1-07-15621/6 · 1-07-15621/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 1. septembril 2009. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-07-15621 Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Tõlk Antonina Muravjova Prokurör Jüri Vissak Kriminaalasi Süüdimõistetu Aleksei Gunditši tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu Aleksei Gunditš (isikukood: 37712250231; elukoht vabanemisel: xxx) Kaitsja Advokaat Andrus Repnau RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 432 lg-st 3, kohtunik määras:

jätta vabastamata Aleksei Gunditš temale Harju Maakohtu 26. märtsi 2008. a otsusega mõistetud 4 aasta ja 3 kuu pikkuse vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega.

Välja mõista Aleksei Gunditšilt riigituludesse määratud kaitsjale makstud tasu 1972.80 (üks tuhat üheksasada seitsekümmend kaks krooni 80 senti) krooni.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime.

Määruse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtulahend sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule

2 kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Menetluse käik ja asjaolud

Harju Maakohtu 26. märtsi 2008. a otsusega nr 1-07-15621 mõisteti Aleksei Gunditš süüdi ja karistati KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi 3 aasta 3 kuu pikkuse vangistusega ning KarS § 266 lg 2 p 3 järgi 2 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat ja 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu 23.03.2007. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse osa võrra, s.o 1 aasta vangistust, ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti Aleksei Gunditšile 4 aastat ja 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistusaja alguseks loeti 25.06.2007. a. Kohtuotsus jõustus 11.04.2008. a.

Kinnipeetava karistusaeg algas 25.06.2007. a ja lõpeb 24.09.2011. a. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemise võimalus KarS § 76 lg 2 p 1 alusel elektroonilise valve kohaldamisega tekkis 09.08.2009. a.

Aleksei Gunditšit on varem kriminaalkorras karistatud kolmel korral.

Kinnipeetav on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks tingimisi enne tähtaegse vabanemise korral.

Kriminaalhooldaja ei poolda Aleksei Gunditši tingimisi ennetähtaegse vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega, kuna süüdimõistetu ei pruugi toime tulla enesekontrolliga, tarbib narkootilisi aineid ja seega ei ole sobilik isik elektroonilise valve kohaldamiseks.

Kohtumenetluse poolte seisukohad

Aleksei Gunditš seletas, et vabanemisel asub ta elama vanemate juurde. Tal on elul uus mõte, varem pani ta kuritegusid toime, kuna arvas, et on HIV positiivne. Praeguseks on selgunud, et tervis on korras ja ta soovib elada normaalset elu. Ta on vanglas läbinud sotisaalprogrammid ja saab aru, mis on narkootikumid ja et need ei too midagi head.

Prokurör on seisukohal, et Aleksei Gunditšit ei saa karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada, kuna see on ennatlik. Tal on kanda karistust veel üle 2 aasta. Kui Aleksei Gunditš käitub edaspidi hästi, võib järgmise tähtaja saabumisel tema vabanemist toetada.

Kaitsja leidis, et Aleksei Gunditš on võimalik ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vabastada, kuna kõik tingimused selleks on olemas. Tuleb uskuda Aleksei Gunditšit, et ta on muutunud pärast seda, kui selgus, et ta pole on HIV-positiivne. Ta on vanglas korralikult käitunud, tema pere on raskes olukorras, kuna ema on ainuke, kes töötab. Emal on võimalik kindlustada teda töökohaga oma firmas.

Kohtuniku seisukoht

Aleksei Gunditš mõisteti kohtuotsusega süüdi tahtliku esimese astme kuriteo toimepanemises. KarS § 76 lg 2 p 1 järgi esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75

3 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Aleksei Gunditš on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral, elukoht on sobiv elektroonilise valveseadme paigaldamiseks ja käesolevaks ajaks on kantud enam kui pool mõistetud karistusest. Seega on olemas formaalne alus Aleksei Gunditši tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks.

KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Seadusandja on kõige olulisemaks kriteeriumiks ennetähtaegse vabastamise otsustamisel seadnud toimepandud kuriteo asjaolud. Hetkel kannab Aleksei Gunditš karistust esimese astme kuriteo- narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest isikute grupi poolt. See ei ole olnud juhuslik episood tema elus. Ta on uue kuriteo toime pannud katseajal, olles eelnevalt karistatud muu hulgas ka narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Samuti on Aleksei Gunditšit korduvalt väärteokorras karistatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 alusel. Seega on Aleksei Gunditši eelnev käitumine näidanud, et uute kuritegude toimepanemise risk on süüdimõistetu puhul suur, eriti narkootikumide tarvitamise korral. Süüdimõistetul on pikaajalise narkootikumide tarvitamise tõttu tekkinud lai tutvusringkond, mis koosneb peamiselt kriminaalse taustaga isikutest. Kuigi Aleksei Gunditš kinnitas, et ta hoidub selliste inimestega suhtlemast, ei ole tulenevalt tema kohta vangla poolt antud iseloomustusest kindlust, et ta ka tegelikult suudab seda. Ta on vangla hinnangul emotsionaalselt teiste isikute poolt mõjutatav, ta küll tunnistab probleeme, kuid ei suuda neid sihipäraselt lahendada, elab illusioonides. Viimase kuriteo toimepanemisest, mil Aleksei Gunditšit karistati erinevate narkootiliste ainete omandamise ja valdamise eest, on möödunud ainult kaks aastat, mis on liiga lühike aeg selleks, et kohus oleks veendunud Aleksei Gunditši edaspidises õiguspärases käitumises. Eeltoodud põhjustel jätab kohus Aleksei Gunditši tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata.

Menetluskuludeks on määratud kaitsjale makstud tasu 1972.80 krooni, mis tuleb süüdimõistetul vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitada.

Ingeri Tamm Kohtunik