4-17-6552/42 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 2. aprill 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-17-6552 (2330,17,006565) Kohtukoosseis Tiit Lõhmus Väärteoasi S.A väärteoasi NPALS § 15 1 lg 1 ja LS § 259 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus

Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 25. jaanuari 2018 otsus Apellatsiooni esitaja

menetlusaluse isiku S.A

kaitsja vandeadvokaadi abi Robert Sprengk Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalve ameti Ida prefektuur, esindaja Dmitri Narolin Menetlusalune isik S.A (isikukood XXX) Eesti Vabariigi kodanik; emakeel vene keel elukoht: K.

RESOLUTSIOON Viru Maakohtu 25. jaanuari 2018 otsus jätta muutmata ja menetlusaluse isiku S.A

kaitsja vandeadvokaadi abi Robert Sprengki apellatsioon jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD

Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ESIMESE ASTME KOHTU OTSUSE SISU 1. Viru Maakohtu 25.01.2018 otsusega tunnistati S.A süüdi LS § 259 lg 1 järgi ning NPALS § 151 järgi ning S.A karistati NPALS § 15 1 järgi KarS § 63 lg 1 ja VTMS § 108 p 9 alusel 5 päeva arestiga. 2. 29.11.2017 koostatud väärteoprotokolli AB 1498707 (2330,17,006565) kohaselt 29.11.2017

kell 21.07 Ida-Virumaal, Narvas, Tallinna mnt 12 jalakäija ületas teed reguleeritud

ülekäigurajal foori keelava punase tule ajal. Samuti indikaatorvahendiga RAPID STAT

S.A sülje proovis oli tuvastatud, et ta on tarvitanud narkootilist ainet (tetrahüdrokannabinool), ilma arsti ettekirjutuseta.

2

S.A rikkus NPALS § 3 lg-t 1 ning pani toime väärteo kvalifikatsiooniga NPALS § 15 1 lg 1. Samuti rikkus menetlusalune isik LS § 25 lg-t 3 ning pani toime väärteo kvalifikatsiooniga LS § 259 lg 1. 3. Maakohus leidis, et S.A süü väärtegude toimepanemises on tõendamist leidnud. 3.1. S.A pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritav NPALS § 15 1 lg 1 järgi. S.A poolt talle ette heidetava väärteo objektiivse koosseisu täitmine on tõendatud tema enda ütlustega, kus ta tunnistas ennast süüdi. Tema ütluste kohaselt näitas test kanepit. Ta on sellega osaliselt nõus. Sellepärast, et see oli kanepi põletamise jääkaine. Ta kraapis pudeli pealt tahisüsi, mis sinna jäi. Ta arvas, et seal ei ole narkootikume. Ta sai aru, et tegemist on kanepi jääkidega. See oli umbes nädal enne kui teda peatati, aga suitsetas kodus K. tänaval. Ta otsustas kasutada seda plastikpudelit suitsetamiseks, kuna oli ebameeldiv uudis, et emal on tervisega probleeme. Tal ei ole arsti ettekirjutust mõne narkootilise aine tarvitamiseks. Menetlusaluse isiku poolt talle ette heidetava väärteo objektiivse koosseisu täitmist tõendab ka

indikaatorvahendi kasutamise protokoll, mille kohaselt S.A suhtes 29.11.2017 kell 21.21 kasutati indikaatorvahendit Rapid STAT (8-rsm-0109), mille kehtivusaeg/kasutamisaeg on olnud kuni novembrikuuni 2018. Indikaatorvahendi näit oli positiivne. Indikaatorvahend on näidanud tetrahüdrokannabinooli tarvitamist. Kontrolli tulemusena tuvastati, et prooviandjal esinesid narkootilise aine tarvitamise tunnused: silmade punetus, suured silma pupillid, häiritud

reaktsioonikiirus, kõne kiire, selge aja-, isiku ja kohataju, isikul esinesid kerged häired koordinatsioonis ja käitumises rahutus ning omamehelik käitumine. S.A on nõustunud testi tulemusega.

Maakohtu hinnangul on usaldusväärselt tõendamist leidnud, et S.A oli 29.11.2017 tarvitanud ilma arsti ettekirjutuseta kanepit. Väärteoasja materjalidest ei nähtu arsti ettekirjutust kanepi kasutamiseks ning menetlusalune isik kinnitas, et sellesisulist ettekirjutust talle välja kirjutatud ei ole. Maakohus oli seisukohal, et S.A pani NPALS § 15 1 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime otsese tahtlusega. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on teda NPALS § 151 lg 1 (enne

01.01.2015 NPALS § 151

) järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest ehk kas narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise või väikses koguses valmistamise, omandamise

või valdamise eest, karistatud 5-l korral. Seega on alust arvata, et S.A on

narkootikumide sõltlane. Ühtlasi on S.A varasemalt samalaadsete tegude eest

karistatuna teadlik sellest, et kui tal puudub arsti luba, siis on keelatud narkootilisi aineid tarvitada. Samuti on üldteada asjaolu, et kanep kuulub keelatud ainete nimekirja. Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid S.A poolt toimepandud teos maakohtu hinnangul ei esinenud. 3.2.

S.A pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 259 lg 1 järgi. Maakohus leiab, et S.A poolt talle ette heidetava väärteo objektiivse koosseisu täitmine on tõendatud tema enda süüd omaksvõtvate ütlustega, milles maakohtul ei olnud alust kahelda.

Nimetatud ütluste kohaselt 29.11.2017 ületas ta teed Fama kaupluse kõrval Tallinna mnt tänaval. Seal, kus ta teed ületas oli valgusfoor. Valgusfooris põles punane tuli kui ta teed ületas. Esiteks ta tahtis väga WC-sse ja teiseks vaateväljas autosid ei olnud. Üldse ei olnud autosid näha.

Kaudselt tõendab menetlusaluse isiku poolt talle ette heidetava väärteo toimepanemist ka

indikaatorvahendi kasutamise protokoll, mille kohaselt S.A suhtes 29.11.2017 kell 21.21 kasutati indikaatorvahendit Rapid STAT (8-rsm-0109), mille kehtivusaeg/kasutamisaeg on olnud kuni novembrikuuni 2018 ja selle näit oli positiivne. Maakohus leiab, et narkootilise

3

aine eelnev kasutamine soodustas S.A poolt väärteo toimepanemist, kuna üldteada asjaoluna narkojoove suurendab riski liiklusalaste õigusrikkumiste toimepanemiseks.

S.A pani talle süüks arvatud väärteo toime otsese tahtlusega. Maakohus leiab, et S.A teadis, et ei tohi ületada sõiduteed valgusfoori punase (keelava) tule ajal ja tahtis seda, kuna tema ütluste kohaselt lähenevaid sõidukeid ei olnud ning tema tee ületamine ei tekitanud juhtidele ohtu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole maakohtule esitatud ja maakohus leiab, et S.A on talle süüks arvatud LS § 259 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi. 3.3. Mõistetava karistuse osas märkis maakohus järgmist. S.A-le tuleb mõista karistus NPALS § 15 1 lg 1 järgi. Vastavalt karistusregistri õiendile on menetlusalust isikut varasemalt korduvalt karistatud väärteokorras (8 kehtivat karistust), sh LS § 242 lg 1, § 259 lg 1 ja NPALS § 151 lg 1 järgi väärtegude toimepanemise eest. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et S.A ei ole

võimalik karistada kergemaliigilise karistusega, s.o rahatrahviga, saavutamaks karistuse eripreventiivset eesmärki, sest talle määratud rahatrahvid ei ole ära hoidnud tema poolt uute väärtegude toimepanemist. Kohtuvälise menetleja esindaja palus kohtuistungil karistada S.A arestiga 5 päeva.

Maakohus leidis, et S.A on käesoleval juhul põhjendatud karistada arestiga alla

keskmise määra, s.o 5 päeva aresti, kuna esineb karistust kergendav asjaolu, s.o süü tunnistamine mõlema väärteo puhul ning puuduvad karistust raskendavad asjaolud. Menetlusalune isik ei ole asenduskaristuseks sobiv, kuna karistusregistri andmete pinnalt saab järeldada, et tal on sõltuvusprobleemid. Menetlusaluse isiku poolt välja toodu, mille kohaselt hoolitseb ta koera eest, ei ole aluseks jätta raskemaliigiline karistus mõistmata, kuna kodulooma eest saavad hoolitseda vajadusel ka teised isikud ning menetlusalune isik on ka enda ütlustes välja toonud, et Narvas elavad tema vanemad.

MENETLUSALUSE ISIKU KAITSJA APELLATSIOON JA VASTUS APELLATSIOONILE 4. Viru Maakohtu 25.01.2018 otsuse peale esitas apellatsiooni menetlusaluse isiku S.A kaitsja vandeadvokaat abi R. Sprengk, kes palub tühistada maakohtu otsuse, millega karistati S.A NPALS § 15 1 järgi ning teha uus otsus, millega mõista karistuseks rahatrahv või asendada arest üldkasuliku tööga. Apellatsiooni kohaselt ei ole mõistetud karistus nõuetekohaselt põhistatud ning ei ole järgitud

KarS § 56. Maakohus on jätnud kõrvale väärteo asjaolud. Ei selgu, miks kohus ei arvesta

menetlusaluse isiku valmisolekut leebemaks karistuseks ning asjaolu, et läbi selle on isik võimeline muutma oma elu. Apellatsioonis tuuakse välja, et S.A on nõus üldkasuliku tööga. Samuti märgitakse, et maakohtu poolt tuginetud 2013, 2011 ja 2010 väärteokaristused

on kustunud. Rahatrahvi kohaldamine mõjutaks menetlusalust isikut edaspidi hoiduma süütegudest. Kui kohus leiab, et rahatrahvi ei ole võimalik kohaldada, palutakse arest asendada üldkasuliku tööga. 5. Tartu Ringkonnakohtu 19.03.2018 määrusega võeti menetlusaluse isiku S.A kaitsja

apellatsioon menetlusse ning anti kohtuvälisele menetlejale aega kuni 26.03.2018 esitada kirjalikke seisukohti esitatud apellatsiooni osas. Nimetatud ajaks esitas oma seisukoha kohtuvälise menetleja esindaja, kes leiab, et jääb oma

seisukohtade juurde, mis olid välja toodud kohtualluvuse saatmise määruses ja täielikult nõustub Viru Maakohtu otsuste põhistusega. Apellatsiooni palub kohtuväline menetleja jätta rahuldamata.

4

RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED 6. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsus põhjendatud ning menetlusaluse isiku kaitsja apellatsioon jääb edutuks. 7. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga, et maakohus ei ole lähtunud KarS §-st 56 tulenevatest karistuse mõistmise alusest ning ei ole põhistanud karistusena just aresti mõistmist. Esmalt peab kohus vajalikuks rõhutada, et põhistustega mittenõustumine ei tähenda põhistuste puudumist.

Maakohus on põhjalikult käsitlenud kõiki karistuse mõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuvastades S.A poolt väärtegude toimepanemise ning on arvestanud nii isiku süüd, karistust kergendavaid asjaolusid, karistust raskendavate asjaolude puudumist ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve. S.A poolt toime pandud väärteod ei ole oma olemuselt väga rasked, kuid isik on süüdi

nende toimepanemises ning need teod on toime pandud mõlemal juhul otsese tahtlusega. Maakohus arvestas menetlusaluse isiku puhul karistust kergendava asjaoluna S.A poolt

süü tunnistamist mõlema väärteo puhul ning asjaolu, et karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Samuti arvestas maakohus, et isikule mõistetud varasemad karistused ei ole mõju avaldanud. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on isikut korduvalt karistatud rahatrahviga ning varasemad karistused ei ole isikule mõju avaldanud. S.A on seejuures karistatud 2017. aastal 2

korda NPALS § 151

lg 1 järgi ning taaskord menetletakse nimetatud sätte alusel väärteo toimepanemist, sealhulgas ka liiklusseaduse alusel. Seega ei ole taaskord menetlusaluse isiku

suhtes rahatrahvi kohaldamine põhjendatud, sellega ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke. Samuti jäävad rahatrahvi kohaldamise osas edutuks ka kaitsja argumendid. Küll tuleb ringkonnakohtul nõustuda kaitsjaga osas, et isikul ei ole 8 kehtivat väärteokaristust, kuigi kõik karistused väärtegude osas on karistusregistri väljavõtte kohaselt kehtivad. KarS § 82 lg 1 p 3 kohaselt ei asuta otsust täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud üks aasta väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest. Sama sätte lõige 4 kohaselt täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue aegub, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. Täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise või aresti kandmise ajaks. Kohtule ei ole teada, et väärteoasjades oleks S.A suhtes alustatud täitemenetlust, mida ei näita ka täitemenetluse register ning ei ole teada, et isik oleks vangistuses viibinud. Seega on praeguseks hetkeks kustunud väärteoasjad aastast 2013, 2011, 2010, isegi kui jätta kõrvale asjaolu, et kohtule ei ole teada, kas isik on tasunud väljamõistetud rahatrahvid või mitte. S.A on 5 kehtivat väärteokaristust.

8. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud ka asendada mõistetud aresti üldkasuliku tööga, mille osas apellatsiooni kohaselt on menetlusalune isik oma nõusoleku andnud. Kohtul puudub menetlusaluse isiku suhtes usaldus, et ta oleks võimeline läbima üldkasulikku tööd edukalt. Seejuures ei selgu ka apellatsioonist, kuidas üldkasuliku tööga oleks tagatud karistuse eesmärkide saavutamine. Ka selles osas jääb apellatsioon edutuks.

9. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes VTMS § 145 lg-st 1 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab

ringkonnakohus Viru Maakohtu 25. jaanuari 2018 otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.

Tiit Lõhmus