtavad otsustused on sätestatud KOKS § 45 lg-s 5. Sellest sättest ei nähtu,

et ÜP-d muutva DP kehtestamiseks oleks vaja volikogu koosseisu poolthäälte enamust. Seega

iseenesest oli volikogu 20.04.2017 istungil otsustusvõimeline. DP kehtestamise otsuse eelnõu

ei kogunud volikogu häälteenamust. See aga ei tähenda, et volikogu oleks konkludentselt

vastu võtnud otsuse DP kehtestamata jätmise kohta. Volikogule ei olnud esitatud ettepanekut

DP kehtestamata jätmise kohta, vaid eelnõu DP kehtestamiseks. Teisisõnu ei hääletanud

volikogu selle üle, kas DP jätta kehtestamata, vaid selle üle, kas DP kehtestada. Volikogu

hääletustulemusest nähtuv otsustus on seega suunatud haldusorganile endale: see on sisendiks

DP kehtestamata jätmise otsuse ettevalmistamisel, et eelnõu seejärel volikogule esitada. Kuna

20.04.2017 protokollilise otsuse näol ei ole tegemist haldusaktiga, ei kehti korraga DP

kehtestamata jätmise otsus ja DP kehtestamise otsus.

Asjaolu, et tegemist ei ole haldusaktiga, tähendab ka seda, et selle täitmine ei olnud

haldusorganile kohustuslik. Kaebaja viited KOKS §-le 30 ei ole asjakohased. Vallavolikogu

otsustada on, kas haldusakt kehtestada või mitte. See, kuidas käib otsuse eelnõu

ettevalmistamine vallavolikogus, on vallavolikogu sisesuhte küsimus. Kohtu pädevuses ei ole

hinnata selle tegevuse õiguspärasust. Kohus möönab, et asjaolu, et 20.04.2017 istungil ei

leidnud DP kehtestamise otsus poolehoidu, tekitab küsimuse, miks DP kuu aega hiljem

kehtestati, kuid eelnõu taasesitamine volikogule ei ole keelatud. Asja materjalidest ei nähtu, et

otsuse vastuvõtmisel oleks menetluskorda rikutud (volikogu päevakord vms).

17. Nagu eelnevalt viidatud, puudub poolte vahel vaidlus selles, et DP-s tehakse ettepanek

ÜP muutmiseks. Selles tehakse ettepanek planeeritava ala maakasutuse juhtotstarbe ja

katastriüksuste suuruse nõude muutmiseks. Sisuliselt tehakse ettepanek uue tiheasutusala

määramiseks. PlanS v.r. § 9 lg 7 kohaselt võib DP põhjendatud vajaduse korral sisaldada

kehtestatud ÜP põhilahenduse muutmise ettepanekuid. Samas loetletakse alused, mida

loetakse põhilahenduse muutmiseks. Sama paragrahvi lõikes 71 sätestatakse, et kui DP

sisaldab kehtestatud ÜP põhilahenduse muutmise ettepanekut, kuulub DP koosseisu ÜP teksti

ja jooniste vastava osa muudatuste ettepanek. Praegu on DP seletuskirja III osas selgelt

eristatud, milles seisneb ÜP muutmise ettepanek. Küsimus sellest, kas ÜP muutmiseks DP-ga

oli põhjendatud vajadus, on seotud kohaliku omavalitsuse kaalutlusõigusega.

18. Kohtu hinnangul ei ole otsuse tegemisel rikutud kaalutlusreegleid.

3-17-1923

9(12)

18.1. Riigikohus on oma 18.02.2002 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-8-02 märkinud, et

planeerimisotsused on oma spetsiifilise olemuse tõttu vaid piiratud ulatuses kohtu poolt

kontrollitavad ja isikud, kelle õigusi ja vabadusi planeeringud riivavad, on oma õiguste

kohtulikul kaitsmisel õigustatud nõudma eelkõige õiguslike hü vede õiglase kaalumise

kontrollimist (p 6). Kohus möönab, et kohaliku omavalitsusüksuse lai kaalutlusruum

planeerimisotsuste tegemisel on mõnevõrra ahenenud DP-de puhul, milles tehakse ettepanek

ÜP muutmiseks. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et DP-ga ÜP muutmine saab olla vaid

erandlik, kuna DP koostatakse üldjuhul selleks, et saavutada ÜP-ga kavandatu elluviimine

(Riigikohtu 03.12.2012 otsus nr 3-3-1-47-12, p 20 ja seal viidatud varasem praktika). Selle

vastu, et DP koostatakse vastavuses ÜP-ga ja ÜP-s kavandatu elluviimiseks, esineb kaalukas

avalik huvi. ÜP põhilahenduse muutmiseks peab olema põhjendatud vajadus.

18.2. Vastustaja on põhjendanud ÜP muutmise ettepanekut sisaldava DP kehtestamist

avaliku huviga. Vaidlustatud otsuse kohaselt on avalikkusel huvi kergliiklustee ja paranevate

keskkonnatingimuste vastu (likvideeritakse potentsiaalselt ohtlikud biotiigid, rajatakse

ühiskanalisatsioon, virgestusala, paraneb planeeringuala väljanägemine). Praegu on enamus

planeeritavast alast võsastunud ja hooldamata. Planeeritavad elamud moodustavad jällegi

olemasoleva asustusega ühtse terviku. Kaebaja on välja toonud, et avalikku huvi

kergliiklustee rajamise vastu ei saa arvestada, kuna kergliiklustee on juba rajatud. Kaebaja on

seisukohal, et vastustaja ei ole näidanud põhjuseid, miks ei saa avaliku huvi aluseks olevaid

asjaolusid saavutada ÜP-ga kooskõlas oleva DP kehtestamisega.

18.3. Iseenesest on ÜP-kohaselt Kaili ja Jälgimäe tee 51 planeeringuala pere- ja

ridaelamumaa, s.o tegemist on perspektiivse elamumaaga. ÜP kohaselt ei ole sinna aga

planeeritud korterelamuid, tegemist ei ole ka perspektiivse tiheasustusalaga. Kohtu hinnangul

on vastustaja toodud kaalutlused ÜP-d muutva DP kehtestamiseks siiski piisavad, kuna

vastavad üldistele ÜP eesmärkidele ega ole nendega vastuolus. ÜP seletuskirja p 2.16

kohaselt on ÜP-d muutva DP koostamise eelduseks piisava avaliku huvi olemasolu, kusjuures

selle määratlemisel lähtutakse vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest. ÜP muutmiseks

põhjendatud vajaduse äratundmiseks on Saku Vallavolikogul planeerimismenetlusele omane

lai kaalutlusruum. ÜP muutmine võib toimuda DP-s sisalduva muudatusettepanekuga, nagu

maa-ala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste määramine, uue tiheasustusala määramine või

olemasoleva laiendamine, põhiliste tehnovõrkude trasside ja tehnorajatiste asukoha

määramine jms). Samal ajal on Saku valla olulisemateks infrastruktuuriprojektideks

seletuskirja kohaselt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kergliiklusteede võrgustiku

väljaehitamine. Elamute maksimaalse kõrguse osas sätestatakse ÜP seletuskirja p-s 2.3.6, et

elamute ja aiamajade naabrusesse ei või ehitada üle ühe korruse olemasolevatest elamutest ja

aiamajadest kõrgemaid hooneid.

DP-s nähakse muu hulgas ette terviklik ühisveevärgi ja -kanalisatsioonilahendus, samuti

kergliiklusteede võrgustiku rajamine. Mõlemad infrastruktuuriprojektid on ÜP seletuskirja

kohaselt valla arenguperspektiivist olulised. ÜP-s endas aga nähakse ette võimalus uue

tiheasustusala määramiseks ÜP muutmisettepanekut sisaldavas DP-s. Kavandatavad ehitised

ei ole ka kõrgemad, kui ÜP järgi lubatud. Vastustaja võis kaalumisel arvesse võtta ka

kinnistute korrastamist ning potentsiaalselt ohtlike biotiikide likvideerimist, sest eeldatavalt

on avalikkusel huvi korrastatud ja ohutu ümbruse vastu. Asjaolu, et ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni rajamine planeeritakse pikema aja jooksul, ei tähenda, et DP-d ei saaks

kehtestada. Kohalik elanikkond, v.a kaebaja, ei ole DP-d pärast menetluse uuendamist

vastustanud. Arvestada tuleb ka seda, et ÜP peab eluga kaasas käima. Kehtiv ÜP kehtestati

09.04.2009 otsusega nr 22, s.o sisuliselt üheksa aastat tagasi majandussurutise alguses.

Selleks, et ÜP vastaks kaasaegsetele nõudmistele, ongi seaduses ette nähtud võimalus teha

3-17-1923

10(12)

põhjendatud vajadusel DP-s ettepanek selle muutmiseks. Seda võimalust on vastustaja

kasutanud, pidades vajalikuks ÜP-d muutva DP kehtestamise.

Kohus siiski möönab, et kui juba ÜP koostamise käigus oli teada, et Kaili ja Jälgimäe tee 51

DP-s on muudetud planeeritava ala maakasutuse juhtotstarvet ja katastriüksuste suurust, siis

oleks võinud seda ÜP-s kajastada. Nimelt kehtestati sisuliselt juba 13.09.2007 sarnane DP, s.o

enne kehtiva ÜP kehtestamist. Nii pidi ÜP kehtestamisel olema piirkonna arengusuund

vähemalt etteaimatav.

19. ÜP seletuskirja p 2.3.3. kohaselt on ehituskeelualad maardlate alad. Maardlad on kantud

Keskkonnaregistrisse ning Keskkonnaregistri maardlate nimistu andmed on avalikustatud

Maa-ameti maardlate kaardirakenduse kaudu. Maa-ameti maardlate kaardirakendusest ei

nähtu, et Kaili kinnistul oleks savimaardla. Seega ei pidanud savi leidumist Kaili kinnistul

kaalutlusena arvestama.

20. Kaebaja väitel on DP algatamise otsused tühised, kuna algatamise ajal kehtinud Saku

valla ehitusmääruse kohaselt pidi ÜP-d muutva DP algatama volikogu. Vastustaja hinnangul

ei olnud DP selle algatamisel ÜP-ga vastuolus, kuna 1993. a kehtestatud ÜP kohaselt asus

planeeringuala elamute maa-alal, sinna võis ehitada elamist mittehäirivaid töökohti. See ala

oli ette nähtud tihehoonestusmaa-alana. Kohus selgitab, et otsustused haldusmenetluse

algatamise kohta on kohtupraktikas peetud menetlustoiminguteks. Seega ei saa need olla

tühised, vaid õigusvastased. Kohtu hinnangul tähendas planeerimismenetluse uuendamine

ühtlasi seda, et kogu menetlus pidi olema kooskõlas PlanS v.r., Saku Vallavolikogu

14.09.2009 määrusega nr 5 „Saku valla ehitusmäärus“ ning Saku valla ÜP-ga.

Vaidlust ei ole, et DP algatamise otsused on teinud Saku Vallavalitsus (kaebuse lisa 16).

Jälgimäe

kinnistu

osas

pole

küll

otsust

DP

algatamise

kohta

esitatud,

kuid

menetlusdokumentides on läbivalt märgitud, et selle algatas Saku Vallavalitsus. Kohtul

puudub alus selles kahelda. Kohus nõustub kaebajaga, et DP algatamise ajal kehtinud Saku

valla ehitusmääruse (Saku Vallavolikogu 13.11.2003 määrus nr 20 „Saku valla ehitusmääruse

kinnitamine. – KO 2003, 189, 2552) § 3 p 3 kohaselt oli volikogu pädevuses ÜP-d muutva DP

algatamine. Sama nõue tuleneb ka Saku Vallavolikogu 14.09.2009 määruse nr 5 „Saku valla

ehitusmäärus“ § 3 p-st 3. Poolte vahel puudub vaidlus, et DP sisaldab ÜP muutmise

ettepanekut, mistõttu pidi selle algatama Saku Vallavolikogu. Oluline ei ole, kas DP

algatamise ajal tegi seda pädev haldusorgan. Kohus siiski märgib, et 1993. a ÜP väljavõttest

(vastustaja 27.10.2018 vastus, lisa 3) nähtub, et planeeringuala on kavandtatud elamu-maa-

alana (krundid suurusega 0,25 ha) ning see on ette nähtud tihehoonestusmaa-alaks. Seega ei

nähtu, et vähemalt Kaili kinnistu osas oleks DP selle algatamisel teinud ettepaneku ÜP-d

muuta. Jälgimäe tee 51 kinnistu osas ei saa kohus seisukohta võtta, kuna selle kohta pole

tõendeid esitatud, sh mis tingimustel DP algatamist taotleti. Pigem tuleb nõustuda kaebajaga,

et see võis olla ÜP-d muutev, kuna planeeritav ala oli nähtud ette elamute, mitte

korterelamute ehitamiseks või olemasoleva korterelamu laiendamiseks. Igal juhul tuleb

menetlustoimingu õigusvastasust kõrvutada teiste menetluslike minetustega.

21. Kaebaja on ka seisukohal, et KSH algatamata jätmine oli õigusvastane, kuna esitatud

asjaoludest nähtub üheselt, et DP läbiviimisega kaasneb oluline keskkonnamõju. Kohus selle

seisukohaga ei nõustu. Saku Vallavolikogu otsustas KSH algatamata jätta 27.08.2015

otsusega nr 68, kuna eelhinnangu põhjal oluline keskkonnamõju puudus. Sealjuures teatas

KeA oma 08.06.2015 kirjas nr HRJ 6-8/15/11736-2, et DP elluviimisega ei kaasne eeldavalt

olulist keskkonnamõju, mistõttu ei ole KSH algatamine vajalik. Praegu ei nähtu haldusasja

materjalidest, et KSH algatamata jätmine oleks olnud õigusvastane. Strateegilise

planeerimisdokumendi, sh DP, keskkonnamõju hindamise kohustuslikud alused tulenevad

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lg-st 1.

3-17-1923

11(12)

Praegusel juhul ei esine asjaolusid, mil KSH algatamine oleks olnud kohustuslik. KeHJS § 33

lg 2 p-s 1 sätestatakse, et KSH algatamise vajalikkust tuleb kaaluda ja anda selle kohta

eelhinnang, kui tehakse muudatusi ÜP-s. Vaidlust ei ole, et DP-ga muudetakse ÜP-d. KSH

algatamist ongi kaalutud ja antud selle kohta eelhinnang, küsides seisukohta asjaomastelt

asutustest. Ka KeA ei leidnud oma 08.06.2015 kirjas, et DP elluviimisega kaasneb oluline

keskkonnamõju, mistõttu ta ei pidanud KSH algatamist vajalikuks. KeA lähtus otsuse

tegemisel esitatud materjalidest, neis esitatud informatsioonist, planeeringuala lähiümbrusest,

looduslikest tingimustest ning kavandatavast tegevusest ning arvestas seda, et DP elluviimisel

peetakse silmas õigusaktidest tulenevaid nõudeid (jäätmekäitlus, veevarustus, reoveekäitlus),

kitsenduste ja piirangutega (veehaarde sanitaarkaitseala, maaparandussüsteemi eesvoolu

ehituskeeluvööndi ulatus).

22. Kohus nõustub vastustajaga, et Saku Maja AS ei ole PlanS v.r. § 17 lg 2 mõistes isik,

kellelt tuleb saada kooskõlastus DP kehtestamiseks. Saku Maja AS on koostöötegija PlanS

v.r. § 16 lg 1 p 6 mõistes, s.o olemasoleva või kavandatava tehnovõrgu omanik või valdaja.

Saku Maja AS kooskõlastusel on tähendus DP vastuvõtmisel PlanS § 18 lg 1 mõistes. Saku

Maja AS andis tehnilised tingimused 02.02.2016, seega olid need DP vastuvõtmise ajal

13.10.2016 kehtivad.

23. Kaebaja on teinud etteheiteid ka seoses geodeetilise plaani, puurkaevu ja müraga.

Kaebaja on õigesti märkinud, et DP koostamise algatamise ettepaneku tegemisel esitatakse

Saku Vallavolikogu 14.05.2009 määruse nr 5 „Saku valla ehitusmäärus“ § 2 lg 2 kohaselt

geodeetiline alusplaan, mis sama paragrahvi lõike 9 kohaselt ei tohtinud olla vanem kui kaks

aastat. 22.01.2015 otsus tähendas seda, et planeerimismenetlus tuli uuesti läbida DP

vastuvõtmise ja kehtestamise osas. Kuna DP koostamist ei algatatud, ei nõutud ka uut

geodeetilist plaani. Kohus leiab, et menetluse uuendamine tähendas ühtlasi seda, et uuendatud

menetlus pidi vastama PlanS v.r. ja Saku valla ehitusmääruses sätestatud nõuetele. Teisisõnu,

menetluse pidi läbi viima nende õigusaktide alusel, mis kehtisid DP menetluse uuendamise

ajal. Ajakohast geodeetilist plaani aga ei esitatud. Saku valla ehitusmääruse kohaselt ei ole

tegemist puudusega, kus DP koostamise algatamisest tuleb keelduda. Kohtu hinnangul on

tegemist puudusega, mida on võimalik kõrvaldada ehitusloa menetluses.

Kohus nõustub vastustajaga, et DP seletuskirja V osas kajastatud lahendus planeeringuala

veevarustuse ja olmereovee kanalisatsiooniga tagamiseks on piisav, et hajutada kahtlused, kas

puurkaev suudab planeeringuala veega varustada. Kohus nõustub vastustajaga, et Terviseamet

on DP kooskõlastanud. Tegemist ei ole tingimusliku kooskõlastusega, nagu väidab kaebaja.

DP seletuskirja IV-7 osas on liiklusest tingitud asjaolusid (müra, vibratsioon) ka arvestatud.

24. Kõike eelnevat arvestades, leiab kohus, et planeerimismenetluses tehti küll vigu, kuid

puudused ei ole sellised, mis oleksid mõjutanud asja otsustamist. HMS § 58 kohaselt ei saa

haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti

menetlusnõudeid või kui haldusakt ei vasta vorminõuetele, eeldusel, et eelnimetatud

rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Analoogia korras on HMS § 58 kohaldatav

ka halduskohtumenetluses: haldusakti tühistamist ei saa nõuda, kui haldusakti andmisel ei ole

järgitud menetlus- ja vorminõudeid, mis ei saanud mõjutada asja otsustamist. DP koostamise

algatamisel on rikutud menetlusnõudeid (pädev haldusorgan), samuti ei ole DP menetluses

esitatud geodeetilist plaani. Kohtu hinnangul ei too menetlustoimingu õigusvastasus siiski

kaasa haldusakti tühistamist. DP on alates 06.02.2007 olnud Saku Vallavolikogu menetluses

(kaebuse lisa 15) ning Saku Vallavolikogu on kujundanud selles osas oma seisukoha – seda

toetanud. Kuna vallavolikogu DP-d toetab, ei ole seda otstarbekas tühistada menetlusnõude

rikkumise tõttu. Kohtu hinnangul on geodeetilise plaani puudus võimalik kõrvaldada

ehitusloa menetluses. Tegemist ei ole ka alusega, miks jätta DP koostamine algatamata. Seega

3-17-1923

12(12)

ei ole põhjendatud vaidlustatud otsuse tühistamine. Kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus

rõhutab, et haldusorganil tuleb menetluse uuendamisel siiski arvestada riskiga, et eelnevalt

sooritatud

menetlustoimingud,

mida

ei

korrata,

võivad

olla

õigusvastased.

Menetlustoimingute õigusvastasus võib kaasa tuua haldusakti tühistamine, kui need mõjutasid

asja otsustamist.

25. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole

kohtule esitanud menetluskulusid tõendavaid dokumente, mistõttu jäävad menetlusosaliste

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee