2-16-103626/61 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 2. aprill 2018. a.

Tsiviilasja number

2-16-103626

Tsiviilasi

Osaühing HAMERY hagi Aatisec OY vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetluskulude kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 24. jaanuari 2018. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühing HAMERY määruskaebus

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja): osaühing HAMERY

(registrikood: 11042711), esindaja Mihkel Nukka

Vastustaja (kostja): Aatisec OY (Soome registrikood

24633128), esindaja vandeadvokaat Andres Vinkel

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 24. jaanuari 2018. a

määrus osaliselt väljamõistetud menetluskulude suuruse

osas ja teha selles osas uus määrus, millega määrata

rahaliselt kindlaks kostja menetluskulud summas 4345

eurot 12 senti (ilma käibemaksuta). Hageja rahaliselt

kindlaksmääratud

menetluskulude

summa

jätta

muutmata. Tasaarvestada poolte vastastikkused nõuded.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

3. Lugeda Tartu Maakohtu 24. jaanuari 2018. a määruse

resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:

„3.1 Mõista osaühingult HAMERY Aatisec OY kasuks

välja menetluskulu summas 2520 eurot 17 senti (ilma

käibemaksuta).

3.2. Mõista Aatisec OY-lt osaühingu HAMERY kasuks

välja menetluskulu summas 1925 eurot 28 senti (ilma

käibemaksuta).

3.3. Tasaarvestada poolte vastastikused menetluskulude

nõuded. Mõista osaühingult HAMERY Aatisec OY

kasuks välja menetluskulu summas 594 eurot 89 senti

(ilma käibemaksuta).

Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

kulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.“

4. Määruskaebuse

menetlemisega

kaasnenud

menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. Osaühing

HAMERY

(hageja)

esitas

23. veebruaril

2016

Pärnu

Maakohtu

Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse Aatisec OY (kostja) vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks.

Pärnu Maakohtu Makseosakonna 4. mai 2016 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus

seoses kostja poolt vastuväite esitamisega.

Tartu Maakohtu 14. novembri 2016 määrusega liideti tsiviilasjad nr 2-16-103626 ja nr 2-16-

103627 hageja hagid kostja vastu võlgnevuste väljamõistmiseks ühte menetlusse nr 2-16-

103626 alla.

2. Tartu Maakohus rahuldas 2. juuni 2017 otsusega hagi. Maakohus jättis 62% hageja

menetluskuludest kostja kanda ja 38% kostja menetluskuludest hageja kanda. Maakohus

mõistis kostjalt hageja kasuks välja 2284 eurot 8 senti ja hagejalt kostja kasuks 1879 eurot 15

senti. Maakohus tasaarveldas poolte vastastikkused nõuded ja mõistis hagejalt kostja kasuks

välja 404 eurot 93 senti ning viivise VÕS §113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Kostja esitas 3. juulil 2017 apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu 2. juuni

2017 otsus ja teha uus otsus, millega jätta hageja hagi rahuldamata ning menetluskulud jagada

vastavalt

tehtavale

lahendile.

Kostja

ei

vaidlustanud

maakohtu

poolt

rahaliselt

kindlaksmääratud menetluskulu suurust.

Hageja esitas 24. juulil 2017 vastuapellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsus

osas, millega maakohus jättis hageja hagi rahuldamata ning jätta kõik menetluskulud kostja

kanda. Sisulisi vastuväited maakohtu poolt rahaliselt kindlaksmääratud menetluskuludele

hageja ei esitanud.

4. Tartu Ringkonnakohus muutis 1. detsembri 2017 otsusega menetluskulude jaotust ning jättis

maa- ja ringkonnakohtus 58% menetluskuludest hageja ja 42% kostja kanda. Ringkonnakohus

märkis, et menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist.

MAAKOHTU SEISUKOHT

5. Tartu Maakohtu 24. jaanuari 2018 määrusega mõisteti hagejalt kostja kasuks välja

menetluskulu 3158 eurot 17 senti ja kostjalt hageja kasuks 1925 eurot 28 senti. Maakohus

tasaarvestas poolte vastastikused menetluskulude nõuded ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja

menetluskuluna 1232 eurot 89 senti, millele lisandub viivis kuni menetluskulu nõuetekohase

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatu määras, aga mitte rohkem kui 1232 eurot 89

senti.

Maakohus selgitas, et apellatsioonkaebuses ei vaidlustanud pooled maakohtu 2. juuli 2017

otsuses kindlaks määratud menetluskulude rahalist suurust ja maakohus jäi selles osas 2. juuli

2017 otsuses väljendatud seisukoha juurde. Lähtudes 2. juuli 2017 maakohtu otsuses rahaliselt

kindlaksmääratud menetluskulude suurusest, leidis maakohus, et põhjendatud on hageja

menetluskulud maakohtus summas 3684 (900 + 2700 + 84) eurot ning kostja põhjendatud

menetluskulud maakohtus on summas 4945 eurot 12 senti (4840 + 105,12).

Maakohus hindas poolte ringkonnakohtus kantud menetluskulude põhjendatust. Tartu

Ringkonnakohtu 17. augusti 2017 määrusega anti menetlusosalistele avalduste ja seisukohtade,

sh menetluskulude nimekirja esitamiseks aega kuni 10. oktoobrini 2017 ning seisukoha

esitamiseks vastaspoole menetluskulude nimekirja kohta kuni 15. novembrini 2017.

Hageja menetluskulud apellatsioonimenetluses on menetluskulude nimekirja kohaselt

vastuapellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 400 eurot ning lepingulise esindaja kulud

800 eurot, s.o apellatsioonkaebuse menetlemine kui ka vastuapellatsioonkaebuse koostamine

kogumahus 8 tundi, tunnihinnaga 100 eurot (ilma käibemaksuta).

Maakohus märkis, et Tartu Ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni p-st 6 tuleneb üheselt poolte

menetluskulude jaotus maa- ja ringkonnakohtus protsentuaalselt ning sellega ei ole määratud,

et hageja vastuapellatsioonkaebuse kulud jääksid tema enda kanda. Maakohus selgitas, et

maakohus ei saa hageja ringkonnakohtus kantud kulusid jätta hageja enda kanda, kuna pooled

ei ole vaidlustanud ringkonnakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Maakohus leidis,

et põhjendatud on hageja poolt tasutud riigilõiv summas 400 eurot. Maakohtu hinnangul,

arvestades ringkonnakohtule esitatud dokumentide sisu, mahtu ning menetlusdokumentidega

tutvumist, on põhjendatud hageja esindaja ajakulu kõigile toimingutele kokku 5 tundi, summas

500 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud apellatsioonimenetluses 900 eurot.

Kostja ei esitanud ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja. Maakohus määras kostja

menetluskulud apellatsioonimenetluses kindlaks tsiviilasja materjalide alusel. Kostja poolt

apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 500 eurot on põhjendatud kulu. Täiendavate

menetluskulude suurust ega põhjendatust ei olnud maakohtul asja materjalide põhjal võimalik

hinnata.

Hageja põhjendatud menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus on summas 4584 eurot ja kostjal

5445 eurot 12 senti. Hageja kanda jäi 58% menetluskuludest, s.o summas 3158 eurot 17 senti

(5445,12 × 0,58). Kostja kanda jäi 42% menetluskuludest, s.o 1925 eurot 28 senti (4584 × 0,42).

Maakohus tasaarvestas poolte menetluskulud vastavalt TsMS § 445 lg 1 teisele lausele.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

6. Hageja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määrus osas, millega

maakohus jättis osaliselt hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata ja

rahuldas kostja menetluskulude avalduse ja palus teha uus määrus, millega mõista hagejalt

kostja kasuks välja menetluskuluna 2697 eurot 65 senti ja kostjalt hageja kasuks 2100 eurot.

Haegja palus tasaarvestada poolte vastastikused menetluskulude nõuded ja mõista hagejalt välja

menetluskulu kostja kasuks summas 597 eurot 65 senti, millele lisandub viivis menetluskulude

kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 597

eurot 65 senti.

Hageja leiab, et maakohus on rikkunud menetluskulude kindlaksmääramisel oluliselt

menetlusõiguse norme, millest tulenevalt on kohus teinud ebaõige lahendi.

Maakohus ei andnud pooltele võimalust vastaspoole menetluskulude nimekirja osas seisukoha

esitamiseks, rikkudes sellega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 176 lg-t 8, mille

kohaselt määrab kohus menetlusosalisele tähtaja vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha

esitamiseks.

Maakohus määras, et hageja lepingulise esindaja ajakulust kuulub maakohtus hüvitamisele 27

tundi ja kostja esindaja ajakulust 44 tundi, millega asus maakohus seisukohale, et kostja

esindaja põhjendatud ajakulu on hageja esindaja ajakulust 17 tundi suurem. Maakohtu

sellekohane seisukoht on põhjendamata. Arvestades, et kohtutoimiku materjalide kohaselt on

poolte kulutatud ajaressurss võrdväärne, ei ole põhjendatud hüvitada kostja lepingulise esindaja

ajakulu 34 tundi ületavas osas.

Kostja menetluskulude nimekiri sisaldab arvestatavas osas toiminguid (s.h suhtlus kolmandate

isikutega, tõlgete organiseerimine, kliendilt selgituste küsimine, kliendi nõustamine, suhtlus

kliendiga jms), mis ei ole kohtutoimiku alusel kontrollitavad. Viidatud tegevuste puhul ei ole

tegemist otseselt õigusabiteenuse osutamisega ning nende tegevustega seotud aeg sisaldub juba

lepingulise esindaja tunnihinnas.

Hageja esitas menetluses arvukalt menetlusdokumente ja tõendeid, vastas kostja arvukatele

menetlusdokumentidele, analüüsis ja esitas seisukoha kostja esitatud tõendite osas, asjas toimus

kaks kohtuistungit ning arvestades vaidluse üldist õiguslikku keerukust, siis on esindaja 34

tunnine ajakulu maakohtu menetluses põhjendatud ja vajalik.

Maakohus on põhjendamatult vähendanud hageja esindaja hüvitatavat ajakulu ringkonnakohtu

menetluses kolme tunni võrra. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja

esindajal ringkonnakohtu menetluses kokku 8 tundi, s.o maakohtu otsuse analüüs,

apellatsioonkaebusega tutvumine ja vastuse koostamine, vastuapellatsioonkaebuse koostamine,

kostja seisukohaga tutvumine ja vastuse koostamine. Hageja ajakulu 8 tundi ringkonnakohtu

menetluses on põhjendatud ja vajalik.

Põhjendatud on hüvitada hageja lepingulise esindaja ajakulu maa- ja ringkonnakohtu

menetluses kokku 42 tunni ulatuses.

Hageja on tasunud maa- ja ringkonnakohtus riigilõivu kokku 800 eurot. Maa- ja

ringkonnakohtu menetluses esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise

esindaja ajakulu kokku 42 tundi. Esindaja tunnihind on 100 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja

menetluskulud on kokku 5000 eurot.

Kostja on tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu 500 eurot. Kostja esindaja põhjendatud

menetluskulud maakohtu menetluses on 34 tundi. Ringkonnakohtu menetluses kostja

menetluskulude kindlaksmääramist ei taotlenud. Kostja esindaja tunnihind on 110 eurot (ilma

käibemaksuta). Kostja menetluskuludeks on ka tõlkekulu 105 eurot 12 senti. Seega on kostja

põhjendatud ja vajalik menetluskulu kokku 4651 eurot 12 senti,

Tartu Ringkonnakohus jättis menetluskuludest maa- ja ringkonnakohtus 58% hageja kanda ja

42% kostja kanda. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista menetluskuluna 2697 eurot 65 senti

(4651,12 ×58%) ja kostjalt hageja kasuks 2100 eurot (5000×42%).

7. Kostja palus jätta hageja määruskaebus tähtaja möödumise tõttu läbi vaatamata või

alternatiivselt jätta kostja määruskaebus rahuldamata.

8. jaanuaril 2018 teavitas e-toimik pooli kohtulahendi jõustumisest ning samal päeval saatis

hageja esindaja kostja esindajale e-kirja koos endale saadetud e-toimiku teavitusega. Nimetatud

otsuse jõustumisega said pooled teadlikuks, et järgnevatel nädalatel on oodata maakohtu

määrust menetluskulude osas.

24. jaanuaril 2018 tegi maakohus menetluskulude määruse mõlemale esindajale e-toimikus

kättesaadavaks, määrates menetluskulusid kandma kohustatud isikule (hageja) 15-päevase

tähtaja määruskaebuse esitamiseks alates määruse kätte saamisest. Teade nimetatud dokumendi

kättesaadavuse kohta saadeti mõlemale esindajale samal päeval.

Tähtaeg määruskaebuse esitamiseks saabus 13. veebruaril 2018, s.o 15 päeva alates

29. jaanuarist 2018, mil menetlusdokument loeti hagejale kätte toimetatuks TsMS § 314¹ lg 1

alusel. Hageja esitas määruskaebuse 15. veebruaril 2018 ehk hilinenult.

Hageja ei ole määruskaebuses märkinud, millal ta sai kätte maakohtu määruse ega ka seda, mis

takistas hagejal määrust kätte saamast oma igapäevases ettevõtluses kasutatavale ja kohtuga

suhtlemiseks avaldatud- e-posti aadressile saadetud teate saamise päeval või sellele järgnenud

päeval. Hageja esindajale oli teada, et maakohus võib teha menetluskulude määruse jaanuarikuu

jooksul.

Käesolevate asjaolude kohaselt on TsMS § 314¹ kohaldamine lubatav, kuna on tõendatud, et

hageja esindaja oli teadlik, millal tehakse menetluskulude määrus avalikult teatavaks,

varasemas menetluses ei ole kohtul tekkinud tõrkeid hageja esindajale menetlusdokumentide

kättetoimetamisega, kohtul puudub alus kahelda senise esindaja volituste kehtivuses ning

hageja esindaja ei ole teavitanud ühestki asjaolust, mis takistasid tal ligipääsu enda

elektronpostile perioodil, mil määrus avalikustati. Menetlusdokumentide vastuvõtmisega

viivitamine aeglustab kohtumenetlust ning riivab teiste menetlusosaliste õigust saada kohtult

kaitset mõistliku aja jooksul.

Alternatiivselt, kui kohus leiab, et määruskaebus on esitatud tähtaegselt, tuleb kaebus jätta

rahuldamata aluse puudumise tõttu. Hageja heidab maakohtule ette TsMS § 176 lg 8 rikkumist,

kuid on jätnud märkimata, kas ja kuidas on nimetatud rikkumine mõjutanud menetluskulude

kindlaksmääramist. TsMS § 176 lg 8 nimetatud tähtaeg antakse menetlusosalisele vastaspoole

menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks. Kostja apellatsioonmenetluses menetluskulude

nimekirja ei esitanud. Seega puudus kohtul vajadus anda hagejale tähtaeg arvamuse

avaldamiseks kostja menetluskulude osas, mida ei ole esitatud.

Hageja väide, et vaidlustatud määrus on põhjendamata, ei ole õige, kuna maakohus on määrust

põhjendanud, teiseks puudub põhjenduse nõudmiseks seaduslik alus, sest TsMS § 177 lg 6

alusel on käesoleval juhul (§ 177 lg 1 p 2 alusel tehtud määrus) kohtul õigus menetluskulude

rahaline suurus kindlaks määrata määrusega, milles kirjeldav ja põhjendav osa puudub.

Hageja vaidlustab temale määratud menetluskulu suuruse ja kohtu poolt mõistlikuks peetud

hüvitatava ajakulu nii maa- kui ringkonnakohtu menetluses. Kohus ei ole seotud

menetlusosaliste seisukohtadega kulude kindlaksmääramisel ning kohus peab kulude

põhjendatust ja vajalikkust hindama ka siis, kui menetluskulude kandmiseks kohustatud

menetlusosaline kulude suurusele vastu ei vaidle (TsMS § 174 lg 1). Maakohus hindas

vaidlustatud määruses vaid ringkonnakohtus kantud menetluskulude põhjendatust, kuna

apellatsioonmenetluses ei vaidlustanud pooled maakohtu otsuses kindlaks määratud

menetluskulude suurust. Hageja poolt ringkonnakohtus kantud kulusid poleks maakohus

pidanud hageja puhul üldse arvesse võtma ning vähendama need nullini, kuna hageja

apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata (Tartu Ringkonnakohtu 1. detsembri 2017 otsus,

resolutsiooni punkt 5). Lähtudes TsMS § 162 lg 1 analoogiast, ei võeta arvesse poole kulusid,

kelle kaebus jäeti rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb väljamõistetud menetluskulude suuruse

osas osaliselt tühistada ja teha selles osas uus määrus, millega määrata kindlaks kostja

menetluskulud summas 2520 eurot 17 senti. Muutmata jääb maakohtu määrus osas, milles

määrati rahaliselt kindlaks hageja menetluskulud summas 1925 eurot 28 senti. Määruskaebus

tuleb rahuldada osaliselt.

Hageja on määruskaebuse esitanud tähtaegselt. Põhjendatud ei ole kostja viide tähtaja

kulgemise arvestamiseks TsMS § 314¹ alusel. Määrusega kindlaksmääratud menetluskulude

vaidlustamise tähtaega reguleerivad TsMS § 661 lg-d 1 ja 2, määruskaebus tuleb esitada 15-

päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hageja sai määruskaebuse kätte 31. jaanuaril

2018. Määruskaebus on esitatud 15. veebruaril 2018, s.o tähtaegselt.

Hageja on seisukohal, et kostja menetluskulude nimekiri sisaldab arvestatavas osas toiminguid,

mis ei ole kohtutoimiku alusel kontrollitavad. Maakohus ei ole põhjendanud, miks on poolte

esindajate kohtu poolt põhjendatuks loetud ajakulu vahe nii suur (kostja esindaja põhjendatud

ajakuluks luges maakohus 44 tundi ja hageja esindaja põhjendatud ajakuluks 27 tundi).

Määruskaebuse kohaselt on maakohus põhjendamatult vähendanud ringkonnakohtu menetluses

hageja esindaja põhjendatud ja vajalikku ajakulu 8 tunnilt 5 tunnini. Maakohus ei andnud hageja

väitel pooltele võimalust vastaspoole menetluskulude nimekirja osas seisukoha esitamiseks.

Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse

seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

9. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme

kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi otsused nr 3-2-1-119-14 p 19, nr 3-2-1-77-14 p 12, nr 3-2-1-171-12 p 13).

Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel tuleb TsMS § 175 lg-ga 1 kooskõlas

hinnata, kas õigusabi osutamise kulud ja töömaht on mõistlikud ja põhjendatud eraldiseisvalt,

mitte võrrelduna samas asjas teise poole esindaja kulude või töömahuga. TsMS § 175 lg 1 annab

kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu ka selle kaudu, kuivõrd tema koostatud

menetlusdokumendid asjas erinevad või sarnanevad (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus 3-2-1-

43-10 p 14). Nimetatu ei tähenda aga, et kohus ei peaks üldse tähelepanu pöörama sellele, kas

poolte lepinguliste esindajate põhjendatud töömahu proportsioon on võrreldav.

Tartu Ringkonnakohtu 1. detsembri 2017 otsusega jäeti menetluskulud maa- ja

ringkonnakohtus 58% ulatuses hageja kanda ja 42% ulatuses kostja kanda. Menetluskulude

rahalise kindlaksmääramise kohustus jäi maakohtule. Viidatud ringkonnakohtu otsuse p 11

kohaselt tühistati maakohtu otsus menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas

ja maakohtul oli kohustus määrata menetluskulud tervikuna kindlaks TsMS 174 lg-s 4

sätestatud korras. TsMS § 658 lg 2 kohaselt on ringkonnakohtu otsuses, millega tühistatakse

apellatsioonkaebusega vaidlustatud otsus, esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja

kohaldamisel tühistatud otsuse teinud kohtule asjal uuel läbivaatamisel kohustuslikud.

9. Menetluskulude kindlaksmääramisel jäi maakohus 2. juuli 2017 otsuses väljendatud

seisukoha juurde poolte menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks, sest pooled ei

vaidlustanud apellatsioonkaebustes maakohtu poolt kindlaks määratud menetluskulude rahalist

suurust ja leidis, et hageja põhjendatud menetluskulud maakohtus on 3684 eurot ja kostja

põhjendatud menetluskulud on maakohtus 4945 eurot 12 senti.

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et maakohtu poolt 2. juuli 2017 otsuses

kindlaksmääratud menetluskulude rahalist ei suurust ei vaidlustatud. Tartu Ringkonnakohtu

1. detsembri 2017 otsuse p-st 11 nähtub, et ringkonnakohus tühistas nii maakohtu otsuse

menetluskulude jaotuse kui ka rahalise kindlaksmääramise osas. TsMS § 174 lg 6 kohaselt kui

kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi täielikult või osaliselt ja saadab asja

tühistatud osas uueks läbivaatamiseks, määrab menetluskulude rahalise suuruse tühistatud osas

kindlaks asja lahendav madalama astme kohus.

Maakohus ei ole kaevatavas määruses korranud 2. juuli 2017 otsuses toodud põhjendusi

menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramisel. Hageja määruskaebusest nähtub aga, et hageja

on teadlik maakohtu seisukohast hageja menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamisel ning hageja on määruskaebuses esitanud sisulisi vastuväiteid nii maakohtu 2. juuli

2017 otsuses tehtud järeldustele menetluskulude kindlaksmääramisel kui ka maakohtu

24. jaanuari 2018 määruse kohta menetluskulude kindlaksmääramisel.

Maakohus luges hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks maakohtus 27

tundi ja ringkonnakohtus 5 tundi. Hageja on leidnud, et põhjendatud ja vajalik ajakulu

maakohtus oli 34 tundi ja ringkonnakohtus 8 tundi ning maakohus on alusetult vähendanud

hageja esindaja ajakulu kokku 10 tunni võrra.

Ringkonnakohus selgitab, et kohtul ei ole kohustust hinnata minutilise täpsusega näidatud

õigusabiteenuse mahtu ja kestust, vaid tervikuna tuleb anda hinnang õigusabikulu vajalikkusele

ja põhjendatusele. Ringkonnakohus ei tuvastanud, et maakohus oleks rikkunud

diskretsioonipiire hageja menetluskulude kindlaksmääramisel. Arvestades käesoleva tsiviilasja

keerukust ja mahtu, samuti teostatud menetlustoimingute hulka, jääb maakohtu hinnang hageja

lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi mahule kohtu kaalutlusõiguse piiridesse.

Põhjendatud ei ole ka hageja seisukoht, et nii kostja kui hageja ajakulu kohtumenetluses peab

olema ühesugune. Hageja põhjendatud menetluskuluks on maakohus õigesti määranud 3684

(900 + 2700 + 84) eurot ja ringkonnakohtus 900 (500+400) eurot, kokku 4584 eurot (ilma

käibemaksuta).

10. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus kostja menetluskulude kindlaksmääramisel

rikkunud diskretsioonipiire ja ei ole hinnanud ja analüüsinud kostja menetluskulusid

igakülgselt. TsMS § 175 lg 1 võimaldab poolelt mõista teise poole kasuks lepingulise esindaja

kulud üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Maakohus asus seisukohale, et kostja esindaja ajakulust maakohtus 54,42 tunnist on

põhjendatud 44 tundi. Ringkonnakohus sellise seisukohaga ei nõustu. Kostja menetluskulude

nimekirja kohaselt (I kd, tl 147-148) on kostja esindajal kulunud vastuse koostamiseks

hagiavaldusele 19 tundi. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalik ajakulu 10 tundi.

Kostja 2. jaanuari 2017 seisukoha koostamisele on kulunud 8,07 tundi. Põhjendatud ajakulu on

5 tundi, arvestades esitatud dokumendi sisu ja mahtu. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga

selles osas, et täielikult ei ole põhjendatud hageja kanda jätta kostja esindaja korduvatele

kliendiga kohtumistele ja suhtlemisele ega tõlketöö korraldamisele kulunud aega. Täielikult ei

ole põhjendatud ka kostja esindaja istungiteks ettevalmistamise aeg 4,25 tundi. Arvestades

esindaja ajakulu erinevate menetlusdokumentide koostamisele, pidi esindaja kohtuistungite

toimumise ajaks olema tsiviilasja materjalidega kursis ning tal ei saanud kuluda niivõrd palju

aega istungiteks ettevalmistamiseks. Põhjendatud ajakulu istungiks ettevalmistamiseks on 0,5

tundi mõlema istungi kohta. Kostja lepingulise esindaja tunnihind 110 eurot (ilma

käibemaksuta) on põhjendatud. Põhjendatud on kostja menetluskuluna tõlkekulu summas 105

eurot 12 senti ja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 500 eurot.

Arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu, samuti teostatud menetlustoimingute

hulka, on ringkonnakohtu hinnangul kostja põhjendatud ajakulu maakohtus 34 tundi summas

3400 (34×110) eurot (ilma käibemaksuta). Kostja põhjendatud menetluskulu maa- ja

ringkonnakohtus kokku on 4345 eurot 12 senti (3400+105,12+500).

11. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks andnud

pooltele võimaluse esitada maakohtus seisukohti teise poole menetluskulude osas. Kostja esitas

maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse ja hageja vastuapellatsioonkaebuse, kuid kumbki

pool ei esitanud ühtegi sisulist vastuväidet maakohtu poolt väljamõistetud menetluskulude

suuruse kohta. Puudub vaidlus, et kostja ringkonnakohtu menetluses menetluskulude nimekirja

ei esitanud (II kd, tl 34), mistõttu puudus maakohtul alus küsida hagejalt seisukohta kostja poolt

ringkonnakohtus kantud menetluskulude kohta. Ka määruskaebuses ei ole hageja esitanud

sisulisi vastuväiteid kostja menetluskuludele tervikuna ja on piirdunud väitega, et kostja

esindaja ajakulu pidi olema võrdväärne hageja esindaja ajakuluga ning kõik kostja toimingud

ei ole asja materjalide kohaselt kontrollitavad (suhtlus kolmandate isikutega, tõlgete

organiseerimine, kliendilt selgituste küsimine, suhtlus kliendiga jne).

12. Hageja kanda jäi Tartu Ringkonnakohtu 1. detsembri 2017 otsuse kohaselt 58% kostja

menetluskuludest, s.o 2520 eurot 17 senti (4345,12×58%) ja kostja kanda jäi 42% hageja

menetluskuludest, s.o 1925 eurot 28 senti (4584×42%).

Ringkonnakohus tasaarveldab TsMS § 445 lg 1 teisest lausest tulenevalt poolte menetluskulude

nõuded otsuse resolutsioonis.

Ringkonnakohus rahuldab kostja taotluse menetlusekuludelt viivise väljamõistmiseks

TsMS § 177 lg 4 alusel ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt kohtuotsuse

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

13. TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise menetluses

esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid, seega jäävad määruskaebuse

menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke