4-16-9132/51 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

R I I G I K O H U S KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 4169132 Otsuse kuupäev 2. aprill 2018 Kohtukoosseis Eesistuja Lea Kivi, liikmed Henn Jõks, Eerik Kergandberg, Nele Parrest ja Paavo Randma Kohtuasi K. O. väärteoasi karistusseadustiku § 372 lg 1 ja U OÜ väärteoasi karistusseadustiku § 372 lg 3 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 24. augusti 2017. a otsus Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Kohtuväline menetleja Maksuja Tolliamet (esindaja Rinat Šaidulin) ning K. O. ja U OÜ kaitsjad vandeadvokaadi abi Sandor Elias ja vandeadvokaat Klen Laus, kassatsioonid Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 31. jaanuar 2018, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 24. augusti 2017. a otsus muutmata, kuid asendada ringkonnakohtu põhjendused väärteomenetluse lõpetamise osas käesoleva otsuse punktides 12–18 märgitud põhjendustega. 2. Kohtuvälise menetleja kassatsioon jätta rahuldamata. U OÜ ja K. O. kaitsjate kassatsioon rahuldada osaliselt. 3. Mõista Eesti Vabariigilt U OÜ ja K. O. kasuks välja 3150 eurot (ilma käibemaksuta) valitud kaitsjatele makstud tasu katteks, s.o maakohtumenetluses 2318 eurot, apellatsioonimenetluses 442 eurot ja kassatsioonimenetluses 390 eurot. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Maksuja Tolliamet koostas 6. detsembril 2016. a kohtuvälise menetlejana väärteoprotokolli K. O., H. K., U OÜ ja J AS-i kohta. 1.1. Väärteoprotokolli kohaselt lõid J AS-i seaduslik esindaja H. K. ja U OÜ volitatud esindaja K. O. kaastäideviijatena näilike tehingute abil skeemi, mis võimaldas U OÜ-l lubada 31. oktoobril 2016. a tarbimisse 82 367 kg rasket kütteõli. Kütus viidi aktsiisilaost välja Tsaatelehega. 1.2. U OÜ-l puudus kütuse tarbimisse lubamiseks nii vajalik tagatis kui ka märge majandustegevuse registris (vedelkütuse seaduse (VKS) § 42 lg 1 ja § 13 lg 3). J AS-i märke ja tagatise ärakasutamiseks sõlmisid J AS ja U OÜ, keda esindasid vastavalt H. K. ja K. O.,

4-16-9132 14. oktoobril 2016. a ja 31. oktoobril 2016. a näilikud raske kütteõli omanikuvahetuse tehingud selleks, et kütuse tarbimisse lubamise ajal oleks selle omanik ja tarbimisse lubaja J AS. 1.3. Nii panid menetlusalused isikud toime karistusseadustiku (KarS) § 372 lgtes 1 ja 3 sätestatud väärteo, s.o tegevusloata tegutsemise valdkonnas, kus tegevusluba on nõutav. 2. 27. detsembri 2016. a määrusega saatis Maksuja Tolliamet U OÜ ja K. O. väärteoasja arutamiseks Harju Maakohtule. 3. Harju Maakohtu 24. aprilli 2017. a otsusega lõpetati väärteomenetlus väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel. Menetlusaluste isikute taotlus valitud kaitsjatele makstud tasu hüvitamiseks jäeti rahuldamata. 3.1. Maakohtu hinnangul oli väärteoprotokollis kirjeldatud üksnes väärteo ettevalmistamist, mis ei ole karistatav. Seetõttu tuleb väärteomenetlus lõpetada. 3.2. Kohus pidas siiski vajalikuks täiendavalt märkida, et 14. oktoobril 2016 J AS-i ja U OÜ vahel sõlmitud raske kütteõli üleandmise-vastuvõtmise akt ei olnud näilik tehing. Seega sai kütuse omanikuks J AS, kellel oli nii raske kütteõli tarbimisse lubamiseks vajalik märge majandustegevuse registris kui ka kütuse müüja tagatis. Järelikult ei rikutud kütteõli tarbimisse lubamisel VKS § 13 lgs 3 sätestatud tingimusi. 31. oktoobril 2016 sõlmitud kokkulepet pidas maakohus näilikuks. 3.3. K. O. ja U OÜ menetluskulude hüvitamise taotlused jättis maakohus rahuldamata põhjendusega, et väärteomenetluses osutatud õigusabiteenuse eest olid arved esitatud kolmandale isikule N OÜ-le. Ühestki kohtule esitatud tõendist ei nähtunud, et menetlusalused isikud oleksid õigusabiteenuse eest kellelegi tasunud, sh puudusid tõendid selle kohta, et kõnesolevatel isikutel oleks tekkinud õigusabikulude hüvitamise kohustus N OÜ ees. Seega on K. O-l ja U OÜ-l väärteomenetluses kulude tekkimine tõendamata. 4. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid Maksuja Tolliamet, kes taotles K. O. ja U OÜ süüdimõistmist ja kütteõli konfiskeerimist, ning menetlusaluste isikute kaitsjad, kes vaidlustasid menetluskulude hüvitamata jätmise. 5. Tallinna Ringkonnakohtu 24. augusti 2017. a otsusega jäeti maakohtu otsus muumata ja apellatsioonid rahuldamata. 5.1. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et väärteoprotokollis oli kirjeldatud üksnes väärteo ettevalmistamist ja mitte kütteõli tarbimisse lubamist selleks õigust omamata. 5.2. Äriühingute vahel 14. oktoobril 2016 sõlmitud tehing ei olnud ka ringkonnakohtu hinnangul näilik, sest poolte tahe oli suunatud kütteõli omandi üleminekule. Seega kuulus kütteõli selle tarbimisse lubamisel J AS-ile, kellel oli kütuse müüja tagatisraha tasutud ja vastav märge majandustegevuse registris. Menetlusalused isikud kasutasid J AS-i kütteõli tarbimisse lubamise teenust, mis ei täida KarS §s 372 sätestatud koosseisu. 5.3. Ringkonnakohus pidas õigeks ka maakohtu otsustust menetluskulusid mitte hüvitada, kuna menetlusalused isikud ei tõendanud neil tekkinud õigusabiteenuse eest tasumise kohustust. MENETLUS RIIGIKOHTUS 6. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni Maksuja Tolliamet, kes taotleb kohtuotsuste tühistamist ja väärteoasja maakohtule uueks arutamiseks saatmist. 2(8) 2

4-16-9132 6.1. Kohtuvälise menetleja hinnangul on väärteokirjeldus selge, arusaadav ja piisav menetlusaluste isikute süüdimõistmiseks. Väärteoprotokollis on kirjeldatud KarS §s 372 sätestatud süüteokoosseisu asjaolusid: U OÜ lubas tarbimisse 82 367 kg rasket kütteõli ilma VKS § 13 lgs 3 sätestatud märget omamata. Väärteo ettevalmistamise kajastamine väärteoprotokollis on oluline kirjeldamaks menetlusaluste isikute petturlikku käitumist. 6.2. Maksuja Tolliameti arvates oli äriühingute vahel sõlmitud raske kütteõli üleandmise akt näilik, mistõttu on väärteokoosseis menetlusaluste isikute tegevuses täidetud. Ekslik on arusaam, et tehingupoolte tahe oli suunatud kütteõli omandi üleminekule. See on vastuolus kohtute seisukohaga, et J AS osutas U OÜ-le kütteõli tarbimisse lubamise teenust. 14. oktoobril 2016 sõlmitud näiliku tehingu eesmärk oli üksnes kütuse loata tarbimisse lubamine. 31. oktoobril 2016 koostatud kütteõli kaasomandisse andmise akti sõnastus, mille kohaselt andis U OÜ kütteõli ühisomandisse J AS-iga, kinnitab seda, et ka pärast 14. oktoobri 2016 tehingut jäi kütteõli U OÜ omandisse. Kohtuväline menetleja juhib tähelepanu H. K. ütlustele, mille kohaselt oli J AS-il kohustus kütusest pärast selle tarbimisse lubamist loobuda. 7. Kassatsiooni esitasid ka K. O. ja U OÜ kaitsjad, kes taotlevad kohtumenetluses kantud kulude hüvitamist. 7.1. Kuna maakohus lõpetas väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, tulnuks VTMS § 23 alusel hüvitada U OÜ-l ja K. O-l tekkinud menetluskulud. Kaitsja esitas maakohtule menetluskulude väljamõistmise taotluse koos arvetega. Riigikohtu praktika järgi võib menetluskulude eest maksta ka kolmas isik. Vaidlust ei ole selles, et õigusabiteenust osutati ja teenuse osutaja oli õigustatud tasu nõudma. Seega on ringkonnakohus ebaõigesti leidnud, et menetlusalustel isikutel ei tekkinud õigusabikulude hüvitamise kohustust. 7.2. Ringkonnakohus, vaadates läbi nii kohtuvälise menetleja kui ka kaitsjate apellatsioone, jättis ebaõigesti kulud poolte endi kanda. Apellatsioonimenetluses esitatud kaitsjatasu taotlusele lisatud arvelt nähtub selgelt, et arve esitati seoses kohtuvälise menetleja apellatsiooniga. Ringkonnakohtu istungil pühendati enamik aega Maksuja Tolliameti apellatsiooni arutamisele. Seega tulnuks menetlusaluste isikute apellatsioonimenetluse kulud riigilt välja mõista, olenemata sellest, kas menetlusaluste isikute apellatsioon rahuldati või mitte. 8. 15. novembril 2017 esitas Maksuja Tolliamet täiendava seisukoha, milles jäi enda kassatsioonis toodud argumentide juurde. Samuti leitakse, et maaega ringkonnakohus ei ole menetluskulude väljamõistmisel eksinud. 9. U OÜ ja K. O. vastuses kohtuvälise menetleja kassatsioonile leitakse, et Maksuja Tolliameti kassatsioon tuleb jätta rahuldamata ning menetlusalustele isikutele tuleb hüvitada neil tekkinud menetluskulud. 9.1. Väärteokirjeldus ei vasta KarS § 372 koosseisule: sellest ei tulene, milles seisnes menetlusaluste isikute keelatud majandustegevus. Kütuse lubas tarbimisse J AS-i volitusel aktsiisiladu, mitte menetlusalused isikud. U OÜ ja J AS-i vahel sõlmitud tehing ei olnud näilik: pooled soovisid kütteõli omandi J AS-ile üle anda, et viimane saaks selle tarbimisse lubamise järel U OÜ-le tagasi müüa. Väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik huvi ja see tuleks otstarbekuse kaalutlusel lõpetada. 9.2. U OÜ andis kütteõli omandi J AS-ile üle 14. oktoobril 2016. 31. oktoobril 2016 anti kütteõli kahe äriühingu ühisomandisse, et tagada U OÜ-le võimalus vaidlustada maksuhalduri toiminguid kütteõliga. U OÜ ei ole tegutsenud tegevusloata ehk tagatiseta kütteõli tarbimisse lubanud. Ka 3(8) 3

4-16-9132 puudub nende tegevuses KarS § 372 subjektiivne koosseis: K. O. ei pidanud võimalikuks, et U OÜ tegevus oleks käsitatav kütuse tarbimisse lubamisena. 10. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. detsembri 2017. a määrusega anti kriminaalasi VTMS § 167 lg 1 alusel läbivaatamiseks kriminaalkolleegiumi kogu koosseisule. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 11. Kolleegium vaeb esmalt kohtute etteheiteid väärteoprotokolli kohta (I). Otsuse II osas selgitab Riigikohus, miks ei saa menetlusalused isikud vastutada KarS § 372 järgi, ning käsitleb seejärel obiter dictum’i korras vaidlusaluse raske kütteõli omandivahetuse tehingut (III). Viimasena lahendab kriminaalkolleegium menetluskuludega seotud küsimused ja võtab kokku kassatsioonimenetluse tulemuse (IV). I 12. Maaja ringkonnakohus pidasid väärteoprotokollis menetlusaluste isikute tegevuse kirjeldust ebapiisavaks, leides, et selles kajastatakse üksnes KarS §s 372 sätestatud väärteo ettevalmistamist. Kolleegiumi hinnangul on osutatud arusaam ekslik järgmistel põhjustel. 13. Kohtupraktikas on selgitatud, et VTMS § 69 lg 2 p 1 mõtte kohaselt on väärteoprotokolli teokirjelduses vaja nimetada isikule süüksarvatava süüteokoosseisu igale objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele vastavad faktilised asjaolud (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. aprilli 2015. a otsus asjas nr 3112315, p 47). Väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Vastasel juhul on rikutud VTMS § 19 lg 1 ps 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. juuni 2011. a otsus asjas nr 3114511, p 9). Kohus on seotud väärteoprotokolli teokirjeldusega ehk faktiliste asjaoludega ja tal puudub õigus tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16. detsembri 2014. a otsus asjas nr 3118814, p 6.3). 14. Menetlusalustele isikutele heidetakse ette KarS §s 372 sätestatud väärteokoosseisu täitmist: tegevusloata tegutsemist valdkonnas, kus tegevusluba on nõutav. Etteheidetavaks teoks on aktsiisilaost 82 367 kg raske kütteõli tarbimisse lubamine U OÜ poolt ilma selleks vajalikku luba omamata. Väärteoprotokollis (väärteotoimiku tl 269 jj) on kirjeldatud nii seda, et U OÜl vastav luba puudus, kütus oli tegelikkuses kestvalt tema omandis ja U OÜ oli tarbimisse lubaja, kui ka seda, et kütus viidi saatelehe alusel aktsiisilaost välja. Käsil oleva asja väärteoprotokoll vastab seega ülal kirjeldatud nõuetele ja selles kirjeldatud faktilised asjaolud võimaldavad kontrollida menetlusalustele isikutele etteheidetava teo koosseisupärasust. Tõik, et väärteoprotokoll sisaldab ka väärteo toimepanemisele eelnenud käitumise kirjeldust, s.o õiguslikus mõttes tõepoolest ettevalmistavat käitumist, ei muuda selles järelduses midagi. Menetlusaluste isikute kõnealused ettevalmistavad teod olid lahutamatult seotud väidetava hilisema koosseisupärase käitumisega ning nende kirjeldamine väärteoprotokollis oli seetõttu vältimatu. II 15. Olenemata sellest, kas raske kütteõli omand läks J AS-ile üle või mitte, ei saa menetlusalused isikud vastutada KarS §s 372 sätestatud väärteo eest. Nimetatud väärteokoosseisu täitmine eeldab, et U OÜ tegutses ilma tegevusloata valdkonnas, kus see on nõutav. 4(8) 4

4-16-9132 16. Vaidlust ei ole selles, et U OÜ-l ei olnud VKS § 13 lgs 3 ette nähtud märget majandustegevuse registris ja sellega VKS § 42 lg 1 kohaselt kaasnevat tagatist 1 000 000 eurot raske kütteõli tarbimisse lubamiseks. Kütuse tarbimisse lubamine on aktsiisikauba tarbimisse lubamine alkoholi-, tubakaja kütuseaktsiisi seaduse (ATKEAS) tähenduses (VKS § 2 lg 1 p 9) ning ATKEAS § 41 järgi on aktsiisikauba tarbimisse lubamine ajutise aktsiisivabastuse lõpetamine ning tootmine, import või aktsiisiga maksustamata aktsiisikauba valdamine ajutise aktsiisivabastuseta. Ajutist aktsiisivabastust kohaldatakse mh aktsiisikauba ladustamisel aktsiisilaos (ATKEAS § 26 lg 1 p 1). Seega on aktsiisikauba aktsiisilaost väljaviimisel tegu ajutise aktsiisivabastuse lõpetamise ehk tarbimisse lubamisega ja seda ei saa teha ilma kütuse omanikul vedelkütuse seaduses sätestatud märke ja tagatise olemasoluta: VKS § 192 lg 1 teise lause järgi on kütuse tarbimisse lubamine ja kütuse maksuladustamise lõpetamine keelatud, kui selle kütuse omanikul puudub samas lõikes nimetatud märge. 17. Sellele vaatamata ei saa U OÜ ja K. O. vastutada KarS § 372 järgi, kuna erinevalt väärteoprotokollis märgitust andis kütuse tarbimisse lubamise korralduse aktsiisilaole J AS (vt, tl 52), mitte U OÜ. Väidetavalt andis U OÜ äriühingu omandis oleva raske kütteõli 14. oktoobril 2016 vormistatud üleandmise-vastuvõtmise aktiga üle J AS-ile (vtt, tl 61). Viimane esitas raske kütteõli aktsiisilaost väljaviimiseks aktsiisilaole volituse, mille alusel esitas aktsiisiladu siseriiklike aktsiisikauba saatedokumentide haldamise elektroonilises süsteemis (SADHES-süsteem) Maksuja Tolliametile kinnitamiseks ATKEAS § 45 lg 11 p 1 kohase saatelehe kütuse tarbimisse lubamiseks (vtt, tl 51). Aktsiisilaopidajale andis kütteõli tarbimisse lubamisega seotud toimingute tegemiseks volituse ehk tegutses tegevusluba nõudvas valdkonnas KarS § 372 mõttes seega J AS, kellel oli olemas nii raske kütteõli tarbimisse lubamiseks vajalik tagatis kui ka märge majandustegevuse registris. 18. Menetlusalustele isikutele ei saa heita ette ka KarS §s 372 sätestatud väärteo toimepanemist kaastäideviijatena J AS-i ja H. K-ga. Kaastäideviimine on võimalik üksnes isikute vahel, kes on iseseisvalt võimelised süüteokoosseisu kõik tunnused realiseerima. Kuna J AS ei vastanud KarS § 372 objektiivses koosseisus nõutavale erilisele isikutunnusele – tegevusloata isik – ei ole menetlusalustele isikutele ning H. K-le ja J AS-ile KarS §s 372 sätestatud väärteo kaastäideviimise omistamine võimalik (vrd Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. jaanuari 2005. a otsus asjas nr 3119704, p 21.4 ja 29. aprilli 1997. a otsus asjas nr 3114997). Seega ei ole U OÜ ja K. O. KarS §s 372 sätestatud koosseisupärast tegu toime pannud ning väärteomenetlus tuleb sel põhjusel lõpetada. III 19. Kuna nii maakui ka ringkonnakohus tegelesid ka küsimusega, kas protokollis kirjeldatud tehingute tulemusel läks kütteõli omand üle J AS-ile või mitte, ning Maksuja Tolliameti kassatsioonis keskendutakse olulisel määral kohtuotsustes esitatud õiguskäsitluse (vt pd 3.2, 5.2) vastustamisele, märgib Riigikohus kohtupraktika ühtlustamise huvides selles küsimuses järgmist. 20. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 järgi on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle ning sama paragrahvi kolmanda lõike järgi tekib omand ainult seaduses sätestatud juhul. Vallasomand tekib üldjuhul asja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale (AÕS § 92 lg 1). Kui aga asi on kolmanda isiku valduses, võib võõrandaja kokkuleppel omandajaga asja valduse üleandmise asendada väljanõudeõiguse loovutamisega omandajale (AÕS § 93). Viimati nimetatud juhul tekib kolmanda isiku valduses oleva vallasasja omand pooltevahelise asjaõiguskokkuleppe olemasolul väljanõudeõiguse loovutamisega (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 31. oktoobri 2002. a otsus asjas nr 32111802, p 22). 5(8) 5

4-16-9132 21. Vaidlusalune raske kütteõli oli aktsiisilaopidaja valduses. Järelikult tulnuks selle tuvastamiseks, kas J AS sai kütteõli omanikuks, mh hinnata, kas U OÜ loovutas J AS-ile kütteõli aktsiisilaost väljanõudeõiguse. Kohtud on kütteõli omandi ülemineku hindamisel ekslikult käsitlenud ainult asjaõiguslepingu sõlmimist ja leidnud, et omandi teke sõltub vaid sellest, kas asjaõigusleping on sõlmitud ja kas see kehtib. 22. Kolleegium märgib, et see, et asja omand antakse üle lühikeseks ajaks, ei muuda asjaõiguslepingut veel näilikuks. TsÜS § 89 lg 1 kohaselt on tehing näilik muu hulgas juhul, kui pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad üksnes jätta mulje tehingu olemasolust. TsÜS § 89 lg 2 järgi on näilik tehing tühine ja tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi (TsÜS § 84 lg 1). Kuigi asjaõigusleping on üldjuhul tõepoolest n-ö neutraalne, on Riigikohtu tsiviilkolleegiumi praktikas jaatatud näiteks võimalust, et see võib olla tühine vastuolu tõttu heade kommetega, kui asjaõiguslepingu enda eesmärk on ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi ebamoraalne ja taunitav (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16. oktoobri 2017. a määrus nr 21618531/27, p 12.3). Samamoodi võib asjaõigusleping olla ka näilik TsÜS § 89 lg 1 järgi, kui pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi. 23. Seega kui oleks tõendatud, et pooled sõlmisid raske kütteõli omandi üleandmise asjaõiguslepingu ja ka kütteõli väljanõudeõigus loovutati J AS-ile, sai J AS vaidlusaluse kütteõli omanikuks. Kui aga äriühingud sõlmisid asjaõiguslepingu üksnes sooviga jätta mulje kütteõli omandi üleminekust U OÜ-lt J AS-ile, sai omandi üleandmise kokkulepe olla näilik. Teisisõnu – kui pooled ei soovinudki väljanõudeõigust loovutada, siis sai asjaõigusleping olla näilik ja J AS ei saanud vaidlusaluse kütteõli omanikuks, kuna väljanõudeõigust ei loovutatud. Samas ei olene asjaõiguslepingu näilikkusest menetlusaluste isikute vastutus KarS § 372 järgi (vt otsuse II osa). IV 24. Menetlusaluste isikute kaitsjate kassatsioonis esitatud seisukoha järgi jätsid kohtud ebaõigesti tekkinud kulud menetlusaluste isikute kanda. Kolleegium nõustub kaitsjate etteheitega, et pdes 3.3 ja 5.3 kajastatud kohtute arusaam on vastuolus Riigikohtu praktikaga. Menetluskulud tuleb hüvitada sõltumata sellest, kas menetluskulu kanti süüdistatava enda või mõne muu isiku arvel, ning menetluskulu tuleb viimasel juhul välja mõista isikule endale, mitte õigusabiarve tasunud menetlusvälise isiku kasuks. Menetlusvälise isiku võimalik lepingust või lepinguvälisest võlasuhtest tulenev õigus nõuda süüdistatavalt tema huvides makstud kaitsjatasu hüvitamist on võimalik maksma panna tsiviilkohtumenetluse korras (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. novembri 2015. a otsus asjas nr 3119315, p 137). Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 185 lg 1 kohaldamisel ei ole seega tähtsust sellel, kas valitud kaitsjale maksis tasu süüdistatav ise või mõni menetlusväline isik süüdistatava huvides (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. detsembri 2014. a otsus asjas nr 3117914, p 48). Viidatud põhimõtted laienevad ka väärteomenetluses tekkinud kuludele ning maakohus jättis ekslikult menetluskulud U OÜ-le ja K. O-le hüvitamata. Apellatsioonimenetluse kulud on ringkonnakohus aga apellatsioonide rahuldamata jätmisel õigesti KrMS § 185 lg 2 alusel jätnud nende kanda, kelle huvides oli apellatsioon esitatud (vrd Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. detsembri 2014. a otsus asjas nr 3117914, pd 41 ja 47). 25. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 174 pst 3, jätab kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 24. augusti 2017. a otsuse menetluse lõpetamise kohta muutmata, kuid asendab ringkonnakohtu põhjendused käesoleva otsuse punktides 12–18 märgituga. Kohtuvälise menetleja kassatsioon jääb rahuldamata ja menetlusaluste isikute kaitsjate kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt. 6(8) 6

4-16-9132 26. Kaitsjad on esitanud taotluse hüvitada menetlusaluste isikute õigusabikulud kõigis kohtuastmetes. VTMS § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral VTMS § 29 lg 1 ps 1 nimetatud alusel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. 27. Maakohtule esitatud taotluse ja sellele lisatud arvete kohaselt osutasid kaitsjad menetlusalustele isikutele väärteomenetluses õigusabiteenust 29 tundi ja 10 minutit kokku summas 3380,54 eurot (ilma käibemaksuta). Kaitsjate ühe töötunni keskmiseks hinnaks kujuneb seega 115,90 eurot, mis on kolleegiumi hinnangul mõistliku suurusega. Õigusabi osutamiseks kulunud aega ei pea Riigikohus aga põhjendatuks järgmistel põhjustel. Väärteomenetluses kaitsjatasu mõistlikkuse hindamisel kohalduvad VTMS § 38 lgst 1 tulenevalt ka kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud põhimõtted, mistõttu tuleb arvestada nii osutatud teenuse vajalikkust, kaebuses esitatud seisukohtade põhjendatust, väärteoasja mahtu kui ka keerukust (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15. aprilli 2015. a otsus asjas nr 3113215, p 9 koos edasiste viidetega ja 25. veebruari 2014. a määrus asjas nr 311914, p 20). Taotluse kohaselt kulus kaitsjatel 11. aprillil 2017 toimunud istungil osalemiseks kokku kuus tundi ja 10 minutit. Kohtuistungi protokolli kohaselt kestis istung aga vaid neli tundi ja viis minutit. Samuti kulus kaitsjatasu arvete spetsifikatsiooni järgi kaitsjatel selleks istungiks ettevalmistamiseks, kaitseteeside koostamiseks ja kliendiga nõupidamiseks kokku 13 tundi ja 55 minutit. Arvestades mh väärteoasja materjalide mahtu ja istungil arutatut, ei pea kolleegium kulunud aega täies ulatuses põhjendatuks. Seega loeb Riigikohus praeguses väärteoasjas menetlusalustele isikutele esimese astme kohtu menetluses osutatud õigusabi põhjendatuks 20 tunni ulatuses ehk summas 2318 eurot (ilma käibemaksuta). 28. Apellatsioonimenetluses on U OÜ ja K. O. kaitsjad esitanud taotluse menetluskulude hüvitamiseks viie tunni eest summas 552,50 eurot (ilma käibemaksuta), s.o keskmise tunnihinnaga 110,50 eurot. Taotlusele lisatud arve spetsifikatsiooni järgi kulus kaitsjatel ringkonnakohtu istungiks valmistumiseks kolm tundi ja istungil osalemiseks kaks tundi. Kuna kohtuistungi protokollist nähtuvalt kestis ringkonnakohtu istung vaid 55 minutit, loeb Riigikohus apellatsioonimenetluses mõistlikuks õigusabi osutamise nelja tunni ulatuses tunnihinnaga 110,50 eurot, s.o kokku 442 eurot (ilma käibemaksuta). 29. U OÜ ja K. O. kaitsjad taotlevad hüvitada kassatsioonimenetluses valitud kaitsjatele makstud tasu 671,67 eurot ilma käibemaksuta. Taotluse kohaselt seisnes osutatud õigusabiteenus maksuhalduri kassatsiooniga tutvumises ja sellele vastamises, milleks kulus 5 tundi ja 10 minutit. Taotletava tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas kaitsja tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kaitsja tunnitasu mõistliku suurusega (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. oktoobri 2017. a otsus nr 1159051/62, p 38 ja 15. novembri 2016. a otsus asjas nr 3119016, p 16). Pidades muu hulgas silmas kassatsioonivastuse mahtu ja selle sisu, ei pea kolleegium kassatsioonivastuse koostamiseks kulunud viit tundi mõistlikuks. Kassatsioonivastuse koostamise põhjendatud ajakuluks võib pidada kolme tundi. Kaitsjate tunnitasu 130 eurot on Riigikohtu hinnangul mõistliku suurusega. Järelikult tuleb põhjendatuks lugeda valitud kaitsjale makstud tasu 390 euro ulatuses ilma käibemaksuta. Kokku tuleb seega hüvitada 3150 (2318 + 442 + 390) eurot ilma käibemaksuta. (allkirjastatud digitaalselt) Eerik Kergandberg Paavo Randma Lea Kivi 7(8) 7

4-16-9132 Nele Parrest Henn Jõks 8(8) 8