2-18-2663/8 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Mõtsnik

Määruse tegemise aeg ja koht

2. aprill 2018.a kell 14.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-2663

Tsiviilasi

M.U avaldus pankroti välja kuulutamiseks

Menetlusosalised

Avaldaja/võlgnik: M.U (isikukood XXX, elukoht Madala 4 –

3, Tallinn, e-post)

Ajutine pankrotihaldur: I.B (asukoht Roseni 7, Tallinn, tel:

5018178, e-post)

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine

Kohtuistungi toimumise aeg

21. märts 2018. a

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada M.U avaldus pankroti välja kuulutamiseks.

2. Kuulutada välja M.U (isikukood XXX, elukoht Madala 4 – 3, Tallinn, e-post)

pankrot 2. aprillil 2018.a kell 14.00.

3. Nimetada M.U pankrotihalduriks I.B (asukoht Roseni 7, Tallinn, tel 5018178, e-

post).

4. Määrata M.U võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 17. aprill 2018.a algusega

kell 13.30 Tallinnas Kentmanni 13 asuvas Harju Maakohtu saalis nr 418.

5. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma

enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende

tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik

isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest

haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning

võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue

vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise

korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti

väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

6. Saata määruse ärakiri M.U-le ja pankrotihaldurile.

7. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

8. Määrata M.U ajutise halduri I.B töötasuks 540 eurot.

9. Menetluskulud jätta M.U kanda.

10. Hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasust 397 eurot, millele lisandub

käibemaks 79,40 eurot ja kanda see AT Kontor OÜ (14360417) arvelduskontole nr

EE472200221067993586.

11. Ajutise halduri tasu summas 63,60 eurot välja mõista M.U-lt ja kanda see AT

Kontor OÜ (14360417) arvelduskontole nr EE472200221067993586.

12. Avaldada teade pankroti väljakuulutamise

kohta väljaandes Ametlikud

Teadaanded (PankrS § 33 lg 1).

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest

väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni

kohtumaja kaudu.

Asjaolud

M.U esitas 19.02.2018 kohtule pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt on võlgniku maksejõuetus

tekkinud laenude võtmisest, mis kuhjusid ning mille tagasimaksmine muutus ebapiisava

sissetuleku, töö kaotuste ning kehva tervise tõttu võimatuks. Võlgniku kohustuste suuruseks on

ca 20 000 eurot. Võlgnik on töötu. Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise

menetluse algatamiseks. Kohus võttis 28.02.2018 määrusega avalduse menetlusse ja määras

ajutiseks pankrotihalduriks I.B .

Ajutise pankrotihalduri aruanne

I.B esitas 14.03.2018 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt tuvastas ajutine

haldur, et M.U kohustuste suuruseks võlausaldajate ees on 21 197 eurot. Võlgnikul puudub

vara. Haldur märgib, et võlgniku sissetulekut ei saaks seadusest tulenevalt arestida ega pöörata

sissenõuet kuni 500 euro ulatuses. Seega leiab haldur, et puudub piisav vara ja sissetulek

nimetatud suuruses kohustuste täitmiseks ning võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ajutine haldur

on seisukohal, et pankrotiseaduse §-s 22 lg 5 märgitud tähenduses on võlgniku maksejõuetuse

põhjuseks muu asjaolu. Ajutise halduri hinnangul viisid maksejõuetuseni võlgniku

majanduslikud valearvestused, sealhulgas võetud kiirlaenud, mida ei suudetud tagastada.

Ajutise halduri esialgsel hinnangul vara tagasivõitmiseks ja tagasinõudmiseks võimalused

puuduvad. Puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega

tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Kuivõrd võlgnik on esitanud kohustustest

vabastamise algatamise menetluse taotluse, siis teeb ajutine haldur kohtule ettepaneku

kuulutada välja võlgniku pankrot.

Kohtumääruse põhjendused

Kohtuistungil jäi avaldaja pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes

toodud seisukohtade juurde. Ajutine haldur on andnud nõusoleku jätkata M.U

pankrotihaldurina. Võlgnik ei ole ajutise halduri aruandele ning tasu ja kulutuste suurusele

vastuväiteid ei esitanud.

Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja M.U pankrot tuleb välja kuulutada.

Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 6 I.B, kes on

andnud selleks nõusoleku.

PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine

pankrotihaldur on leidnud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnikul on

kohustusi vähemalt 21 197 euro ulatuses ning vara sellise kohustuse täitmiseks puudub. Samuti

ei ole võimalik katta kohustusi võlgniku sissetulekust, kuivõrd seadusest tulenevalt ei saa

arestida ega pöörata sissenõuet kuni 500 euro ulatuses sissetulekule ning sotsiaaltoetuste arvelt

on kohustuste täitmine välistatud. Võlgnik on töötu.

Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku

maksejõuetus on püsiva iseloomuga.

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda.

PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus

menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse,

kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid.

Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohtule ei ole

teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg-le 2 tingiksid pankroti välja kuulutamata

jätmise. Kohus leiab, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse

algatamiseks ja ei esine PankrS § 171 lg-s 2 sätestatud aluseid, siis kuulutab kohus M.U

pankroti välja. Pankrotimenetluse käigus tuleb halduril anda täpsem hinnang vara

tagasivõitmise võimaluste ja maksejõuetuse põhjuste kohta.

PankrS § 91 lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest

kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige,

juriidilise isiku likvideerija ega prokurist.

Tartu Maakohtu registriosakonnale puudub vajadus saata määruse ärakiri, sest võlgnikul

puudub registrisse kantud vara.

PankrS § 85 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida

nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning

majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti

väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku

vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule

kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel

töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist.

PankrS § 89 lg 1 p 1 ja p 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega

sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes

kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida

teabe andmise kohustust või ei täida vande andmise kohustust.

PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise

halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt

on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus,

samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse

määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri

kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste

põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise

aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse

andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud

aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse

või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Lõike 6 kohaselt

võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu

ajutine haldur tegutseb.

PankrS § 150 lg 1 ja lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri

tasu pankrotivarast.

Käesoleval juhul puudub võlgnikul vara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid katta. Sisuliselt

on tegu situatsiooniga, kus avalduse menetlus raugeks pankrotti välja kuulutamata. Kuivõrd aga

võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise menetluse algatamise avalduse, tuleb pankrot

välja kuulutada. Pankrotiseadus võimaldab ajutise halduri tasu ja hüvitatavaid kulutusi hüvitada

riigi vahenditest vaid raugemise korral. Seega oleneb ajutise halduri tasu hüvitamine riigi

vahenditest sellest, kas raugemisaluse olemasolu korral tuleb siiski võlgniku pankrot välja

kuulutada või mitte. Kuna seaduse eesmärk ei tohiks olla sarnastes olukordades võlgnike

ajutiste haldurite erinev kohtlemine, tuleb PankrS § 23 lg 4 kohaldada ka juhtudel, kui

võlgnikul vara pole, kuid pankrot tuleb välja kuulutada, sest võlgnik on esitanud kohustustest

vabastamise avalduse.

Ajutine haldur on 14.03.2018 esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate

ülesannete täitmiseks kokku 6 h. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu

määrast 90 eurot ja palub määrata ajutise halduri tasuks 540 eurot. Kohus leiab, et eeltoodud

ulatuses märgitud tasu ja kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahu

ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri aruandele ning tasu ja kulude

arvestusele vastu vaielnud.

Ajutine haldur palub hüvitada tasu riigi vahenditest summas 397 eurot, millele lisandub

käibemaks 79,40 eurot ja kanda see AT Kontor OÜ (14360417) arvelduskontole nr

EE472200221067993586. Kohus mõistab vastavas summas ajutise halduri tasu välja riigi

vahenditest.

Ajutise halduri tasu summas 63,60 eurot mõistab kohus välja võlgnikult.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Mõtsnik

Kohtunik