1-18-2239/3 AI generated

1-18-2239/3 · 1-18-2239/3 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 1-18-2239/3

Court / Authority Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Decision Date 2018-04-02

Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)

Open official source ↗ Machine-readable Markdown (.md)

Summary

AI generated

K O H T U M R U S Ä Ä Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02. aprill 2018 kohtumajas Jõhvi Kriminaalasja number 1-18-2239 (14221000059) Kohtunik Kohtuistungisekretär, tõlk Larissa Prokopenko Ingrid Koddo, Valentina Michelson- Ipbüker Kohtuasi Xxx Xxx 22 lg 3 - Xxx süüdistuses KarS § § 210 lg 2 järgi, Xxx - Xxx Xxx süüdistuses KarS § 22 lg 3 § 210 lg 2 järgi, süüdistuses KarS § 210...

Full Text of the Judgment · 1-18-2239/3

K O H T U M R U S Ä Ä

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02. aprill 2018 kohtumajas Jõhvi Kriminaalasja number

1-18-2239 (14221000059)

Kohtunik

Kohtuistungisekretär, tõlk Larissa Prokopenko

Ingrid Koddo, Valentina Michelson-

Ipbüker

Kohtuasi Xxx Xxx 22 lg 3 - Xxx süüdistuses KarS § § 210 lg 2 järgi, Xxx - Xxx Xxx süüdistuses KarS § 22 lg 3 § 210 lg 2 järgi, süüdistuses KarS § 210 lg 2 järgi üldmenetluse , korras

Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri Sigrid Nurm prokurör

Süüdistatavad

Kaitsjad

Kohtuistungi aeg

XXX XXX, isikukood xxx, elukoht xxx, Eesti Vabariigi

kodanik, kõrgharidus, emakeel vene keel, töökoht xxx, varem kriminaalkorras karistamata. Tõkend – puudub.

XXX XXX, isikukood xxx, elukoht xxx, Eesti Vabariigi

kodanik, kõrgharidus, emakeel vene keel, töökoht xxx, kriminaalkorras karistamata. Tõkend – puudub.

XXX XXX, isikukood xxx, elukoht xxx, Eesti Vabariigi

kodanik, kõrgharidus, emakeel eesti keel, töökoht xxx, kriminaalkorras karistamata. Tõkend – puudub, oli kinni peetud 22-23.10.2014 Kaido Kooga Arvo Suuban Allan Valk 02.04.2018

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § ja § 385 p 10 202 kohus

MÄÄRAS :

Kriminaalmenetlus Xxx Xxx 22 lg 3 -

süüdistuses KarS § § 210 lg 2 järgi lõpetada KrMS § usel, avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. 202 al

KrMS § 202 lg 2 p ´ 1 alusel kohustada Xxx Xxx t tasuma kriminaalmenetluse kulud kokku summas 1377,36 eurot 6 kuu jooksul alates kohtumääruse kuulutamisest. KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel kohustada Xxx Xxx´t tasuma kindla summa riigituludesse – 500 eurot 6 kuu jooksul alates kohtumääruse kuulutamisest.

Menetluskulud 1377,36 eurot ja kindel summa 500 eurot tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE571010220229377229 SWEDBANK EE062200221059223099 LUMINIOR BANK

EE221700017003510302 DANSKE BANK EE513300333522160001 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918900000452

ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud/kindel summa.

Kriminaalmenetlus Xxx x - Xx süüdistuses KarS § 22 lg 3 § 210 lg 2 järgi lõpetada KrMS § 202 alusel, avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustada Xxx Xxx´t tasuma kriminaalmenetluse kulud kokku summas 136 kuulutamisest. 5,60 eurot 6 kuu jooksul alates kohtumääruse KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel kohustada ´t tasuma kindla summa riigituludesse Xxx Xxx – 250 eurot 6 kuu jooksul alates kohtumääruse kuulutamisest.

Menetluskulud 1365,60 eurot ja kindel summa 250 eurot tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE571010220229377229 SWEDBANK EE062200221059223099 LUMINIOR BANK

EE221700017003510302 DANSKE BANK EE513300333522160001 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918900000465

ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud/kindel summa.

Kriminaalmenetlus Xxx Xxx´i süüdistuses KarS § 210 lg 2 järgi lõpetada KrMS § 202 alusel, avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel kohustada ´ Xxx Xxx it tasuma kindla summa riigituludesse – eurot 6 kuu jooksul alates kohtumääruse kuulutamisest. 750

Kindel summa 750 eurot tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE571010220229377229 SWEDBANK EE062200221059223099 LUMINIOR BANK

EE221700017003510302 DANSKE BANK 513300333522160001 EE Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918900000449

ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud/kindel summa.

Kui Xxx Xxx, Xxx Xxx Xxx Xxx neile pandud kohustusi , või ei täida tähtaegselt uuendatakse kriminaalmenetlus kohtumäärusega.

Rahuldada vandeadvokaadi Kaido Kooga taotlus ja määrata tema poolt kaitsealusele Xxx Xxx 30 eurot (s.h ´le osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest kohtulikus kriminaalmenetluses

osalemise eest 25 eurot, käibemaks 5 eurot).

Rahuldada vandeadvokaadi Arvo Suuban i Xxx ´ taotlus ja määrata tema poolt kaitsealusele Xxx 30 eurot (s.h ´le osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 25 eurot, käibemaks 5 eurot).

Kohtumäärus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.

ASJAOLUD JA

KOHTU PÕHJENDUSED

Viru Maakohtu menetluses on kriminaalasi Xxx Xxx - süüdistuses KarS § 22 lg 3 § 210 lg 2 järgi, süüdistuses KarS § 2 § 210 lg 2 järgi, süüdistuses KarS Xxx Xxx 2 lg 3 - Xxx Xxx

§ 22 lg 3 § 210 lg 2 järgi, süüdistuses KarS § 210 lg 2 järgi üldmenetluse - Xxx Xxx , korras.

Süüdistuse kohaselt: Xxx Xxx olles alates 16.12.2008 Xxx AS (rk xxx) ainuke juhatuse

liige osutas kaasabi Xxx -le (alates 16.07.2014 xx. Xxx Xxx OÜ OÜ, edaspidi OÜ, aadress

xxx, Ida-Viru maakond), kes esitas Sihtasutusele Keskkonnainvesteeringute Keskus

(edaspidi - KIK) väljamaksetaotlustes valeandmeid akteeritud töödest, mida tegelikult ei

olnud tehtud xxx (xxx ja xx (xxx ) ) katlamajade rekonstrueerimisel eesmärgiga näidata mainitud katlamajade rekonstrueerimise hinda tegelikkusest kõrgemana ning saada sellisel viisil rohkem soodustust, jättes tegemata kulutused nõutavaks omafinantseeringuks.

KIKi ja Xxx OÜ vahel sõlmiti 29.11.2012. a rahastamise leping nr 3-10/415-8 projekti

„ katlamaja ümberehitus biokütusele“ rahastamiseks ja 29.11.2012. a rahastamise Xxx leping nr 3-10/2123- Xxx 6 projekti „ katlamaja ja kaugküttevõrkude rekonstrueerimine“,

eesmärgiga saada KIKilt projektide finantseerimisel toetust kuni 50% projektide

abikõlblikest kuludest. katlamaja puhul moodustasid abikõlbulikud kulud 863 700 Xxx eurot ja Xxx katlamaja puhul 1 195 429,04 eurot.

Mõlema projekti puhul koostas OÜ KIKiga lepingud, mille pun Xxx ktide 2.2 kohaselt peavad projekti kuludokumendid üheselt ja vastavalt raamatupidamise seadusele tõendama kulude toimumist ja toetuse saaja aktsepteerimist, samade lepingute punkti 4.20 kohaselt

peab toetuse saaja vältima huvide konflikti st olukorda, kus tema tehingupartnerit (töövõtja/tarnija vms) võib pidada mingil põhjusel (sugulus ja hõimlus, seotus juriidiliste

isikute kaudu vms) toetuse saajaga seotuks ning lepingute punkti 4.21 kohaselt peab toetuse saaja järgima riigihangete seaduse (RHS) § s 3 sät - estatud hanke korraldamise

üldpõhimõtteid ehk kasutama toetust säästlikult ja otstarbekalt ning saavutama projekti

eesmärgi mõistliku hinnaga, tagama riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse, kohtlema kõiki isikuid võrdselt ja vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti.

Rikkudes ülalnimetatud rahastamise lepingute sätted, OÜ Xxx Xxx korraldusel ning Xxx volitatud esindaja Xxx Xxx kaasaaitamisel leiti nimetatud projektide koostööpartneriks AS

Xxx, mille juhatuse liige Xxx Xxx andis nõusoleku kasutada enda äriühingut AS Xxxit variisikuna peatöövõtja rollis katlamajade ümberehitusel. AS Xxx ja Xxx Xxxi variisikuna

kasutamiseks koostas Xxx Xxx Xxx Xxx kaasaaitamisel fiktiivsed pakkumised katlamajade projekteerimiseks ja rekonstrueerimiseks. Antud pakkumised esitas Xxx Xxx Xxx -le ning hankekomisjon koosseisus Xxx Xxx, Xxx Xxx ja Xxx Xxx tunnistasid OÜ mõlemal korral AS Xxxi poolt esitatud pakkumised edukaks.

Seejärel korraldas Xxx Xxx katlamajade endiste hoonete ja seadmete lammutamise ja demontaaži enda äriühingu N.R. OÜ tööjõu ja tehnikaga, mis oli märksa soodsam, kui Xxx vastava teenuse ostmine vabaturult. Selleks, et varjata N.R. Xxx OÜ tegevust katlamajade

lammutusel ning näidata lammutustööde ning seadmete demontaaži tööde hinda tegelikkusest kõrgemana, andis tema kontrolli all olevale peatöövõtjale AS Xxx Xxx Xxxile korralduse

näilike lepingute sõlmimiseks samuti Xxx Xxx Xxx Xxx mõju all oleva osaühinguga (juhatuse liige Xxx Xxx). Lisaks korraldas N. Xxx majandusliku sisuta arvete esitamise AS Xxx

järgnevate firmade kaudu:

Xxx katlamaja kohta esitas AS Xxx juhatuse liige Xxx Xxx alljärgnevad majandusliku sisuta arved: -08.07.2013. a, nr 167 summas 10 500 eurot (käibemaksuga 12 600 eurot), arve selgitusse

oli märgitud „Mahutite demontaaž, “, mille alusel xxxportimine ja utiliseerimine, Xxx 10.07.2013. a. tegi AS Xxx Xxx arvelduskontole; pangaülekande AS

-31.07.2013. a arve nr 176 summas 4 600 eurot (käibemaksuga 5 520 eurot) arve selgitusse oli märgitud „Mahutite demontaaž, “, mille xxxportimine ja utiliseerimine, Xxx alusel 17.08.2013. a tegi AS Xxx Xxx arvelduskontole; pangaülekande AS

- 23.08.2013. a arve nr 201 summas 11 518 eurot (käibemaksuga 13 821,6 eurot), arve selgitusse oli märgitud „Mahutite demontaaž, “, mille xxxportimine ja utiliseerimine, Xxx alusel 29.08.2013. a tegi AS Xxx Xxx arvelduskontole pangaülekande AS

Xxx katlamaja kohta esitas AS Xxx juhatuse liige Xxx Xxx alljärgnevad majandusliku sisuta arved: - 11 222,4 eurot), arve selgitusse oli 09.07.2013 nr 168 summas 9 352 eurot (käibemaksuga

märgitud „Mahutite demontaaž, “, mille alusel xxxportimine ja utiliseerimine, Xxx 10.07.2013. a tegi AS Xxx Xxx arvelduskontole; pangaülekande AS

- t) arve 01.08.2013. a arve nr 177 summas 4 904 eurot (käibemaksuga 5 884,8 euro selgitusse oli märgitud „Mahutite demontaaž, “, mille xxxportimine ja utiliseerimine, Xxx alusel 17.08.2013. a tegi AS Xxx Xxx arvelduskontole; pangaülekande AS

- 26.08.2013. a arve nr 202 summas 8 000 eurot (käibemaksuga 9 600 eurot), arve selgitus xxxportimine ja utiliseerimine, Xxx se oli märgitud „Mahutite demontaaž, “, mille alusel 29.08.2013. a tegi AS Xxx Xxx arvelduskontole. pangaülekande AS

Tegelikkuses AS Xxx Xxx ja Xxx katlamajade ehitamisel ei teostanud ning ühtegi tööd

ettevõttel puudus võimekus nimetatud tööde tegemiseks, seega oli tegemist näilike arvetega ja J. Xxx pidi möönma, et tema tegevus näilike arvete väljastamisel võib kaasa aidata kuriteo toimepanemisele.

Ülal märgitud näilise lepingute ja nende alusel tehtud väljamaksete abil tekitas Xxx OÜ

AS Xxx juhatuse liikme Xxx Xxx kaasabil Xxx ja Xxx katlamajade rekonstrueerimisel majandusliku sisuta rahade liikumise Xxx katlamaja puhul mitte vähem kui 26 618 eurot

(käibemaksuta) ja katlamaja puhul samuti mitte vähem kui 22 256 euro Xxx t

(käibemaksuta) selleks, et näidata nimetatud käivet KIK le esitatud väljamaksetaotlustes -

nõutud omafinantseeringuna, eesmärgiga saada aluseta rahalist abi kuni 50% ulatuses nimetatud summa käibest.

Taotletud eesmärgi saavutamiseks esitas Xxx Xxx Xxx OÜ nimel ja Xxx Xxx korraldusel

KIK-i ametnikele väljamaksetaotlused, mille aluseks olid valeandmeid sisaldavad tööde

(projekteerimistööd, lammutus ja ehitustööd) teostamise vaheaktid ning -

kuludokumentidele lisati AS Xxxi poolt väljastatud arved. Tegelikkuses vaheaktides

nimetatud töid aktides näidatud kuupäevadel ja aktides toodud isikute poolt nimetatud summade ulatuses ei teostatud ning seega ei esinenud alust väljamaksete tegemiseks.

Xxx 778 eurot ja Xxx katlamaja puhul 488 094 katlamaja puhul tegi KIK väljamakseid 339 euro suuruses summas.

Kuna väljamaksete tegemiseks puudus OÜ ja KIKi vahel sõlmitud rahastamise Xxx

lepingutest tulenev alus ja Xxx Xxxni juhendamisel KIKile teadvalt OÜ esitas N.

valeandmeid tööde maksumuse osas eesmärgiga luua KIK tekujutus väljamaksete -is pet

suuruse osas, on väljamaksete saaja OÜ saanud Xxx Xxx katlamaja ja Xxx katlamaja puhul alusetult toetust, mis soodustas tema majandustegevust.

Seega Xxx Xxx AS Xxx juhatuse liikmena osutas tahtlikult füüsilist ja vaimset kaasabi OÜ pettuse teel riigieelarvelistest vahenditest väljamaksete saamiseks -le Xxx eesmärgiga soodustada majandustegevust, pani toime KarS § 22 lg 3 § 210 lg 2 järgi - kvalifitseeritava kuriteo.

Xxx Xxxt olles Xxx 4 N.R. Xxx süüdistatakse selles, et tema OÜ (alates 16.07.201 OÜ,

edaspidi Xxx xxx, Ida-Viru maakond) arendusjuht, osutas mainitud OÜ, aadress

osaühingule füüsilist ja vaimset kaasabi sihtasutusele Keskkonnainvesteeringute Keskus (järgnevas KIK) valeandmete esitamisel katlamajade rekonstrueerimisel ja ehitamisel Xxx (xxx), Xxxl (Xxx xx maakond), Xxx (xxx), Xxx (xxx, Harju maakond) ja Xxx (xxx küla, ,

Harju maakond). OÜ esitas valeandmeid tehtud tööde kohta eesmärgiga näidata Xxx mainitud katlamajade rekonstrueerimise või ehitustööde maksumust tegelikust suuremana ja saada niimoodi rohkem soodustusi, sh mitte kanda nõutava omafinantseerimise kulusid. - -i ja Xxx -10/415-8 Xxx katlamaja 29.11.2012. a sõlmiti KIK OÜ vahel leping nr 3 biokütusele ümberehituse projekti finantseerimiseks ja 29.11.2012. aastal leping nr

3-10/2123-6 Xxx katlamaja ja tsentraliseeritud soojavarustuse projekti

finantseerimiseks eesmärgiga saada KIK-ilt rahalist abi kuni 50% ulatuses põhjendatud kulude katteks. katlamaja puhul moodustasid põhjendatud kulud Xxx 863 700 eurot ja Xxx katlamaja puhul 1 195 429,04 eurot.

Mõlema projekti puhul sõlmis OÜ KIKiga lepingud, mille punktide 2.2 kohaselt Xxx peavad projekti kuludokumendid üheselt ja vastavalt raamatupidamise seadusele tõendama

kulude toimumist ja aktsepteerimist toetuse saaja poolt. Samade lepingute punkti 4.20 kohaselt peab toetuse saaja vältima huvide konflikti st olukorda, kus tema tehingupartnerit (töövõtja/tarnija vms) võib pidada mingil põhjusel (sugulus ja hõimlus, seotus juriidiliste

isikute kaudu vms) toetuse saajaga seotuks ning lepingute punkti 4.21 kohaselt peab toetuse saaja järgima riigihangete seaduse (RHS) § s 3 sätestatud hanke korraldamise -

üldpõhimõtteid ehk kasutama toetust säästlikult ja otstarbekalt ning saavutama projekti

eesmärgi mõistliku hinnaga, tagama riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse, kohtlema kõiki isikuid võrdselt ja vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti. Rikkudes ülalnimetatud rahastamise lepingute sätted, OÜ Xxx Xxx korraldusel ning Xxx volitatud esindaja Xxx Xxx kaasaaitamisel leiti nimetatud projektide koostööpartneriks AS

Xxx, mille juhatuse liige Xxx Xxx andis nõusoleku kasutada enda äriühingut AS Xxxit variisikuna peatöövõtja rollis katlamajade ümberehitusel. AS Xxx ja Xxx Xxxi variisikuna

lammutusel ning näidata lammutustööde ning seadmete demontaaži tööde hinda

tegelikkusest kõrgemana, andis tema kontrolli all olevale peatöövõtjale AS Xxx Xxx

Xxx Xxx Xxx ile korralduse näilike lepingute sõlmimiseks samuti mõju all oleva

osaühinguga ) (alltöövõtu leping nr 17 Xxx Xxx (juhatuse liige Xxx Xxx -1/2013, 17.06.2013). Lisaks sellele korraldas Xxx Xxx Xxx Xxx, AS Xxx ja xx Xxx firmade OÜ OÜ kaudu majandusliku katteta arvete esitamise AS-ile Xxx, millega tekitas katlamajade

rekonstrueerimisel raha liikumise ilma majandusliku katteta: Xxx katlamaja puhul vähemalt 121 258,95 eurot (ilma käibemaksuta) ja katlamaja puhul vähemalt 119

Xxx 481

eurot (ilma käibemaksuta). Eesmärgiks oli näidata mainitud käivet KIK-ile esitatavates raha väljamaksmise taotlustes nõutava omafinantseeringuna, et saada alusetult toetust kuni

50% ulatuses mainitud käibesummast. Püstitatud eesmärgi saavutamiseks esitas OÜ nimel ja Xxx Xxx Xxx Xxx Xxx korraldusel

KIK- aleandmeid i teenistujatele taotlused raha väljamaksmiseks, mille aluseks olid v

sisaldanud tehtud tööde vaheaktid (projekteerimis ja ehitustööd), ühtlasi aga -, lammutus- lisati kuludokumentidele AS- Xxx i väljastatud arved. Kokku esitati kummagi projekti

puhul kolm raha väljamaksmise taotlust, millised KIK ka rahuldas. Tegelikkuses

vaheaktides mainitud töid näidatud kuupäevadel ja aktides mainitud isikute poolt ei teostatud, mistõttu puudus alus väljamaksete tegemiseks.

30.04.2014 esitas Xxx - OÜ KIK ile lõpliku aruande ja taotlused raha lõplikuks

väljamaksmiseks seoses eelnevalt mainitud projektidega. Esitatud dokumentide kontrolli

käigus pöördus KIK OÜ poole järelepärimisega esitada projektide kohta täiendavat Xxx informatsiooni, sh ka dokumendid ehitiste lammutamisel tekkinud jäätmete utiliseerimise kohta.

Teadlikuna selles, et Xxx Xxx OÜ ei teostanud töid ehitiste osalisel lammutamisel ja

katlamaja rekonstrueerimisel Xxxs ja Xxx, ega tegelenud ka lammutamisel tekkinud jäätmete utiliseerimisega, koostas 15.07.2014. aastal oma töökohas aadressil Xxx Xxx xxx oma tööarvuti abil täielikult fiktiivsed dokumendid, sh järgmised: а) 28.06.2013 kuupäevaga dateeritud ja OÜ nimel koostatud ehitusjäätmete Xxx Xxx

ümbertöötlemise akt nr 1 (Ehitus ja lammutusjäätmete töötlemise akt nr 1) - Xxx

ehitusobjektil, mis sisaldas muuhulgas tõele mittevastavaid andmeid objektil kasutatud ehitustehnika ja lammutamisel tekkinud jäätmete utiliseerimisel tehtud tööde mahu kohta; b) 19.07.2013 kuupäevaga dateeritud ja OÜ nimel koostatud ehitusjäätmete Xxx Xxx

ümbertöötlemise akt nr 2 (Ehitus ja lammutusjäätmete töötlemise akt nr 2) - Xxx

ehitusobjektil, mis sisaldas muuhulgas tõele mittevastavaid andmeid objektil kasutatud ehitustehnika ja lammutamisel tekkinud jäätmete utiliseerimisel tehtud tööde mahu kohta.

Mõlemad mainitud fiktiivsed dokumendid esitati 15.07.2014 muude dokumentide hulgas KIK-ile. - 09.0 -i ja Xxx - 4.2014. a sõlmiti KIK OÜ vahel kolm lepingut, sh leping nr 3 10/2685-6 Xxx -10/31- hakkepuidul töötava katlamaja projekti jaoks, leping nr 3 2

Xxx katlamaja põlevkiviõlilt hakkepuidule üleviimise projekti finantseerimise kohta ja leping nr 3-10/33-2 Xxx katlamaja põlevkiviõlilt hakkepuidule üleviimise

projekti finantseerimise jaoks eesmärgiga saada projektide rahastamiseks KIK-ilt rahalist abi põhjendatud kulude katteks kuni 49,03% ulatuses Xxx katlamaja, kuni 49,17% ulatuses Xxx katlamaja ja kuni 49,52% ulatuses Xxx katlamaja puhul. Xxx katlamaja puhul moodustasid põhjendatud kulud 816 449,85 eurot, Xxx katlamaja puhul 1 285 985,00 eurot Xxx katlamaja puhul 1 311 900,25 eurot. Kõigi sõlmitud rahastamise lepingute punkti 2.2 kohaselt peavad projekti kuludokumendid

üheselt ja vastavalt raamatupidamise seadusele tõendama kulude toimumist ja

aktsepteerimist toetuse saaja poolt, samade lepingute punkti 4.20 kohaselt peab toetuse saaja vältima huvide konflikti st olukorda, kus tema tehingupartnerit (töövõtja/tarnija vms)

võib pidada mingil põhjusel (sugulus ja hõimlus, seotus juriidiliste isikute kaudu vms)

toetuse saajaga seotuks ning lepingute punkti 4.21 kohaselt peab toetuse saaja järgima

riigihangete seaduse (RHS) § s 3 sätestatud hanke korraldamise üldpõhimõtteid ehk -

kasutama toetust säästlikult ja otstarbekalt ning saavutama projekti eesmärgi mõistliku hinnaga, tagama riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse, kohtlema kõiki isikuid võrdselt ja vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti. Rikkud Xxx Xxx korraldusel nimetatud es ülalnimetatud rahastamise lepingute sätted valiti projektide koostööpartneriks Läti äriühing XXX XXX

, kelle pakkumised kolme nimetatud katlamaja ehitamiseks tunnistas Xxx

OÜ hankekomisjon edukaks.

Seejärel korraldas Xxx x ehitusplatsidel olevate endiste katlamajade hoonete Xx lammutamise ja sisseseade/varustuse demonteerimise oma äriühingu N.R. OÜ tehnika Xxx

ja töötajate abil, mis oli tunduvalt odavam, kui vastavate teenuste sisse ostmine vabalt turult. N.R. Xxx

OÜ tegevuse varjamiseks katlamajade lammutamisel ja näitamaks ehitiste lammutamisel ja sisseseade/varustuse demonteerimisel tehtud töid tegelikust maksumusest

kallimana andis Xxx Xxx Xxx peatöövõtjale korralduse näiliste lepingute sõlmimiseks Xxx kontrolli all oleva Xxx Xxx. Lepingute tekstid, samuti muu fiktiivse äriühinguga OÜ

dokumentatsiooni, mis kajastas OÜ näilist tegevust Xxx Xxx Xxx, Xxx ja Xxx

katlamajade lammutamisel ja ehitamisel, koostas Xxx Xxx xxx oma töökohas aadressil oma tööarvuti abil. A. järgmised valeandmeid sisaldavad dokumendid: Xxx koostas

- 09.07.2014 koostas alltöövõtu lepingu hoone ja platsi lammutamiseks (demonteerimine) Xxx tellija

Xxx Xxx XXX XXX ja alltöövõtja OÜ vahel, dateeritud 25.06.2014 ja lepingu lisa kohalik eelarvutlus; – - 09.07.2014 koostas alltöövõtu lepingu hoone ja platsi lammutamiseks (demonteerimine) Xxx tellija

Xxx Xxx XXX XXX ja alltöövõtja OÜ vahel, dateeritud 25.06.2014 ja lepingu lisa kohalik eelarvutlus; – - iseks (demonteerimine) 09.07.2014 koostas alltöövõtu lepingu hoone ja platsi lammutam Xxx tellija

Xxx Xxx XXX XXX ja alltöövõtja OÜ vahel, dateeritud 25.06.2014 ja lepingu lisa kohalik eelarvutlus; –

- 11.07.2014 koostas Xxx

ja tehtud tööde üleandmise ja vastuvõtu akti XXX XXX alltöövõtja OÜ vahel; Xxx Xxx

- 11.07.2014 koostas Xxx

ja tehtud tööde üleandmise ja vastuvõtu akti XXX XXX alltöövõtja OÜ vahel; Xxx Xxx

- 21.07.2014 koostas kokkuleppe nr 1 paranduste tegemiseks alltöövõtu lepingusse hoone ja platsi lammutamiseks (demonteerimine) Xxx tellija

tja Xxx Xxx XXX XXX ja alltöövõ OÜ vahel, dateeritud 18.07.2014;

- Xxx 28.07.2014 koostas dokumendi „ jäätmeõiend“, kus lammutustöid teostanud ettevõtte, jäätmete vedaja ning töötlejana on näidatud Xxx Xxx OÜ;

- 28.07.2014 koostas 18.07.2014 dateeritud ja Xxx Xxx OÜ nimel tehtud ehitusjäätmete

ümbertöötlemise akti nr 1 (Ehitus ja lammutusjäätmete töötlemise akt nr 1) - Xxx ehitusobjektil;

- Xxx 28.07.2014 koostas dokumendi „ jäätmeõiend“, kus lammutustöid teostanud ettevõtte, jäätmete vedaja ning töötlejana on näidatud Xxx Xxx OÜ; - 28.07.2014 koostas 25.07.2014 dateeritud ja Xxx Xxx OÜ nimel tehtud ehitusjäätmete

ümbertöötlemise akti nr 1 (Ehitus ja lammutusjäätmete töötlemise akt nr 1) - Xxx ehitusobjektil; - 28.07.2014 koostas 28.07.2014 dateeritud ja Xxx Xxx OÜ nimel tehtud ehitusjäätmete

ümbertöötlemise akti nr 1 (Ehitus ja lammutusjäätmete töötlemise akt nr 1) - Xxx ehitusobjektil;

- Xxx 29.07.2014 koostas dokumendi „ jäätmeõiend“, kus lammutustöid teostanud ettevõtte, jäätmete vedaja ning töötlejana on näidatud Xxx Xxx OÜ; - 29.07.2014 koostas Xxx Xxx OÜ nimel dokumendi „Lammutustööde jäätmekava objektil Xxx

katlamaja“; - 29.07.2014 koostas Xxx Xxx OÜ nimel dokumendi „Lammutustööde jäätmekava objektil Xxx

katlamaja“;

- 29.07.2014 koostas Xxx Xxx OÜ nimel dokumendi „Lammutustööde jäätmekava objektil

Xxx

katlamaja“.

Lisaks sellele allkirjastas A. Xxx tellija Xxx Xxx, Xxx ja Xxx OÜ esindajana kõik

katlamajade objektidel hoonete lammutamisel ja katlamajade ehitamisel teostatud tööde kohta koostatud ehituspäevikud, kus alltöövõtjana on näidatud ettevõte OÜ, olles Xxx Xxx

seejuures teadlik, et nimetatud ettevõte ei teostanud hoonete lammutustöid näidatud objektidel.

Pärast seda korraldas majandusliku katteta arvete esitamise peatöövõtja Xxx Xxx XXX XXX- - Xxx Xxx: le OÜ lt - Xxx katlamaja puhul summas 79

650,20 eurot (ilma käibemaksuta), - Xxx katlamaja puhul summas 33

904 eurot (ilma käibemaksuta), - Xxx katlamaja puhul summas 64

416 eurot (ilma käibemaksuta),

et näidata mainitud käivet KIK ile esitatavates raha väljamaksmise taotlustes nõ - utava

omafinantseeringuna selleks, et saada alusetult rahalist abi nimetatud käibesummast rahastamislepingutega ette nähtud ulatuses. Püstitatud eesmärgi saavutamiseks esitas OÜ nimel ja Xxx Xxx Xxx Xxx Xxx korraldusel KIK- s, mille aluseks olid valeandmeid sisaldanud tehtud ile taotlused raha väljamaksmisek

tööde vaheaktid, ühtlasi aga lisati kuludokumentidele väljastatud arved. XXX XXX

Tegelikkuses vaheaktides mainitud töid näidatud kuupäevadel ja aktides mainitud isikute poolt ei teostatud, mistõttu puudus alus väljamaksete tegemiseks.

Xxx 119,39 eurot, Xxx katlamaja katlamaja puhul teostas KIK väljamakse summas 392 puhul summas 621 287,05 eurot ja Xxx katlamaja puhul summas 642 912,72 eurot.

Kuna väljamaksete tegemiseks puudus OÜ ja KIKi vahel sõlmitud Xxx rahastamise lepingutest tulenev alus ja Xxx Xxxni juhendamisel ja A. Xxx kaasaaitamisel OÜ esitas N. KIKile teadvalt valeandmeid tööde maksumuse osas eesmärgiga luua KIK-is pettekujutus

väljamaksete suuruse osas, on väljamaksete saaja saanud ebaseaduslikult vahendeid riigieelarvest, mis soodustavad tema majandustegevust. Seega Xxx Xxx -le Xxx pettuse teel , osutades tahtlikult füüsilist ja vaimset kaasabi OÜ

riigieelarvelistest vahenditest väljamaksete saamiseks eesmärgiga soodustada

majandustegevust, pani t - oime KarS § 22 lg 3 § 210 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Xxx Xxxit Xxx süüdistatakse selles, et tema olles alates 16.11.2011 OÜ (alates 16.07.2014

N.R. Xxx Xxx xxx, Ida-Viru maakond) ainuke juhatuse liige OÜ, edaspidi OÜ, aadress tegutses koos Xxx Xxxga, esitas Sihtasutusele Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi

- KIK) valeandmeid katlamajade rekonstrueerimisel ja ehitamisel Xxx (xxx maakond),

Xxxl (Xxx xx maakond), Xxx (xx Xxx, Harju maakond), Xxx (xxx Xxx, Harju küla, maakond) ja Xxx (xx, Xxx, Harju maakond). M. Xxx Xxx juhatuse liikmena esitas OÜ

valeandmeid tehtud tööde kohta eesmärgiga näidata mainitud katlamajade rekonstrueerimise või ehitustööde maksumust tegelikust suuremana, et saada niimoodi rohkem soodustusi, sh mitte kanda nõutava omafinantseerimise kulusid.

- KIKi ja Xxx -10/415-8 OÜ vahel sõlmiti 29.11.2012 rahastamise leping nr 3

projekti „ katlamaja ümberehitus biokütusele“ ja 29.11.2012 rahastamise Xxx

leping nr 3-10/2123- Xxx 6 projekti „ katlamaja ja kaugküttevõrkude

rekonstrueerimine“, eesmärgiga saada KIKilt projektide finantseerimisel toetust

kuni 50% projektide abikõlblikest kuludest. Xxx katlamaja puhul moodustasid abikõlbulikud kulud 863 700 eurot ja Xxx katlamaja puhul 1 195 429,04 eurot.

Mõlema projekti puhul sõlmis OÜ KIKiga lepingud, mille punktide 2.2 kohaselt Xxx peavad projekti kuludokumendid üheselt ja vastavalt raamatupidamise seadusele tõendama

isikute kaudu vms) toetuse saajaga seotuks ning lepingute punkti 4.21 kohaselt peab toetuse saaja järgima riigihangete seaduse (RHS) § s 3 sätestatud hanke korraldamise -

üldpõhimõtteid ehk kasutama toetust säästlikult ja otstarbekalt ning saavutama projekti

eesmärgi mõistliku hinnaga, tagama riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse, kohtlema

kõiki isikuid võrdselt ja vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti. Lepingud allkirjastas ettevõtte nimelt M. Xxx. Rikkudes ülalnimetatud rahastamise lepingute sätted, OÜ Xxx Xxx korraldusel ning Xxx volitatud esindaja Xxx Xxx kaasaaitamisel leiti nimetatud projektide koostööpartneriks AS

Xxx, mille juhatuse liige Xxx Xxx andis nõusoleku kasutada enda äriühingut AS Xxxit variisikuna peatöövõtja rollis katlamajade ümberehitusel. A Xxx ja Xxx S Xxxi variisikuna

lammutusel ning näidata lammutustööde ning seadmete demontaaži tööde hinda

tegelikkusest kõrgemana, andis tema kontrolli all olevale peatöövõtjale AS Xxx Xxx

Xxx Xxx Xxx ile korralduse näilike lepingute sõlmimiseks samuti mõju all oleva osaühinguga Xxx Xxx (juhatuse liige Xxx Xxx). Lisaks korraldas N. Xxx majandusliku sisuta arvete esitamise AS Xxx

järgnevate firmade kaudu: Xxx katlamaja puhul: OÜ Xxx Xxx eid: esitas järgmised majandusliku sisuta arv - 19.07.2013. a nr 307028 summas 90 000 eurot). 000 eurot (koos käibemaksuga 108

Arve selgitusse on märgitud katlamaja lammutustööd. Arve alusel tegi AS Xxx

Xxx 22.07.2013 ja 29.08.2013 2 pangaülekannet OÜ Xxx Xxx pangakontole, mõlemad summas 54 000 eurot. AS Xxx

esitas järgmised majandusliku sisuta arved:

- 08.07.2013. a nr 167 summas 10 500 eurot (käibemaksuga 12 600 eurot), arve selgitusse oli märgitud „Mahutite demontaaž, “, xxxportimine ja utiliseerimine, Xxx mille alusel 10.07.2013. a tegi AS Xxx pa Xxx kontole; ngaülekande AS - 31.07.2013. a arve nr 176 summas 4 520 eurot) arve 600 eurot (käibemaksuga 5 selgitusse oli märgitud „Mahutite demontaaž, “, xxxportimine ja utiliseerimine, Xxx mille alusel 17.08.2013. a tegi AS Xxx Xxx kontol pangaülekande AS e;

- 23.08.2013. a arve nr 201 summas 11 821,6 eurot), 518 eurot (käibemaksuga 13 arve selgitusse oli märgitud „Mahutite demontaaž, xxxportimine ja utiliseerimine, Xxx Xxx Xxx kontole. “, mille alusel 29.08.2013. a tegi AS pangaülekande AS Y- Xxx S OÜ esitas järgmised majandusliku sisuta arved:

- 30.07.2013 arve nr 130706 summas 4 640,95 eurot (ilma käibemaksuta), arve selgituse oli märgitud – „Olmehoone remonttööd. Objekt: katlamaja“ “, mille

Xxx alusel 09.08.2013. a tegi AS Xxx - Xxx

pangaülekande Y S OÜ kontole. Xxx katlamaja puhul: OÜ Xxx Xxx

esitas järgmised majandusliku sisuta arved: - 19.07.2013 nr 306085 summas 90 000 eurot), 000 eurot (koos käibemaksuga 108 arve selgitusse oli märgitud „Lammutustööd. “. Arve alusel tegi AS xxx, Xxx Xxx 10.07.2013 pang Xxx Xxx pangakontole summas 108 000 eurot. aülekannde OÜ AS Xxx

esitas järgmised majandusliku sisuta arved:

- 222,4 eurot), arve 09.07.2013 nr 168 summas 9 352 eurot (käibemaksuga 11 selgitusse oli märgitud „Mahutite demontaaž, “, xxxportimine ja utiliseerimine, Xxx mille alusel 10.07.2013. a tegi AS Xxx Xxx kontole; pangaülekande AS

- 01.08.2013. a arve nr 177 summas 4 884,8 eurot) arve 904 eurot (käibemaksuga 5 selgitusse oli märgitud „Mahutite demontaaž, “, xxxportimine ja utiliseerimine, Xxx mille alusel 17.08.2013. a tegi AS Xxx Xxx kontole; pangaülekande AS -

600 eurot), arve 26.08.2013. a arve nr 202 summas 8 000 eurot (käibemaksuga 9 selgitusse oli märgitud „Mahutite demontaaž, “, xxxportimine ja utiliseerimine, Xxx mille alusel 29.08.2013. a tegi AS Xxx Xxx kontole. pangaülekande AS Y- Xxx S OÜ esitas järgmised majandusliku sisuta arved:

- 30.07.2013 arve nr 130706 summas 7 225 eurot (ilma käibemaksuta), arve selgitusse oli märgitud – „Olmehoone remonttööd. Objekt: katlamaja“, mille

Xxx alusel 09.08.2013. a tegi AS Xxx - Xxx

pangaülekande Y S OÜ kontole. Nende näilike tehingutega AS , OÜ OÜ kaasaaitamisel Xxx Xxx Xxx, AS Xxx ja Y- Xxx S lõi Xxx OÜ Xxx ja xx katlamajade rekonstrueerimisel ilma majandusliku taustata rahade

liikumise Xxx Xxx katlamaja puhul vähemalt 121 258,95 euro (ilma käibemaksuta) ja

katlamaja puhul vähemalt 119 481 euro (ilma käibemaksuta) ulatuses selleks, et näidata

nimetatud käivet KIK ile esitatavates väljamaksetaotlustes nõutud omafinanseeringuna - ning eesmärgiga saada alusetult toetust vähemalt 50% ulatuses mainitud käibe summast. Taotletud eesmärgi saavutamiseks esitas OÜ nimel ja Xxx Xxx teadlikult Xxx Xxx Xxx

korraldusel KIK-i ametnikele väljamaksetaotlused, mille aluseks olid valeandmeid sisaldavad tööde (projekteerimistööd, lammut ja ehitustööd) teostamise vaheaktid ning us-

kuludokumentidele lisati AS Xxxi poolt väljastatud arved. Arved ja kuludokumendid

kinnitas M. Xxx, olles teadlik, et nimetatud dokumendid ei vasta tegelikkusele. Kokku

esitati mõlema projekti puhul kolm väljamaksetaotlust, mis KIK-i pool rahuldati.

Tegelikkuses vaheaktides nimetatud töid aktides näidatud kuupäevadel ja aktides toodud

isikute poolt nimetatud summade ulatuses ei teostatud ning seega ei esinenud alust väljamaksete tegemiseks. Xxx katlamaja puhul teg 778 eurot ja Xxx katlamaja puhul 488 094 i KIK väljamakseid 339 euro suuruses summas.

Kuna väljamaksete tegemiseks puudus OÜ ja KIKi vahel sõlmitud rahastamise Xxx

lepingutest tulenev alus ja Xxx Xxx Xxx Xxxni OÜ juhatuse liikmena esitas N. juhendamisel KI -is Kile teadvalt valeandmeid tööde maksumuse osas eesmärgiga luua KIK

pettekujutus väljamaksete suuruse osas, on väljamaksete saaja saanud ebaseaduslikult vahendeid: 339 778 eurot Xxx katlamaja kohta ja 488 094 eurot Xxx katlamaja kohta, mis soodustavad tema majandustegevust. - KIK-i ja Xxx -10/2685- Xxx OÜ vahel sõlmiti 09.04.2014 kolm lepingut: nr 3 6 projekti „

hakkepuidu katlamaja“ rahastamiseks, nr 3 2 projekti „ katlamaja üleviimine -10/31- Xxx põlevkiviõlilt bioenergia kütusele“ rahastamiseks ja nr 3 2 projekti „ -10/33- Xxx katlamaja

üleviimine põlevkiviõlilt puiduhakkele“ rahastamiseks, eesmärgiga saada KIK-ilt projektide finantseerimisel toetust Xxx katlamaja puhul kuni 49,03%, Xxx katlamaja puhul kuni 49,17% ja Xxx katlamaja puhul kuni 49,52% projektide ab Xxx ikõlblikest kuludest. katlamaja puhul moodustasid abikõlbulikud kulud 816 449,85 eurot, Xxx katlamaja puhul - 1 285 985,00 eurot ja Xxx katlamaja puhul - 1 311 900,25 eurot.

Kõikide projektide puhul sõlmis OÜ KIKiga lepingud, mille punktide 2.2 k Xxx ohaselt peavad projekti kuludokumendid üheselt ja vastavalt raamatupidamise seadusele tõendama

isikute kaudu vms) toetuse saajaga seotuks ning lepingute punkti 4.21 kohaselt peab toetuse saaja järgima riigihangete seaduse (RHS) § s 3 sätestat - ud hanke korraldamise

üldpõhimõtteid ehk kasutama toetust säästlikult ja otstarbekalt ning saavutama projekti

eesmärgi mõistliku hinnaga, tagama riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse, kohtlema kõiki isikuid võrdselt ja vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti.

Rikkudes ülalnimetatud rahastamise lepingute sätted valiti Xxx Xxx korraldusel nimetatud projektide koostööpartneriks Läti äriühing XXX , kelle pakkumised kolme nimetatud XXX katlamaja ehitamiseks tunnistas Xxx

OÜ hankekomisjon edukaks.

Seejärel korraldas Xxx Xxx katlamajade ehitusplatsidel olevate endiste hoonete ja seadmete lammutamise ning demontaaži enda äriühingu N.R. OÜ tööjõu ja tehnikaga, Xxx mis oli märksa soodsam, kui vastava teenuse ostmine vabaturult. Selleks, et varjata N.R.

Xxx OÜ tegevust katlamajade lammutusel ning näidata lammutustööde ning seadmete demontaažitööde hinda tegelikkusest kõrgemana, andis peatöövõtjale äriühingule Xxx Xxx XXX XXX Xxx Xxx korralduse näilike lepingute sõlmimiseks mõju all oleva osaühinguga Xxx Xxx Xxx Xxx Xxx Xxx ku ning seejärel korraldas OÜ poolt alljärgnevate majandusli sisuta arvete esitamise peatöövõtjale äriühingule XXX : XXX

- 15.07.2014. a arve nr 407033 summas 64 623 eurot (koos käibemaksuga 77 547,60 eurot). Arve selgitusse on märgitud „Hoonete ja platside lammutamine aadressil Pargi tn 4, Xxx

alevik“;

- 16.07.2014. a arve nr 407034 summas 33 904 eurot (koos käibemaksuga 40 684,20 eurot). Arve selgitusse on märgitud „Hoonete ja platside lammutamine aadressil Jaama tn 7, Xxx

alevik“;

- 29.07.2014. a arve nr 407052 summas 64 416 eurot (koos käibemaksuga 77 299,20

eurot). Arve selgitusse on märgitud „Hoonete ja platside lammutamine aadressil “. xxx

Nende arvete alusel tegi

Xxx Xxx XXX XXX 02.09.2014. a pangaülekande OÜ pangakontole summas 195 531 eurot.

- 11.09.2014. a arve nr 409025 summas 15 027,20 eurot (koos käibemaksuga 18 032,64

eurot). Arve selgitusse on märgitud „Hoonete ja platside lammutamine aadressil xx Xxx

alevik“. Arve alusel tegi 06.10.2014. a pangaülekande OÜ XXX XXX Xxx Xxx pangakontole summas 18 032,64 eurot.

Nende näilike tehingutega OÜ kaasaaitamisel lõi Xxx Xxx Xxx OÜ Xxx, Xxx ja Xxx katlamajade ehitamisel ilma majandusliku taustata rahade liikumise Xxx katlamaja puhul vähemalt 79 650,20 euro (ilma käibemaksuta), katlamaja puhul vähemalt 33 904 eurot Xxx

(ilma käibemaks katlamaja puhul vähemalt 64 416 euro (ilma käibemaksuta) uta) ja Xxx

ulatuses selleks, et näidata nimetatud käivet KIK ile esitatavates väljamaksetaotlustes -

nõutud omafinantseeringuna ning eesmärgiga saada alusetult toetust rahastamise

lepingutega ettenähtud ulatuses mainitud käibe summast, mis oli ette nähtud projektide finantseerimislepingutega. Taotletud eesmärgi saavutamiseks esitas OÜ nimel ja Xxx Xxx teadlikult Xxx Xxx Xxx

korraldusel KIK- d i ametnikele väljamaksetaotlused, mille aluseks olid valeandmei sisaldavad tööde (projekteerimistööd, lammutus ja ehitustööd) teostamise vaheaktid ning -

kuludokumentidele lisati

XXX XXX poolt väljastatud arved. Arved ja kuludokumendid

kinnitas M. Xxx, olles teadlik, et nimetatud dokumendid ei vasta tegelikkusele.

Tegelikkuses vaheaktides nimetatud töid aktides näidatud kuupäevadel ja aktides toodud

isikute poolt nimetatud summade ulatuses ei teostatud ning seega ei esinenud alust väljamaksete tegemiseks. Xxx Xxx katlamaja puhul - 621 katlamaja puhul tegi KIK väljamakseid 392 119,39 eurot, 287,05 eurot ja Xxx katlamaja puhul - 642 912,72 euro suuruses summas.

Kuna väljamaksete tegemiseks puudus OÜ ja KIKi vahel sõlmitud rahastamise Xxx

lepingutest tulenev alus ja Xxx Xxx Xxx Xxxni OÜ juhatuse liikmena esitas N. juhendam -is isel KIKile teadvalt valeandmeid tööde maksumuse osas eesmärgiga luua KIK

pettekujutus väljamaksete suuruse osas, on väljamaksete saaja saanud ebaseaduslikult vahendeid riigieelarvest, mis soodustavad tema majandustegevust.

Seega Xxx Xxx, olles majandustegevuses osalev isik Xxx OÜ kaudu, sai pettuse teel

tasuta väljamakseid riigieelarvelistest vahenditest eesmärgiga soodustada

majandustegevust, pani toime KarS § 210 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. pettuse teel soodustuse saamise.

Viru Maakohtu 02.04.2018 kohtuistungil esitas prokurör taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel. Süüdistatavad on varem kriminaalkorras karistamata, kelle teosüüd saab hinnata väikeseks õigi puhul, välja arvatud . K Xxx on tegemist kaasaaitajatega, kes on kohtumenetluse Avalik menetlushuvi nende osas ei ole suur. Xxx s andnud ütluseid. i puhul tuleb arvestada, et tegemist oli formaalse juhatuse liikmega ning tegelik ettevõtte juht

oli Xxx Xxx Xxx -lt tagasi kogu summa, mis . Tänaseks on KIK saanud N.R OÜ nõudena esitati ning avalik-

õiguslikku nõuet kriminaalasjas ei ole.

KrMS § 202 lg 1 ja lg 2 sätestavad, et kriminaalmenetluse võib lõpetada II astme kuriteos avaliku menetlushuvi puudumise korral, kui kahtlustatava süü ei ole suur ja kui kahtlustatav on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja on tasunud kriminaalmenetluse

kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud määratud tähtajaks, nõustunud maksma

kindla summa riigituludesse või nõustunud tegema kindla arvu tunde üldkasulikku tööd.

Taoliste tingimuste esinemise korral võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks.

Tuleb arvestada veel ka asjaoluga, et kriminaalmenetluse lõpetamist ei saa kohaldada, kui

menetluse jätkamine on vajalik lähtuvalt avalikust menetlushuvist või eripreventatiivsetest vajadustest.

Avalikust menetlushuvist on võimalik rääkida juhul, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on olemas üldjuhul siis, kui isikut on kahe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on tema

suhtes menetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega

tõestanud, et tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik

korraldada, on vajalik rakendada mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on

olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Selline vajadus on olemas üldjuhul siis, kui kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu

peab avalikkusel olema eriline usaldus või isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise

huvides või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. Xxx Xxx, Xxx Xxx ja Xxx Xxx on varem kriminaalkorras karistamata.

Võrreldes käesoleva asja tehiolusid avalikku menetlushuvi tingivate asjaoludega, ei esine Xxx

Xxx, Xxx Xxx ja Xxx Xxx osas antud juhul KrMS § 202 kohaldamist välistavat eripreventatiivset vajadust. Muuhulgas võib välja tuua järgmist:

k etteheidetav tegevus leidis aset 3-4 aastat tagasi, äesolevas kriminaalasjas süüdistatavatele süüdistatav on nõus ad tasuma menetluskulud ja kindla summa riigituludesse. Tegemist on II astme kuriteoga.

Eeltoodut arvestades tuleb asuda seisukohale, et Xxx Xxx, Xxx Xxx ja Xxx Xxx suhtes pole

ei eri- ega üldpreventiivsetel kaalutlustel ilmtingimata tarvilik kriminaalmenetlusega jätkamine / karistuse kohaldamine. Seega võib väita, et puudub edasine avalik menetlushuvi

kriminaalmenetluse jätkamiseks suhtes ning KrMS § 202 Xxx Xxx Xxx Xxx ja Xxx Xxx , sätestatud aluste esinemise korral võib osas menetluse lõpetada. nende

Xxx Xxx kriminaalme Xxx nõustub netluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel. Samuti nõustub Xxx 1 alusel tasuma kriminaalmenetluse kulud 1377,36 eurot KrMS § 202 lg 2 p ja KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel tasuma kindla summa riigituludesse 500 eurot – 6 kuu jooksul. Tõkendit tema suhtes menetl

use käigus ei kohaldatud.

Xxx Xxx Xxx nõustub kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel. Samuti nõustub Xxx uma kriminaalmenetluse kulud 1365,60 KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel tas eurot ja KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel tasuma kindla summa riigituludesse 250 – eurot 6 kuu jooksul. Tõkendit tema suhtes menetluse käigus ei kohaldatud.

Xxx Xxx Xxx nõustub kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel. Samuti nõustub

Xxx 750 eurot 6 kuu KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel tasuma kindla summa riigituludesse – jook

sul. Tõkendit tema suhtes menetluse käigus ei kohaldatud.

KrMS § 202 lg 6 kohaselt, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi lõike 2 järgi, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud.

Kõnealuse kriminaalmenetluse esemeks on II astme kuritegu, mille eest KarS § näeb

210 lg 2 ette karistusena kas rahalise karistuse v viieaastase vangistuse Xxx Xxx, Xxx Xxx ja õi kuni .

Xxx Xxx on varem kriminaalkorras karistamata, nende kergendavaid ja raskendavaid süüd

asjaolusid tuvastatud ei ole. Kuna nende süü pole antud kriminaalasjas suur, puudub kriminaalmenetluse jätkamiseks Viru Maakohtus avalik menetlushuvi.

Xxx Xxx on andnud n 6 kuu jooksul menetluskulud summas 1377,36 eurot õusoleku tasuda

ning tasuma kindla summa riigituludesse - 500 eurot. Menetluse jätkamine ei ole vajalik

eripreventiivsest kaalutlusest, kuna Xxx Xxx hoiduma mõjutamine uutest kuritegudest krim

ega ei ole otstarbekas ning teda on inaalmenetluse jätkamise ja nende süüdimõistmis võimalik mõjutada ka kohustuse panemisega kriminaalmenetluse lõpetamisel.

Xxx Xxx 65,60 eurot on andnud nõusoleku tasuda 6 kuu jooksul menetluskulud summas 13

ning tasuma kindla summa riigituludesse - 250 eurot. Menetluse jätkamine ei ole vajalik

eripreventiivsest kaalutlusest, kuna Xxx Xxx mõjutamine uutest kuritegudest hoiduma kriminaalmenetluse jätkamise ja nende süüdimõistmisega ei ole otstarbekas ning teda on võimalik mõjutada ka kohustuse panemisega kriminaalmenetluse lõpetamisel. Xxx Xxx - 750 eurot. on andnud nõusoleku tasuda 6 kuu jooksul kindla summa riigituludesse Menetluse jätkamine ei ole vajalik eripreventiivsest kaalutlusest, kuna mõjutamin Xxx Xxxi e uutest kuritegudest hoiduma kriminaalmenetluse jätkamise ja nende süüdimõistmisega ei ole

otstarbekas ning teda on võimalik mõjutada ka kohustuse panemisega kriminaalmenetluse lõpetamisel.

Kohus leiab, et prokuröri taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks Xxx Xxx, Xxx Xxx ja Xxx Xxx suhtes KrMS § 202 lg 1 alusel on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Tegemist on teise astme kuriteoga.

süüdistatavad on võtnud endale kohustuseks tasuda

menetluskulud ja kindla summa riigituludesse 6 use kuulutamisest. kuu jooksul alates määr

Süüdistatava ja töökoht, mille tõttu on võimeli tel on kindel elu- nad sed oma kohustusi õigeaegselt täitma.

Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et antud juhul on süüdistatavate poolt toime pandud

süüteo näol tegemist kuriteoga, mille puhul puudub kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi. Kohus leiab, et süüdistatava võib mõjutada mittekaristuslik id ke meetmeid kohaldades, milleks on menetluse lõpetamine ja kohustuste määramine.

KOHTU MEETEMED

Kohus leiab, et kriminaalmenetlu Xxx Xxx - s süüdistuses KarS § 22 lg 3 § 210 lg 2 järgi, Xxx Xxx - Xxx Xxx süüdistuses KarS § 22 lg 3 § 210 lg 2 järgi, süüdistuses KarS § 210 lg 2 järgi tuleb lõpetada KrMS § 202 lg 1 alusel avaliku huvi puudumise tõttu.

Määrata ´le Xxx Xxx kohustuseks tasuda menetluskulud summas 1377,36 eurot ja tasuda kindla summana riigituludesse 500 eurot 6 kuu . jooksul alates määruse kuulutamisest

Määrata ´le Xxx Xxx kohustuseks tasuda menetluskulud summas 1365,60 eurot ja tasuda kindla summana riigituludesse 250

eurot 6 kuu jooksul alates määruse kuulutamisest.

Määrata ´ile Xxx Xxx kohustuseks tasuda kindla summana riigituludesse 750 eurot 6 kuu jooksul alates määruse kuulutamisest.

Kohtunik Larissa Prokopenko

1-18-2239/3 · 1-18-2239/3 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Summary

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Full Text of the Judgment · 1-18-2239/3